Sängorud Sängorud koosnevad ainult voolusängist, kus vesi täidab oru peaaegu perveni. Selline orutüüp esineb tasastel aladel, kus jõe põhjaerosioon on väga nõrk. Kuna ülekaalus on küljeerosioon, siis on sängorud väga looklevad. Moldorud Moldorud on laiad, kausikujulised orud, mille põhjas looklev jõesäng haarab orust üksnes väikese osa. Selline oru kuju peegeldab tasakaalu külje- ja põhjaerosiooni vahel. Sageli on tegemist vanade liustiku sulamisvee orgudega, kus praegu voolavad veevaesemad jõed Lammorud Lammorud on laiad ja lameda põhjaga. Oru põhjas voolab
Orud ja mäed, järved ja jõed I Eesti Vabariigi aegsel proosamaastikul Iseseisvas Eesti Vabariigis olid kirjanduse arengutingimused varasemaga võrreldes soodsad ja saavutusedki vastavad. Hoolimata sellest jätkus küllaga mitmesuguseid probleeme. Uuel riigil tuli võidelda kasvuraskustega, mida süvendas majanduslikult ebastabiilne ja 1930. aastail poliitiliselt komplitseerunud rahvusvaheline olukord. Ennekõike nõudis lahendamist turumajanduse ja kunstiloomingu kokkusobitamise igavene küsimus, mida teravdasid ühelt poolt noore rahvuskultuuri kasvavad nõudmised ja teiselt poolt väikeriigi ressursside piiratus. Asjaolusid arvestades kujunes riigi kultuuripoliitika kunstide majandusliku toetussüsteemi -Kultuurkapitali loomisel küllaltki edukaks. 1920. aastate poliitiline demokraatia võimaldas kirjanikele praktiliselt täielikku loominguvabadust, mida 1934. aastast autoritaarsemaks muutunud reziim küll tuntavalt piiras. Nii ongi...
Geograafia kordamismaterjal kontrolltööks 16. okt Tuuli Varik Geograafia kordamisküsimused 1. Tead, millised pinnavormid on tekkinud : a) enne jääaega loodekagu suunalised lahed põhjarannikul, voored, moreentasandikud b) jääajal otsamoreen, moreenkünkad, viirsavitasandikud c) pärast jääaega- järsunõlvalised oosid, nõod moreenküngaste vahel, liivatasandikud e sandurid, jääsulamisvee äravoolud 2. Nimeta pinnavorme, mis on tekkinud jääajal: a) mandrijää kulutamisel - voor, otsamoreen, b) mandrijää sulamisel oos, mõhn 3. Tunned kirjelduse järgi ära pinnavormid: a) OOS - pikliku kujuga ja on tekkinud liiva ja kruusa jääst välja sulamisel jää lõhedes b) LANGATUSLEHTER tekib salajõgede uuristava ja lahustava toimel voolusängi lae kokkuvarisemise tu...
Ajaloo kontrolltöö I ( 3 kursus ) 1)Bütsants; Kui rooma riik lagunes, hakati Ida poolset osa kutsuma Bütsantsiks, mille pealinnaks oli Konstantinoopol. Valitses keiser, kelle ülesandeks oli mõista kohut, anda välja seadusi, juhtida sõjaväge. Nõu andis keisrile senat. Maakondi valitsesid väejuhid ehk strateegid. Sõjaväe moodustasid peamiselt talupojad. Maatükk hakkas vaesuma, nõrgenes ka Bütsantsi riik. Majanduslikuks keskuseks oli pealinn Konstantinoopol, mille kaudu toimus ka kauplemine Hiinast, Indiast kuni Euroopani. Oma hiilgeajal oli Bütsants rahvarohke ja väga rikas ( 100 000 inimest). 2)Feodaalkord; ühiskonnakorraldus, mis jaguneb kihtideks: vaimulikud, sõjamehed, talupojad. Aluseks oli vasalli ja senjööri vaheline suhe. 3)rüütliseisus; Keskaegne sõjameheseisus oli üsna mitmepalgeline. Osa rüütleid pärines vanadest ülikusuguvõsadest. Olid hertsogid( germaani väepealike pärijad), krahvid( grangi riigi kuninglikud asevalitsejad), ...
Selle tulemusena on välja kujunenud kõrgustikud, lavamaad ja nõod. II etapp mandriliustikud kulutasid pinnamoodi. Jää viis endaga kaasa mitmekümne meetri paksuse kihi, hiljem toimus setete kuhjumine. Mandrijää liikumise suund on kagust loodesse. III etapp jääaja järgne periood. Pinnamoe tasandus ja setete ärakuhjumine. Kõrgustikud ümbrusest kõrgemad osad, millel võivad esineda mitmesugused väiksemad pinnavormid. Nt. künkad, orud ja nõod. Lavamaa e. platoo mis tahes kõrgem, võrdlemisi tasase reljeefi ja ulatusliku pindalaga ala. Lavamaade juurde kuuluvad ka tasandikud. Madalikud tasased, madalad alad, mis on pikka aega olnud üle ujutatud. Suure osa võtab enda alla Lääne-Eesti. Nõod ja orud lahutavad kõrgustikke üksteisest. Negatiivsed pinnavormid, mis hästi eristavad Lõuna-Eestis. Nõgu keskelt madalam, servast kõrgem suletud pinnavorm, mille põhjas asub järv või soo.
Sakala kõrgustiku pinnamoe kujundamisel on väga oluliseks teguriks olnud vooluveed. Sakala kõrgustik on vanade orgudega liigestatud (Tänassilma-Viljandi-Raudna) ebaühtlase suurusega lavadeks. Eestis leidub mitmeid sügavaid orge, mille põhjad jäävad tänapäeva merepinnast madalamale. Selletaoliste orgude olemasolu näitab, et veekogud, kuhu suubusid orge kujundanud jõed, pidid olema tänapäeva merepinnast palju madalama tasemega. Arvatakse, et need orud tekkisid enne viimast jääaega. Suurem osa sellistest vanadest orgudest on tänapäeval mattunud setete alla, mis kuhjusid orgudesse pärast jääaega. Ka Sakala kõrgustiku vanad orud on tekkinud juba enne viimast jääaega. Vanad orud on tugevasti mõjutanud reljeefi kujunemist jääajal. Jääaja alguses olid sügavad orud jää edasiliikumise teedeks, hilisjääajal aga kogunesid orgudesse mandrijää sulamisveed.
