Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ajalooõhtu 6.klassile (Praktiline töö)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ajalooõhtu, saime, kuuenda, internet, kahoot, liikumismäng, vihje, birgit, ristsõna, tegime, kristin, eneli, 2016, rühmatöö, osavõtt, koolimaja, ajalooõpik, tõrva, hakkasime, teemale, ristsõnad, vanaaeg, lahendussõna, puzzle, kõiv, laas, juhendaja, lehelt, ajakava, kolmekesi, skype, mesopotaamia, paberil, lahendama, õhupalli, katkiTartu …….Kool …………. 8.b klass KEHALISE KASVATUSE TUND (LIIKUMISMÄNGUD) Loovtöö Juhendaja õpetaja …….. Tartu 2016 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Eelmise kooliaasta kevadel saime teada, et meil tuleb teha loovtöö. Alguses ei osanud ma midagi arvata, kuna polnud varem sellega kokku puutunud. Hiljem kui olin juba selle kohta täpsemalt uurinud, olin kohe huvitatud. Loovtöö otsustasin teha klassiõdede …….ja……., kes olid kohe nõus koostööga. Teemasid loovtöö jaoks otsides jäi …….silma liikumismängude teemaline kehalise kasvatuse tund, mida ta meile tutvustas ja üheskoos otsustasime valida selle teema. Tunni tegevusi oli klassiõdedega
5. November, 2012 - Eesti Koolispordi Liidu Dumle- rahvastepalli võistluste korraldamine 5. novembril 2012. 6. 28. november 2012 - I kollokvium 7. Detsember, 2012 – Praktilise töö analüüs. 8. 27. märts 2013 – II kollokvium. 9. Jaanuar-aprill, 2013 – Töö kirjutamine. 13 13 2.2. Tööprotsessi kava analüüs Analüüsides selle töökava teostumist võib öelda, et saime plaanituga hakkama. 1. Töö teema valik, eesmärkide püstitamine, töökava koostamine. Soovisin oma praktilise töö käigus korraldada spordivõistlused. Selleks sobisid hästi rahvastepalli võistlused. Sellest ka selline teema valik. Koheselt sai koostatud ka töö kava ja selle järgi algas kogu töö teostamine. 2. Töö teabeallikatega. Esimesed teabeallikad, milleks olid V. Lenki „Pallimängud“ ja E. Liik „Võrkpall“, sain kätte 2012
Tõrva Gümnaasium Romet Kivi, Cristjan Notton 8.a klass KENDAMA TURNIIR Loovtöö juhendaja Meeri Raide Tõrva 2020 1 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................3 KENDAMA AJALUGU...........................................................5 KUIDAS TEGIME.................................................................7 KOKKUVÕTE......................................................................9 2 SISSEJUHATUS Valisime sellise teema kuna meeldib korraldada sündmusi ja mänge ning tundsime väljakutset, sest me pole varem sellise kapatsiteediga üritust organiseerinud. Meie tegime loovtööks kendama turniiri, sest meile mõlemale
Vinni-Pajusti Gümnaasium NIMI SPORTLIK PÄEV VINNI UJULAS Praktiline töö 11. klass Juhendaja: õp. Mare Akel Vinni 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma praktiliseks tööks valisin ujumisürituse korraldamise 4.-6. klassi õpilastele. Põnevaid mänge ja võistlusi korraldasin kuuele erinevale klassile. Sporditeemalise praktilise töö valimisel lähtusin iseenda suhtest spordiga. Olen suure osa oma elust tegelenud aktiivsete hobidega. Käesoleva praktilise töö eesmärk oli korraldada lastele sportlik üritus Vinni Spordikompleksi ujulas. Püüdsin näidata, et veesport võib olla väga lõbus ajaviide, kui kasutusele võtta uusi ja lastele huvipakkuvaid tegevusi. Püüdsin korraldada kaasahaarava ja meeldejääva hommikupooliku. Lisaks spordimängude korraldamisele, sain võimaluse organi
