eksperdi poolt. Viidatud on Saksa kohtupraktikale. c) Tegemist on raportiga, mida võib kasutada allikana, kuid mitte ainukese allikana. 3. a) Lisa 7 on akadeemiline allikas. b) See on akadeemiline allikas, sest kõik õigusaktid, kohtuotsused ja õiguslikud analüüsid on akadeemilised allikad. Keelekasutus on akadeemiline. c) Tegemist on riigikohtu otsusega. 4. a) Lisa 8 on mitte-akadeemiline allikas. b) See on mitte-akadeemiline, sest ajaleheartiklid ja arvamusartiklid on mitte-akadeemilised. c) Tegemist on ajakirjandusartikliga. d) Seda allikat saab kasutada vaid empiirilise allikana- pigem mingi seisukoha illustreerimiseks. Ei saa olla kandev viiteallikas teooria, faktide ja andmete leidmiseks. Ülesanne 2 1. a) Link 1 on akadeemiline allikas. b) See on akadeemiline allikas, sest põhiseaduse kommenteeritud väljaanne on teaduspublikatsioon, mis on välja antud riigi poolt.
...................................................... 5 6. Tunnustused .................................................................. 6 7. Isiklikku ...................................................................... 6 8. Viited ......................................................................... 7 9. Välislingid ................................................................... 7 9.1 Publikatsioon ................................................................ 7 9.2 Ajaleheartiklid ............................................................... 7 2 SISSEJUHATUS Selles kirjandis tuleb juttu Ernst Öpiku eluloost, tema loomingutest ja paljust muust huvitavast. Saate ülevaate nii isiklikust elust, kui ka välistest uudistest seoses temaga. Välja on toodud ka tema teosed ja tunnustused. 3 1.Elulugu Öpik pidi õppimise kõrvalt elatise teenimiseks töötama õpetajana
Kokkuvõtte pikkus on ½ lehekülge. Kasutatud allikad Allikaid on mitut liiki raamatud, artiklid ning internetileheküljed. Ning iga referaadi koostamisel midagi ju kasutad. Raamatuanalüüsi puhul on sul kindlasti märkida võimalik loetud teos ning need allikad, mida leiad autori eluloo ja loomingu kokkuvõtte kohta lisaks. Kõik allikad , millel on võimalik leida autori või koostaja nimi, pannakse järjekorda tähestiku alusel. Need on tavaliselt raamatud või ajaleheartiklid. Tavaliselt jäetakse internetileheküljed nimekirja lõppu ning esitatakse lehekülje täielik aadress. Neile lisatakse viimase külastamise aeg netilehti uuendatakse pidevalt ning vahel on vajalik leida just konkreetse hetke info. Näide: 1. Kaas, K. (2009) Kriitikukindel film. - 27. juuli. Kättesaadav: http://www.24tundi.ee/?id=146228 2. Korv, N. (2005 ) Üleilmse raamatu eelviimane tulemine. - Postimees, 26. november, lk 12
kontserte, temaatilisi õhtuid jms. Meie külastasime klassiga ainult muusikaosakonda. Muusikaosakonnas on arvel ligi 500 isikufondi väljapaistvate eesti interpreetide, dirigentide, koorijuhtide, muusikateadlaste, muusikaõpetajate jt. muusikaga tegelnud ja tegelevate isikute kohta. Siin on enam kui 300 fondi eesti laulukooride, orkestrite, ühingute ja seltside tegevusest, üld- ja piirkondlikest laulupidudest ning festivalidest. Eesti muusikaelu tutvustavad fotod, ajaleheartiklid, dokumendid, seltside, laulu- ning pillikooride, Lauljate ja Heliloojate Liidu protokolliraamatud. Heino Heller on lähedalt seotud muuseumiga. Ta on on üks Eesti sümfoonilise ja kammermuusika rajajaid ja silmapaistvamaid esindajaid. Tema valdavalt instrumentaalne muusika on stiilipuhas, helikeelelt rahvuslik ja kargelt põhjamaine, olles samas avatud 20. sajandi uutele vooludele. 1998. aastast annab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum välja Heino Elleri nimelist muusikapreemiat