Jõelangus tehisjärved. Jõed toituvad sademetest, lumesulamisveest ja on lähte ja suudme kõrguste vahe, jõelang aga keskmine põhjaveest. Suurvesi esineb kevadel (äravool 43%) ja sügisel langus/km. Soome lahe vesikonnas on karstijõed, Liivi lahe ja (24%), madalvesi aga suvel (14%) ja talvel (19%). Jõelangus Väinamere vesikonnas palju lisajõgesid, üleujutused ning on lähte ja suudme kõrguste vahe, jõelang aga keskmine madalad orud. Peipsi järve vesikonnas on ülemjooks kiire. langus/km. Soome lahe vesikonnas on karstijõed, Liivi lahe ja Väinamere vesikonnas palju lisajõgesid, üleujutused ning Siseveed on järved, tiigid, jõed, ojad, kanalid, kraavid, madalad orud. Peipsi järve vesikonnas on ülemjooks kiire. põhjavesi, karstiojad, karstijärved. Eestis on palju
aleuroliidi ning savi vahekihte. Looduslikud paljandid asuvad nüütsetes jõeorgudes (Karksi ümbruses, Õhne jõe kaldal Tõrva lähedal, helmes) ja osaliselt mattunud ürgorgudes (Paistu, Loodi Põrguorg). Nüüdisaegne Sakala kõrgustik on kujunenud tegtoonilistest lõhedest lõbitud Kesk- Devoni platoo kirjuvärvilistes liivakas-savikatest settekivimitest lääneosale.Vertikaalsihiliste lõhede kohale kujunenud järsuveerulised vanad orud (ürgorud) on liigestanud ala lavadeks. Mattunud orgude seas on seni teada võimsaim kuni 207 m sügavune, jääaegadel setetega täitunud Abja org. Selle oru geoloogilise kaardistamise käigus puurimisega avastatud põhi asub 143m allpool nüüdisaegset merepinda. Vana, osaliselt mattunud Viljandi oru (ligi75m sügav) põhi on kuni 26 meetrit merepinnast madalam. Kõige enam on orud mattunud paksema pinnakattega kõrgustiku põhjaosas. Osaliselt on seal nõguvormina säilinud Mäeküla,
Rannikutüübid Greetel Kala ja Maria Keedus 10a Dalmaatsia rannik Dalmaatsia rannik on rannikutüüp, mille puhul saarte rannajoon kulgeb maismaa rannajoonega paralleelselt. Mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud ja tekkinud on vasarakujulised poolsaared ja lahed. * Aadria mere idarannik * Sumatra saare edelarannik * Tsiili lõunaosa rannik * Põhja-Norra rannik Dalmaatsia rannik Fjordrannik Fjordrannik on rannikutüüp, mille puhul kõrge kaljune rand on liigestatud fjordidega
• Nõlvavoolutekkelised ehk uhtvormid • Pindmine uhtmine • Nõlvaerosioon Jõeorud • Teke erosiooni tagajärjel • Eristatakse: – Sängorg – Moldorg – Lammorg – Kanjonorg – Sälkorg Erosioon • Maakoore pealmine osa mureneb ja kandub teise kohta • Põhjustajaks: – Jää – Vooluvesi – Tuul Sängorud • Koosnevad ainult voolusängist • Tasased alad • Peamiselt küljeerosioon – Väga looklevad Moldorud • Laiad orud • Veevaesed jõed • Põhjas looklev jõesäng • Sageli vanad liustiku sulamisvee orud Lammorud • Laiad ja lameda põhjaga • Jõgi voolab looklevalt • Suurveega ujutab üle jõe • Tekib jõe kuhjava tegevuse tagajärjel Sälkorud • Järsud veerud • V-kujulise ristlõikega • Tekib põhja kiire uuristumise tagajärjel Kanjonorud • Pikk, sügav, kitsas ning järsuseinaline • Jõesäng ei hõlma kogu oru põhja • Eestis – Hinni kanjon
jõeorgudega. Sakala kõrgustiku pinnamoe kujundamisel on väga oluliseks teguriks olnud vooluveed. Sakala kõrgustik on vanade orgudega liigestatud (Tänassilma-Viljandi-Raudna) ebaühtlase suurusega lavadeks. Eestis leidub mitmeid sügavaid orge, mille põhjad jäävad tänapäeva merepinnast madalamale. Selletaoliste orgude olemasolu näitab, et veekogud, kuhu suubusid orge kujundanud jõed, pidid olema tänapäeva merepinnast palju madalama tasemega. Arvatakse, et need orud tekkisid enne viimast jääaega. Suurem osa sellistest vanadest orgudest on tänapäeval mattunud setete alla, mis kuhjusid orgudesse pärast jääaega. Ka Sakala kõrgustiku vanad orud on tekkinud juba enne viimast jääaega.Paljandub ka devoni liivakivi paljand. Kliimaolud Sügisel sajab kõvassti kõrgustiku läänenõlvadel. Suvel on soojem kui mandrialadel. Talvel on külmem kuna kõrgustik asub sisemaal. Veestik
kõrgete kallastega ja kaugele maismaasse ulatuvate sügavate lahtede või väinadega. RANNIKU KIRJELDUS Fjordrannik on rannikutüüp, mille puhul kõrge kaljune rand on liigestatud fjordidega pikkade kitsaste järskude kõrgete kallastega ja kaugele maismaasse ulatuvate sügavate lahtede või väinadega. Iseloomulik piirkondadele, kus mäed olid kunagi liustikega kaetud. Liikudes kulutasid liustikud pikad kitsad orud laiemaks, mis hiljem jää sulades mereveega üle ujutati. Oruliustike liikudes tekkisid pikad kitsad orud ehk troogid, mille merevesi hiljem jää sulades üle ujutas. KASUTATUD KIRJANDUS ·http://et.wikipedia.org/wiki/Fjordrannik ·http://et.wikipedia.org/wiki/Rannik ·http://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=fjordrannik&source=web&cd=4&ved=0CDMQFjAD& url=http%3A%2F%2Fgeo1.weebly.com%2Fuploads %2F1%2F9%2F3%2F4%2F1934718%2Frannikud.ppt&ei=Jhd3T870
