Kokkuvõte 1. Sõjad vara-uusajal. Liivi sõda(1558-1583), Põhjasõda(1700-1710/1721) põhjused, osapooled, tulemused ja tähtsus Eesti ajaloos. Peamised allikad pärinevad Balthasar Russow' kroonikast(käsitleb Liivi sõja sündmusi kuni aastani 1584; rootsimeelne; Ruccow päritolu pole kindlalt teada, kuid ta oli Pühavaimu eesti koguduse õpetaja). Allikana on ka Johannes Renneri kroonika. Liivi sõja põhjused: o peamiselt Liivimaa soodne asupaik(Ida- ja Lääne-Euroopa vahendaja) o Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkonna omavahelised pinged(nt. sõda ordu ja Riia ppk <> Poola- Leedu vahel 1556-1557) o Tugevad vastased: Moskva suurvürstiriik(Ivan IV Julm), Poola-Leedu, Taani, Rootsi Ajend: ,,Tartu maks". Moskva svr'i ja Liivimaa valitjejad tegid rahulepingu 1554 a., millega
pkk. Ja annab selle hertsog Magnusele. c. Vana-Liivimaa ja ordu lõpp: · 2. august 1560 Härgmäe lahing Liivi ordu viimane välilahing Oomuli mõisa juures (Valga lähedal), kus saadi venelastelt hävitav kaotus. · Tugeva Viljandi Ordulinna alistumine venelastele (aug. 1560). · Talupoegade ülestõus Lääne- ja Harjumaal Koluvere lossi piiramine (okt 1560). · Tallinn ja Põhja-Eesti alistub Rootsile (1561). · Ülejäänud Liivimaa aadel, ordumeister ja peapiiskop alistusid Poolale. · 2 korda piirati Tallinna. d. Rüüstesõda: · Sõja uus periood Liivimaa jagamise pärast Rootsi, Taani, Poola ja Venemaa vahel. · Sõja põhijõuks nn. mõisamehed mõisaametnikud jt, kes raha eest olid valmis kõigeks rüüstati põhiliselt vastase talupoegi. e. Liivimaa kuningriik: · Ivan IV kroonis hertsog Magnuse kuningaks ja andis vene väed maade vallutamiseks. · 1570-71 piiras Magnus tulutult 7 kuud Tallinna.
Läänemerest ära lõigatud 1629. a. Altmargi Lõuna-Eesti; Poola Rootsi Põhja- Läti sõda. Lisaks moodustus Liivimaa kubermang 1645. a. Brömsebro Saaremaa Rootsi Taani sõda 1660. a. Oliwa Ruhnu Poola Rootsi sõda. Nüüdsest kogu Eesti ala (va. Setumaa) Rootsi
Suuremaid rehielamuid nimetati mõisateks. Eesti oli jagunenud 8 muinasmaakonnaks (Läänemaa, Revala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala); tehti omavahel koostööd; muinasaja lõpul oli Eestis kokku ca 45 kihelkonda. 2. Eesti allutamine võõrvõimule: vabadusvõitlus ja Jüriöö ülestöus Liivimaa ristisõda e. MVV e. Baltimaade ristisõda e. Kirde-Euroopa ristisõda (1208-1227) Põhjused: Baltikum viimasena paganlik ning eelnev rahumeelne misjonitöö ebaõnnestud; paavst lubas ristiusuga pattudest vabaks saada; Eesti ei olnud ühtne- lihtne rünnata, sõda toetasid saksa kaupmehed, Taani ning Rootsi kuningakoda. Liivlaste vanem Kaupo- läks kergelt sakslastega liitu; piiskop Albert- energiline, „jõuga tuleb peale minna“ Murrangulised sündmused: (Sündmused 3 etapis.) I etapp: Jõudude tasakaal (1208-1212). Sakslased ründasid (1208 Ugandi), kuid eestlased suutsid vastu hakata