sõpruskond, kool), seda kergem on tal neid omaks võtta. Ja vastupidi, mida suurem moraalne või eetiline kaos valitseb noore ümber, mida vasturääkivamalt väljenduvad väärtushinnangud, seda suuremas segaduses on noored. Mida teha ja mida mõelda, kuidas on õige ja kuidas vale nende mudelite kujunemine on praeguses Eestis äärmiselt häiritud. Puuduvad selgelt toimuvad ja tõhusad reeglid, mille järgi turvaline ühiskond ennast korraldab. On reeglid ja seadused, ajaleheartiklid ning koolis räägib õpetaja, kuidas peab, aga kas need reeglid vastavad levinud sotsiaalsetele tegelikele käitumismallidele? Meid ümbritseb kõikjal vägivald alates hommikul teleeetris olevates multifilmidest kuni rusikavõimu ja üleolekut näitavate filmide ja videoteni. Kunagi enne ei ole koolikiusamisest räägitud nii palju kui praegu. Nii juhtubki, et on piiramatu vabadus anonüümselt sapiselt
tehti, sajandivahetusel oli neid 250. ilutsemist, · Eelisautoriks oli Ibsen oma ühiskonnakriitiliste draamadega. KRIITIKAT JA · Mõned näited tolleaegsetest kriitikamõistetest: ÕPETUSSÕNU Palemoondamine miimika · Tagasiside oli oluline, Vastukombekohaline eriti ajaleheartiklid ebasünnis, ebamoraalne Kiidulagin · Eduard Vilde aplaus, plaksutamine Sisselitsimised muljed, otsene tõlge saksakeelsest die Eindrücke Priitahtlik näitleja isetegevuslik näitleja, taidleja Näpunäited näitlejatele Adolf Rühka avaldas 1904.
mõistmisele kaasa aidanud. Sellest, et rohkeltmainitud Vilja on Edgar Savisaare endine naine Vilja, sain alles teose keskel aru, kui nägu tuttavana tunduma hakkas. Mulle meeldisid tuttavate, kolleegide, sõprade ja abikaasa jutud ja mälestused, kuna need andsid justkui kinnitust, et Kersna tõesti on selline, milliseks ta ennast teoses peab ja neid jutte oli lõbus ja huvitav lugeda. Piltide, dokumentide ja artiklite rohkus tegi selle teose lihtsasti arusaadavaks ja pilkupüüdvaks. Ajaleheartiklid, koolitunnistused, joonistused ja kirjad andsid ka tolle aja hõngu ja see tekitas peas võrdlusmomendi praeguse ja tollase ajastu vahel. See on huvitab raamat ajaviiteks ja uudistamiseks, sest tõesti- on palju, mida lugeda ja veel rohkem, mida uudistada. MIDA KÜSISKIN VAHUR KERSNALT? Piinlikult isiklik küsimus, aga hakkas huvitama, et miks nõnda ideaalse ja lõputuna tunduv suhe Viljaga lõppes? Veel huvitab mind, missugused olid Kersna vanemad. Seal oli küll neist alguses
3) Eksperiment hüpoteesi testimine tingimustes, mis on täielikult uurija kontrolli all, enamasti laboratooriumis. Uurija manipuleerib sõltumatut muutujat, et näha kuidas see manipuleerimine mõjutab sõltuvat muutujat (ühegi teise meetodi puhul ei manipuleeri uurija ise muutujaid). Sotsioloogias seda meetodit eriti palju ei kasutata. 4) Dokumentide analüüs inimtegevuse produktide uurimine. Produktid võivad olla: - kirjalikud (ajaleheartiklid, ajaloo-kroonikad, ilukirjandusteosed, isiklikud kirjad); 2 Sissejuhatus sotsioloogiasse - pildilised (maalid, fotod) - materiaalsed (tööriistad, tarbeesemed, prügi). Andmete tüübid Sotsioloogia jaoks on oluline eristada kahte tüüpi andmeid (see eristus kehtib eelkõige küsitluse andmete kohta): 1
