Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ajaloo lõpp või tsivilisatsioonide kokkupõrge: Fukuyama versus Huntington". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
fukuyama, huntington, genotsiid, nafta, tsiili, namiibia, eripärad, islam, religioon, tahtlik, etniline, iraak, majanduspoliitika, mandela, arengud, liberaalne, ideoloogiat, sõjad, reaalsus, rass, üro, kuveit, kuritegusid, vältimatu, huntingtoni, holodomor, näljahäda, massimõrv, ukraina, holokaust, maailmasõda, sõjakuriteod, iraani, operatsioonEestis- allveelaevade peal). Tegelikkuses tuumarelvi omavad riigid tahavad “klubi” hoida väikese ja ei ekspordi neid. Tuumapommi tegemine nõuab selle alaseid eksperte ja materjale. 90ndatel oli palju seda saadaval. 2 Rahvusvahelise julgeoleku probleemid: teatud piirkonnad on väga kriitilised: Nt Iraan- nafta jne. Pole null- summa ega plus-summa mängu, on vaid koostöö mäng- rahulik kooseksisteerimine. Populaarseim relv, mida müüakse nii legaalselt kui ebalegaalselt on AK47 e. kalašnikov. Riigid mis ekspordivad enamus sõjatehnikat maailmas: USA on ametlikult suurim ekspordiriik ja omab intelligentseid lennukikandjaid. Kulutab sõjatehnikale väga palju. On esimene kulutuste poolest ja järgmised 9 ei suuda kokku saada nii palju kui USA üksi. TERRORISM
............ 10 Kolm maailma................................................................................................ 11 Kultuuriiline jaotus............................................................................................. 11 Spengler......................................................................................................... 11 Tonybee.......................................................................................................... 11 Huntington..................................................................................................... 11 Majandus........................................................................................................... 11 Maailma jaotamine rikkuse järgi.....................................................................11 3.10.2017 – rahvusvahelised organisatsioonid.....................................................13 Tekkimise tingimused (Iris Claude Archer).....................
SUULISE ARVESTUSE TEEMAD 1. II maailmasõja peamised põhjused. a) NSV Liidu tegevus sõja suunas; 17. septembril 1939 tungis Poolale kallale ida poolt ka Punaarmee, kes vallututas riigi idaosa. Septembri lõpus andsid poolakad alla. Lääne-Ukraina 8 piirkonda, mis olid läinud Poola riigi koosseisu pärast 1920. aasta sõda Nõukogude Venemaaga, liideti Ukraina NSV ja Valgevene NSV kooseisus NSV Liitu. 28. septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping, millega Poola, kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks MRP lisaprotokolli muutmisega NSV Liidu mõjusfääri. Nõukogude Liit alustas 1939. aasta 30. novembril sõda Soome vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks. Soomel õnnestus küll säilitada iseseisvus, kuid ta pidi vastavalt 12. märtsil allkirjastatud rahulepingule loobuma maa-aladest Karjalas, kokku umbes 131 kogu Soome territooriumist. b) Saksamaa sammud sõja suunas; Hitleri ja natsionaalsotsialistide võimulepääs Saksamaal 1933 t
keerulisem. - Merkantilism -> Oma siseturu kaitse, ei lase importkaupu lihtsalt sisse (tollimaksud). ** Uus protektsionism -> Bürokraatia keerulisem väliskauplejatele, maksusoodustused väliskonkurentidele ei laiene jne. - Vabakaubandus ** Regionaalsed liidud -> Euroopa Liit - Majanduslikud liidud -> nt G77 - Kartellid -> Kontrollib kõiki; pmst OPEC, aga see kontrollib ainult umbes kolmandikku nafta tootmisest. Prestiiž ja muu ● Prestiiž - Sõjaline jõud - Tuumarelv - Kultuur ja teadus - Sport - Tööstus -> III maailmale eriti tähtis praegu ● Muud - Etniline või ideoloogiline toetamine - Maailma domineerimine III loeng - väikeriigid Riikide eristamine ● suur ja väike ● täpsem lähenemine - üliriik -> külma sõja ajal USA ja NSVL, tänapäeval ainult USA (hetkel veel).