Sälkorud Kuristikorud Kanjonorud Vooluvee kuhjav tegevus Kokkuvõtteks Kasutatud kirjandus Üldiselt Maa tähtsaim erinevus kõigist teistest planeetidest on vesi - vedel vesi. See aine, mis katab ~71% meie planeedi pinnast ning mille liikumine on üks olulisimaid Maa pinda kujundavaid tegureid, on lõpuks ka arvatavasti meie kõigi alus ja sünnihäll. Vooluvee kujundatud pinnavormid Erinevat tüüpi orud: Sängorud Moldorud Lammorud Sälkorud Kuristikorud e. Lõhangorud Kanjonorud Sängorud Koosnevad ainult voolusängist Esineb tasastel aladel Ülekaalus on küljeerosioon Väga looklevad Moldorud Laiad, kausikujulised Jõesäng on orust üksnes väike osa Tasakaal külje- ja põhjaerosiooni vahel Vanade liustike sulamisvee orud Vähese veehulgaga Lammorud Laiad, lameda põhjaga
U S Kaldkihilised peeneteralised deltasetted Kolli-Sillaotsa karjääris. (Eesti geoloogiline baaskaart.Seletuskiri 2005) Moreentasandik - on valdavalt moreenist koosnevad lainjad tasased moreeniga kaetud pinnavormid M Moreenküngas (otsa-, külg), rannavallid - moreenist koosnevad vallid , piklikud künkad, A orud A T E A D U S Balti paisjääjärve lame rannavall Tandemäel (Eesti geoloogiline baaskaart.Seletuskiri 2005)
Eesti jõeorud on väga eriilmelised. Isegi ühe ja sama jõe erinevad lõigud võivad olla erinevat tüüpi orgudes. Kõige sagedamini Eestis esinevad orutüübid on: Sängorud Sängorud koosnevad ainult voolusängist, kus vesi täidab oru peaaegu perveni. Selline orutüüp esineb tasastel aladel, kus jõe põhjaerosioon on väga nõrk. Kuna ülekaalus on küljeerosioon, siis on sängorud väga looklevad. Moldorud Moldorud on laiad, kausikujulised orud, mille põhjas looklev jõesäng haarab orust üksnes väikese osa. Selline oru kuju peegeldab tasakaalu külje- ja põhjaerosiooni vahel. Sageli on tegemist vanade liustiku sulamisvee orgudega, kus praegu voolavad veevaesemad jõed. Lammorud Lammorud on laiad ja lameda põhjaga. Oru põhjas voolab jõgi looklevalt ja ujutab suurveega üle laialdased alad jõe ümbruses. Üleujutatud alale jätab vesi maha kaasatoodud settematerjali, millest tekib aegade jooksul tasane lamm.
tamme-, pöögi-, jalaka- ja kadakametsad. Kliima mõju põllumajandusele Sellise kliima tõttu on põllumajanduse jaoks rajada niisutuskanaleid. Sooja kliima tõttu kasvatatakse pistaatsia pähkleid ja suhkrurooga. Kiltmaid kasutatakse looma kasvatuseks. Kliima Saksamaa on parasvõõtme merelise ja mandrilise kliima siirdeala. Kliima on suhteliselt jahe pilvine. Kliima on siiski suhteliselt kõrge niiskustasemega. Lõunaosas asuvad mäed ja orud, põhjaosas tasandukud Kliima mõju põllumajandusele Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit ja suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele sest mägedesse ei saa põlde rajada. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus, sest seal esinevad orud, kus on viinamarjade kasvatamiseks sobivad tingimused. Majanduslike näitajate võrdlus
Settematerjali kuhjumise tulemusena kujunevad ilusad liivarannad. Pika aja jooksul võib kulutuse ja setete kuhjumise tulemusena rannajoon küllaltki sirgeks muutuda. Fjordrannik • Rannikutüüp, kus kõrget kaljust randa liigestavad pikad kitsad kaugele maismaasse ulatuvad sügavad lahed ehk fjordid. • Iseloomulik piirkondadele, kus mäed olid kunagi liustikega kaetud. Liikudes kulutasid liustikud pikad kitsad orud laiemaks, mis hiljem jää sulades mereveega üle ujutati. • Fjordrannikud on Norras, Lääne-Šotimaal, Põhja-Iirimaal, Tšiilis, Alaskal, Islandil, Gröönimaal, Uus-Meremaal (Lõunasaar) ja Kanadas (Labradori poolsaar). Dalmaatsia rannik • Rannikutüüp, kus rannajoonega paralleelselt paikneb arvukalt piklikuid saari. Kunagised mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud. • Esineb Aadria mere rannikul. Riasrannik
Vahe-Eesti tasandik e Kõrvemaa Madalikud - kuni 50 m kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud mere ja suurte järvede poolt üle ujutatud. Lääne-Eesti madalik Pärnu madalik Põhja-Eesti rannikumadalik Peipsi madalik Alutaguse madalik Nõod ja orundid - lahutavad üksteisest kõrgustikke. Nõod on keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid, mille põhjas asub tavaliselt järv või soo. Orundid on piklikud laiapõhjalised ja raskesti piiritletavad orud. Nende põhjas voolasid kunagi hiigeljõed, millest tänaseks on säilinud vaid võrdlemisi väikesed vooluveekogud. Võrtsjärve nõgu Valga nõgu Võru-Hargla nõgu Endla nõgu Väike-Emajõe orud Balti klint Lääne-Eesti paekallas Erineva tekkega pinnavormid 1. Mandrijäätekkelised voored oosid - piklikud, järsunõlvalised vallid mõhnad - kruusast ja liivast väikesed künkad moreentasandikud - moreenist koosnevad lainja või tasase pinnaga kuhjevormid
