Leidsid 24 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Akadeemiline õenduslugu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
patsient, operatsioon, haav, sapi, 10mg, normis, haiglas, plaaster, alat, iiveldus, sapipõie, kanüül, infusioonilahus, hommikul, kivid, register, kehatemperatuur, haavade, vererõhk, pulss, lopp, patsienti, ravimiamet, sapikivid, tromb, annus, iivelduse, paratsetamool, manustamine, tuleku, morris, postoperatiivne, puhastadaamine, sapiteedeJälgisin patsiendi nii pre- kui ka postoperatiivselt, kuna talle tehti kaks operatsiooni. 22.04- videotorakoskoopiline kopsuresektsioon. 06.05- torakoskoopia liidete vabastamise, mehhaanilise pleurodeesi, kopsu dekortikatsiooni või biopsiaga. 3 1. ÕENDUSANAMNEES Valisin patsiendiks 66-aastase mehe, kelle initsiaalideks K. H. Sünniaeg 20.10.1948. Patsient pöördus haiglasse 19.04.2015 plaaniliseks kopsuresektsiooniks. Patsiendi kontaktisikuks oli abikaasa, kes käis teda ülepäeviti vaatamas. Üldandmed Sugu, vanus: Mees, 66- aastane Elukoht: Elva linn Töökoht: On pensionär, ei tööta, varasemalt töötanud ehitajana Sotsiaalne staatus: Abielus, elab abikaasaga Religioon: Ei ole religioosne Hobid, harjumused: Käib abikaasaga jalutamas, meeldib lugeda ja ristsõnu lahendada
postoperatiivses perioodis ja pidi veel jääma mõneks ajaks haiglasse. Osakonnas, kus ma olin on väga raske valida sellist patsiendi, keda sul oleks võimalik jälgida pre ja postoperatiivses perioodis piisavalt aega, et sa saaks jälgida muutumisi tema tervislikus seisundis, kuna patsiendid pärast operatsiooni lähevad tavaliselt samal või järgmisel päeval juba koju. Samas ma olin praktikal kümme päeva ja ei saanud loota, et selle aja jooksul tuleb mingi patsient, kes jääb kauemaks ajaks haiglasse. Veel minu valikut patsiendi valimisel mõjutas see, et osakonnas üleüldse oli ainult kaks haiget, kes jäid kauemaks ajaks haiglasse ja ühte valis tüdruk, kes käis samas osakonnas praktikal ja siis teist valisin mina, kuna patsient oli vene rahvusest ja mul oli lihtsameni teda küsitleda. Patsienti kliiniline diagnoos: .................. Ma sain jälgida patsiendi ainult postoperatiivses perioodis. Minu jälgimisaeg 18.04-....04.2012 Õendusanamnees
............................4 2. DIAGNOSTILISED PROTSEDUURID JA LABORATOORSETE ANALÜÜSIDE REFERENTSVÄÄRTUSED......................................................................................................5 3. RAVIMITE MANUSTAMINE...............................................................................................6 3.1 Patsiendi enda ravimid......................................................................................................6 3.2 Haiglas manustatavad ravimid..........................................................................................6 4. ÕENDUSANAMNEES JA FÜÜSILINE LÄBIVAATUS GORDONI TÄISKASVANU TERVISESEISUNDI HINDAMISE SKEEMI ABIL.................................................................7 4.1 Terviseedendus..................................................................................................................7 4.2 Toitumine................................................................
KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................. 18 Chamberland, S. (2008) A Closer Look At Stability Of Surgically-Assisted Rapid Palatal Expansion................................................................................................. 18 2 1. SISSEJUHATUS Õendusloo patsiendi valisin Tartu Ülikooli Kliinikumi Näo- ja lõualuudepiirkonna kirurgia osakonnast. Patsient on 26 aastane naine, kes tuli 26.04.2015 haiglasse plaanilisele SARPE operatsioonile ehk luule toetuva kiire ülalõualuu palatinaalsele laiendamisele. Diagnoositud on hambakaarte suhte anomaaliad. Kaasuvaid haiguseid naisel ei ole. Operatsioon toimus 27.04.2015 ja koju lubati patsient 29.04.2015. 3 2. ÕENDUSANAMNEES Õendusanamnees kogutud 26.04.2015. Patsiendi haiglasse pöördumise põhjuseks oli
Tartu 2013 Sissejuhatus Sooritasin ,, Geriaatrilise õendusabi " praktika SA TÜK Uroloogia ja neerusirdamise osakonnas alates 08.04.2013.a. kuni 10.05.2013.a. Geriaatrilise õendusabi praktikat juhendasid: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õpetaja Erle Remmelgas ja Uroloogia osakonna õde Piret Pennar. Akadeemilise õendusloo haigeks valisin eesnäärme healoomulistkasvajat põdeva eaka meespatsiendi kellel on olnud mõned varasemad kokkupuuted haigla statsionaarse raviga. Patsient hospitaliseeriti plaaniliselt eesnäärme resektsiooniks. Oli huvitav jälgida, kuidas inimene leppis oma haigusseisundiga ja tegi haiglas olles kõik, et oma seisundit parandada. Patsient järgis kõiki tervistavaid juhendeid ning nõuandeid, mida talle jagas arst ja õde. Andmed patsiendi kohta 1.Üldandmed · Mees · 1950 a, vanus 63a. · Tartu linn · Vanaduspensionär · Haiglas viibimise aeg 09.04.2013.a.- 15.04.2013.a. · Mina jälgisin patsienti 09.04
kodus, perearstikeskuses, kirurgi juures või kirurgilises osakonnas. Oluline on informatsiooni liikumine koos haigega näiteks perearstikeskusest haigle osakonda. Plaaniliste operatsioonide korral võetakse haige kirurgilisse osakonda päev varem või ka operatsioonipäeva hommikul. See sõltub haigusdiagnoosist ning patsiendi üldseisundist. Mõnikord vajavad diabeeti põdevad haiged, tugevasti kõhnunud patsiendid või alkohoolikud ka pikemat lõikuseelset ettevalmistust haiglas. Erakorralistel haigetel on preoperatiivne periood küllaltki lühike, mille jooksul on vajalik koguda andmeid ning läbi viia diagnostilised uuringud ning ettevalmistus operatsiooniks. Haige vastuvõtmisel osakonda tutvustatkse talle ,,kodukorda", seejärel viiakse läbi intervjueerimine ning tellitakse vajalikud analüüsid ning uuringud. Haige intervjueerimine ja andmete kogumine on oluline haige probleemide väljaselgitamiseks ning preoperatiivse õendusplaani koostamiseks
MANUSTAMISE VIIS Valida i/v või enteraalne manustamisviis i/m manustamine ainult erandjuhtudel Üleminek i/v-lt - p/o (p/r) manustamisele esimesel võimalusel PATSIENDI POOLT KONTROLLITUD ANALGEESIA (PCA) Patsiendi poolt kontrollitud analgeesia võttis kasutusele 1968 a. Philip H. Sechzer (13.09.1914 26.09.2004) Esimest korda kirjeldas 1971 a. (1, 2) 1991 a. PCA postoperatiivse anlgeesia "kuldne standard" (3) Patsient iseseisvalt manustab endale valuvaigist, kasutades selleks programmeeritud pumpa (tavaliselt - automaatsüstalt) 1.Sechzer PH. Studies in pain with the analgesic-demand system. Anesth Analg 1971;50:1-10. Loeser, John David; Bonica, John J.; Butler, Stephen H.; 2.Chapman, C. Richard (2001), Bonica's Management of Pain (3 ed.), Philadelphia, PA: Lippincott Williams & Wilkins, p. 772. 3. De Kock M., Scholtes J.L. // Acta Anaesthesiol. Belg. - 1991. -Vol.142, N2. - P. 85-91.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe eriala Jelena Kapustina GERIAATRILISE PATSIENDI ÕENDUSLUGU Ettekanne Õppejõud: Erle Remmelgas Tartu 2010 Sissejuhatus SA TÜK Puusepa 8 Kardioloogia osakond Haiglas juhendaja: Elviira Vontsovits, koolis: Erle Remmelgas Sest temaga sain hea kontakti luua. Andmed patsiendi kohta 1. Meespatsient pikkus 171cm, kaal 110kg. 2. 13.06.1948 a. 60a. 3. Viljandi linn 4. Pensionäär 5. Viibinud haiglas12.02 2010-23.02.2010, jälgisin: 15.02, 18.02,19.02,22.02,23.02. Eluanamnees Sündinud Viljandis, ahjukütega majas. Peres oli 4 last. Patsiendi sõnul oli
................................................. 316 21. Suhkruhaigus (diabeet) ............................................................................................................. 326 22. Kõhuvalu .................................................................................................................................. 331 23. Peavalu .................................................................................................................................... 340 24. Iiveldus, pearinglus, nõrkus ..................................................................................................... 347 25. Valu jäsemete piirkonnas ......................................................................................................... 354 26. Palavik ...................................................................................................................................... 361 27. Verejooks ninast või suust................................................