Kaubandus Clintoni üks saavutusi presidendina oli kaubandusbarjääride lõdvendamine teiste riikidega. Vastased väitsid, et tariifide langetamine ja vabastavad reeglid impordile vähendavad ameerika töökohti, kuna inimesed ostavad teistest riikidest odavamaid tooteid. Clinton väitis vastu, et vabakaubandus aitab USA eksporti suurendada ja majandust kasvatada. Samuti arvas ta, see aitab viia välisriike majandus- ja poliitika reformidele. 1992 aasta detsembris sõlmiti Bushi poolt NAFTA aga see vajas veel ratiftseerimist. 1994. aastal suutiski Clinton ellu kutsuda NAFTA, millesse kuulusid veel Kanada ja Mehhiko. Välispoliitika Clinton astus ametisse 2 aastat pärast külma sõja lõppu, sellegipoolest tuli tal tegeleda mitmete rahvusvaheliste konfliktidega. Ainsa suurvõimuna tuli otsustada, kas osaleda Somaalias, Ruandas, Haitil, Balkani, ja Lähis-Ida maades aset leidvatest konfliktidest. Somaalia
SUULISE ARVESTUSE TEEMAD 1. II maailmasõja peamised põhjused. a) NSV Liidu tegevus sõja suunas; ● pooldati ülemaailmset kommunistliku revolutsiooni ● sõjatööstuse arendamine ● viis rünnakuplaani, peamine plaan “Groza” ("Nõukogude Liidu strateegiline plaan sõja korral Saksamaa ja ta liitlastega" ) ● üldine sõjaväekohustuse seadus ● formeeriti armeed Euroopa idapiirile ja Jaapani idapiirile b) Saksamaa sammud sõja suunas; ● Rahulolematus Versailles’ süsteemi suhtes ● sõjatööstuse arendamine ● kehtestati üldine sõjaväekohustus ● astuti välja Rahvasteliidust ● tungiti Reini demilitaliseeritud piirkonda c) teiste riikide (näiteks Jaapan) tegevus; ● tahtis saada kogu Aasia valitsejaks ● suurendas sõjalisi kulutusi ● 1930.ndatel tungiti Hiinasse - Mandžukuo marionettriik ● Rahvasteliit kuulutas Jaapani agressoriks, Jaapan lahkus Rahvasteliidust d) MRP salapr
PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM KRIISIKOLDED TÄNAPÄEVA MAAILMAS REFERAAT Koostaja: 9. klass Juhendaja: PÄRNU 2009 Sisukord: Sissejuhatus........................................................................3 Iraagi sõda...........................................................................4 Afganistani sõda.................. ................................................5 Gruusia sõda.........................................................................6 Lähis-Ida konfliktid..............................................................7-8 Sudaani kriis........................................................................9 Somaalia kodusõda...............................................................10 Sri Lanka kodusõda..............................................................11 Kivu konflikt...........
Strateegilised liitlased koos teiste suurte võimudega, et parandad positsiooni maailmas- BRICS, Venemaa gaasi suhted, ÜRO koostöö Hiina suhted naabritega Regionaalkorra ümberkujundamine: selles koostöö ja juhtroll. Lõuna-Aasias: ASEANi liige ja vabakaubandus, sellega tõrjus USA välja. Kesk-Aasias: Shangai koostöö organisatsioon, Kesk-Aasia gaasitorud. Geopoliitilise orientatsiooniga majanduslik julgeoleku strateegia Nafta varude pettemanööver: nafta diplomaatia: “Hiina on vastamisi välise võitlusega. Hiina peab viima oma naftavarud kohtadesse, kuhu Euroopa ja Ameerika firmad ei ole veel jõudnud.” Olulisematel veeteedel sõltuvuse vähendamine: Birma torud, Kesk-Aasia torustik, LNG. Põhiline energia tootlus veest! Hiina suhted Aafrikaga: Aafrika oli Külma sõja ajal ja on siiani oluline Hiina legitiimsuse allikas. 2000 Hiina Aafrika Koostöö Foorum (CACF). Loodusvarade allikas- inveteering infrastruktuuri. Suhted Zambiaga: Suured