on anda põhjalik ülevaade uuritava inimgrupi elust ja kommetest. *mitte-osalusvaatlus uurija üritab olla uuritavate jaoks nähtamatu Eksperiment - hüpoteesi testimine tingimustes, mis on täielikult kontrolli all (laboratooriumis). Uurija manipuleerib ise sõltumatut muutujat, et vaadata, millist mõju see manipuleerimine avaldab sõltuvale muutujale. Dokumentide analüüs inimtegevuse produktide uurimine, nt kirjalikud materjalid (ajaleheartiklid, raamatud, ajalookroonikad, isiklikud kirjad, päevikud jne), pildilised materjalid (fotod, maalid),materiaalsed esemed (tööriistad, olmeesemed jne) Andmete tüübid: a) Läbilõikelised andmed andmed mis on kogutud ühel ajahetkel; inimesi uuritakse vaid KORRA b) Longitudinaalsed andmed andmete kogumine samade indiviidide kohta erinevatel ajahetkedel, st samu inimesi uuritakse korduvalt Andmete analüüs:
Riik kontrollib erakondade kulutusi valimiskampaaniale, nõudes peale valimisi kõikidelt erakondadelt ja üksikisikutelt nende tulude ja kulude aruannet. 3.5.Mis tegurid omavad mõju valijate käitumisele Klassikuuluvus- 1970-80'ndate ajal hääletas töölisklass vasak-ja jõukad klass parempoolsete parteide poolt. Kindlaks pole tehtud, kas massimeedia mõjutab kuidagi valijate käitumist. Kas reklaamid, ajaleheartiklid jne panevad valijaid hääletama just selle kindla erakonna poolt või pideva üksteise mustamise tõttu tõugatakse valija hääletamisest eemale. Või jääb valija tänu nendele just kindlale seisukohale. Kindel otsus tehakse kas nädal või paar päeva enne valimiste lõppemist, kui on olnud veel kahtluse all kandidaat, kelle poolt hääletatakse. Osadel inimestel on alati olnud kindel lemmik.
Sareztais gjums: veltjums Latvijas Republikas neatkarbas atjaunosanai. The complicated road: a dedication to the restoration of independence of the Republic of Latvia, Riia 2004 Tallinna linnapea Edgar Savisaare tervitus. Tallinna Tehnikaülikooli aastaraamat 2003 Tallinn 2007 peatükk raamatus: Ene Sepp (toim): Peaministrid: Eesti Vabariigi poliitiline lähiajalugu, Tallinn, ISBN 9789985967454 Eesti väljumine kriisist sõltub ekspordist. Ärielu, 28. oktoober 2008, lk 6668. Ajaleheartiklid 33 küsimust. Liivimaa Kuller, 19. mai 1994 Edgar Savisaar: Esimene märuliöö mis tegelikult juhtus? (Postimees, 8. mai 2007) Edgar Savisaar: siseriiklik sotsiaalne lõhe tekitab tõelise julgeolekuohu (Eesti Päevaleht, 28. august 2007) Majanduse kriisist päästmine vajab kohe õigeid otsuseid (Äripäev, 26. oktoober 2007) Edgar Savisaar: Majanduskriis kelle süü? (Eesti Päevaleht, 26. september 2008) Vastus küsimusele artiklis: Priit Pullerits. Kuidas annavad tuntud inimesed
on keegi, kellega nad võivad vabalt rääkida kõigest, ka surmast. Kõik tunded, mida on antud situatsioonis loomulik väljendada (kurbus, kahjutunne, mure jne) ei avalda lapsele halba mõju, vaid võib-olla aitavad tal endal kunagi omi tundeid väljendada. o Ära planeeri või oota ühtegi tähtsat jutuajamist. Jätka seda dialoogi, mille lapsed ise juhuslikult üles võtavad. Lemmiklooma surm, stseenid filmides, ajaleheartiklid või televisioonisaated - kõik need pakuvad võimalusi diskussiooniks. See ei tähenda seda, et vanem peaks pidevalt olema valmis surmateemaliseks dialoogiks. Kuid on loomulik, et surma teema kuulub lapse ja vanema vaheliste kõneainete hulka. Kasutatud materjal http://tnk.tartu.ee www.terviseleht.ee http://www.who.int/mental_health/media/en/649.pdf http://www.parnu.ee/raulpage/lein/ (Dyregrov, A. Lapse lein )