vähem põhjavett puudused: vähem maavarasid saab kätte, maapind tuleb taastada, müra, tolm, maapinda rikutakse, ilmastikutingimused mõjutavad. Pinnamood ehk reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest pinnavormidest. mandrijäätekkelised kulutusvormid: kulutusnõod, kulutustasandikud kulutus-kuhjevormid: voored kuhjevormid: moreentasandikud, moreenkünkad Vooluveetekkelised kulutusvormid: jõgede orud, moldorud, lammorud, kanjonorud, uhtorud kuhjevormid: lammitasandikud, kaldavallid Meretekkelised kulutusvormid: pangad, rannajärsakud, rannakaljud kuhjevormid: meretasandikud, rannavallid, maasääred Tuuletekkelised: luited Kosmogeensed: meteoriidikraatrid Inimtekkelised: tehiskünkad, kaevud, kraavid, karjäärid, tuhamäed elutekkelised: sootasandikud, laukad raskusjõutekkelised: rusukaldad põhjaveetulemused karstivormid: karstinõod, karstikoopad, karstiorud
Itaalia põllumajandus 1. 1. Põllumajandusmaad on riigis kokku 38% kogu territooriumist. Metsa alla jääb 34% Itaaliast ning rohumaad hõivavad 15%. 2. Itaalia asub valdavalt poolsaarel, seega on seal hea võimalus kaladuse arenguks. Valdav osa Itaaliast on mägine, teda ilmestavad nii jääliustikud ja mägijärved põhjas ja sooja kliimaga Vahemere rannik lõunas. Maa sisejõudude tulemusena on tekkinud mäestikud, orud nende vahele ja vulkaanid. Suurim mäestik asub Itaalia põhjaosas Alpid. Alpide tipud on noorele, mitmes järgus kujunenud kurdmäestikule iseloomulikult teravad. Alpidest lõunasse jäävad sügavad orud. Alpide jätkuks Kirde- Itaalias on teravatipulised mäed - Dolomiidid. Mäestiku lõunajalamil asub Po madalik. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid, mis ääristavad Po madalikku lõunast ja ulatuvad üle terve poolsaare
Merkuur Veenus Maa Marss Jupiter Saturn Uraan Neptuun Suuremat osa Pinnas on Mäed, Pinnavormid Puudub tahke Kivimist tuum; Koosneb Tal on väike pinnast vulkaanilise veekogud ( mäed, pind. Tuum on vedelmetalliline peamiselt tuum. Sarnane Koostis katavad koostisega, orud, kivisest ja molekulaarne kivimist ja Uraani tasandikud, sarnanev 70 % vett, 30 jõesängid ) materjalist, vesinik. erinevatest koostisega: kraatrid ja kivikõrbega. % maismaad peal asub jäädest mitmesuguse ( pinna- ja tolm Mäed, orud
PÕHJA-KOREA Andreas Org ASUKOHT • 40 N ; 130 E • Erusaaia Maailma jaol MÄESTIKUD JA GEOLOOGIA • kõrgeim tipp Paektusan 2744 m. • orud ja kitsad tasandikud ja mäeahelikud RAHVAARV JA RASS • 22 837 000 miljonit • Kollane rass KLIIMA JA RAHVATIHEDUS • Põhja-Koreas on soojad suved ja kuivad ning külmad talved • 189.4 inimest 1 ruut km kohta KLIIMA • Põhja koreas on meriline kliima • Jaapani meri • Vaikne ookean TÄNAN KUULAMAST
Laamade servadesse tekivad mäed & nende vahele tekib süvik. Laamade keskel on maakoor paks, pragusid ei ole. Ei ole vulkaanipurskeid ega maavärinaid. Settimine mitmesuguse pudeda materjali ladestumine. Kurdmäestik mäestik, mis tekib kivimite kurdumisel ( kujuneb seal, kus ookeaniline laam sukeldub mandri alla). Noor mäetik lühikest aega välisjõudude mõjule allunud mäestik, millele on iseloomulikud sügavad orud, järsud nõlvad & teravad tipud. Vanad mäestikud - pikka aega välisjõudude mõjule allunud mäestik, millel on iseloomulikud ümarad tipud, lauged nõlvad & laiad orud. Murrang sügav maakoorelõhe, mille tekkimisel maakoore osad üksteise suhtes nihkuvad. Ülang kerkinud maakoore osa kahe murrangu vahel Alang maakoore vajunud osa, mis on tekkinud maakoore plokkideks murdumisel.
,,Põllumajandus" Itaalia 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis ? 1) Põllukultuuride ja püsivat põllumaad 26.41% Püsikultuuri maad on 9,09% Muud maad on 64,5 % 2) Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. 3) Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved
Dalmaatsia rannik Anna Ulst, Maria Juhani 10.c Asend Horvaatia ja Montenegro territooriumil Rannik jääb Aadria mere idarannikule Selle ääres asuvad turismipiirkonnad Split ja Dubrovnik Dalmaatsia rannikut esineb veel ka Aasia kaguosas Sumatra saare edelarannikul Dalmaatsia rannik Kirjeldus Mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud, seepärast on lahed väga sügavad Mäestike tippudest tekkinud saared jooksevad paralleelselt rannajoonega Rannajoon on üsna käänuline Huvitavaid fakte Lähim lennujaam asub Splitis, mis on üsna ranniku juure Rannikutüübi nimi pärineb Horvaatia lõunaosas asuvast endise Rooma provintsi Dalmaatsia nimest See rannikutüüp on väga haruldane
Dalmaatsia rannik Kadriann Soe 10b Dalmaatsia rannik Asub Horvaatias Rannikutüüp, mille puhul saarte rannajoon kulgeb maismaa rannajoonega paralleelselt Mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud Dalmaatsia rannik on iseloomulik Aadria mere idarannikule Rannikutüübi nimi pärineb Horvaatia lõunaosas asuvast endise Rooma provintsi Dalmaatsia nimest Samasuguse rannikutüübiga on ka Sumatra saare edelarannikul asuvad Mentawai saared Rannajoonele on iseloomulikud arvukad pikliku kujuga rannikulähedased saared Iseloomulik kuju on tekkinud tänu meretaseme