raha võtta ja riigile vähem üle anda kui ette nähtud. Et pettust vähendada, andis Karl IV 1600. aastal korralduse maksude ühtlustamiseks kogu Põhja-Eestis. Kümnis asendati kindla viljamaksuga ja koormisi vähendati. Et aga sõdade tõttu oli rahvaarv vähenenud ja mõisapõllul oli endiselt vaja tööd teha, kasvas teopäevade arv. Elamine eramõisas oli aga hullem, kuna aadlil olid kõik senised õigused ja eesõigused, mis tähendas et mõisnik juhtis kogu elu oma maa-alal. Ainsaks tähtsaks ülesandeks mõisnikul oli ratsateenistus sõjaväes, iga 15 adramaa kohta pidi kutse korral riigi teenistusse ilmuma üks täisvarustuses ratsanik. Aadlite hulgas domineerisid endiselt sakslased, kuigi Eestis tühjaks jäänud mõisad läänistati tuntud Rootsi suguvõsa liikmetele. Aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna, mis konkureeris riigivõimu kõrval. Rüütelkonna kõrgeimaks asutuseks
- lõpp I MS ajastu (1914-..): Vene Keisririigi kokkuvarisemine (1917) ja Eesti omariikluse kehtestamine (1918-...) - poliitlis-sotsiaal-majanduslik piirkonna ajalugu Eesti alade geograafilis-ajalooline defineerimine: - ajaloolis-geograafiliste terminite paljusus KESKAJA TAUST - Vana-Liivimaa (sks.k: Alt-Livland) konföderatsioon ,,Orduriik" (u 1200/1346 1558: tänapäeva Eesti ja Läti alad) koosnes mitmest osast: 1. Taani Põhja-Eestist (kuni 1346) 2. Saksa Ordu Liivimaa harust 3. Neljast piiskopkonnast 4. Hansalinnadest - Likvideerus reformatsiooni, oma sisemise heterogeensuse ja naaberriikide välispoliitiliste ambitsioonide tõttu Feodaalse Vana-Liivimaa võimusuhted keskajal: - formaalselt kuulus Püha Saksa-Rooma Keisririigile - piirkondlik ülemvõim kuulus kas: 1. Saksa Ordu Liivimaa harule/ Liivi Ordule või 2. Piiskoppidele & kloostritele või 3. Linnriikidele (Hansalinnade kodanlusele)
Rootsi, Venemaa, Poola, Taani. Liivi sõja tagajärjel loovutas Venemaa Rootsile põhja-Eesti ja Ingerimaa. Rahulepingud (aasta, osapooled, sisu): Jam Zapolski-1582, Venemaa-Poola.Venemaa loovutab kõik oma linnused Liivimaal. Pljussa-1583, Venemaa-Rootsi.Venemaa loovutab Põhja-Eesti ja Ingerimaa. Täyssinä-1595, Venemaa-Rootsi. Ingerimaa saadakse rootslastelt tagasi. Stolbovo-1617, Venemaa-Rootsi. Ingerimaa läheb tagasi rootslastele. Altmargi-1629, Poola-Rootsi. Poola loovutab kõik Liivimaa alad, kogu mandrieesti on Rootsi kontrolli all. Brömsebro-1645 Taani-Rootsi. Taani loovutab oma valdused Saaremaal Rootsile. Oliwa-1660, Poola peab tunnistama Rootsi õigusi Liivimaale Kärde-1661, Venemaa tunnistab Rootsi õigusi Liivimaale Uusikaupunki-1721, Rootsi-Venemaa. Rootsi loovutab venemaale kõik alad. Põhjasõda: aeg, osapooled, tagajärjed. 1700-1721. Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas August II tugev, Taani kuningas Frederik IV ja Rootsi kuningas Karl XII.