4.2 Mis mõjutab valijate käitumist: valimiskäitumine sõltub sotsiaal-majanduslikust olukorrast, aga ka massimeedia sõnumitest. Klasskuuluvus (s.o sotsiaal-majanduslik olukord) oli otsustav kuni 1970.-1980. aastateni. Töölisklass hääletas vasakparteide poolt ja jõukam klass paremparteide poolt. Mõjutas ka seotus põllumajanduse ja kirikuga, samuti erakondade programmid või suhtumine konkreetsesse probleemi. Massimeedia mõju osas arvavd ühed, et telesaated, ajaleheartiklid ja reklaam tõstavad valijate huvi poliitika vastu ning panevad hääletama. Teised arvavad, et avalikustatud skandaalid jne tõukavad poliitikast eemale. Kolmandate arvates tugevdab massimeedia olemasolevaid hoiakuid. Passiivseid kodanikke jätab ka kampaania ükskõikseks ja väidavad, et internet ei ole kaasa toonud hääletusaktiivsuse tõusu. Vastupidist trendi näitavad aga tänavused kohalike omavalitsuste valimised, kus
jutuvõistluse parimate autasustamine. Kadriorus asub E. Vilde muuseum, kus saab täieliku ülevaate kirjaniku elust ja loomingust. Tartus asub Eduard Vilde nimeline kohvik. 9 Eduard Vilde oli üks Tsaari-Venemaa esimesi vabaabielumehi. E. Vilde loomingusse kuuluvad nii humoreskid, näidendid, novellid, jutustused, reisikirjad kui ka romaanid ja ajaleheartiklid. Vilde oli oma elujooksul kaks korda kodanlikus abielus, millest kummaski kahjuks lapsi ei sündinud. Kirjanik suri 1933. aasta jõuluajal Kadrioru kodus. Tänavu möödub Eduard Vilde sünnist 150 aastat. KOKKUVÕTE Ajajärk 1900-1917 Vilde loomingus peetakse üsna viljakaks perioodiks. 90-ndatel oli ta kriitilise realismi kandvaim autor. Sel ajal ilmusid tema parimad romaanid ja näidendid. Need
6) avaldab valimistulemused, lahendab apellatsioonid 2. Mis mõjutab valijate käitumist? ehk valimiskäitumine · hääletaja sotsiaal-majanduslik olukord ja positsioon - klassikuuluvus (oli otsustav 1970.- 1980. aastateni; töölisklass hääletas vasakparteide, jõukam kesk- ja kõrgklass paremparteide poolt) - seotus põllumajanduse või kirikuga vms · massimeedia mõju - telesaated, ajaleheartiklid, valimisreklaam tõstavad valijate huvi poliitika vastu (?) - meedia kaudu avalikustatud skandaalid, vastastikune mustamine ja ,,poriga loopimine" tõukavad valijaid poliitikast eemale (?) - tugevdab eeskätt olemasolevaid hoiakuid - kes poliitikast on huvitatud, tarbivad valimisperioodil enam infot - passiivseid kodanikke jätab kampaania ükskõikseks (e-hääletus pole oluliselt tõstnud valimisaktiivsust!)
vastu etc. · Spetsiifilised poliittegelased ( FPÖ poliitikud) · Spetsiifilised diskursused ( FPÖ, Sanktsioonid EU-14 Austria vastu, Türgi EU liitumise avaldus) · Spetsiifilised poliittegevusväljad (poliitiline kontroll, poliitiline reklaam suhtumise ja arvamuste kujundamiseks) · Spetsiifiline semiootiline meedia seotud valimistega, petitsioonidega (loosungid, valimiste programmid, valimiskõned, Tvintervjuud ja TV debatid, ajaleheartiklid jne) Kolmas aste. Andmete ettevalmistamine ja valik Tavaliselt kogutakse andmeid rohkem kui analüüsiks vaja. Edasised kokkutõmbamised on vajalikud, et saada kokku juhitav hulk andmeid. Kriteeriumid nagu representatiivsus/tüüpilisus, mõju, väljapaistvus, erandlikkus (ekstreemsed juhud), originaalsus vajaminevate andmete puhul aitavad valida konkreetse diskursuse fragmente. Neljas aste. Hüpoteeside formuleerimine