Maailma võimsam kanjonorg on Colorado kanjon, mille sügavus on 1800 meetrit ja pikkus 320 kilomeetrit. Eestis esineb kanjonorgu PõhjaEesti jõgede lühikestel lõikudel joa astangute ees. Näiteks Harjumaal Jägala joa juures asub kanjonorg, mille põhjas on kärestikuline jõesäng. Selle pikkus on 300 meetrit ja sügavus on 12-14 meetrit. Kuristikorg Kuristikorg ehk lõhangorg on sälkoru sarnane. Need on sügavad, väga järskude veerudega orud, kus sügavus ületab mitu korda laiuse. Need on harva puhtalt erosioonilised vormid ja nende kujunemisel on eelduseks tektooniliste (maakoore sisejõudude põhjustatud) lõhede või rikete esinemine. Üks Eestis asuv kuristikorg on kuni 70 m sügavune Kütiorg Võrumaal. Kütiorgu suunduvad ka mitmed sälkorud, mis on allikaterohked. Sängorg Sängorg on ainult voolusängist koosnev org. Sellised orud esinevad enamasti tasastel aladel, kus põhjaerosioon on väga nõrk. Vesi täidab
Kosmoseaparaadi Mariner 10 foto Merkuurist 29. märtsil 1974. Pildistatud 5 380 000 km kauguselt. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Veenus Pinnas on vulkaanilise koostisega, sarnanev kivikõrbega. Mäed, orud Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km) Temperatuur on Päeval: +480°C Öösel: 480°C Mass on 4.868 5x1024 kg Atmosfäär on väga tihe pruunikas, sisaldab lämmastikku, argooni ja hapnikku, vähesel määral ka vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Dalmaatsia rannik Antsla 2012 Dalmaatsia rannik On rannikutüüp , mille puhul saarte rannajoon kulgeb maismaa rannajoonega paralleelselt. Rannajoone sihi määrab või seda mõjutab geoloogiliste struktuuride pikitelje siht. Mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud ja tekkinud on vasarakujulised poolsaared ja lahed. Rannajoone morfoloogiline kuju on määratud lähedalasuvate mäestike pikitelje sihiga. Rannajoonele on iseloomulikud arvukad pikliku kujuga rannikulähedased saared, mis on rannajoonega paralleelselt. Ranniku iseloomulik kuju on tekkinud tänu meretaseme tõusule peale jääaega , mille tulemusel on osa vanadest mäestikest uppunud ja saares on
Pärast mandrijää taandumist tekkisid jõed ennekõike Lõuna-Eestis, kus asuvad Eesti vanimad jõeorud (Piusa, Ahja, Võhandu jmt). Umbes 12 600 aastat tagasi langes praeguse Pihkva järve lõunaosas pärast mandrijää taandumist liustiku ees olnud jääjärve tase 7075 m-ni ü.m ning Piusa, Võhandu ja Ahja jõe orus hakkasid kujunema terrassid (vaata joonis). Liustiku edasise taandumise ja Peipsi jääjärve veetaseme languse tagajärjel tekkisid sügavad (3345 m) orud. See protsess kulges väga kiiresti ning umbes 200300 aasta jooksul olid orud oma põhijoontes välja kujunenud. Väljavool Peipsi jääjärvest kulges esialgu Väikese Emajõe kaudu lõunasse, hiljem Emajõe ja Viljandi oru kaudu läände. Seega on need orud Ahja, Võhandu ja Piusa orust nooremad. Lõunast Peipsisse ja Võrtsjärve suubuvate orgude sügavnemine jätkus Holotseenialguseni, jääaja lõpul jäi suurjärvede lõunaosa suures osas kuivaks
Moreen on erineva suurusega kivimiosakeste sorteerimata segu, mille on kuhjanud liustik. Moreen koosneb liivast, aleuriidist, kruusast, savist, veeristest ja rahnudest. Eestis laialt levinud. Põhiline osa Eesti mullast põhineb moreenil. Moreenkünkad Mandrijää sulamisel tekkinud moreenist küngas. Kujunesid kohtades, kus mandrijää taandumine oli keerukas. Moreenkünkaid eraldavad üksteisest nõod ja orud. Otepää kõrgustik Haanja kõrgustik Moreentasandikud Moreentasandikud on kujunenud peamiselt põhjamoreeni väljasettimisel jääliustike alt. Tasane või lainjas maa-ala, mis koosneb enamjaolt moreenist. Moreeni paksus enamasti 2-10 meetrit Hõlmavad mandrijää kujundatud pinnavormidest kõige suurema pindala. Pandivere tasandik Gainesville, New Yorki lähistel Kasutatud allikad https://et
Marss asd12345 9.b klass Sisukord Üldandmed Ehitus ja koostis Marsi atmosfäär Kaaslased, temperatuur Liikumine, võrdlus maaga Kasutatud kirjandus Üldandmed Kaugus päikesest 227,9 miljonit Kaugus maast 55-400 miljonit kilomeetrit Läbimõõt 6750 kilomeetrit Pöörlemisperiood 24 tundi 39 minutit Gravitatsioon 40% maa omast Marsi ehitus ja koostis Marsi pind silmatorkavalt punakas kivikõrb Mandritel on meteoriidikaatrid Kuivanud orud, valliga kraatrid Marsi atmosfäär Süsihappegaas 95% Lämmastik 3% Argoon 2% Hapnikku 0.3% Suured tolmutormid Kaaslased Phobos Deimos Temperatuur, aastaajad Suvel +25 Talvel -143 Aasta keskmine temperatuur 100 kraadi alla nulli Liikumine, võrdlus maaga Tiirleb päikese ümber Teeb sõlme Kestab 72 päeva 55-60 miljonit on kaugus maaga Marss on kuiv Kasutatud kirjandus www.obs.ee/cgi-bin/w3-msql/vaatleja/artikkel.html?id=142 http://et.wikipedia.org/wiki/Marss www.astronoomia.ee/
Pealinn: Rooma Rahvaarv: 60 870 745 inimest, rahvastiku tihedus: 202,00 in/km² Riigikord: parlamentaarne vabariik, president Giorgio Napolitano Rahaühik: euro, SKT elaniku kohta: 38 887 dollarit (u. 29 719 eurot) Kliima Lähistroopiline, vahemereline Mitmekesine Keskmised temperatuurid 11 °C -19 °C Vihmaperiood algab oktoobri lõpus Loodus Mägine: Alpid, Dolomiidid, Apenniinid. Alpidest lõunas on sügavad orud Lõuna-Itaalia on aktiivne piirkond: Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Rikkalik loodus, viljakad tasandikud Palju maavarasid: rauda, savi, ehituskive, vaske Rahvad, usundid, keeled Palju kreeklasi ja araablasi 88% roomakatoliiklased 2% moslemeid Tuhande itaallase kohta 2,9 immigranti. Keskmine eluiga on 41a, eeldatav eluiga naistel 84, meestel 78 aastat Itaalia keel Ajalugu Roomlaste ja Bütsantsi võimu all