riigivõimu esindaja. Vakuraamat- selles peeti koormiste üle arvestust. Koormiste suurus sõltus nii talu kui ka tööjõulise talupere suurusest. Peeter I- oli Vene tsaar ja Venemaa keisririigi keiser.Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Peeter I oli teadmishimuline, tahtejõuline ja juhtimisvõimekas, kuid ägeda loomuga inimene. J.R. Patkul- Liivimaa aadliopositsiooni juht. Haritud, kuid samas kiusliku loomuga maanõunik. Patkul mõisteti surma kuid tal õnnestus põgeneda välismaale, kus temast sai Põhjasõja eelõhtul vihasemaid intriigipunujaid. Kättemaksuks Liivimaa aadlile saatis kuningas 1694.a laiali Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi ning allutas rüütelkonna maapäeva kindralkubernerile. Katariina II- 1702.a suvel tõusis Venemaa troonile. Valitsusaeg tõi kaasa olulisi muutusi balti aadli ja Vene riigivõimu suhetes
· aadlimatriklid rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad, kus olnutel olid majanduslikud ja poliitilised privileegid Majandus · oluliseks sai teraviljakaubandus · peamiselt veeti Venemaale viina, samuti viidi sinna härgi · väljaveos olulised vili, metsamaterjal, lina; sisseveos olulised sool, tubakas, ka lukskaubad · 1734 Räpina paberivabrik · hakkasid tekkima manufaktuurid · 1739 Roseni deklaratsioon · talupoeg pärisori · mõisnik võis pärandada, vahetada, müüa · piiramatu kodukariõigus · maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisas tööd ASEHALDUSKORD 1762 võimule Katariina II impeeriumi ääremaade senised privileegid tuleb kaotada ja allutada ühesugusele keisrivõimule. · 1764 ringsõit Eestis · 1765 George Browne positiivsed määrused: · talupoja õigus vallasvarale · koormiste ülejäägi vaba turustamise õigus
Varauusaeg Eestis Liivi sõda 1558-1583 Põhjused: * Vana- Liivimaa olukord- mahajäänud, kerge saak * riigikeste omavahelised suhted * naaberriikide taotlused: Venemaa, Taani, Rootsi ning Poola-Leedu Vana-Liivimaal viis väikeriiki: Saksa ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Vahendaja Ida- ja Lääne-Euroopa vahel. Huvi kasvas Moskva suurvürstiriigil, Poole-Leedul, Taanil ja Rootsil sõda ülemvõimu pärast. Sõja alustas Venemaa, kes lootis ära kasutada Liivimaa sõjalist nõrkust ja naaberriikide lahkhelisid; neid aitasid ka tatarlased. 1558- Moskva väed rüüstavad Lõuna-Eesti külasid. Narva linnuse piiramine, mais vallutati linn, tähtsaim sadamalinn
Liivimaa riik) andsid end täielikult Poola kuninga Sigismund II Augusti valitsemise alla. Eesti ala oli ära jaotatud Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa vahel. Ordu ja peapiiskopkonna alad jagati kaheks: Kurama hertsogriik ja Üleväina-Liivimaa. Aastaks 1583 Liivi sõja lõpp. 10. augustil Venemaa ja Rootsi sõlmisid Pljussa vaherahu, millega Rootsi kätte jäeti Põhja-Eesti kui ka Inglismaal vallutatud linnused. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale, Saaremaa jäi aga kuni 1648. aastani Taani koosseisu. Rootsi valdusi hakati nimetama Eestimaaks(Estland). Isikud Ivan Julm Venemaa valitseja. Tema juhtimisel alustas ta oma vägedega Liivi sõda 1558. aasta jaanuaris. Gotthard Kettler - Liivi ordumeister 15591562 ja Kuramaa hertsog 15621587. Toetas suhteid Poolaga. Liivimaa tugevaim- orduriik-andis end Poola kaitse alla ja uueks ordumeistriks sai Gotthard Kettler. Erik XIV - oli Rootsi kuningas 15601568
1) Venemaa 1700 kuulutas sõja Rootsile, Narva piiramine kujunes raskeks. Millise valearvestuse tegi 1701. a Karl XII ja milleni see 1704.a sügiseks viis? Talvel toimus ootamatu rünnak rootslastele ja 1704 ei olnud venelastel enam takistusi linnade piiramiseks. Alahindas vene vägesid. Miks võib 1709. aastat pidada Eesti jaoks otsustavaks? Sest sel aastal purustas Peeter I Rootslaste väe täielikult. Eesti ja Liivimaa polnud enam Vene valduses. Mida tõi Eestile aasta 1710? Sõjategevus Eesti aladel lõppes, Eesti alad läksid venemaa alla, väga suur katku epideemia. Kuidas puudutas Uusikaupunki rahu Eestit? Sellega eestiliiviingerimma ja osa Soomest liidet ivene riigiga. Võrdle Uusikaupunki rahu sõjaeelse liitlastevahelise kokkuleppega. Põhjenda toimunud muutusi. Enne oli jutt, et Eesti saab endale Poola. Hiljem said aga Eesti endale hoopis venelased. Eesti ja Liivimaa tahtsid ise minna
· 1696-1698 rahvaarv: umbes 275 000 näljahädad: viljasaak ikaldus, neile lisandusid haigused (nt tüüfus) ja inimesed surid. 2. Rootsiaegne võimukorraldus. 1) Halduskorraldus kubermangud, maakonnad Halduslikult jagati Eesti kaheks kubermanguks: 1. Eestimaa kubermang - Põhja-Eesti alal 4 maakonda: Harju-, Lääne-, Viru-, Järvamaa. 2. Liivimaa kubermang Lõuna-Eesti alal 3 maakonda: Tartu-, Pärnu-, Saaremaa. 2) Kindralkuberner, ülesanded Kubermangu tööd juhtis kindralkuberner. Kohustused: · Sõjaväe juhtimine; · Ametisse nimetamine; · Riigiametnike töö kontrollimine; · Raha laekumise ja kulutamise jälgimine; · Postiteenuse, teede, sildade korrashoiu ja avaliku korra eest hoolekandmine. · Igapäevastesse asjadesse kindralkubernerid ei sekkunud.