minevikku ning seda, mida kunagi polnud. Ja vanad keeled, mida ta õpetas, olid talle sisuliselt samad kalossid ja vihmavari, mille taha ta tõelise elu eest puges. ,,Oo, kui kõlav, kui kaunis on kreeka keel!" ütles ta magusa ilmega; Ja nagu oma sõnade tõenduseks lausus ta silmi pilutades ning sõrme tõstes: ,, Antropos!" Samuti püüdis Belikov oma mõtteid vutlarisse peita. Talle olid selged ainult tsikulaarid ja ajaleheartiklid, milles midagi keelati. Kui tsikulaaris keelati õpilastel õhtul pärast kella üheksat tänaval liikuda või kui mõnes teises artiklis keelati kehalikku armastust, siis oli see talle selge, kindel; keelatud ja asi nudi. Seevastu lubamistes ja päriolekus peitus tema silmis ikka kahtlane element, midagi ebatäpset ja tumedat. Kui linnas lubati asutada draamaring või lugemislaud või teemaja, siis kõngutas ta pead ja lausus tasa:
d. Intepreerimine (seosed erinevate faktide vahel tuleb lahti seletada) e. Ettepanekute tegemine (kas leiab sotsiaalsele probleemidele lahenduse) 3. Hüpoteesi püstitus (oletus uurimiseesmärgi kohta). Andmekogumise meetodid: 1. Dokumentide analüüs 2. Test 3. Sotsiaalne eksperiment 4. Vaatlus 5. Küsitlus Dokumentide analüüs Jagunevad: • Statistilised • Sõnalised/kirjeldavad – ajaleheartiklid, kirjad • Pildid, maalid • heliteos Millist infot sisaldavad dokumendid? • Ebapiisav sotsioloogilisteks uuringuteks • Näitab ühiskonna kohta vähe • Statistika kogumise alused muutuvad ajas • Eri riikide statistika on erinev • Ei peegelda tegelikkust, tekib vajaduspõhiselt • Ühiskonna väärtushinnangud on pidevas muutumises Sõnalised dokumendid:
kusjuures ühe autori tööd reastatakse ilmumisaasta järgi. Allikad, millel autorit ei ole, tuuakse kasutatud allikate loetlus välja pealkirja esimese sõna järgi. Autoriteta allikad on näiteks seadused. Kirjalike allikate alla kuuluvad: arhiividokumendid publitseeritud allikad (näit. “ Henriku Liivimaa kroonika”) käsikirjad (päevikud, käsikirjalised mälestused, kodu-uurimistööd, diplomitööd) dokumendid kellegi eravalduses ajaleheartiklid kirjavahetus jne. Suuliste allikate kogumisel tuleb kindlasti üles märkida andmed isiku kohta, kellelt mälestusi koguti. Kui ta on pensionär, siis sünniaasta ja elukoht käesoleval hetkel. Kui ametiisik, siis amet ja kindlasti fikseerida ka üleskirjutamise aeg. Kasutatud kirjanduse alla käivad raamatud, brošüürid, mitmesugused jätkväljaanded jm. Loetellu lülitatakse ainult selline materjal mida töös ka tegelikult kasutati.
vanavara korjamisega. Friedrich Robert Faehlmann kogus, uuris ja töötles eesti folklooriainest, temalt pärinevad mitmed kaunid kunstimuistendid (nt. ,,Koit" ja ,,Hämarik"). Temalt pärineb ka eepose koostamise idee ja selle esimene kavand. ,,Kalevipoja" kirjapanijaks sai Faehlmanni sõber Friedrich Reinhold Kreutzwald. Kreutzwald tegi ka tõlketöid ja avaldas populaarteaduslikku ajakirja. Johann Voldemar Jannsenilt ilmus üle 220 lühema või pikema jutu, lisaks luuletused ja ajaleheartiklid. Jannsen oli ka paljude koorilaulude originaalsete või tõlgitud sõnade autor, nende hulka kuulub hiljem rahvushümniks kujunenud. Lydia Koidula kirjutas jõuliselt ja kunstiküpselt oma paljukannatanud isamaast luuletusi ja avaldas luulekogusid. Tema luule paremik on ajaproovile vastu pidanud eestlaste koorilaulu raudvarasse kuuluvate laulude sõnadena. Peale laulude on Koidula oma isa Jannseni eeskujul avaldanud pooltõlkelist ilu- ja näitekirjandust .Koidula on üks eesti teatri loojaid.