16. sajandil saabusid Benini portugallased ja loodi Benini vöömask, mille peal on habemetega mehed. Ghana, Mali, Songhai. Ghana kujunes 8. saj tänapäeva Sudaani aladel, kuigi selle sünniajaks on pakutud ka 4. saj. Mali oli algselt Ghana naabriks, kuid hiljem – 11 . saj – ühendas selle oma valdustega – nii sai 13. sajandiks Ghanast Mail impeeriumi osa. Songhai sai Mali impeeriumi osaks 15. sajandil. Esimeses Ghana impeeriumis elasid traditsiooniliste uskude järgijad. Islam jõudis nendesse riikidesse 8. saj, kuid Ghana valitsejad seda ei järginud. Kolmanda impeeriumi kujunemise aluseks olid kullavarud ja soodsad looduslikud tingimused, elatuti peamiselt kaubandusest. Mali valitsejad võtsid vastu islami usu ja 11. saj üritasid korraldada palverännakuid. Malist pärit kuld jõudis Euroopasse, täpsemalt Inglismaale. Seega oli tegu impeeriumiga, mida tunti ka keskaegses Euroopas. Mali sattus lõpuks aga Songhai vallutuste objektiks. Timbuktu linn
mõelda, justkui oleks tegemist luureinformatsiooniga. Tuli välja, et mingeid massihävitusrelva programme polnud riigis olnud 1991.aastast peale. Tegelikult sooviti kõrvaldada valitsust, keda peeti korrupeerunuks. Peeti neid ju terrorismi üheks toetajaks. USA luureteenistus väidete kohaselt toetatakse Palestiina enesetaputerroriste ja al-Qaedal on riigis tohutu võim. Arvatakse, et sõjas on ka naftal tohutu võim mängus. Iraagi valitsus oli mitmetel kordadel peatanud nafta tootmise ning ekspordi USA-sse ning enamgi veel: 2000.aastal mindi Iraagis naftamüümisel üle eurodele. Ameerika stabiilsus ning majandus on suuresti sõltuvuses just dollaritest ning seetõttu oleksid kahjud dollari kursile olnud tohutud. Sealsed naftavarud eeldatakse olevat II kohal maailmas, kohe peale Saudi-Araabiat. 9.aprillil langes pealinn Bagdad. Husseini 24-aastane diktatuur oli saanud läbi: pealinna
AJALOO RIIGIEKSAMIKS 2009 ÜLDAJALUGU 20. SAJANDIL MIHKEL HEINMAA | RÜG | APRILL 2009 UUE SAJANDI ALGUS Suurriikide huvid Suurbritannia soov säilitada liidri roll kõiges Euroopas. Venemaa soov saada ülemvõim Balkanil ning Mustal merel. Samuti kontroll Konstantinoopoli ja Dardanellide üle. Prantsusmaa soov vähendada Saksamaa kasvavat mõjuvõimu ning saada tagasi väärtuslik Elsass-Lotringi piirkond. Samuti huvide kokkupõrge Saksamaaga Aafrikas. Saksamaa soov saavutada võim mandri Euroopas ja soov kolooniaid ümber jagada Austria-Ungari vajadus tugevdada huve Balkanil, ning võidelda siseriikliku rahvuslusega. Itaalia Huvid Aafrikas Liibüa. Türgi seista vastu Itaalia ja Venemaa survele Jaapan soov võtta üle Saksamaa kolooniad Aasias. USA soov saavutada mõjuvõim Lõuna-Ameerikas, ning majanduslikud huvid seal samas. Panama riik ja kanal. Säilitada tihedad kaubandussuhted Suurbritanniaga. Liidublokkide kujunemine 1879 Saksamaa + Aust
Maailmasõdade periood I MS murendab koloniaalset rahvõ et riigid on võrdsed Euroopas, ainult. 1919.a loodi Rahvasteliit Genfis. Idee kollektiivsest julgeolekust: kui riigid liituvad, kui keegi reegleid rikub siis teised astuvad talle vastu. Esimene universaalne org mis üritab seda ideed teostada. Rahvasteliit sai kantud Kanti ,,Igavene rahu". Mandaatterritooriumid sõja käigus kaotatud maade andmine teiste võitjariikide kätte. Nt Inglismaa sai territooriume Saksamaa käest Namiibia läbi Rahvasteliidu. 4 1928 Braind-Kellogi pakt (Pariisi pakt) ,,loobuvad sõjast kui rahvusliku poliitika tegemise vahest." Suveraaänsuse viimane aste on sõda pidada, kuid nemad deklareerisid et nemad sõda ei taha. Kuid skepsis jäi alles lepinguid võib sõlmida, kuid mida teha kui on allumatus? Peale I maailmasõda kerkisid esiplaanile ka rahvastega seotud küsimused