· 1582 - Venemaa ja Poola vahel sõlmitud vaherahu leping, mis andis kõik venelaste valllutatud linnused Liivimaal Poolale tagasi(Jam Zapolski) · 1583 - Venemaa ja Rootsi vahel sõlmitud Pljussa vaherahu - Rootsi kätte Põhja - Eesti ja Ingerimaal vallutatud alad · 1595 - Liivisõja lõpp Täyssinä rahuga tagajärjed : · Rootsile jäi Põhja-Eesti Läti ala tervikuna läks Poolale(ka Lõuna-Eesti alad) · Taanile jäi Saaremaa · Liivimaa hakkas tähistama Poola valdusesse jäänud alasid · Rootsi käes olnud ala hakati nimetama Eestimaaks SÕJAD JA VAHERAHUD 16.-17. SAJANDIL Stolbovo rahu - 1617.a - Venemaa ja Rootsi vahel - leping õnnestus Rootsil nihutada Rootsi- Vene piiri Narva jõest kaugemale itta, millega Venemaa oli läänemerest täielikult ära lõigatud Altmargi vaherahu - 1629.a - Rootsi Poole vaheline leping - Eesti mandriala jäi Rootsi kätte, Põhja-Läti koos Riia linnaga samuti Brömsebro rahu - 1645
hoidmiseks. 2.Balti erikord- Balti erikord sai valitsemiskorraks Vene Impeeriumi Balti provintsides 18.- 19.sajandil. Balti erikord seati sisse pärast Põhjasõja lõppu. Selles olukorras oli Vene riigile vajalik baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmine. Balti erikorra põhijooned kinnitati 1721.a. sõlmitud Uusikaupunki rahuga. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai kindralkuberner. Aadlike omavalitsust teostasid rüütelkonnad, mida oli 3: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa. Pilet nr.3 1.Eestlaste kristianiseerimine- 11.-13. sajandil oli suurte ristisõdade ajastu, Paganlus oli vaja välja juurida ka Läänemere äärsete rahvaste seast.Taanlased on vabadus-ja ristisõjas edukad ning kristianiseerivad Eesti. Eesti jäi võitluses alla,sest Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel ordurüütlid olid elukutselised, täiuslik relvastus ja sõjatehnika. Tuli võidelda veel Taani ja Rootsiga. Naaberrahvad ei tulnud appi.
koos Riiaga BRÖMSEBRO VAHERAHU 1645 Rootsi ja Taani Taani jääb ilma Saaremaast, valdused Rootsile. Rootsi võim kogu Eesti alal OLIWA VAHERAHU 1660 Rootsi ja Poola Rootsi Liivimaa + Ruhnu saar 2) Rootsi aega iseloomustanud rahvastikuprotsessid rahvaarvu muutused ja selle mõjurid, sisemigratsioon. Suur näljahäda millal, miks, tulemused: Enne Liivi sõda(1558-1583) elas Eestis 250-300 000 inimest, 1620.aastaks oli inimesi aga vähenenud poole võrra 120-140 000 inimest. 17.sajandil oli pea 75% taludest tühjaks jäänud või maha jäetud.