Sportlased, eriti jalgpallurid on noortele suurteks eeskujudeks. Näiteks on Instagramis enim jälgitud meheks Torino Juventuse jalgpallur Ronaldo. 2011. aastal valiti Eesti aasta kodanikuks jalgpallur Konstantin Vassiljev. Jalgpallurid saavad läbi sotsiaalmeedia ja isikliku eeskuju mõjutada noorte suhtumist erinevatesse tervisega seotud teemadesse, nagu näiteks liikumine, toitumine ja erinevate sõltuvusainete mittetarvitamine. Ettepaneku lastega kohtumiseks tegime endise JK Tammeka ja Eesti A koondise mängijale Tristan Koskorile. Koskor on sündinud aastal 1995 Tartus. Ta lõpetas 2015. aastal Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi ning õpib praegu Tartu Ülikoolis kehalist kasvatust ja sporti (10). Tristan Koskor valiti üheks enim arenenud mängijaks ning üheks parimaks ründajaks Premium Liigas 2017/2018 hooajal. Koskor on Premium Liiga suurim eestlasest väravalööja,
lisaks kõrvalruumi kupatamisele ka paraja vopsu kuklasse. Ei hakka valetama, hirm oli nahas küll korra, aga keda mul ikka süüdistada on kui mitte ennast. Tagantjärgi on ikka naljakas. Kõige rohkem nalja sain kooli vältel oma klassivenna Väikese Markusega. Kui inimesele on kord hüüdnimi antud ega siis sellest lahti enam ei saa. Igatahes, minu jaoks vahvaima asjaga saime hakkama siis, kui pidime suure-suure mati koolist võimlasse tassima. See oli parajalt raske ja mõtlesime, et keerame mati rulli ja veeretame trepist alla on lihtsam. Siis mõtlesime, et poeme ise ka mati sisse, siis on lõbusam ka pealekauba ja no oli, ausõna, lõbustuspark. Koristajale jäime ka keset keerutamist vahele. Mõtlesime, et saame noomida, aga too ütles hoopis, et proovige, äkki järgmise trepi pealt saate suurema hoo
Näiteks akrobaatikahuvilised, jalgpallihuvilised, kergejõustikuhuvilised jne. 5 2 KEHALINE KASVATUS LÄBI ÕPILASTE SILMADE 2.1 Küsitlus Me koostasime küsitluse ,,Kehalise kasvatuse tunnid läbi õpilaste silmade", mis oli suunatud Tallinna 32. Keskkooli 7. 9. klassi õpilastele. Küsitluse koostasime internetis, kasutades selleks Google'i rakendust Google vormid. Me alustasime küsimuste koostamisega 13. oktoobril. Küsitluse saime valmis 3. novembriks ning saatsime õpilastele 27. novembril. Vastuseid ootasime 19. detsembriks. Meie küsitluses oli 14 küsimust, millele vastas kokku 45 inimest. Seitsmendast klassist vastas küsimustikule 23 õpilast, nende järel kaheksanda klassi õpilased 12 vastusega ja üheksanda klassi õpilased 10 vastusega (vt Joonis 1). Enamus küsitlusele vastajad olid tüdrukud, kes moodustasid 76% kõikidest vastanutest. Poisid moodustasid vastanutest 24%
7000 000 eksemplari. 1984. aastal hakkas arvutimängude turg konsoolide käest võimu haarama. Arvutimängud pakkusid inimestele võrdset võimalust mängimiseks. Arvutite kasutamine oli sama lihtne nagu konsoolidegi. 1984. aastal toodi avalikkuse ette arvutimäng Commodore 64, mida saatis edu tänu tugevale kampaaniale. Oma aja kohta oli mängul edasiarenenud graafika ning heli. Võrgus mängimine sai inimeste arvates alguse 1993. aastal, kui loodi internet, mis andis tugeva tõuke võrgus mängimisele. Vaatamata sellele algas tegelikult võrgus mängime 1 http://en.wikipedia.org/wiki/Spacewar! juba 1969. aastal. Esimene online game ehk võrgumäng oli ,,Spacewar", mis küll esialgu oli üksikmängija mäng, kuid hiljem programmeeriti see ümber. 1972. aastaks oli võrgusüsteem juba võimeline hostima (host - ühes serveris mängijatele ettenähtud arv) 1000 mängijat.