.. 51 Kasutatud materjalid............................................................................................................................54 Sissejuhatus Ajaleht on kunst kollektiivne kunst, mis lähtub oma ajast ... Maailm on tulvil erinevaid uudiseid, mille järele janunetakse. Uudis muutub aja jooksul täpselt nii, nagu muutuvad ajad ning inimesed. Pole oluline, kas uudised on negatiivse või positiivse mõjuga, tähtis on üks me vajame neid. Oluline on ka see, kuidas on ajaleheartiklid inimestega seotud, mis mõjutab lugejate arvu. Esitatav info peab olema eelkõige hariv ja edasi mõtlema panev. Tähenduslik on uudiste geograafia. Töö autor püüab kõigepealt teada saada, mis on uudis ja uudisväärtus, millised uudistetüübid on aegade jooksul esinenud ning kui palju need on muutunud. Mis on uudise põhikriteeriumid ja mis teevad uudise loetavaks. Selleks tuli süüvida uudise olemusse ja sellessegi, missugune roll on ajakirjanikul uudise kirjutamisel
Siiski ei arva autor, et teos oleks pidanud kirjutatama rangelt akademismi vaimus kuid mingi süstemaatiline kord peab olema igas teoses. Teadusliku tööna ei küündi see raamat hea põhikooli referaadi tasemelegi.Valitud kroonikaformaat ei suuda end tõestada ja ei ole sellise raamatu puhul asjalik, samuti ei suudeta selle sees eristada ebaolulisi sündmusi olulistest. 14 Väljatoodud ajaleheartiklid oleks pidanud laiali harutama sellisel viisil, et välja pidanuks tooma ainult olulise fakti ning ülejäänud teksti lisadesse panema. Raamatu panemine ajalistesse raamidesse, ei ole Luksi meelest samuti hea, sest oleks saanud kokku võtta terve pungi ajaloo ilma mahu erilise suurenemiseta. Pigem nimetatakse seda infokillukestega pildiraamatuks. Lääne bändide mõju Eesti artistidele on aga välja toodud üsna hästi. Mõistagi
(2004: 8384) KIRJANDUSEGA TUTVUMINE Kirjandusega tutvumine uurimisprotsessi jooksul on tähtsal kohal. Enne uurima asumist tuleb leida uurimisobjekti kohta vajaliku infot, mis annab teemast üldpildi ja suunab. Alustava uurija lähtekohaks on sageli käsiraamatu tüüpi kirjandus: entsüklopeediad, käsiraamatud, bibliograafiad ja ajakirjade indeksid ning kokkuvõted (referaadid), muud aine- ja isikukataloogid, mitmesuguste organisatsioonide ja nende institutsioonide aruanded ja memoriaalid, ajaleheartiklid ning erinevad elektroonilised andmebaasid. (2004: 99100) Esmalt tulekski välja otsida kirjandusloetelu, millega on põhjust tutvuda ning, mis on keskendumist väärt. Kui tekst on keskendumist väärt, siis tuleb teha märkmeid, et hiljem töö tegemist lihtsustada. Tutvuda tuleb raamatu sisukorraga, vaadata teksti avaldamise aega ja autoreid ning lugeda kokkuvõtteid, selleks et silme ette manada endale ettekujutus. Enne
Kirjutage Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhind. Kirjutage Eesti olümpiakoondis. Kirjutage kell 11 Eesti aja järgi. Kirjutage Vene rulett, Ameerika rulett, Euroopa rulett. Ühendis Hiiu kannel on esimene sõna suure algustähega. Boeing on suure tähega, sest see on nimi. Miks on jutumärkides ja esisuurtähega (romaan) „Tõde ja õigus“, (menufilm) „Mehed ei nuta“, ent jutumärkideta (ajakiri) Keel ja Kirjandus, (ajaleht) Eesti Päevaleht? – Teostel (nt raamatud, ajaleheartiklid, filmid, maalid, laulud jpt) on pealkirjad. Pealkirjad pannakse jutumärkidesse. Perioodikaväljaannetel on nimed, mille kirjutamisel pole jutumärke vaja. Õige on kirjutada Eesti pass, Vene pass. Õige on kirjutada Saalomoni tarkus. Õige on kirjutada vahemereline kliima (esimene sõna väikese algustähega). Õige on kirjutada Egiptuse massaaž ja Tai massaaž. Kirjutage Setu murrak. Õige on kirjutada hea teeninduse kuu (kõik sõnad väikese algustähega).