Kordamisküsimused 1) Iseloomustage rahvusvahelisi suhteid Põhja-Euroopas 17. sajandi lõpul. 16. sajandi lõpu ja 17. sajandi vallutuste tõttu oli Rootsi muutunud tõeliseks suurriigiks, kes oli vallutanud Karjala ja Ingeri, Eestimaa, Liivimaa ning Kolmekümneaastases sõjas muuhulgas Lääne-Pommeri, Wismari, Bremeni hertsogiriigi ja Verdeni. Samuti oli Rootsi vallutanud Taani ja Norra maakondi. See põhjustas Rootsi naaberriikides suurt rahulolematust, mis avaldus juba mõnes varasemas väiksemas sõjas. Pärast Ingeri ja Karjala loovutamist Rootsile 1617. aasta Stolbovo rahuga jäi Venemaa ilma otsesest väljapääsust Läänemerele. 17. sajandil ei olnud Venemaal kodusõja tõttu võimalik
Keskaeg Eesti keskajaks võib pidada perioodi 13. sajandi algusest 16. sajandi teise pooleni, teisisõnu ristiusustamise algusest Liivi sõjani. See on ajavahemik, mida Lääne-Euroopa ajaloos käsitletakse kõrg- ja hiliskeskajana. Alates 13. sajandi algusest kajastub Eesti ajalugu järjekindlalt kirjalikes allikates. Vallutuseelses Eestis valitsenud poolfeodaalsete suhete ja paganlike uskumuste kõrvale ilmusid Euroopa keskaega kujundanud olulisemad tegurid -- katoliku kirik ja fikseerunud feodaalsuhted, mille kandjateks Eesti oludes olid välismaised kolonistid. Sellest tulenevalt on Eesti keskaja ajalugu paljuski Lääne katoliikluse ja administratiivse süsteemi juurutamise, s.t võõrvõimu ajalugu. Eesti keskajast säilinud allikmaterjal on katkendlik ja ebaühtlane: nii mõnigi üksiknähtus või terve ajalõik on kirjeldatav iseäranis värvikalt ja sündmusterohkelt, ent teiste sündmuste või nähtuste kohta puuduvad teated sootuks. Paremini tuntakse 13
Mõlemal oli võimupeaks kindralkuberner, keskamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiamentike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Võimu teostasid ka kõrvuti kindralkuberneriga rüütelkonnad, maapäevad, maapäevi juhtisid maanõunikud. 7.Kuidas oli organiseeritud kohalik aadliomavalitsus? (rüütelkonnad, maapäev, maanõunikud jms) Riigivõimu ja aadli suhted? (lk 98 99) Rüütelkonnad : Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa. Rüütelkonnad koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi võimu ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju 12 maanõunikku. Igapäevaste küsimuste lahendamine langes rüütelkonna pealiku õlule. Aadlik hakkas saavtama üha suuremat võimu, kuna kuningavõim oli nõrk. Tänu selllele
Harju-Viru vasallid, (sisuliselt Harjumaa) Järvamaa aadel 1583.a Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa Põhja-Eesti ja Ingerimaa 1629.a Altmargi vaherahu Rootsi ja Poola Kohu Eesti mandriala 1645.a Brömsebro rahu Taani ja Rootsi Saaremaa, Muhumaa (saared) 1660.a Oliwa rahu Rootsi ja Poola Kogu Liivimaa, Ruhnu Asustus (lk. 94-95). 1558. a Liivi sõja algus u 250’000-300’000 1629. a Liivi sõda, Rootsi ja Poola jätkusõjad 120’000-140’000 1695. a Pikk rahuaeg 350’000-400’000 1698. a Näljahäda (ikaldus) 280’000-320’000 Rahvastikuprotsessid. Peale Liivi sõja lõppemist, hakkas pika rahuaja tõttu rahvaarv jõudsalt kasvama. 17. sajandil
Sise-eesti oli pronksiajal kõige hõredamalt asustatud sest seal olid tihedad metsad ja raskesti haritavad maad. Pronksiajal hakatakse asulaid kindlustama, nende ümber kohati koondus asustus. Tekkisid metallitootmiskeskused need hõimud, kes elasid maagirikastel aladel, spetsialiseerusid metallitootmisele. *vana-liivimaa poliitiline ülesehitus. Riigiõiguslikult koosnes Vana-Liivimaa viiest iseseisvast väikeriidist. Kõige suurem ja tugevaim oli saksa ordu liivimaa haru, mida valitses Liivimaa meister kes omakorda allus Preisimaa keskvalitsusele. Vanim ja kaalukaim oli Riia peapiiskopkond. Talle järgnes Tartu piiskopkond, Saare-lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkond mis oli ühtlasi kõige vaesem. Tallinna piiskopil oli ilmalik võim ja ta kuulust ka pärast taani valduste võõrandamist Lundi kirikuprovintsi. Pilet nr4 *rauaaeg
