Mootori elektroonika (leo nirg) - Mootori elektroonika ülesanne on valmistada õige küttesegu.. ! - Väntvõlli pöörlemis kiirus (ennegi speed sensor) Kui signaal ära kaob siis mootor jääb seisma, kui andur ei toimi siis mootor ei käivitu. Anduriasjanduseks nimetame siin füüsika ja keemiasuuruste elektrlist mõõtmist: Mõõtesuurus võib olla nt. - Temperatuur' - Pöörlemissagedus - Rõhk - Nurk vm asend - Voolukiirus - Kiirendus ja vibratsioon - Keemiline koostis Anduri ülesanne on muuta mehaaniline olek, elektriliseks signaaliks.! - Läb õhufiltri siseneva õhu hulga anduri signaalist arvutile vastavalt tegelikuele õhukogusele, mis antakse mootori silindritele
Tänu lisandile alaneb tahma põlemistemperatuur 550°-lt C 450°-ni C ja ühtlustub põlemisprotsess tahmafiltris. Kahjuks aga lisand ise ei põle ära ja põhjustab aja jooksul tahmafiltri ummistumist. Seetõttu tuleb koos uue lisandiga (80 000km läbisõitu) ka vahetada tahmafilter (filtri puhastamise tehnoloogia on väljatöötamisel). Tahmafilter KÜTUSE TASEME ANDUR KÜTUSELISANDI PIHUSTI HDI mootori kõrgrõhu pump MOOTORI KÜTUSE ARVUTI PAAK PÕHIPIHUSTUS EELPIHUSTUS ETTEANDE
6 1.2 Küttesegu kontrollimine anduritega Üks kõige tähtsamatest autoaju ülesannetest on kahtlemata mootori varustamine kvaliteetse kütteseguga. Õige kütusesegu konsistens ja kogus on ühtlaselt töötava mootori eelduseks. Autoaju roll ongi selles, et erinevate andurite ja süsteemide abil tagada mootorile kvaliteetne segu. Aju kasutab kütuse segu kontrolliks vähemalt viite andurit. Lambda () andur, mis asetseb väljalaske torustikus mõõdab hapniku sisaldust heitgaasides. Vastavalt mida rikkam segu on(kütust on rohkem kui õhku), seda rohkem antakse mootrile õhku või vastupidi vähendatakse kütuse kogust. Külma mootori korral on segu rikkam, kuna soodustab tõhusamat külmkäivitust. Kohe peale mootori käivitumist peab korras mootori ja aju korral kohe mootori pöörlemissagedus vähenema. Töösooja mootori
Eelpihustuse ajal on õhu ja kütuse segu hästi lahja (50:1), põhipihustusel aga 16:1. Lisaks müra vähendamisele alandab eelpihustuse lahja küttesegu ka põlemistemperatuuri ning lämmastikoksiide tekib vähem. Esimese sõiduautole mõeldud ühisanum diiselmootori ehitas aga 1990. aastal Fiat. 1994 läks Fiati alustatud projekt üle Robert Bosch Gmp-le järelviimistluseks ja saritoodangusse sobitamiseks. Süsteemi ülevaade VÄNTVÕLLI PÖÖRLEMISSAGEDUSE ANDUR (Induktiivandur) 1) Püsimagnet 2) Anduri korpus 3) Sidurikoda 4) Terassüdamik 5) Mähis 6) Hammasvööga ketas (hooratas) Väntvõlli pöörlemissagedus andur Kasutatakse impulsrattaid 58 + 2, st, et muidu kuuekümnehambalisel kettal on kaks hammast puudu. Sellega on ära märgitud väntvõlli esimese ja neljanda vändakaela ülemise surnud seisu asend.
Eelpihustuse ajal on õhu ja kütuse segu hästi lahja (50:1), põhipihustusel aga 16:1. Lisaks müra vähendamisele alandab eelpihustuse lahja küttesegu ka põlemistemperatuuri ning lämmastikoksiide tekib vähem. Esimese sõiduautole mõeldud ühisanum diiselmootori ehitas aga 1990. aastal Fiat. 1994 läks Fiati alustatud projekt üle Robert Bosch Gmp-le järelviimistluseks ja saritoodangusse sobitamiseks. Süsteemi ülevaade VÄNTVÕLLI PÖÖRLEMISSAGEDUSE ANDUR (Induktiivandur) 1) Püsimagnet 2) Anduri korpus 3) Sidurikoda 4) Terassüdamik 5) Mähis 6) Hammasvööga ketas (hooratas) Väntvõlli pöörlemissagedus andur Kasutatakse impulsrattaid 58 + 2, st, et muidu kuuekümnehambalisel kettal on kaks hammast puudu. Sellega on ära märgitud väntvõlli esimese ja neljanda vändakaela ülemise surnud seisu asend.
Pöörlemissageduste andurid Pöörlemissageduste andurite all mõistetakse põhiliselt vänt- ja nukkvõlli pöörlemissageduste andureid. Informeerib mootori juhtarvutit väntvõlli või nukkvõlli pöörlemissagedusest. Need andurid võivad olla: • Induktiivandurid • Hall´i andurid • Magnet-takistuslikud andurid Induktiivandurid on kõige rohkem levinenud. Näiteks väntvõlli pöörlemissageduse andur kinnitatakse tavaliselt hooratta karteri külge, kuid signaali tekitav hammasvöö on hooratta küljes. Hammasvööl on üks hammas vahelt ära jäetud, et arvuti saaks täpselt määrata väntvõlli asendit (esimese silindri kolvi ülemist surnud seisu). Need on kontaktivabad andurid, kus tänu magnetvälja tugevuse vaheldumisele indutseeritakse anduri mähises (6) vahelduv pinge. Püsimagneti (3) magnetväli muutub
2.1 Käiguvalits Automaatkäigukastides toimub ülekandearvu muutmine, ehk käikude vahetamine, automaatselt. Käiguvalitsaga saab autojuht valida eri olukordi, nagu näiteks muuta sõidusuunda, vaba ja parkimisasend. Käiguvalitsage muudetakse trossi vahendusel käigukastis oleva käiguvaliku siibri asendit ja parkimislukustit. Juhtplokk saab käiguvalitsa asendist teada käiguvalitsa asendianduri poolt saadetud elektrisignaali kaudu. Andur asub tavaliselt käigukastist väljaspool käiguvalitsa hoova küljes. Anduriga on liidetud veel lüliti, mis katkestab käiviti juhtahela vooluringi. Turvalisuse suurendamiseks on auto käivitamine võimalik ainult käiguvalitsa P ja N asendites. Joonis 5. Käiguvalits 2.2 Planetaarülekanne Automaatkäigukastides muudetakse ülekandearvu planetaarülekannete abil. Planetaarülekanne koosneb päikeserattast, satelliitide raamist ja kroonrattast. Satelliitide
komplitseeritud ettevõtmine, sest temperatuuri alandamine alandab ka mootori efektiivsust. Samal ajal aga tekib lämmastikühendeid kõige rohkem mootori töötamisel keskmistel koormustel, lahja kütteseguga. Seega, kui lasta heitgaase värske õhu või küttesegu hulka ainult mootori töötamisel keskmistel koormustel, ei ole võimsuse kadu isegi märgata. a plokikaas f heitgaasi tagastusklapp b heitgaasi toru g termostaadi korpus c sisselasketorustik d drosselklapi korpus e väljalasketorustik 1220 jahutusvedeliku temperatuuri andur 1313 auto kiiruse andur 1320 mootori arvuti Heitgaasi tagastuse (EGR) skeem
Kõik kommentaarid