Foto 3. Reisi algus 7 1.3 2.päev-jõudsime Valencia linna Hommikul ärkasime 8 paiku. Pesime hambaid antud tingimustes, pakkisime asjad ja oligi vaja edasi sõita. Tee peal nägime suuri oliiviistandusi ja mandariini omasid ka. Hispaania tee on alati hästi kurviline ja kõrgetel kaljudel, mägedel või orgudes, vahel sõitsime läbi tunnelite. Sõitsime terve järgmine päev, paar peatust tegime söömiseks. Jõudsime õhtuks kohale umbes kell 9-10. Siis sõitsime linna sisse, kuhugi tee kõrvale ja hakkasime GPS-ilt heade hinnapakkumistega ööbimiskohti otsima. Mõtlesime selle öö veeta hotellis. Leidsime lõpuks ühe ilusa hotelli Valencia vanalinnas. Hind oli üpriski odav, saime nelja peale ühe toa, kus oli suur voodi, nari, dussiruum(wc), arvuti, telekas. Põhilised asjad nagu ikka olemas. Saime selle umbes 90 euroga. See oli küllaltki odav,
Mul oli ka palju kokkupõrkeid väiklaste, kiuslike ja kohati jul- ütle midagi. Ma lähen ära – koju.“ Kikivarvul, selg vastu seina surutud, liikusin ma pimeduses made õpetajatega. Karistused – isegi löömine ja keretäis – käisid tol ajal (1950ndate keskpaigast ettevaatlikult. Avasin ukse nii vaikselt kui suutsin ja olin peaaegu vaba. kuni 1960ndate alguseni) õpilaseluga paratamatu ohuna kaasas. Kord üheteistaastaselt sain Nädal hiljem saime koolidirektorilt kirja (pärast kooli sulgemist suvevaheajaks – meil polnud ma nahutada selle eest, et lõhkusin ära pliiatsi, mille teine õpilane oli mul käest krahmanud. telefoni). „Me oleme teie poja käitumises äärmiselt pettunud...“ oli seal kirjas, või midagi sar- Ma kahmasin selle tagasi, too teine hakkas huilgama ja mina „jäin vahele“. Mind süüdistati nä- nases toonis
sobitama plaatidega, vaadata tuli ka seda, et liist ei oleks keskelt liiga paindus ja oleks täielikult vastu plaadi serva, sest muidu jäävad plaadid üksteise suhtes ujuma ja ei sobitu kokku. Kui olime pannud paika liistude ja plaatide omavahelise sobivuse, lõikasime liistud varu silmas pidades lühemaks vastavalt plaadi mõõtudele ning liimisime need kaks komponenti omavahel kokku. Pealmine ja alumine plaat said nii ees kui külgedel omale kandi ning vaheplaadid eesmised kandid. Samamoodi tegime hiljem nii vaheriiuli plaadi kui ka sahtli esikülgedega, mille iga külg pidi olema kanditud. 3.3 Puhastamine Kui olime liimitud plaadid pressi alt kätte saanud, asusime nendelt vana lakki ja muid määrdumisi maha lihvima. Selleks pidime kasutama lintlihvijat, mis võtab tavaliselt laki väga kiirelt maha, kuid seekord oli sellega palju rohkem tööd. Osadel plaatidel osutas vana lakk kõva vastupanu: see läks sulama ja jäi tahenenuna lihvpaberi külge kinni.