traditsioonilised ühiskonnad suudetakse samuti arendada. Vaadeldakse millised sotsiaalsed tegurid aitavad kaasa sotsiaalsele progressile ja ühiskonna arengule. Teooria pöörab tähelepanu muutumisele ja vastab sellele muutumisele. Kui traditsiooniline ühiskond võtab kasutusele moodsama praktika, siis riik areneb. Teooria pooldajad väidavad, et moodsad riigid on jõukamad, tugevamad ja nende kodanikel on kõrgem elatustase. Kultuurilised erilisused ja religioon muutuvad vähem tähtsamaks mida rohkem toimub moderniseerimine. Ajaloolased liigitavad modernisatsiooni linnastumise ja industrialiseerimisprotsessiga. Globalisatsioon, suur vahe rikastel ja vaestel – mobiilid ja suur vaesus. Tehnoloogia on suureks tõukeks sotsiaalsele muutusele, see ei tee muutust vaid muutuda saab siis kui on kindel reaktsioon sellele. Aafrikas on odav kommunikatsioon, mobiilid – lugemustõus. Mida rohkem arenenud, seda suurem jõud
– tsivilisatsioonid – kultuuri järgi – praegune maailm = 1 süsteem, aga varasemalt võis teisiti olla Berliini konverents ~ 130 aastat tagasi põhiliselt Euroopa riigid leppisid kokku, kuidas poliitilised piirid lähevad. 2) Riik + peamised tunnusjooned (4): - rahvusriik (Nation state) – selle aluseks on arusaam, et iga poliitiline ühik, mida on võimalik määratleda 3 tunnuse – rahvus ise, keel, religioon – järgi, peaks saama oma riigi. Sellise arusaama alusel on riigid hakanud tekkima alles hiljuti. Maailma esimene rahvusriik tekkis 1820ndatel – Kreeka. 20. sajandil tekkinud riigid on kõik kujunenud rahva suveräänsuse põhimõttel. Probleem: kas iga rahvas on väärt oma riiki? → läbikukkunud riigid - suurus – tänapäeval eristamine suuruse järgi muutunud olulisemaks kui varem. Maailma jaotamine suuruse järgi: G7, G8 - valitsemisviis
rahuläbirääkimisi o 1973 sõlmiti Pariisi rahuleping, mille alusel pidi sõjategevus lõppema ja ameeriklased lahkuma; ameeriklased lahkusid, kodusõda jätkus o USA abita jäänud lõunavietnamlased said lüüa, L-V alistus 1975, kehtima jäi kommunistlik režiim o 1976 pooled ühendati, hiljem tulid kommunistid võimule ka Laoses ja Kambodžas, viimases toimus diktaatori genotsiid omaenda rahva vastu o Arvatakse, et USA sekkumine oli halb idee, sest suur osa sõdureid sunnitu võitlema ning kaotasid oma elud. Lisaks ei suutnud USA armee võita ja kommunistid võitsid. USAs oli tekkinud ka sõjavastane liikumine, millel tõttu pajusid veterane halvustati nende töö pärast. o Kui USA pooleks sekkunud, oleks kommunism kiiremini levinud Vietnamis ja ka ülejäänud Aasias.
keelt. (Kase, Juust 2011: 138) Keel on peamine element Lähis-Ida kultuurilises identiteedis. Peamised keeled regioonis, mis seonduvad kolme peamise etnilise grupiga on enim räägitav araabia ja türgi keel ning pärsia keel, mida räägivad iraanlased. Kurdi keel seondub pärsia keelega. Heebrea keel, mida räägitakse Iisraelis sarnaneb araabia keelele. Haritud inimesed üle kogu Lähis-Ida räägivad sageli inglise või prantsuse keelt. (Middle East: People) Muud keeled on vähemolulised. Religioon mängib selle regiooni inimeste igapäeva elus tõenäoliselt suuremat rolli kui mujal maailmas, domineerib islam. Suhtumine naistesse ja välisturistidesse erineb riigiti üsna suuresti, ulatudes üsna rangest lähenemisest liberaalsemani. (Kase, Juust 2011: 138) Hyman Kublini (2011) arvates on kõige meeldejäävam kogemus Lähis-Idas ilmselt selle inimesed. Nad on äärmiselt külalislahked, väga lahked ja valmis võtma vastu välisturiste