(luukasvaja)- tekib teadmata põhjuste tagajärjel ning osteoporoos, millel võib olla seos vananemisest tingitud muutustega. Ka nende haiguste puhul on füsioterapeut ravimeeskonna 2 Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik liige. Vaatamata sellele, et iga patsient erineb oma haigusest tingitult, esinevad haigetel sarnased sümptomid ning füsioteraapias kasutatavad tehnikad võivad olla erinevate patsientide juures samad. Nagu välja toodud- mõned sümptomid erinevad haiguse spetsiifilisusest tigituna, kuid paljud probleemide nagu valu, turse, lihaste nõrkuse ja funktsioonihäire ravi kattub teiste ortopeedilistest haigustest tingitud probleemide raviga. Kaasasündinud (kongenitaalsed) ja pediaatrilised ortopeedilised probleemid
Nägemishäired sagenevad alates 75 80 elueast. VÄLISE ABIVAJADUS Vanemad inimesed vajavad abistamist eelkõige liikumisraskuste ja tunnetuslike häirete tõttu. Enam kui neljandik üle 75 a. inimestest vajab abi väljas poolt oma kodu ning selliste abivajadus tõuseb järsult vanemates vanusegruppides. Üle 75 a. kodus elavatest vanuritest on mõnes põhitoimetuses abi tarvis igal kümnendal. Samal ajal tuleb märkida, et osa kõige enam abivajajatest vanuritest on hooldusel ja ravil haiglas. RAVIVAJADUS Rahvastiku uuringute põhjal on haiglaravi näidustust väga raske määrata. Kui kokku liita kõik subjektiivsed ootused kaebuste vähendamise ja haiguste ravi osas siis võib ravi vajajate arv tõusta väga suureks. See hulk suureneb veelgi , kui uuringu ja ravinäidustuseks loetakse ka sellised subkliinilised ohutegurid, mis vaidlematult tõstavad raskete haiguste riski ja mille vastu on olemas efektiivne ravi (kõrgenenud vererõhk)
nasotrahheaalse intubatsiooni puhul väiksem risk autoekstubatsiooniks kuna puudub keelega intubatsioonitoru manipuleerimise võimalus. Intubatsioonitoru on tugevamini kinnitatud kuna suu kaudu intubeerimisel kasutatakse paelaga sidumise tehnikat, kuid nina kaudu intubeerimisel kleebitakse intubatsioonitoru naha külge kinni plaastritega (Black jt 1990). Olufolabi jt (2004) uurimistöö tulemustest selgus, et orotrahheaalse intubatsiooni korral esines mõõdukalt enam ekstubatsioone kui patsient liigutab kaela sirutusasendisse võrreldes teiste ekstubatsiooni põhjustega. Samas kaela sirutamisel ja painutamisel nasotrahheaalse intubatsiooni korral vastsündinutel ekstubatsioone ei esinenud. Kui Wyllie (2008) ja Morton jt (2005) uurimistöödest selgus, et nasotrahheaalse intubatsiooni korral on mugavam ka lapse suuhügieeni eest hoolitsemine ning puudub võimalus intubatsioonitoru vigastamiseks hammastega. Orotrahheaalse intubatsiooni puudusena lastel
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED Loengukonspekt Õppejõud: Kristi Voll Olesja Zeel Ulvi Jõgi Tallinn 2009 AJALUGU Ignaz Philipp Semmelweis - Esimene arst, kes jälgis süstemaatiliselt haiglas esinevat infektsiooni ja samuti võttis tarvitusele abinõud. 1861 aastal ta tõdes, et seal osakonnas, kus õpetati arstiteaduse üliõpilasi, oli patsientide suremus sünnitusjärgsesse infektsiooni 8,3%, seevastu osakonnas, kus õpetati ämmaemandaid, vastav arv oli 2%. Semmelweis osutas, et selle erinevuse oli põhjustanud halvasti pestud käed lahangu järgselt. Kui käsi hakati desinfitseerima kloorisisaldusega vedelikuga, siis vähenes suremus 1%-ni. Seda uurimust võib