! KERLI mis see on? Aprillinaljad Koolitants Müsteerium Jõhvi Gümnaasiumi Spordihoone Meie koolilehe 3 reporterit külastasid 24-dal märtsil koos meie direktorihärraga peatselt valmivat spordihoonet. Vaatepilt osutus päris lahedaks, suur spordihaal, millesse tuleb suur korvpalliväljak, 3 harjutussaali, saunad, jõusaal ja isegi kohvik. Meile tehti hoones väike ringkäik ja saime küsida ka paar küsimust ehitise kohta. Paar fakti: · Spordihoone maksab kinni Jõhvi vald · Valmimisajaks peetakse maikuud · Töö on edenenud hästi ja eelmisi ehitajaid EI lastud lahti halva töö pärast · Spordihoonesse tuleb 3 harjutussaali, jõusaal, korvpalliväljakud, saunad ja kohvik
(4;5) Kahtlemata avardab see õpilase silmaringi, aitab õppida seoseid looma. Konkreetne kokkupuude mingit teemat puudutavate inimeste, näituste, esemete jms on abiks õppimisel, reaalsest kogemusest jääb kindlasti rohkem meelde kui raamatust loetust. Isiklik näide on tuua just hiljutisest kultuuriajaloo loengust, kus õppejõud Inge Lembinen viis meid Eesti Rahva Muuseumisse. Käisime näitusel, mis kajastas eestlaste varasemate sajandite argielu. Saime tutvuda tolleaegsete elamistingimustega, tööriistadega, aastaaegade olulisusega 19.-20.sajandi töötegemises, tähtpäevadega. Tunnistan ausalt, et selline teistsugune lähenemine õppimisele aitab paremini informatsiooni talletada ning seoseid leida. Kahtlemata peab õpetaja arvestama ka õpilaste huvide ja võimetega. Õpetaja peab oskama leida seoseid erinevates valdkondades, peab oskama seletada, miks just selles aines antavad teadmised on kusagil mujal ja tulevas elus vajalik
Iisaku Gümnaasium HARIDUSEST EESTIS NÕUKOGUDE VÕIMU AJAL Uurimuslik töö tasemeeksamina Koostas: Anu Järvepera Juhendas: Karin Voist Iisaku 2009 1 Sisukord 2 1. Sissejuhatus.......................................................................................................... ....4 2. Eesti hariduse ajalugu (keskkoolid ja gümnaasiumid).............................................5 3. Ideoloogiline surve õpikute näol..............................................................................9 3.1. Lugemik kui mõjutusvahend..............................................
Küsimused Lugupeetud vastaja! Minu nimi on Kristina Trees ja õpin Riidaja Põhikoolis 8.klassis. Minu uurimistöö teemaks on klassiõhtud Mulgimaa koolides. Palun vastake allajärgnevatele küsimustele nii põhjalikult kui oskate või mäletate. Ootan Teie vastuseid 28.03.2014. Loodan, et leiate aega küsimustele vastamiseks . Lugupidamisega Kristina Trees 1. Millega tegeleti klassiõhtutel? 2. Mida söödi klassiõhtutel 3. Milliseid mänge mängiti kõige tihedamini? 4. Millist muusikat kuulati klassiõhtutel? Nimetage populaarsemaid tolleaegseid lauljaid ja bände. 5. Kas klassiõhtud olid temaatilised ja kas riietus pidi olema vastav ? Kui jah, siis tooge näiteid. 6. Mis meeldis klassiõhtute puhul ja mis ei meeldinud? Miks? 7. Kas klassiõhtul osalemine oli kohustuslik? 8. Kes kattis klassiõhtu läbiviimiseks vajalikud rahalised kulutused ? Kas majanduslik kitsikus oli klassiõhtult
Kahe hulga liitmise põhjal koostatakse 2 liitmistehet. 1+2=3 2+1=3 2. Kui kahe liitmisülesande koostamine on selge, vaadeldakse kahe lahutamisülesande koostamist. 3–1=2 3–2=1 3. Järgnevalt lahendatakse joonise järgi 4 võrdust. 2 + 3 = 5 5 − 3 = 2 3 + 2 = 5 5 − 2 = 3 Arutleda tuleks võrdusi paariti. 1. Kahele liitsime kolm ja saime 5. Kui nüüd viiest 3 ära lahutada, jääb taas 2 järele. 2. Kolmele liitsime 2 ja saime 5. Kui nüüd viiest 2 ära lahutada, jääb järele 3. Kuna lapse mõtlemine selles vanuses on konkreetsete operatsiooni- de staadiumis, tuleks näide ka praktiliselt läbi teha. Näiteks kutsu- takse klassi ette 3 last, ja kui 2 last tuleb juurde, siis on klassi ees 5 last. Tahvlile tekib järk-järgult võrdus 3 + 2 = 5 . Kui 5 lapsest saade-
Kõrge põliste mändide aluselt karjamaalt korjati marju ning seeni. Talule kuulus ka kümme tiinu sood, kus käidi heinal. Kõik see kokku oligi Rüüsmaa, kus kirjanik Harri Jõgisalu sündis ja kasvas. 5 1.2. Lapsepõlv Harri Jõgisalu on sündinud 24. augustil 1922. aastal. Sünnijärgne perekonnanimi oli Konstabel, mis aga muudeti 1936. aastal eestistamisega Jõgisaluks. Uue väär- ehk perekonnanime sai noormees algkooli, see tähendab kuuenda klassi lõpetamisega ühel ajal. Harri Jõgisalul oli ka vend Anton, kes sündis Harrist kaks ja pool aastat hiljem, 1925. aasta algul. Noorema venna sündimise järel jäi aga ema haigeks ja aastaid hiljem suri. Ema haigestumine on ka põhjuseks, miks vennad kasvasid vanaema Miina hoole all. 1927. aasta sügisel hakati Rüüsmaa maadele tädi Tasjale ja tema perele uut maja ehitama. Ehituse käigus aga vanaisa Kaarel külmetas end ja pikaajalise kopsuhaiguse tagajärjel suri
Tunnil on üks õpetuslik eesmärk. Ala eesmärgid on pea eesmärgi teenistuses ja neid me tunni eesmärki välja ei kirjuta. Need ala eesmärgid kirjutame vastava tunni etapi juurde. Tunni teema ja eesmärgi juurde kirjutame vajalikud vahendid, mida me kasutame ja ka tundmatud mõisted. Tunni konspekti võib vormistada väga erinevalt. Praktikale minnes tehakse täis konspekt. Seal on kirjas kõik see, mida tunnis tehakse ja öeldakse. Vorm on sama, nagu eesti keeles tegime. Konspekti tuleb üles märkida kõik tunni etapid. Sellest kujuneb tunni struktuur. On olemas uue osa tund, harjutav tund ja kinnistav tund. Iga etapi juurde tuleb anda selle etapi sisu täpses sõnastuses. Tuleb panna kirja ka etapi eesmärk. Ka kellaaeg, mida ma planeerin selle konkreetse tegevuse jaoks. Parem oleks märkida etapi algus ja lõppaeg, siis on hea jälgida. Kirja tuleb panna ka laste eeldatavad vastused, sest sellest sõltub abi
Keeruliseks teebki selle olukorra just see, et koostöö lapsevanematega üldse ei suju. Nii ema kui ka lapse isa hoiavad eemale, tõrjuvad klassijuhataja püüdlusi kokkulepetele jõudmiseks, ei tule kokkulepitud kohtumistele. Õpilane jättis tulemata ka kokkulepitud järelaitamistundidesse. Kool pöördus abi saamiseks juba valla sotsiaaltöötaja poole, kes püüaks ise perega kontakteeruda. Pidasime vajalikuks õpilasele nõustamiskomisjoni suunamist, sest ka spetsialistidelt saime arvamusi, et õpilasele võiks sobida lihtsustatud õppekava või vähemalt eriarsti soovitus viia kogu õpe üle individuaalsele õppekavale. Vajalik dokumentatsioon sai kooli poolt kokku pandud, kuid lapsevanem jäi seisukohale, et tema lapsele pole seda vaja. Siinkohal ei saa lapsevanem aru, et ta tegelikult teeb oma lapse elu raskemaks. Kõik jätkub praeguseni vanamoodi, õpetajad küll õpetavad teda individuaalselt, kuid peagi tuleb tal hakata põhikooli lõpetamiseks sooritama eksameid,
XXX XXXGÜMNAASIUM XXX klass XXX XXX(Nimi) EESTI KORVPALL JA PARIMAD KORVPALLURID LÄBI AEGADE Uurimus Juhendaja: XXX XXX XXX(linn) 2009 1 SISSEJUHATUS. p................................................................................................. 3 1. EESTI KORVPALL ............................................................. 4 1.1. Eesti korvpalli sünd ........................................................ 4 1.2. Kohaliku liiga teke ............................................................................ 5 1.3. Korvpalli populaarsuse kasv Eestis ............................................ 7 1.4. Rasked aja Eesti korvpallis ........................................................... 9 1.5. Tänapäevase korvpallis