Mõisted : 1. Moreen-materjal, mis on liustiku edasiliikudes kaasahaaratud ning sulades maha jäetud. 2. Ilm- atmosfääri hetkeseisund 3. Liivik- 4. Mõhn- liustikega külgnenud veekogudesse settinud künklik pinnavorm 5. Luide- tuuletekkeline positiivne pinnavorm 6.Ilmastik- atmosfääri mõnede kuude hetkeseisund 7. Eutrofeerumine- toitainete sisalduse tõus 8.Voor- madal sujuvate piirjoontega piklik peamiselt moreenist koosnev küngas. 9. Riimveelisus- kihiline veelisus, peal on magedam ja põhjas soolasem vesi Küsimused: 1. Kuidas mõjutab Läänemeri Eestit ? - tuulisem, sademete hulk suurem, jahedamad suved ja pehmemad talved, väiksem temp. Aplituut 2.Läänemeri toob eestile.. ? - pehmemad talved, jahedamad suved, tuulisust, sademeid 3. Läänemere reostusallikad ? - inimeste heitveed, põllumajandus reostus jõega, nafta reostus, transpordi heitgaasid 4. Kliimatekketegurid ? - soojuskiirgus hulk, geograafiline laius, püsivad tuuled, hoovused, pöörle...
Looduslikud riigipiirid Slovakkia põhja- ja loodepiir järgib Karpaatide ahelikke, eraldades Slovakkiat Poolast ja Tsehhist. Piiri Ungari ja Austriaga markeerivad edelas kolm jõge: Morava, Doonau ja Ipoly (Ipel'). Paljud luuletused ja laulud viitavad Slovakkiale kui maale, mis jääb Tatra mägede ja Doonau jõe vahele. Tatrate tipud ulatuvad 2654 meetrini. Sellesse piirkonda kuuluvad Slovakkia ühed mõjusamad maastikuvaated liustike uuristatud orud, mägijärved ja kosed. Karpaatide mäestiku moodustavad mitmed paralleelsed ahelikud, mille vahele jäävad orud. Just niisugune mäeahelike ja madalike vaheldumine iseloomustab Slovakkia maastikku kõige paremini. Madalikud Slovakkias on kolm põhilist madalikupiirkonda. Need on Zahorska Nizina läänes, Vychodoslovenska Nizina kagus ja Kisalföld edelas. Eripärased on ka arvukad lubjakoopad. Mitmed nendest on külastajatele avatud ja nii saab tutvuda sealsete jäiste kambritega
Maastike erinevused on põhjustatud peamiselt maapinda moodustavate kivimite koosseisust ja reljeefist. Paigastikeks nim. ühesuguse tekke ja morfoloogiaga reljeefil kujunenud maastikku. Paetasandikud (Põhja- ja Lääne-Eestis). Paekivist aluspõhja katab 0,5 m rähkne moreen. Kohati pinnakate puudub ja paljanduvad paeplaadid. Looduslikele aladele on iseloomulikud loometsad, puisniidud. Moreenitasandikud (Kesk-ja Kagu-Eestis, Pandivere, Sakala kõrgustik) on lainjad, kohati madalad kühmud ja orud ning pinnakatteks on jääaegadest mahajäänud kivimurendirohke saviliiv või liivsavi. Esinevad mullad on viljakad ning kasutatakse põllumajandusmaastikena. Loodusliku taimkattena esinevad salu-, laane-, palumetsad. Esinevad üksikud järved. Jääjärvetasandikud (Vahe-Eestis, Võrtsjärve ja Peipsi nõos, Kagu-Eesti, Lääne-Eesti) on tasased alad, mis jääaja lõpul on olnud järvevete all. Nende pinda katab saviliivad ja savide kihid. Looduslik drenaaz on halb
hoovused,merejää,taimed,inimtegevus. 4. Nimeta lainetuse poolt tekitatud pinnavorme (5)Kulutuspinnavormid, kuhjepinnavormid 5. Mis on looded, miks need tekivad ( mis võiks olla nende positiivne või negatiivne mõju inimtegevusele). 6. Tea rannikute tüüpe(5), nende kujunemise põhjuseid ja too näiteid nende esinemispiirkondadest. Fjordrannik- mäed olid kunagi liustikega kaetud. Liikudes kulutasid liustikud pikad kitsad orud laiemaks, mis hiljem jää sulades mereveega üle ujutati.Norras, Alaskal, P-Iirimaal jne, Skäärrannik- kerkival laugrannikul paiknevad skäärid peamiselt kristalsetest kivimitest koosnevad kaljusaared, paljudel juhtudel üle veepinna ulatuvad silekaljud või silekaljustikud- Soome Rootsi Norra jne, Laidrannik- rannajoone lähedal madalas meres paiknevad väikesed madalad saarekesed e laiud.Eesti-väinameri, Kariibimeri,Iirimaa rannik jne.
hea, hea, kesine, halb ja väga halb. Pinnavee seisund määratakse ökoloogilise seisundi ja keemilise seisundi alusel. Pinnaveekogud jagunevad voolu- ja seisuveteks. Vooluveed on jõed, ojad kraavid ja seisuveed järved ja tiigid. 8. JUTUSTA 10 lausega kas fjordrannikust või skäärrannikust. Pikaajaliste geoloogiliste protsesside mõjul on tekkinud fjordrannikud. Fjordid on liustike kulutatud järskude veergudega U-kujulised orud. Need jäid vee alla kui meretase tõusis ning tekkisid kitsad sügavad lahed. Need ulatuvad kaugele sisemaale. See rannikutüüp on iseloomulik piirkondadele, kus mäed olid kunagi liustikega kaetud. Oruliustike liikudes tekkisid pikad kitsad orud ehk troogid, mille merevesi hiljem jää sulades üle ujutas. Selliseid rannikuid võib leida Norras, Uus-Meremaal ning Tsiilis. Eestis sellist tüüpi ei esine. 9. NIMETA 3 külma ja 3 sooja hoovust.