Iga inimene tunneb mingil eluhetkel kurbust, leina, pettumust ja meeleheidet. Elus on kõik juba nii seatud. Me hoolime oma perest, sõpradest, tööst, lemmikloomadest. Kui kaotame armastatud inimese, kui meie abielu puruneb või kui jääme ilma töökohast, on kurbus ja ahastus täiesti normaalne. Pettumustest või tragöödiatest pole kellelgi pääsu. Inimene reageerib kaotusele leinaga täpselt nii, nagu haav jookseb verd. Elult hoope saades öeldakse sageli: "Mul on depressioon." Kuid tähtis on meeles pidada, et kurbus ei tähenda alati depressiooni. Kliiniline depressioon erineb tavalisest kurvameelsusest viiel moel: Depressioon on piinavam. Depressioon kestab kauem. Depressioon segab inimese igapäevaelu Depressioon on destruktiivne emotsioon (erinevalt leinast, mis on valus, kuid mis viib tervenemisele).
t. I tüüpi diabeedi esimene teadaolev kirjeldus pärineb Kreeka aladelt II sajandist. Mingit efektiivset ravi kuni insuliini avastamiseni 1921. a. ei tuntud. Insuliini avastamiseni jõuti 1921. a. Kanada Toronto Ülikooli teadlased Frederick Banting ja Charles Best. Nad eraldasid koera kõhunäärme ekstrakti ning süstisid seda teisele koerale, kelle kõhunääre oli eemaldatud ja kelle organism seetõttu insuliini ei tootnud. Tulemuseks oli veresuhkru langus. Esimene patsient oli 14-a. Leonard Thompson. Banting ja Best pälvisid insuliini avastamise eest Nobeli preemia. Pikka aega kasutati raviks loomade kõhunäärmetest puhastatud insuliini. 1980-ndate alguses õpiti geentehnoloogiliselt valmistama iniminsuliini. I tüüpi diabeedi esmasteks sümptomiteks on uriini hulga suurenemine, janu, söögiisu tõus ja samal ajal kehakaalu langus. Diagnoosimise hilinemise korral võivad tekkida isutus, iiveldus, oksendamine, üldine nõrkus ja isegi teadvusehäired
siiski veel ei teata. Tervel inimesel eritub nii päeval kui ka öösel kõhunäärmest vajalik kogus insuliini. Esimest tüüpi diabeedi puhul kõhunäärme rakkude kahjustuse tõttu insuliini ei eritu ning veresuhkru tase tõuseb. Puuduvat insuliini peab iga päev juurde süstima ehk asendama. Diabeedi esmased tunnused on janu, urineerimise sagenemine, näljatunne ja samal ajal kehakaalu langus. Diagnoosi hilinemise korral võivad tekkida isutus, iiveldus, oksendamine, üldine nõrkus ja isegi teadvusehäired. Seda põhjustab insuliini puudus, kõrgenenud veresuhkur ning ketokehade (rasvade lagunemise produktide) teke organismis. Et tagada veresuhkru normaalne tase, hea enesetunne ning täisväärtuslik elu, tuleb hoida tasakaalus toitumine, füüsiline koormus ja insuliini doosid. Tänapäeval on abiks ka võimalus mõõta oma veresuhkru taset regulaarselt glükomeetriga. 2