1. Vietnami sõda 1959-1973 Pärast 2 MS lõppu kuulutas kommunistid välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi 1. 1946 Prantsusmaa ja Suurbritannia hakkasid Vitnami vastu tegevust 2. Okupeeriti maa Lõunaosa 3. 1954 sõlmiti Genfis kokkulepe, mille alusel jagati Vietnami kaheks osaks mööda 17 paraleeli Põhja Vietnam 1. Hanoi 2. Toetab NSVLiid 3. Sotsialismi ülesehitamine Lõuna Vietnam 1. Saigon 2. Kuulutati välja Vabariik 3. Toimisid rahvuskogu valimised 4. Toetas USA 1959 alustas opositsioon relvastatud võitluse eesmärgiga kulutada valitsust ja ühineda Põhja Vietnamiga USA sekkus sisetülidesse sest, 1. Kartis kaotada strateegilist mõjupiirkonda Kagu-Aasias 2. Andis relvastust 3. Toetas ta sõdurite väljaõpet 1961 sekkus USA otseselt 1. Pommitas Põhja=Vietnami 2. Kasutas keemiarelva USA jaoks muutus
Ajalugu 26.09.2017 KODUSÕDA VENEMAAL Vene impeeriumi lagunemisele järgnenud sündmused: Vene impeeriumi varemetele tekkinud riigid: ● 6.detsember 1917 Soome ● 16.veebruar 1918 Leedu ● 24.veebruar 1918 Eesti ● 11.november 1918 Poola ● 18.november 1918 Läti Lühikeseks ajaks suutsid oma riigi luua Ukraina, Valgevene, Gruusia, Armeenia. 1917.a võimu haaranud bolševikud saatsid laiali Asutava Kogu. Sellega häälestati suur osa elanikest enda vastu. Kodusõda algas mais 1918. Samal kevadel algas välisriikide sekkumine Venemaal toimuvasse- interventsioon. VENEMAA JAGUNES KAHEKS: PUNASED Bolševikud Juhid: Lenin, Trotski Relvajõud: Punaarmee VALGED Väga erinev seltskond, keda ühendas vastuseis punastele. Juhid: Koltšak jt Sõjajõude nimetati valgekaartlasteks. Kodusõda-julm sõda Punane terror- arveteõiendamine bolševike vastaste vastu.
"kurjuseimpeeriumi" likvideerimise. Selleks: 1)toetati kommunismi vastaseid liikumisi. Varustas afganistaani vastupanu võitlejaid relvadega ja õpetas neid välja. Aitas Poola vabadusvõitlejate organisatsiooni Solidaarsus, kehtestas poola suhtes majandus sanktsioonid mis nõrgestasid kommunistliku reziimi. 2)majandus sõda NSVL vastu. Nt. a) takistas uue gaasijuhtme ehitamist siberisse-keelas USA firmadel vajalike vahendite müümise b) veenis Saudi Araabiat suurendama nafta tootmist et vähendada nafta hinda- NL sissetulekud vähenesid , nii nafta kui relvade müügist c) veenis mitte müüma NL-le kõrgtehnoloogia tooteid, sest NSVL varastas tehnoloogiat oli suutnud seetõttu läänega kuigivõrd sammu pidada 3)tähesõdade programmi väljatöötamine-kosmosesse tuli viia kosmiline kaitsekilp, mis oleks muutnud US and A ja tema liitlased strateegiliste ründerelvade jaoks tabamatuks. NL alustas selle peale kesk.maa rakettide
MAJANDUS SDP VALITSEMISAJAL.1960. aastate keskpaiku SLV majandusareng aeglustus. 1966. a. sai KDL/KSL ja SDP koalitsioonivalitsuses majandusministriks sotsiaaldemokraat, kes pooldas majanduse plaanipärast juhtimist. Sotsiaaldemokraadid püüdsid tihendada valitsuse, pankade, töösturite ja ametiühingute koostööd. Algul oli sellel poliitikal isegi mõningane edu, kuid 1970. a keskpaigas raskendas SLV nagu teistegi tööstusriikide olukorda tooraine, eriti nafta hinna tõus maailmaturul. Nii leiti, et tagasipöördumine turumajanduse põhimõtete juurde on möödapääsmatu ning edaspidi loobuti koalitsioonivalitsustest SDP-ga. SDP läks opositsiooni. 1982. a. moodustas uue valitsuse KDL/KSL, kus koalitsioonipartneriks sai SDP. Selle kristlik-liberaalse valitsuse liidukantsler Helmut Kohl püüdis tugevdada SLV majandust maksude langetamise ja keskkihtide maksukoorma kergendamise teel. Ehkki SLV majandus arenes 1980