· Põllud kasvasid sööti · Koduloomad olid hävinud · Mõisad olid halvas korras · Kehtestati Balti erikord Talupoegade olukord sõja aastatel: · Põlluharimise pidurdumine · Püüti ümber asuda Läände · Talupoja koormiste kasv · Talupoegi värvati sõjaväkke (u 15 000) · Talurahvarahutused · Peideti end metsa ja soosaartele · Talupojad pidid abiks olema kindlustustöödel · Maamiilitsa üksused VENE AEG Poliitiline korraldus: · Eestimaa ja Liivimaa kubermangud Venemaa tsaaririigi koosseisu · Halduslik jaotus jäi samaks (Eestimaa ja Liivimaa kubermang) · Kujunes välja nn Balti erikord (eesmärk tagada balti mõisnike toetus riigivõimule) Balti erikorra põhijooned: · Asjaajamiskeeleks jäi saksa keel · Säilus luteriusk · Säilus aadlike kohalik omavalitsus ja senine kohtusüsteem · Kinnitati aadlike ja linnakodanike privileegid · Aadlikele lubati tagastada reduktsiooni käigus ära võetud mõisad (mõisate
Konspekt Liivi sõda · 16.sajandi keskpaiku oli Vana-Liivimaa killustunud 5 omavahel nõrgalt seotud ning sageli vaenujalal olevaks väikeriigiks: Saksa ordu, Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. · Liivimaa vahetus naabruses tugevnesid Moskva suurvürstiriik ning Poola-Leedu, kes huvitusid üha enam mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. · Huvi Läänemere idaranniku vastu kasvas ka Taanis ja Rootsis. Üha selgemaks sai, et sõda ülemvõimu pärast on vältimatu. · Jaanuaris 1558 ületasid Moskva väed Tartu piiskopkonna piiri ning rüüstasid Lõuna- Eesti külasid.
· 1219 vallutasid taanlased Tallinna ja hakkas Põhja-Eesti võiduristimine · 1220 sekkus eestlaste kristianiseerimisse Rootsi ja kuningas Johan hõivas Lihula · Saaremaal rajati kivilinnus, saarlased kihutasid taanlased saarelt minema · 1224 Tartu piiramine, kuni langemiseni · 1227 alistus Saaremaa Eestlaste allajäämise põhjused: · rüütlid olid väljaõppinud sõdalased ja neil oli parem relvastus · tuli võidelda Taani ja Rootsiga · katolik kirik oli vallutajate poolel · naaberriigid ei tulnud appi · eestlastel puudus üksmeel ..aga positiivne oli see, et riiklus jõudis Eestisse 2 . Esimene eestikeelne piibel Rootsi aja lõpuks oli piiblist eesti kelles ilmunud vaid lõunaeestikeelne Uus Testament. 1715. aastal avaldati uus Testament ka põhjaeesti keeles. Vana Testament aga polnud veel eesti keeles trükivalgust näinud. Pikale veninud töö
LIIVI SÕDA 1.Sõja aeg ja põhjused. 1558-1583. Liivimaa kaupmehed takistasid venelastel vaba kauplemist Lääne-Euroopaga ning see ajendas Liivimaad vallutama. 2.Sõja osapooled. Venemaa, Poola-Leedu, Rootsi, Taani. 3.Liivi sõjaga seotud isikud. Gotthard Kettler Viimane Ordu meister, sai Kuramaa hertsogiks. Ivan IVGoroznõi (Julm) Vene tsaar Hertsog Magnus Taani kuninga vend, Taani hertsog, valitses Saaremaad, Ivan Julm tegi temast Liivimaa (mille pealinn oli Põltsamaa) kuninga. Balthasar Rossow Tallinna Pühavaimu Kiriku õpetaja, kroonik Ivo Schenkenberg Tallinna käsitööliste salga juht, ründas venelasi Sigismund II August Oli Rootsi päritolu Poola kuningas, Riia Peapiiskopkond andis end täielikult tema valitsemise alla Stefan Batory 1576 a. Poola kuningaks valitud. Alustas ulatuslikku pealetungi venelaste vastu. 4.Millised Eesti linnad langesid 1558 a. Vene vägede kätte?