jõesängi kuju ja looklemist, setete kannet ja kuhjumist). - Peajõgi on jõestiku kõige pikem ja veerohkem osa. Jõe pikkus on peajõe pikkus lähtest suudmeni. Lisajõed viivad vee peajõkke, harujõed toovad vee peajõest välja. Harujõed on kõige sagedamini jõe suudmes. Seistes näoga voolu suunas, jäävas peajõest paremale parempoolsed ning vasakule vasakpoolsed lisa- ja harujõed. Jõestiku moodustavad pea-, lisa- ja harujõed. 13. Mille poolest ja miks jõgede orud erinevad? - Jõgede orud on peamiselt kolme tüüpi: sälkorg, kanjonorg, lammorg. Sälkorg on V-tähe kujuga, vesi uuristab oru põhja ja võib edasi kanda ka suuri kive. Kanjonorg tekib sinna, kus jõgi saab uuristada pehmeid kivimeid, on seal voolanud kiiresti ja väga kaua aega, nt Colorado jõgi. 14. Kuidas jõgede veereziim eri kliimavöötmetes erineb? - Ekvatoriaalses kliimavöötmes on jõgede veereziim üsna ühtlane ja vee hulk aasta
· Ümbritsevad · - Põhjameri · - La Manche'i väin · - Atlandi ookean Koordinaadid · Laiuskraadid: 54° N ja 60° N · Pikkuskraadid: 2° W ja 2° E · 850 km põhjast lõunasse · 625 km idast läände Riigi suurus · Pindala 243 610 km² · Rahvastik 63 181 775 (2011) Pinnavorm · Suurbritannia saare põhja- ja lääneosa o Mägine o Seal paiknevad vanad mäed, mille vahel on sügavad orud Naaberriigid ja piir · Iirimaa ja Prantsusmaa · Piir kulgeb mererannikul Rahvastik · Pindala: 242 900 km² · Rahvaarv: 61 113 205 · Rahva keskmine tihedus: 254,7 in/km² · Rahvastik paikneb ebaühtlaselt Piirkonnad · Tihedamad: Põhja- Inglismaa ja lõuna piirkond · Sest seal on palju tööstusi · Hõredamad: Sotimaa ja Wales · Sest seal on kõrgmäed · Riik kuulub keskmiste riikide hulka Linnastumine
LUULEKAVA Kes on õppinud armastama, on õppinud surema. Mida kõrgemad on mäed, seda sügavamad on orud, seda rängem on teekond südames rändajale. Sinu südamekambris on vaal ja orav. Raudrohi ihkab olla sinu juus. Kaljud kirevad sinust kui kikkad. Sinust, sa eales silmi ei sule. Need sädemed Su tulesuitsusilmis toa hoidsid sooja tunde, päevi, nädalaid ja kuid. Ma tundsin selle tunde ära: sära. Ma tundsin ka selle tunde. Kuid see juhtus teises ajas, teises filmis. Kui pildistasid paradiisipuid ja mina kõnelesin lindudega. Jah, me magasime koos. Surnuaia garaazis.
Grand Canyon · Kanjonid on järskude seintega sügavad orud, mis on erodeerunud tuule või vooluvete tegevuse mõjul. Kanjoneid tekitavad eelkõige kõrgetel settekivimitest platoodel vooluveed üldistavalt võib märkida, et kanjonite ja paljude teiste punaste huvitavate kivimivormide tekkeks on vaja, et aluspõhi koosneks vooluvee poolt suhteliselt kergesti erodeeritavatest kivimitest. Maailma suurim kanjon Suur Kanjon, Colorado Kanjon, Grand Canyon - võtab enda alla 446 km pikkuse territooriumi, on
Poolast ja Tsehhist. Piiri Ungari ja Austriaga markeerivad edelas kolm jõge: Morava, Doonau ja Ipoly (Ipel'). Paljud luuletused ja laulud viitavad Slovakkiale 3 kui maale, mis jääb Tatra mägede ja Doonau jõe vahele. Tatrate tipud ulatuvad 2654 meetrini. Sellesse piirkonda kuuluvad Slovakkia ühed mõjusamad maastikuvaated liustike uuristatud orud, mägijärved ja kosed. Karpaatide mäestiku moodustavad mitmed paralleelsed ahelikud, mille vahele jäävad orud. Just niisugune mäeahelike ja madalike vaheldumine iseloomustab Slovakkia maastikku kõige paremini. (2) 1.3 Madalikud Slovakkias on kolm põhilist madalikupiirkonda. Need on Zahorska Nizina läänes, Vychodoslovenska Nizina kagus ja Kisalföld edelas. Eripärased on ka arvukad lubjakoopad. Mitmed nendest on külastajatele avatud ja nii saab tutvuda sealsete jäiste kambritega
Veur) on suurim Briti saartest. Kõrgeim tipp on Ben Nevis (1343 m). Enne viimase jääaja lõppu oli Suurbritannia Euroopa poolsaar. Looduslikud Tingimused Suurbritannia rannikut liigestavad rohked lahed. LääneSotimaal ja PõhjaIirimaal on paljude saartega fjordrannikut, paljudes teistes kohtades nii kaljukui ka madalat luiteranda. Suurbritannia saare põhjaja lääneosa on mägine, seal paiknevad vanad mäed, mille vahel on sügavad orud. Maa lõuna ja idaosa on lainjas madalik. Suurbritannias valitseb tüüpiline mereline paraskliima. Keskmine õhutemperatuur talvel on põhjas 3°C ja lõunas 7 °C, suvel põhjas 13 ja lõunas 17 ° C. Püsivat lumikatet on ainult PõhjaSoti mägismaal.