lahtimõtestamine Laboriuuringud Puhastamine Konserveerimine Dateerimine Radioaktiivse süsiniku meetod dendrokronoloogia Määrangud Materjali koostis Päritolu-uuringud aDNA • Arheoloogilist uurimistööd rahastatakse riigieelarve kaudu (teadus- ja arendustegevus) • Mälestised paiknevad enamasti eramaal – oluline koostöö omanikuga • Arheoloogia kui avalikku huvi pakkuv tegevus – ajaleheartiklid, blogid, suhtlusvõrgustike grupid, infopäevad jne • Väljapanekud – leidude, arheoloogide töö, uute uurimistulemuste ja teemade tutvustus • Osalemisvõimalus – vabatahtlikud, hobiarheoloogid jne • Arheoloogiale keskendunud osakonnad on enamike suuremate ülikoolide juures • Põhilised Eesti muinas- ja keskaja uurimiskeskused: • Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut • Arheobioloogia ja muinastehnoloogia osakond • Arheoloogiakogude osakond
) Kellele tegevus suunatakse? Kas suuremat rõhku pannakse firma sisesele või firma välisele tegevusele? Kes avalike suhete organiseerimist koordineerib? Kas firma oma töötaja või tehakse koostööd avalikke suhteid korraldavate firmadega? Kuidas saab avalike suhete korraldaja informatsiooni? Kuidas ja millist informatsiooni kommunikeeritakse? Milliseid kanaleid kasutatakse? Milliseid meetmeid kasutatakse? Eriüritused, lobbytöö, erifondid, väljaanded, ajaleheartiklid, pressikonverentsid jmt Milliseid vahendeid kasutatakse? (fotod, intervjuud, tuntud inimesed jmt) Selleks, et tänapäeva tihedates konkurentsitingimustes hästi hakkama saada peaks pidevalt avalikkust teavitama tehtust ja teoksil olevast ning pidevalt positiivselt konkurentidest eristuma. 4. 4. 4 Reklaam Reklaam on kõige tuntum, kõige nähtavam ja tavaliselt ka kõige sagedamini kasutatav turunduskommunikatsiooni vahend.
1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? Kirjandus on kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks (ajaleheartiklid, teadustööd); on kultuurinähtus ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus on alati seotud keelega, tavaliselt kirjalik, ilukirjandus kuulub kunstisfääri, kus (a) printsiibid on ette antud (tanka; haiku; kuldlõige; van Gogh) või (b) printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena (vabavärss, piltluule, DuChamp). Ilukirjandus on lisaks seotud kunstilise fenomineiga (esteetilised, poeetilised vm funktsioonid), mis tekib kommunikatsioonisituatsioonis. Kuna ilukirjandus kuulub
Kirjutage Eesti olümpiakoondis. Kirjutage Austria vein (esimene sõna on suure tähega). Ametinimetus on ka visiitkaardil väikese tähega. Ühendis Hiiu kannel on esimene sõna suure algustähega. Boeing on suure tähega, sest see on nimi. Õige on Hollandi kaste. Miks on jutumärkides ja esisuurtähega (romaan) ,,Tõde ja õigus", (menufilm) ,,Mehed ei nuta", ent jutumärkideta (ajakiri) Keel ja Kirjandus, (ajaleht) Eesti Päevaleht? Teostel (nt raamatud, ajaleheartiklid, filmid, maalid, laulud jpt) on pealkirjad. Pealkirjad pannakse jutumärkidesse. Perioodikaväljaannetel on nimed, mille kirjutamisel pole jutumärke vaja. Õige on kirjutada jõulukaart (mitte ,,Jõulukaart"). Õige on kirjutada Eesti pass, Vene pass. Põhjasõja-aegne on sidekriipsuga. Õige on kirjutada Saalomoni tarkus. Õige on kirjutada Poola sibul (lahku ja esimene sõna suure algustähega). Õige on kirjutada Hiina kaste ja Mehhiko marinaad.