Stefan Batory-oli 15711576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Poola (Rzeczpospolita) kuningas; Stefan Batory sai tuntuks oskusliku diplomaadina, ta kaitses Ungari kuninga János Zsigmondi õigust troonile. Antonio Possevino-paavsti saadik, vastureformatsiooni kuulsamaid misjonäre; 1582. aastal aitas Possevino sõlmida Jam Zapolski rahulepingut, millega Poola sai võimu kogu Liivimaa üle; Possevino toetas eriti Tartu seminari tööd, mida ta pidas täielikult enda looduks ja mida ta ka külastas. Gustav II Adolf-oli Rootsi kuningas 16111632; sõlmis Poolaga koheselt vaherahu, mida hiljem pikendati; sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid, veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutamisürikule.
Liivi sõda alustas Moskva suurvürstiriik, kes lootis ära kasutada Vana-Liivimaa sõjalist nõrkust ja teiste Läänemere-äärsete riikide omavahelisi lahkhelisid.1558. aastal rüüstasid Vene väed Lõuna-Eesti külasid ja vallutasid Narva ja Tartu linna. 1559.a andis Liivimaa orduriik end Poola kaitse alla. 1559.a müüs Saare-Lääne piiskop oma valdused koos Kuramaa piiskopkonnaga Taanile. 1560.a toimus Härgmäe lahing, mille Poola kaotas ja nii langes venelaste kätte Viljandi. Samal aastal puhkes ka talurahva ülestõus, mis suruti maha. Tallinn ja Harju-Viru palusid Rootsi endale appi.Sõja tegelikud põhjused seisnesid kaubandushuvides. 1570.a hakati piirama Tallinnat hertsog Magnus koos Vene vägedega. Piirajatest laastavam oli leviv katk
ristkülikud, mida piirasid väiksemad kivimüürid. 2.) Linnad ja kaubandus keskajal Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus, mis tagas linnakogukonnale autonoomia ning eristas seda ümbritsevast keskkonnast. Linna valitses raad, mis sõltus linna suurusest. Raadi juhtis raehärra, rae võim oli väga suur ja see haldas kõike alates linna sissetulekutest kuni kohtuvõimuni. Liivimaa suurtes linnades oli ülekaalus Saksa rahvastik. Peamiseks kõnekeeleks oli seega alamsaksa keel. Arvuliselt oli aga linnades selge ülekaal kohalikul rahval. Mida väiksem oli linn, seda rohkem elas seal eestlasi. Tegutsesid gildid ja vennaskonnad, mis haldasid kauplemist ja käsitööd. Gildid olid kaupmeestele üsna heaks toeks, sest gildid kaitsesid oma liikmete huve, korraldasid nende seltsielu, andsid häda korral abi ja toetust ning isegi aitasid kaasa lähedaste matuste korraldamisel
Jaroslav Tark, vallutas 1030 a Tartu ja pani sellele nimeks Jurjev, kuid juba 1060. a lõid sossolid (saarlased) ta sealt minema; eestlasi mainiti VanaVene (VanaVene kroonikad e letopissid) ja Skandinaavia allikates, Eesti naaberaladel hakkasid kujunema riigid (882. a sai VanaVene riik alguse), seepärast jõudsid eestlased kroonikatesse Noorem rauaaeg e eestlased muinasaja lõpul: selle perioodi kohta saab andmeid kirjalikest allikatest ja neist tähtsamad on: Henriku Liivimaa kroonika e Läti Henriku kroonika ja Taani hindamise raamat; nende järgi saab taastada asustuse ja oletatava rahvaarvu (u 150 000) lähtudes adramaade arvust (adramaa muistne maakasutusühik, tähistas põldu, mille saab üles harida ühe adra e rakendiga) põhiline elatusala põlluharimine (oder, al 11. sajandist ka talinisu) võeti kasutusele rauast adraterad, tuli kasutusele kolmeväljasüsteem (põld oli jaotatud kolmeks: suvivili, talivili ja kesa),
