Essee. Kuidas ma teeksin Eestis heategevust miljoni euroga? (0)

Kuidas ma teeksin Eestis heategevust miljoni euroga?
Ollakse arvamusel et Eestis on heategevus alles lapsekingades nagu paljudki meie muud ühiskondlikud tegevused. Kuid samas on positiivne märgata, et heategevuse roll Eesti ühiskonnas on siiski viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud. Väga palju on märgata heategevusega seotud projekte ning tegevusi. Firma nime sidumine mõne heategevusliku projektiga on mõnes mõttes ka prestiiži küsimus. Ja õnneks siinjuures võidavad mõlemad pooled- abivajaja toetuse näol ning sponsor saab end läbi sellise toetava tegevuse ka reklaamida. Paljud peavad sellist teguviisi ka omakasupüüdlikuks, kuid minu arvates on selline reklaam igati kiiduväärt, sest see on seotus õilsa eesmärgiga samal ajal ka head teha.
Alati ei pea aga heategevusest mõtlema vaid ettevõtte tasandil. Heategevuskultuuri edendamiseks veelgi enam tuleks järjepidevalt meie rahvast üles kutsuda mõtisklema heategevuse rolli üle ühiskonnas. Selle enesele teadvustamine aitab paremini märgata abivajajaid ja näha võimalust isikliku panuse andmiseks heategevusesse. Tuleb mõelda sarnaselt nagu mõnigi heategevusega seotud hüüdlause: „Väike tegu võib maailma muuta!“. Tuleb aru saada, et teisi abistades aitame ka iseennast , saame teadmisi ühiskonna varjupoole kohta ning tõstame enesetunnet , olles samal ajal eeskujuks ka tulevasele põlvkonnale.
Tõeliseks eeskujuks heategevuse sektoris on näiteks meie enda valla kodanik Urmas Sõõrumaa. Tänu temale on meie vallas toimunud mitmed edasiminekud-eelkõige on olnud suur panus just haridusega seotud valdkondades. Tema poolt asutatud heategevusfondi Dharma tegevus hõlmab aga kogu Eestit. Selle fondi eesmärgiks on aidata hättajäänud lapsi. Tema tegevusviis võiks olla eeskujuks nii ettevõtjatele kui ka teistele, kes hoolivad kaasinimestest ja kellele on tähtis meie rahva ja riigi tulevik. Dharma poolt kogutud toetuse sihtrühmadeks on kuus erinevat gruppi: lasterikkad pered, majanduslikes raskustes lastega pered, erivajadustega lapsed, lastekodulapsed, projekt „Aitame alustada elu“ ja maakoolide lapsed. Abi osutatakse peamiselt kahel viisil: esiteks materiaalne abi, mis jõuab võimalikult otse abivajajani; teiseks koolitused , mis aitavad kaasa toimetulekuoskuste arengule.
Minugi jaoks on kõik need valdkonnad, mis seotud hättajäänud lastega, hästi südamelähedane. Olen mõelnud, et kunagi tööle asudes ja sissetulekut juba omades , sooviksin kindlasti ka abivajajaid aidata. Raske on küll ette näha neid rahalisi võimalusi ja tegevusi, mis heategevusele kaasa aitaksid, kuid oma panuse vähemal või suuremal määral annan ma tulevikus kindlasti. Praegu on minu heategevus piirdunud mõnes heategevusprojektis kaasalöömisega telefoni teel tehtava annetuse kaudu. Kuid kui mõelda nii suurelt , et mul oleks heategevuseks miljon eurot, siis oleks juba mõtlemisainet, millist valdkonda ja keda toetada. Tahaks ju et annetatav raha läheks õigesse kohta ja teeniks õilist eesmärki. Nagu eelnevalt mainitud , siis hingelähedane oleks toetada justnimelt lapsi ning ka noori. Kuna olen ise Kohila valla elanik , siis sellest lähtuvalt seoksin selle heategevuseks mõeldud raha just Kohila piirkonnaga. Sihtrühmaks täpsemalt oleks siis puudustkannatavad lapsed ning tegevusetuse all kannatavad noorukid . Majanduslikes raskustes olevate perekondade lapsi aitaks eelkõige esmavajaliku muretsemisega, ja seda järjepidevalt. Olen seda meelt , et lapsed ei pea kannatama , kui nende vanemad ei suuda neile elementaarset pakkuda-sooja tuba, sööki, riideid ja mänguasju. Heal järjel olevad ja ettevõtlikud inimesed peaksid hättajäänud lapsi märkama ning neid üheskoos aitama . Olen kuulnud et vaesust kannatavate perekondade lapsed saavad sooja sööki vaid koolis. Sellele on kurb mõelda. Sellest lähtuvalt viiksin läbi vastava uuringu koostöös kohaliku vallavalitsusega, et sellised pered välja selgitada ning seejärel korraldada heategevusprojekt puudust kannatavatele lastele, mis päris suurest summast lähtuvalt aitaks abistada ka teisi rapla maakonna lapsi. Ideekohaselt võiks abistamine välja näha nii, et korra kuus minnakse koos toetust vajava perega kaubanduskeskusesse koos inimestega, kes on selliseks abistamiseks tööle võetud, ning ostetakse perele elementaarselt vajaminev. Selle tegevuse kaugemaks eesmärgiks oleks see, et meie kodukohas sirguksid toredad, õpingutele pühenduvad ja rõõmsameelsed lapsed, kes ei otsi elus püsimiseks keelatud teid.
Teiseks oleks soov heategevuse kaudu parandada noorte vabaaja veetmisvõimalusi.