Klassis koha saamine, viskab koti taha pinki, keegi sai pihta jne. Esihambad välja kulli mängides, ema oli hambaarst. 5) Igavus. Ebakohase käitumisega toimetulek: 1) Mitteverbaalsed võimalused 2) Verbaalsed võimalused 3) Õpilaste kiitmise ja karistamise kord koolis(pgr. 58). 1) Kurja pilgu saatmine, mitte välja tegemine, lähen õpilase laua juurde, panen käe õlale(kui ära tõmbab, siis rohkem ei puutu). Kui teeb ristsõna, siis panen tal selle kinni laua nurgale. Kui tean, et ta hakkab seda uuesti tegema, siis võtan ära ja annan tagasi tunni lõpus. Kui mitte nii süütu asi(nt veepüss), siis annan tagasi lapsevanemale või siis saab kevadel. Peab olema asjadel eraldi koht ja silt peal, muidu ei mäleta, kelle oma oli. Vahepeal jään vait, räägin vaiksema häälega(rõhutan), et teised jääksid vait. Need on head selleks, et need ei sega tundi. 2)Õpilase nime nimetamine. Öeldakse seda, mida peab tegema
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Kaili Olgo, Triin Mokrik, Tiia Saarna, Kerttu-Kadi Vanamb KUIDAS REGULEERIDA SUHTEID KOOLI NÕUDMISTE JA ÕPILASTE SOOVIDE VAHEL? Iseseisev töö Juhendaja Külliki Vaske Tartu 2012 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 3 1 KÜSITLUSE OLEMUS......................................................................................................... 4 2 KOOLIELU, SELLE PAREMAKS MUUTMINE.....................................................................5 3 KOOLITÖÖD, ISESEISVAD TÖÖD, NENDE ESITAMINE........................................
Sue Cowley “Õpetaja õpiabi” 1. OLUKORD – LOBISEMISHIMULINE KLASS Mina arvan, et oluline on mõned reeglid paika panna juba siis, kui õpilastega esimest korda kohtuda. Seega, kui õpilastele selgitada kõige esimeses tunnis, et neilt eeldatakse täielikku vaikust, on sellest kindlasti palju abi. Nõustun Cowley´ga, et tuleb jääda endale täiesti kindlaks ja selgitada õpilastele väga korrektselt, mida neilt nõuan. Kui üks kord järele anda ning jutustamist ignoreerida, siis järgmine tund on lobisejaid juba rohkem. Oluline on ka rahulikuks jäämine ja õpilaste peale mitte ärritumine ning karjumine, sest selline käitumine võib õpilasi veelgi innustada ulakustele ja neile isegi nalja teha. Lisaks on võimalik rakendada erinevaid nippe, mis aitaksid klassiruumis vaikust hoida. Mina eraldaksin teineteisest omavahel jutustavaid pinginaabreid või saadaksin ühe nendest klassist välja rahunema. Seega usun, et lobisemishimulise klassiga hakkama saamisega oleks vaja prak
Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium Johanna-Marleen Veski 11. klass INGLISKEELSETE SÕNADE JA VÄLJENDITE KASUTAMINE EESTI KEELES Uurimistöö Juhendaja: Margit Menson Palamuse 2017 Sisukord Sisukord.............................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 KOKKUVÕTE................................................................................................... 16 SUMMARY...................................................................................................... 17 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................. 18 LISAD............................................................................................................. 19 L
Nii on ka meil lihtsam tuure korraldada, kuna oleme olnud osa sellest. Annelinna päevade teised korraldajad. Nii oleme ka meie huviorbiidis, kuna inimesed uurivad Annelinna päevade kohta ja leiavad ka meid nii üles. Meie kasutada oli hoones ruum, mille aitas saada meile Anne Noortekeskuse juhataja, kus oli võimalus asju hoiustada ja inimestel võimalus tualeti kasutada. Madalad kulud ja teiste abi, tänu sellele ei kannatanud meie taskud saime ka vajaminevad seadmed, rattad, kiivrid ja muu vajaliku. Tuur on selline mis ei nõua palju raha ja on lihtsasti teostatav. Korraldajate oskused ja teadmised. Tänu sellele, et meil olid algsed teadmised ürituse korraldusest ja asjaajamisest, oli meil lihtsam korraldada tuuri, kui muidu. Iseenesest turg on suur, kuna konkurente ei ole palju. Tõukerattatuure ei korralda väga paljud Tartus, meie teada ainult üks Loodusturism. Nõrkused:
Sisukord 1) Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2) Üliõpilase Curriculum vitae (tööalane) ...................................................................................4 3) Iseseisev kontrolltöö.................................................................................................................6 4) Kahe järjestikuse tunnikava koos didaktilise materjaliga......................................................12 5) Kuulamis- ja kõnelemisoskuse kohta õppematerjal...............................................................25 6) Lugemis- ja kirjutamisoskuse kohta õppematerjal.......................................... ......................31 7) Mängu juhend ja läbiviimise kirjeldus....................................................................................37 8) Ühe artikli vaba refereering.............................................................
kokku kes ta on (valida tuleks erinevate ametite/elukutsete seast). Näiteks: lepitakse kokku, et ta on koristaja. Nüüd kutsutakse ruumist väljunud mängija ruumi tagasi ning ta küsib igalt ringis istuvalt mängijalt mida ta peaks endale ostma? Esimene ringis istuv mängija ütleb näiteks ämbri, teine ütleb mopi, kolmas põrandalapi jne (kõik asjad on seotud sellega, mida tal oma ametis vaja läheb). Küsimuste esitaja saab igalt ringis istuvalt mängijalt ühe vihje. Kui ta ei arva oma ametit ära enne, kui ring täis saab, peab ta uuesti ruumist väljuma ning teised 14 mängijad mõtlevad talle uue ameti. Kui ta aga õige vastuse ära arvab, lahkub ruumist juba järgmine mängija. Edasi toimub kõik juba nii nagu enne. 6.8 Hiirelõks Eesmärk : arendada laste kõnet ning kiirust.
palju üritusi ja huviringe. See oligi peamine põhjus, miks mulle seal koolis väga meeldis. Ma võtsin paljudest huviringidest ja üritustest osa. Ma käisin paljudes huviringides: arvutiõpetus, kunstiring, võrkpalli trenn, spordiring, klaveriõpetus, kandleõpetus, segakoor ja näitering. Viimases meeldis mulle kõige rohkem. Me käisime isegi oma näitetruppiga võistlemas koolinoorte näitemängu päeval. Meil läks Võrumaal niihästi, et saime kaks aastat järjest edasi vabariiklikule võistlusele. Teisel korral võitsime laureaadi tiitli. Lisaks huviringidele võtsin ka osa paljudest üritustest. Meil oli sügislaat, kus tuli midagi kodus ise valmis meisterdada, et see koolis laadal maha müüa. Mina võtsin sellest osa ainult ühel aastal. Ma lasin emal valmistada muffineid. Teenisin laadal umbes sada krooni. Veel meenub, et seal oli stiilipidu, vigurvänt, jõulupidu, play back show. Viimasest ma võtsin igal aastal osa
täpsemate tagamaade uurimine ei mahu enam käesoleva töö raamesse. 2.4.2. Küsimus 7. Kohustusliku kirjanduse lugemisharjumused Parim lähenemine sellele, kui suure osa kohustusliku kirjanduse raamatutest õpilastest läbi loevad, oli jagada küsimuse 7 vastusevariandid kolme rühma. Esimese või teise märkinud õpilased loevad kõik raamatud läbi, kolmanda variandi enda jaoks sobivaimaks leidnud päris kõiki ei loe ning neljanda, viienda või kuuenda variandi valinud jätavad olulise osa raamatutest lugemata. Et vaid mõned üksikud 5. ja 8. klassi õpilased ei märkinud 7. küsimuses kas esimest või teist vastusevarianti, siis on joonisel 9 kujutatud ainult 11. klassi tulemused. 100% 90% 80% 70% 60% 4.-6. 50% 3.
Kordamisküsimused kontrolltööks. Õppe kavandamise I moodul 2015 1. Õppimise olemus. Õppimise ajendid ja motiivid? Õppimise mõiste ja olemuse erinevaid selgitusi (laiemalt, spetsiifilisemalt) koos põhiliste esindajatega Põhilised õppimise ajendid (motiivid) erinevate õppimisteooriate puhul Õppimine lihtsamal kujul seletatuna on teadmiste, erinevat oskuste ja osavuste koos kasutamine ning omandamine. Õppimine tähendab ka seda , et me kasutame juba eelnevalt omandatud teadmisi selleks, et juurde õppida uusi.1 (teadmiste, oskuste, vilumuste omandamine koolis, sotsiaalse käitumise ja teiste oskuste omandamist nii koolis kui väljaspool kooli ja õpilase emotsionaalse maailma kujunemine). Õpilastel kujunevad õppematerjaliga seoses hoiakud ja emotsioonid, mis ei pruugigi sotstuda otseselt õppeainega. C. Darwin. Tahtlik (teadlikult) ja tahtmatu (teadvustamata) õppimine.
Sellistest mõtetest on ajendatud ka käesolev uurimustöö. Töö eesmärgiks on uurida kohustusliku kirjanduse lugemist 11. klassides. Töö esimeses osas uurisime, mida tähendab kohustuslik kirjanduse olemus ning kuidas seda määratakse. Teises osas uurisime, kuivõrd on muutunud kohustuslik kirjandus 11.klassis, võrreldes 2002.aastaga, mil me kooli alustasime. Kolmandas osas küsitlesime 11.klassi õpilasi kohustusliku kirjanduse teemadel ning tegime saadud andmetest kokkuvõtte. Uurimistöö ülesandeks on uurida kohustusliku kirjanduse lugemist 11.klassides. 1. Kohustuslik kirjandus 1.1. Kohustusliku kirjanduse olemus Kohustuslik kirjandus on teadus- ja haridusministeeriumi poolt välja pakutud teoste kogum, mida vastavas kooliastmes peab lugema. Kohustuslik kirjandus hõlmab endas tuntud õpetlike teoste täielikku läbilugemist ning hiljem loetu põhjalikku töötlemist ning selle üle arutlemist.
EKSAMIOSA Õppimise olemus. Õppimine on prots. kus kogemuste vahendusel kujunevad suhteliselt püsivad muutused tegevusvõimes. Õppimise kogemuslikuks baasiks on vahetu kontakt välismaailmaga, kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks. Emotsioonid võivad oll
Aleksandra Jakovtsenko (132417SKVOM) SKVOM-1 16 situatsiooni 1. Lobisemishimuline klass Kõigipealt ma säilitaks klassis positiivset atmosfääri, kuna liiga range käitumine ei ole minu iseloomus. Esimeses tunnis ma räägiks õpilastega klassis kehtivatest reeglites. Üks neist oleks lobisemisest (nt kui ma ei saa tunni algata, siis vastavalt suureneb kodutöö). See annaks mõni vabadust valida, mida me teeme tunnis, ja seega tuleks vastutus oma käitumise eest. Kui lobisemise teema on aktuaalne ja ääriselt huvitab õpilasi, siis me võiksime raisata paar minutid koos arutlemiseks. Sellest võiks isegi teha ülesannet. Kui on vene keele tund, siis pakkuks uut leksikat ja kasutaks seda ülesannetes reegli selgitamisel. Kirjanduse tunnil võiks tuua näiteid raamatustes, kus see teema on mainitud, ja läbi viia väikest diskussiooni. Kui tegemist on väga aktiivse klassiga, siis tunnil ma keskenduks s
annaabi.ee 