ülemist osa, alumise põiearteri harud tupe keskosa ja keskmine pärakuarter ja häbemearter tupe alumist osa. Venoosne äravool toimub sisemise niudeveeni kaudu. Lümf voolab ära kubemepiirkonna pindmistesse ja süvadesse lümfisõlmedesse ning niudeveresoonte- ja sakraalpiirkonna lümfsõlmedesse. Menstruaaltsükkel Menstruaaltsükliks nimetatakse ajavahemikku menstruatsiooni esimesest päevast kuni järgmise menstruatsiooni esimese päevani. Normis on selle pikkuseks 21-35 päeva. Kõige sagedamini esineb 28. päevane menstruaaltsükkel, mida peetakse ka kõige täisväärtuslikumaks. Menstruaaltsükli pikkus võib 2-3 päeva ulatuses kõikuda. Normaalne menstruaaltsükkel koosneb munasarjade tasandil follikulaarfaasist, ovulatsioonifaasist, luteaalfaasist ning menstruaalfaasist. Igal naisel võib kord või paar aastas esineda ka anovulatoorne menstruaaltsükkel ning seda ei loeta haiguslikuks muutuseks
3. VEREJOOKSUD Pildid vaata jooniste lehel Verejooksud jagunevad kolmeks: · Arteriaalne verejooks (haavast tulev veri on hele punane ja pulseeriv) · Venoosne verejooks (haavast tulev veri on tume ja pidev) · Kapillaarne verejooks ( immitsev verejooks marrastustest) · Immitseva e. kapillaarse verejooksu sidumisega on aega see ei ohusta kellegi elu. Puhastage ja plaasterdage marrastus. · Suured arteriaalsed ja ka venoossed verejooksud tuleb peatada koheselt: · suruge haav oma sõrmedega kinni · pange kannatanu lamama · tõstke vigastatud jäse südametasapinnast kõrgemale · tehke haav nähtavaks ( lõigake või eemaldage sidumist takistavad riided ) · tehke haavale rõhkside NB! Zgutti ei soovitata kasutata, kuna 1. arteriaalset zgutti on raske teha 2. ohustatud on terve jäse, kuna hapniku transpord arteriaalse verevoolu takistusel kudedesse puudub ja koed surevad. Tagajärjeks on gangreeni teke ja jäseme amputatsioon 3.
Frontaalsagar ehk sotsiaalne ajukoor. Nimetatalse Ka mõtlemine ja seesmised protsessid . Et oma käitumust hinnata. Inimesel ongi palju rolle sotsiaalseks ajukooreks. See on otsimku aju. Ta küpseb kõige hiljem valmis. Käitumise (sotsiaalseid rolle). (olen tudeng, poodleja, isa, õde, girlfriend). Et nt kui haiglaõdega juhthimine, emotsioonide kontroll. pahandatakse, sest patsient ei leia asju haiglas üles, siis ta on õe rollis, et ta ei saa võtta seda Premootrne ajukoor on kollakasrohekas. Premotoorne on see lateraalne (ehk külgmine). isiklikult. Et vahepeal rollid just saavad halbade emotsioonide eest kaitsta. Seljapiirkond on suplemetoorne prk. Sinine prk on premotoorne prk: Kui alt vaadata aju, siis Seda, mida tagasi mõelda, siis frontaalne ajukoor aitab seda toimetada. suur on ...
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
Muutused kehas, ajus, tööle pärast lapsepuhkuse lõppemist; meelesüsteemides ja 50aastane mees, kes realiseeris ennast liigutusvilumuses on osa presidendina lahkub ametist; kuidas psüühilisest arengust ja nad käitub sageli lesk või leskmees või surev patsient avaldavad mõju intellektile ja isiksusele. Paljud inimese teadmised maailmast saame me meelte kaudu ja neid saadakse tänu kehalisele aktiivsusele.. Täiskasvanueas Alzheimer`i tõvest Erinevused vaimses arengus tingitud muutused ajus (esineb 5% väljenduvad õppimises,
annaabi.ee 