Kiltmaa- Kõrge tasandik. (al'a 500m) Voored- On tekkinud mandrijää kulutus- ja kuhjeprotsesside koostoimel. Maasäär- Tekib siis, kui laietus ei liigu rannajoone suunas otse, vaid nurga all. Luited- Tekib siis, kui liiva kandev tuul kohtab oma teel takistust, mis ta kiirust vähendab, mistõttu purunevad takistuse juures liivaterad maha. Noored mäestikud- kõrged, nende kõrged tipud on sageli kaetud lume või jääga, nõlvad on järsud ning mägedevahelised orud kitsad ja sügavad. (esineb tugevaid maavärinaid ning tegutsevad vulkaanid). Vanad mäestikud- madalad, tastaste lagede ja laugete nõlvadega ning laiade orgudega. (ei esine aktiivset vulkanismi).
Aluspõhjakivimite erineva kulumiskindluse ja kallakuse tõttu lõunasse on lavamaade põhjanõlv järsk, lõunanõlv aga lauge. Seega on vana reljeef kuestalaadne ehk astanguline. Vanale reljeefile avaldasid mõju ka ürgjõed, mil peaarteriks oli praeguses Soome lahes voolanud ÜrgNeega, kuhu PõhjaEestist suubus rohkesti lisajõgesid. Kuna PõhjaEesti orud olid valdavalt loodekagu suunalised siis jääajal pääsesid neisse liustikud, mis orge ümbervormistasid. LõunaEesti idalääne suunalised orud täitusid jääga ning hiljem jää libises neist üle. Seetõttu on LõunaEesti orud praeguseni järsuveerulisemad. Pealiskorra ehituse alusel võib Eesti jaotada kaheks erinevaks osaks: paeseks PõhjaEestiks ja liivakiviseks LõunaEestiks
Magusad helid kajasid alleel uinutavalt vastu. ,,Pole põhjust," vastas mees ja võttis kübara peast, selle pehmemaile rohule asetades, ,,Tahate, ma jutustan teile ühe iidse loo?" Kerjuslapsed armastasid muinasjutte, nii kuis kõik head lapsed, ja olid meeleldi nõus, võttes bardi kõrval mugavaimad istekohad. ,,Mitte alati pole siin sirgunud see toretsev mereäärne linn, kuis seda praegu. Jah, mulle tundub kui eile laiusid tolle liivakarva müüri taga udused orud... Orgude vahel kõrguv igihaljas mets, mis ääristas tolmuste teede järske kurve, oli koduks paljudele rahvastele: taimedele, loomadele, lindudele, haldjatele ja teistele olenditele, keda taevaisanda töökas käsi loonud. Puude väänlevaimate okste vahelt paistis alusmetsale väheseimat valgust, mis ei ulatunud vanimate kirsipuude juuri soojendama see siin, minu selja taga, mäletab veel. Orgude jalameil, klaasja mere rahnurohkeimal kaldail kõrgus kuningriik. Ka
Millise suure tasandiku osa on Eesti? Kuhu on kujunenud ookeanide keskmäestik? Laamade lahknemise kohale Nimeta vulkaanilise päritoluga saarestikke Hawaii saarestik Maailma sügavaim koht ? Vaikses ookeanis Mariaani sügavik - 11022m Kuidas tekivad süvikud, ookeani keskmäestikud, rifiorud? Tekivad laamade kokkupuute ja lahknemise piirkonnas Millised on pinnamoe suurvormid? Ookeaninõod, mandrid, mäestikud, tasandikud Millised on pinnamoe väikevormid? Künkad, vallid, orud Mis põhjustab kivimite kiiret murenemist? Ja miks Temperatuuri järsud muutused Kivimeid moodustavad mineraalid soojenevad ja jahtuvad erinevalt ning ka paisuvad ja tõmbuvad kokku erinevalt. Kivimisse tekivad lõhed ja see puruneb. Füüsikaline murenemine Temperatuuri kõikumise tõttu kivimid murenevad. (+vaata eelmist vastust) See on tavaliselt kuivas ja jahedas kliimas. Keemiline murenemine ? kui kivim mureneb süsihappegaasi, hapniku ja organismide elutegevuse jääkide tõttu
Noorim vend viskas viimasena ja tema kivi lendas kaugele teisele poole järve. Nad läksid vaatama, kelle kivi kõige kaugemale lendas. Oli selgesti näha, et Kalevipoja kivi oli kõige kaugemale maandunud ja temast saigi uus kuningas. Kalevipoeg jäi pärast vendade lahkumist üks kivi kõrvale mõttesse. Kalevite poeg pani endale märsi selga, mõõga puusa, seadis adra aisadele, pani hobuse adra ette ning hakkas maad külvama. Ta kündis mäed, orud, murud lagendikuks. Sellega läks tal mitu päeva. Ühel kuuma ilmaga päeval ta lõpetas. Sidus hobuse adra küljest lahti ning jäi ise magama. Ärgates oli hobune kadunud. Ta oli jooksnud metsa ja kahuks olid metsloomad tema jälje üles võtund. Hobune ehmatades metsaröövleid, kuni ta lõpuks murtigi metsloomade poolt maha . Kalevipoeg tegi hobuse haua sinna kus too surma oli saanud.
kui kivist loodusraamat, paljastades vaatajatele erinevad ajastu kihid. Fjordrannik on rannikutüüp, mille puhul kõrge kaljune rand on liigestatud fjordidega pikkade kitsaste järskude kõrgete kallastega ja kaugele maismaasse ulatuvate sügavate lahtede või väinadega. See rannikutüüp on iseloomulik piirkondadele, kus mäed olid kunagiliustikega kaetud. Oruliustike liikudes tekkisid pikad kitsad orud ehk troogid, mille merevesi hiljem jää sulades üle ujutas. Fjordrannik on iseloomulik Norrale, LääneSotimaale, PõhjaIirimaale, Tsiilile, Alaskale, Islandile, Gröönimaale, Uus Meremaale (Lõunasaar) ja Kanadale (Labradori poolsaar). Riasrannik on rannikutüüp, mille puhul rannajoonde on lõikunud väikesed lehtrikujulised lahed, mis Biskaia lahe rannikul kannavad hispaania ja galeegi keeles nimetust ría. Need lahed on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