Iisraeli riigi loomine 14.05.1948 Tunnustamine Sõjad: 48-49- riigi hävitamise soov. 1956- Suessi kanal Egiptus kuulutas enda omaks. 1967- ähvardused ja tänasepäevani on islamisusulistele kõige traagilisem sõda, Iisrael võttis ära Jerusalemma 1973-klassikaline sõda,Iisraeli kõige suurem vastane Süüria. 1982. Iisrael ja maailm: 1. Regioon (araabia riigid)- pidev sõdimine ja konflikt. 2. Iraan- suhted väga vaenulikud. 3. Euroopa- Euroopa riigid olid Araabia riikide poolt. Nafta! 4. USA- suhted suhteliselt head. 5. NL & Venemaa- head suhted, halvad suhted. 6. Arengumaad. HIINA: Hiina Rahvavabariik, Hiina Kommunistlik partei. Han-hiinlased (93%) Suurriik ja üliriik. Kaks dententsi: 1. järjepidevus 2. muudatused. Mõju Hiina ajalugu, geograafia, kultuur ja rahvas. Maoism ja selle eripära. 4 perioodi ajaloos!: 1. Impeeriumid kuni ca 1840. 2. Alandused 1840-1940 Hiina oli ära jagatud. 3. Maoism 1945-1976. kodusõda 1945-49. Mao revolutsioon- talupojad. (K
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemin
ÜRO lubas Kuubat mitte kunagi rünnata, USA hävitas Türgis olevad maaraketid. 14. Kahe üliriigi vastasseis näiteks kosmose vallutamise ja spordi näitel? Kahe üliriigi vastasseis külma sõja viimise näol kolmandasse maailma. Tšiili ja Salvador Allende, Nicaragua ja Ortega, sandinistid ja kontrad. Mis arengud toimusid prantsuse Indo-Hiinas lisaks Vietnami sõjale, näiteks Pol Pothi genotsiid Kambodzas, selle põhjused? Kes suurtest kommunistlikest riikidest keda seal toetas? Kosmosevõidujooks – o NSVL võidab kosmosevõidujooksu luues Sputniku, mis oli esimene töövõimeline masin kosmoses. 1961 esimene inimese kosmosesse saadetud ja sealt naasnud Juri Gagarini näol. o USA, suutes enda jõuvarud kokku koguda, jõudis 1969. aastal kuule ning tõestas sellega enda üleolekut tehnikas ja teaduses.
(Soome, Rootsi, Austria) Kuidas liikmeks saadakse? o riigi ettepaneku põhjal – tavapärane variant o riigile tehakse ettepanek (selekteeriv liikmekssaamine) = NATO Terve rida piiranguid: o kas see riik ikkagi asub seal piirkonnas? (Kasahstan nt ELi?) o mingite põhimõtete järgi - teatud toorainete organisatsioonidele omane; religioon või kultuur; demokraatia o mõningatel juhtudel peab olema mõne teise org-i liige – nt UNESCO, mille liikmeskond formuleerub omaette, kuid peab ikkagi ÜRO liige olema Kui piirangud on täidetud, siis on otsustamisküsimus. Vastu võetakse: o ühehäälselt (nt EL) o mingisugune kvalifitseeritud hääletamine (2/3 hääleenamus ÜRO puhul) Liikmekandidaadiks olemine
ümbertootmiseks. Kaasaegses majandusmaailmas ei ole enam oluline, kus üks või teine loodusvara asub, vaid see kes seda käsutab ning ümberpaigutab. Majandusgeograafia uurib, kus loodusressurssi kaevandatakse, hangitakse ja ümberpaigutatakse ning töödeldakse lõppproduktiks. Enam edukamad ja rikkamad on need riigid kes valmistavad lõpptppdangut. Sellekohaselt ühed riigid tegelevad tooraine ksaevandamisega (Venemaa, araabia riigid nafta ja gaas.), teised loodusresurssi ümbertöötlemine toorainest lõpuproduktiks (Jaapan, USA, Euroopa Liidu vanemad riigid) ja kolmandad muu tootmise juures transiidiga (Egiptus ja Panama läbi oma riiki läbivate kanalite. Belgia linn Antverpen on rahvusvaheline trandsiidikeskus oma suure ja süvisadasmaga. Majandusgeugraafia valdkonsa kuuluvad ka terminalidega varustatud suured rahvusvavehlise tähtsusega transiidikoridorid ja nende võrgustikud.
