50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-05-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
evg tere
Õppematerjali autor
.......7 1.5 HÜDRAULILISE ROOLISEADME PÕHILISED RIKKED...........................................................8 2. ARVUTUSLIK OSA........................................................................................................... 8 2.1 ROOLILEHELE MÕJUVAD JÕUD JA MOMENDID..................................................................8 2.2 ROOLIAJAMI MÕÕTMETE MÄÄRAMINE..............................................................................9 2.3 ROOLIMASINA AGREGAATIDE ARVUTUS...........................................................................10 2.4 KRUVIPUMBA JA ELEKTRIMOOTORI VALIK.....................................................................12 3.1 ROOLISEADME SKEEM.......................................................................................................16 3.2 ROOLIAJAMI HÜDROSKEEM..............................................................................................16
18 kus vs osakese settimiskiirus pidevas keskkonnas (vedelikus), D osakese ekvivalentne läbimõõt, 2 ja 1 vastavalt osaakese ja pideva keskkonna tihedus, g raskuskiirendus ning dünaamiline viskoossus. Laeva pöörav moment labarooliga roolimisel ja rooliballerile mõjuv moment Ml = NLcos/2 Mb = Na kus N roolilabale mõjuv hüdrodünaamiline kogujõud, L laeva pikkus, roolilaba kaldenurk keskasendist, a hüdrodünaamilise kogujõu rakenduspunkti kaugus balleri teljest. Roolilabade summaarne pindala F = µ 0LT kus tegur µ0 merelaevadele on 0,015...0,023, L laeva pikkus perpendikulaaride vahel, T suurim süvis. Seisuankru massi ligikaudseks määramiseks võib kasutada valemit 3 2 G ( 8...12) kus - veeväljasurve (m3)
kompressoritelt ja hüdropumpadelt. Elektriajam koosneb elektrimootorist ja juhtimissüsteemist, mõnikord on vajalik veel muundur ja ülekanne. Elektriajamite kursuse põhieesmärk on valida võimsuse poolest otstarbekas elektrimootor, arvestades ka kiiruse reguleerimise vajadust ja võimalikult head kasutegurit. Järgnevad ülesanded käsitlevad selle valikuprotsessi erinevaid külgi. 6.1. Rööpergutusmootori mehaaniliste tunnusjoonte arvutus Ülesanne 6.1 Arvutada ja joonestada rööpergutusmootorile loomulik ja reostaattunnusjoon. Mootori nimivõimsus Pn = 20 kW, nimipinge Un = 220 V, ankruvool Ia = 105 A, nimi- pöörlemissagedus nn = 1000 min-1, ankruahela takistus (ankru- ja lisapooluste mähised) Ra = 0,2 ja ankruahelasse on lülitatud lisatakisti takistusega Rl = 1,8 . Rööpergutusmootori tunnusjoonte arvutamiseks on otstarbekas leida elektromotoor- jõutegur, mis konstantse magnetvoo korral on püsiva väärtusega
Sander Saarniit Lintkonveieri arvutus 110243 ALGANDMED ton := 1000kg ton Q := 280 lintkonveieri tootlikkus hr basalt transporditav materjal H := 8m tõustekõrgus := 12deg kaldenurk
0,1 kN/m2 Kokku omakaalukoormus: 0,72 kN/m2 Lumekoormus 1,2 kN/m2 Arvutuslik pindkoormus katusele qd=0,721x1,2+1,2x1,5=2,66 kN/m2 Arvutuslik joonkoormus katusele qd=2,66x6=16,0 kN/m Koondatud koormused ülemise vöö sõlmedele Fd=2,66x6x3,875=61,9 kN62kN 9 Sisejõud leiame Maxwell-Cremona diagrammiga 10 Saadud sisejõud Pikijõud Paindemoment 3.Sõrestiku arvutus 3.1.Ülemise vöö dimensioneerimisel lähtume sisejõududest N=559,8kN;M=25,7kNm Valime ristkülikristlõike 220x120x10, mille ristlõikeparameetrid on: A=60,57 cm2 Wy= 325,1 cm3 11 Wpl,y=414,7 cm3 iy=7,68 cm iz=4,78 cm y=388,9/7,68=50,5 z=23,1/4,78=4,83 Ristlõike kontroll toimub suurema saledusega telje suhtes, ehk siis y-telje suhtes. Arvutame varda nõtkekandevõime Nb,Rd=(A fy)/1,1 ¯y=/[(A x fy)/E]=50,5/3,14(235/210000)=0,538
Juhendaja: "....." .................. 2012. a ......................................................... lektor Eino Aarend Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 3 1. LÄHTEANDMED ................................................................................................................ 3 2. KONVEIERI LINDI ARVUTUS ........................................................................................ 4 2.1. Lindi laiuse B leidmine ................................................................................................... 4 2.2. Saadud lindi tugevuse varuteguri K kontrollarvutus ....................................................... 4 3. TRUMLI ARVUTUS ........................................................................................................... 7 3.1
Vagonetid Algandmed ton := 1000kg ton Q := 180 vagonettide tootlikkus hr m v := 2.1 vagonettide liikumiskiirus s 3 H := 1 10 m vagonettide tõusukõrgus z1 := 4 vagoneti rataste arv Gv := 420kg vagoneti mass a := 100m vagonettide intervall t c := 18hr vagonettide tööaeg ööpäevas L := 6000m trossitee pikkus ton := 2.5 rauamaagi puistemass (1) 3 m Arvutus Trossitee keskmin e tõus H := = 0.167 L sin( ) = 0.166 = 9.55 deg Trossitee pik kus horis ontaaltasapinnas Lh :
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: ....... KOOD: ........ JUHENDAJA: I. Penkov TALLINN 2007 1. Ajami kinemaatiline skeem 2. Trossi valik ja trumli läbimõõdu arvutus Tugevustingimus Maksimaalne pingutusjõud Fmax = m g = 450 * 9,81 4415 N . Varutegur [S] = 5 [6]. Pidades silmas trossi keeramist ainult trumlil (mitte alt olevate trossi keerdude peal) valime tross TEK 21610 [7], mille Ft = 59,5 kN Siis Trossi mõõt d = 10 mm. Siis trumli läbimõõt kus e = 20 Valime D = 200 mm reast 160; 200; 250; 320; 400; 450; 560; 630; 710; 800; 900; 1000 mm 3. Mootorreduktori valik Trumli pöörlemiseks vajalik võimsus kus T pöördemoment, Nm;
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid