Pharose tuletorn Arvukate madalike ja veealuste kaljude tõttu nõudis sissesõit Aleksandria sadamasse suuri kogemusi. Et tagada ohutu lähenemine sadamale, käskis vaaro Ptolemaios teine Philadelphos püstitada Suursadama ette tuletorni. Tuletorn sai valmis aastal 279 eKr. Tuld tehti puudega. Kütus tuleriida jaoks toimetati kohale mööda lauget keerdkäiku eeslite abil. Tule valgusjõudu suurendati liikuvate metallpeeglitega. Valgest marmorist tuletornil oli 3järku alumine korrus oli ristkülikukujuline, keskosa oli kaheksanurkne ja ülaosa silindriline, tuletorni tipus seisis kreeka merejumala Poseidoni kuju.
tsikuraat. Vana-Egiptus Kunstitraditsioonide püsivust näitavad kaks reljeefi : Reljeeftahvel Nameri palett - vaarao Nameri võit Alam-Egiptuse üle ja alam- ja ülem-egiptust valitsevad jumalannad kroonimas Ptolemaiost. Egiptuse poos. Egiptuse kunst oli seotud religiooniga. Maaling haakambris: saakalipäine surnutejumal Anubis muumiaga. Kivist haudehitised: , mastabad: maaalused kividega vooderdatud hauakambrid ja selle kohal asuv kastitaoline kiviehitis. Vaaro mastaba ehitamisest jõuti astmikpüramiidini. Vaarao Dzoser. Giza väljal on püsitatud need Cheopsile, Chrefrenile ja Mykerinosele. Veetõusu piiril asus orutempel, kuhu toodi laevaga vaaro surnukeha. Orutemplist viis sillutatud tee hauatempli juurde. Kiviplokkidest ehitati torne mille tipud ahenesid püramiiditaoliselt (benben monumendid). Hiljem hakati päikesejumala auks püstitama ühest nelinurksest kiviplokist (monoliitseid) sivakaid teravatipulisi obeliske. Pandi paarikaupa templite
Kujutav kunst Vana-Egiptuse maalid jutustavad lugusid inimeste elust ja sellest, mida nad arvasid kogevat hauataguses elus. Kunstnikud maalisid majade ja hauakambrite seintele ja templite sammastele. Egiptuse skulptuuril, reljeefil ja maalil oli samuti eelkõige kultuslik tähendus ning seetõttu olid ka kindlad reeglid, mis olid rangemad ning olenesid sellest, et kui tähtsat isikut kujutati. Temaatika keerles eeskätt vaaro elu ümber: lahingud, palvetamised, ohverdamised. Kuid oli ka intiimsemaid stseene, eriti Ehnatoni ajal, mil kunstnikud kujutasid suure kaasaelamisega vaaro perekondlikke rõõme ja muresid. Hauakambrites leidub rohkesti ka niisuguseid seinamaale ja reljeefe, millel kajastatakse lihtrahva elu, ning need stseenid on kõige elamuslikumad. Skulptuur Egiptuse skulptuuris on väga kauneid, lihtsaid, kuid väga mõjuvaid teoseid, milletaolisi pole loonud ükski hilisem ajastu
Haud paiknes astmik püramiidi all. Klassikalised püramiidid tulid 2600-2500 eKr. Kõige kõrgem püramiid oli 137,5 m. Hauakamber oli ehitatud püramiidi sisse. Ühesse püramiidis võis olla mitu hauakambrit. Pärast püramiidi tulid kaljuhauad(ehitati Teeba lähedale). Kiviplokid kaalusid 1,5t-15t. 1922 leiti Tutanhamon'i (vaarao) hauakamber. Ta valitses 1334-1325. See oli täiesti puutumatu. Ta oli pandud 3 kirstu sisse. Kõige sisemine kirst oli puhtast kullast. Vaaro näol oli kullast mask. Egiptuse rõivad Algselt olid ribad, millest hiljem kujunes välja seelik. See tehti kangast. Nahast tehti jalanõusid. Peamiselt kanti sandaale, mida võis teha ka(vaeste puhul) pilliroost. Rikkamad inimesd, kandisd kare laadset keed. See oli valmistatud kullast, klaashelmestest ja hõbedast. Peas kanti parukat (jõukamad). Selle tegemiseks ei pruugitud kasutada juukseid, vaid ka riideid.
Eesti raamatu ajalugu. Eesti autorite raamatud. Teemaks muusika. Juhendaja: Ilmar Vaaro Koostaja: Gaythel Kukk Viljandi 2013 Uurisin siis eesti autoritepoolt välja antud muusikaalast kirjandust aastatel 1992-2012. Kuid võib öelda, et päris raske olid leida muusikaalast kirjandust, sest alates 1992 ei ole eriti midagi märkimisväärset ilmunud. Nüüd siis kokkuvõtted nendest raamatutest, mida ma leidsin: 1. Juhan Lepsaar `` Liivatuisus
· Maaühiskond suuremaid linnud vähe, elati maal ja tegeldi · Kirjutati peamiselt ainult poliitilisi ja esindulikke raidkirju. põllumajandusega. · Kirjaoskus oli privileeg. Kuningavõim · Kirjutusmaterjalina kasutusel papüüros. Vaaro: piiramatu võimuga Seaduseandja Jumalad Peeti jumalikuks · Animism- looduse hingestamine · Fetisism-loomade lindude esivanemaks pidamine · Peale surma taastas Tutanhamon kõige. · Preestrid hoolitsesid jumalate eest · Lihtrahvas jumalatega kokku ei puutunud MESOPOTAAMIA
pidid: kohapeal ellu viima vaarao korraldusi, koguma makse, vajadusel koguma sõjaväge. Vaarao oli kõrgeim preester ja määras ülikute seast ametisse preestrid. Kõrgemate ametnike hulka kuulusid väepealikud. Keskmise ja alama ametnikeks olid kirjutajad, kes kontrollisid töötajate tegevust. Paljud lihtrahva hulgast. Enamus egiptlasi olid talupojad. Kuna maa kuulus vaaraole, tuli umbes pool saagist loovutada. Käsitöölised töötasid vaaro ja ülikute losside nign templite juures. Neil oli kindlaksmääratud kohustused. Orjad olid endised talupojad, käsitöölised ja võõramaist päritolu sõjavangid. Nende tähtsus väike. Sõjavägi. Vana riigi ajal puudus alaline sõjavägi. Uue riigi vaaraodel oli hästi treenitud alaline armee, mis moodustati sundvärbamisega. Veteranid said maatüki. Põhijõuks kilpide ja odadega relvastatud jalavägi. Eliitväeks hobukaarikud, igal kaks meest. Kasutati
Kui Sinuhe oli juba päris kindel, et ta mitte kunagi ei kutsu kedagi enam ,,õekeseks", siis kohtus ta Krokodillisaba kõrtsis Meritiga, kellega, nagu ta hiljem teda sai, oli tall ka poeg Thot. Oma pojast sai Sinuhe teada alles siis, kui Merit ja Thot mässu käigus tulekahjus hukkusid. Kui vana vaarao suri, siis pidid ka ,,surema" need kes ta kolju avasid, s.t nad said uue nime, Sinuhe sai endale nimeks ,,Sinuhe, see kes o üksildane", ju siis uus vaaro nägi juba ette milline juba saatus Sinuhet ootab. Egiptus u. 1390 1335 e. Kr. Vaaraod Pärast vana vaarao Amenhotep III surma sai troonile tema poeg Ekhnamon, kes muutis oma nime Ekhnatoniks. Uus vaarao tahtis Egiptusesse tuua uue Jumala, Atoni, millega kaasnes rahva suur meelepaha ja mässulisus. Egiptus langes järjest alla poole, maad laastas tohutu vaesus ja mustus. Uus vaarao laskis maale ehitada uue pealinna Ahet-Atoni, sest rahvaülestõus oli Teebais
annaabi.ee 