· Jüüti merelahing (1916) - Inglismaa vs Saksamaa, 31. mai - 1. juuni (kestab 2 päeva), sakslased üritasid tungida oma laevastikuga Põhjamerele kui britid tõrjusid nad tagasi Rahvusvaheliste kokkulepete probleem · Puudus rakendusmehanism · kokkuleppeid viidi ellu valikuliselt · riigid, mis ei olnud konventsioonile alla kirjutanud, ei pidanud vajalikuks neid üldse täita -Juudipogrommid · Progromm - vähemrahvuslastevastane rüüsterünnak -Armeenia genotsiid · Genotsiid - tegu, mis on toime pandud kavatsusega hävitada osaliselt või täielikult rahvuslikke, etnilisi, rassilisi või usulisi üksusi -Reisilaevade ründamine merel Demokraatlikud riigid -Demokraatia võidukäik pärast I maailmasõda -Suurenes demokraatlike riikide arv (Eesti, Soome, Läti, Leedu, Poole jne) -Laienesid demokraatlikud vabadused (valimispiirangute vähenemine) -Peamised ideoloogiad: liberalism, konservatism, sotsialism USA:
Suurriikide liidud 20.sajandi algul · 1879 sõlmitakse liiduleping Saksamaa ja Austria Ungari vahel, millega 1882 ühineb ka Itaalia tekib nn kolmikliit · 1893 sõlmisid Prantsusmaa ja Venemaa liidulepingu, milles kohustusid üksteisele kallaletungi korral appi minema (Saksamaa noor keiser Wilhelm II oli eelnevalt keeldunud pikendamast Venemaaga edasikindlustuslepingut, millega Venemaa kohustus Austria Ungarit ja Saksamaa Prantsusmaad mitte ründama) · 1904 kirjutavad Suurbritannia ja Prantsusmaa alla Antanti lepingule, milles jagatakse mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Sb kohustus aitama Prantsusmaad kõikides reformides, ainult sõjalisi kohustusi ei võetud · 1907 kirjutavad Venemaa ja Suurbritannia alla sõpruslepingule, milles jagatakse mõjusfäärid Aasias, moodustusid Antanti riigid (Sb, Venemaa, Prantsusmaa) · Tekib Antanti riikide ja Kolmikliidu vastasseis Esimese maailmasõja põhjuse
Vähemusgrupi määratlemisel lähtutakse kolmest tunnusest: 1) see grupp erineb nähtavalt domineerivast ehk põhigrupist, 2) nende nähtavate erinevuste tõttu suhtutakse selle grupi liikmetesse ühiskonnas isemoodi, 3) seda gruppi iseloomustab oma kultuuriline identiteet ja teadlikkus sellest. 2.3 Rassid, rahvused ja usundid samastumise teguritena Tänapäeva ühiskonnas pole majanduslik jõukus identiteedi kujundamisel peamise tähtsusega, ent jätkuvalt on olulised religioon, rahvus ja mõnes ühiskonnas ka rass. Rahvus on ühtse etnilise päritolu, tavade, keele ja kultuuriga inimeste kooslus. Religioon on uskumuste ja rituaalide kogum, mis on seotud millegi pühakspidamisega. Samasse religiooni kuuluvad inimesed tunnevad üksteist ära usukombestiku järgi. Näiteks kogunevad paljud katoliiklased tähtsamatel kirikupühadel jumalateenistusele Vatikani, 9 Tänapäeva maailm
1. maailmasõja põhjused, ajend, osapooled, algus. Põhjused suurriikide vastuolud ja võitlus tooraineallikate, turgude, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Ajend Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Serbia salaorganisatsioonide poolt 28. juunil 1918 Sarajevos. Osapooled Keskriigid (Austria-Ungari, Saksamaa, Türgi, Bulgaaria) ja Antandi riigid (Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia). Algus 28. juuli 1918. Venemaa asus toetama Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat. Austria- Ungari kuulutas aga Saksamaa survel Serbiale sõja. Venemaa kuulutas seejärel välja mobilisatsiooni aga Saksamaa käskis Suurbritannial ja Venemaal mobilisatsioonikäsu tühistada. Saksamaa kuulutas sõja Venemaale ja Prantsusmaale, tungides kallale ka Belgiale. Seejärel astus sõtta Suurbritannia sest rikuti Belgia neutraliteeti. 1. maailmasõja algus ja Saksamaa sõjaplaani (Marnei ja Tannenbergi lahingud) realiseerimine 1914. aastal, sõja mõju Eestile. Algus 28. juuli 1
Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1799. · Hoolimata oma verisest iseloomust ja osalisest "ebaõnnestumisest" jõudis sellega lõpule uut tüüpi riigi- ja ühiskonna korralduse aluste väljakujunemine. · revolutsiooniline hüpe arengus (ajalooline pöördepunkt). · Euroopa ei olnud pärast revolutsiooni enam see, mis ta oli olnud enne. · Kolmekümneaastane sõda (1618-1648). Westphali rahuleping (1648). Mis iseloomustas keskaegset riiki? · Feodaalne hierarhia · Patrimonaalne võimukasutus riik nagu kuninga "eraomand". Suurfeodaalid püüdsid kuningavõimu igati järele aimata, see viis konfliktideni keskvõimuga. · Kuningal suspensiooniõigus ja erinevatel seisustel privileegid (kuningal võimalus kedagi vabastada seaduste täitmisest või anda eriõigusi, -vabadusi teatud ühiskonnakihtidele). · Erineva õigusega seisused · Erasõjad võimalikud. · Paralleelne vaimulik (kiriku) ja ilmalik võim. · suur usuline j
liin, mille kaudu oli mõlema riigi liidritel võimalik kiiresti üksteisega ühendust saada. 14. Kahe üliriigi vastasseis näiteks kosmose vallutamise ja spordi näitel? Kahe üliriigi vastasseis külma sõja viimise näol kolmandasse maailma. Tšiili ja Salvador Allende, Nicaragua ja Ortega, sandinistid ja kontrad. Mis arengud toimusid prantsuse Indo-Hiinas lisaks Vietnami sõjale, näiteks Pol Pothi genotsiid Kambodzas, selle põhjused? Kes suurtest kommunistlikest riikidest keda seal toetas? 15. Muutused Lääne-Saksamaa poliitikas 1970. algul. Willy Brandti tegevus ja suhete normaliseerimine idaga? Pingelõdvenduse olemus, selle avaldumisvormid Euroopas ja maailmas. Mis rada viis nn Helsinki lõppaktini ja kes võitis sellest ning pingelõdvendusest kõige enam? Mis viis pingelõdvenduse lõpetamiseni? Pingelõdvendus
2.2. Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul: 1* 19.sajandi lõpul ja 20.sajandi algul kujunesid Euroopas välja selgepiirilised vastandlikud jõugrupid. 2* Kõigi suurriikide sooviks oli oma mõju tugevdamine ja teiste nõrgestamine. 3* Suurriikide hulgas jõuavad haripunkti Inglismaa ja Saksamaa vastuolud: 1* Inglismaa- suurim koloniaalriik ja suurima laevastiku omanik. 2* Saksamaa- üritas haarata uusi kolooniaid; üritas saavutada suuremat osatähtsust maailmas. 2.3. Vastandlike sõjaliste liitude kujunemine: (Vt. kaarti õpikus lk.23) 4* KESKRIIKIDE BLOKK (ka KOLMIKLIIT): 5* Kujuneb välja 19.sajandi lõpus Saksamaa; Austria-Ungari ja Itaalia vahel sõlmitud lepingute tulemusena. 6* 1879.a.- Saksamaa- Austria-Ungari liiduleping. 7* Lepe oli suunatud Prantsusmaa ja Venemaa vastu. 8* Saksamaa eesmärgiks oli leida liitlasi v�
kaitsmisel“. Francogi eesmärk oli teadlikult taastada ajaloolise Hispaania väärtused, mis Teine vabariik oli tema arust hävitanud; iseennast pidas aga ta Felipe II poliitiliseks reinkarnatsiooniks. Mõndades riikides puudusid presidentaalsel või kuninglikul absolutismil igasugused süsteemsed ideed, toetuti vaid pragmaatilisele tervele mõistusele ja patriootlikele üleskutsetele. 20. Diktatuur: poliitiline religioon Poliitilise religioonina võtame seda religiooni, mis on juurdunud poliitilise kommuuniga. Sellisel määral, et see ei saaks eksisteerida ilma poliitilise aluseta. Poliitiline religioon tihti hõivab sama eetilise, psühholoogilise ja sotsiaalse osa nagu traditsiooniline religioon ja selle tulemusel kas tõrjutakse või eksisteeritakse ühiselt olemasolevate usuorganisatsioonide ja uskumustega. Poliitika „pühaks“ muutmine, näiteks suur religioone tunne teenides oma riiki
annaabi.ee 