VENE AEG - XVIII SAJAND 1710 faktiliselt 1721 juriidiliselt Uusikaupunkki rahu Balti erikord Eestimaa ja Liivimaa eriseisund Vene riigi koosseisus. Vajalik selleks, et võita kohalike aadlike toetus. Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse. Rüütelkonnad Aadli omavalitsus Liivimaal taastati, Saaremaal ja Eestimaal kinnitati. Koostati aadlimatriklid rüütelkonna liikmete nimekirjad, eesmärk kaitsta siinsete aadlisuguvõsade privileege Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Säilis tollipiir. Saksa keel asjaajamiskeelena Luteri usk Hoidis ära venestamise eest, vältis vene kolonisatsiooni, aitas säilitada siinse maa ja kultuuri omapära. Tagas tihedamad sidemed Lääne-Euroopaga. Kiirem areng võrreldes Venemaa sisekubermangudega. Rahvastik
saj lõpust seltsitegevus jõuab Eesti ühiskonda. Ajakirjandus, esimesed ajalehed 17. saj lõpust. 19. saj ajakirjandus eesti keeles. Statistilised materjalid: Statistikateenistus 19. saj keskpaiku. Balti kubermangude üldine rahvaloendus 1881. Vene impeeriumi üldine rahvaloendus 1897. 3) 1710. aasta võimuvahetus: 1700 - Narva lahing, Peeter I sai lüüa Rootsi vägedelt. 1709 - Oktaava lahing, Karl XII sai hävitavalt lüüa. 1710 - Vene armee hõivas Eesti ja Liivimaa kubermangu. Lõppes Rootsi aeg. Algas Vene ülemvõimu periood, mis kestis 2 sajandit. Võidu põhjused: Vene vägede suur ülekaal baltikumis Rootslaste garnisonides oli vähe sõjaväelasi. Katku epideemia levis Rootsi garnisonides. Vene ülemvõimu kehtestamine ja kapitulatsioonid: Venemaa sõlmis kapitulatsioonid Rootsi garnisoniga Riias, Pärnus ja Tallinnas ja Liivimaa rüütelkond, Eestimaa rüütelkond. Sellega määrati kohaliku omavalitsuse õigust ja võimu.
Kagu-Eestis, aardeleiud, rahutud ajad, tihenevad suhted Skandinaaviaga noorem rauaaeg 800 1200 pKr : viikingaeg - kindluste ehitamine, külade kujunemine hilisrauaaeg talirukki kasvatamine, kolmevälja süsteem, tihe kaubandusvahetus, kihelkondade liitumine maakondadeks, suurte linnuste ehitamine 2. Keskaeg 1200 1550 SÕJAD: Muistne vabadusvõitlus, Liivimaa ristisõda, Jüriöö ülestõus, Smolina lahing VALITSEMINE: Mõõgavendade Ordu: Saksa ordu territoorium, Eestimaa hertsogkond; piiskop Albert: Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond; Taani valdused Saksa ordule; linnade ja läänimeeste poliitilise tähtsuse suurenemine; Taani valdused Saksa ordule; maapäevad; Saksa ordu Liivimaa haru isesesvumine MÕIS & TALU: lääniaadli teke; vaba talupoegkond; esimesed eramõisad; mõisate
Ulatuslik sisemigratsioon, rännati tihedamalt asustatud aladelt hõredamalt asustatud aladele. Enne Liivi sõda (1558.a) 300 000 elanikku, Liivi sõda (1629.a) 120 000 elanikku. Hakkas tõusma tänu sõjast taastumisele ning rahuajale (1695.a) ja suutis tõusta kuni 400 000 elanikuni. Suur näljahäda ja uus sõda (1698.a), rahvaarv kukkus 170 000-le. Näljahäda tekkis, kuna ilm polnud soodne ja palju vilja veeti välja. Halduskorraldus: Jagati Eesti ala 2-ks kubermanguks: Eestimaa ja Liivimaa. 1) Eestimaa kubermang - 4 maakonda - Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa 2) Liivimaa kubermang - Pärnu, Tartu ja Saaremaa Kindralkuberner ja tema ülesanded: Kubermangu juht, ülesanded - 1) kavandasid haldusüksusel asuvat sõjaväge 2) Kontrollisid riigiametnike tööd 3) jälgisid rahaasju kubermangus Rüütelkond, maapäev: rüütelkond - kohaliku aadli omavalitsusorgan Eestis 3 rüütelkonda - Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa 1) kaitsesid kohalike aadlike õigusi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