Nende muutuste taga on paindlik sotsiaalne struktuur ning ühtlustuv elatustase ja elustiil. Oma mõju avaldavad ka erakondade programmid, mis on muutunud sarnasemaks ning hägusemaks. Seetõttu lähtuvad valijad tihti erakonna suhtumisest mingisse konkreetsesse probleemi (maksureformi, perepoliitikasse), aga mitte programmist või ideoloogiast tervikuna. Massimeedia mõju osas pole teadlased veel kindlale seisukohale jõudnud. Ühed usuvad, et telesaated, ajaleheartiklid ja reklaam tõstavad valijate huvi poliitika vastu ning panevad hääletama. Teised väidavad, et meedia kaudu avalikustatud skandaalid, vastastikune mustamine ja „poriga loopimine” tõukavad valijad hoopis poliitikast eemale. Kolmandad ütlevad, et massimeedia tugevdab eeskätt olemasolevaid hoiakuid. Need, kes on poliitikast huvitatud, tarbivad valimiste perioodil veelgi rohkem infot, passiivsed kodanikud jätab kampaania ükskõikseks
jätta?) Kellele tegevus suunatakse? Kas suuremat rõhku pannakse firma sisesele või firma välisele tegevusele? Kes avalike suhete organiseerimist koordineerib? Kas firma oma töötaja või tehakse koostööd avalikke suhteid korraldavate firmadega? Kuidas saab avalike suhete korraldaja informatsiooni? Kuidas ja millist informatsiooni kommunikeeritakse? Milliseid kanaleid kasutatakse? Milliseid meetmeid kasutatakse? Eriüritused, lobbytöö, erifondid, väljaanded, ajaleheartiklid, pressikonverentsid jmt Milliseid vahendeid kasutatakse? (fotod, intervjuud, tuntud inimesed jmt) Selleks, et tänapäeva tihedates konkurentsitingimustes hästi hakkama saada peaks pidevalt avalikkust teavitama tehtust ja teoksil olevast ning pidevalt positiivselt konkurentidest eristuma. 4. 4. 4 Reklaam Reklaam on kõige tuntum, kõige nähtavam ja tavaliselt ka kõige sagedamini kasutatav turunduskommunikatsiooni vahend.
Tallinn: Avita, 1998. Kask, K. Meediaõpetus. Õpik gümnaasiumile. Tallinn: Avita, 2005. Kelva toimetus. Kooruke 1. Tallinn: Sulemees, 2002. Nahkur, A ; Sokk, M. Sõna vägi. 8 klass. Tallinn: Koolibri, 2002. Nahkur, A.; Sokk, M. Sõna võlu. 7.klass. Tallinn: Koolibri, 2001. Steele, J. L. ; K. S. Meredith & C. Temple. Lugemine ja kirjutamine iseseisva mõtleja kujundamiseks. Käsiraamat VIII. New York: Omanäolise Kooli Arenduskeskus, 1997. Tüür, T. Aforismid.Tallinn: Sõna, 2005. Ajaleheartiklid: Eilsen, S. Lapse õpetab lugema perekond- Postimees, 19.09.2007. Eslas, U. Teada saad seda, mida küsid - Postimees, 09.09.2006. Kokk, A. Mitu korda sa seda teksti lugesid? - Eesti Päevaleht, 08.10.2008. Mõttus, A. Mõte- Õhtuleht, 15.09.2006. Rande, A. Las laps loeb- Maaleht, 13.05.2004. Veidemann, R. Eesti kultuuri sisemine dünaamika - Õhtuleht, 06.10.2006. Interneti aadressid: [WWW]http://iisrmtk.onepagefree.com/? id=17388&onepagefree=vdscioiann5logu2krhe0puna7 (08.01.2009)
3) Eksperiment – hüpoteesi testimine tingimustes, mis on täielikult uurija kontrolli all, enamasti laboratooriumis. Uurija manipuleerib sõltumatut muutujat, et näha kuidas see manipuleerimine mõjutab sõltuvat muutujat (ühegi teise meetodi puhul ei manipuleeri uurija ise muutujaid). Sotsioloogias seda meetodit eriti palju ei kasutata. 4) Dokumentide analüüs – inimtegevuse produktide uurimine. Produktid võivad olla: - kirjalikud (ajaleheartiklid, ajaloo-kroonikad, ilukirjandusteosed, isiklikud kirjad); - pildilised (maalid, fotod) - materiaalsed (tööriistad, tarbeesemed, prügi). Andmete tüübid Sotsioloogia jaoks on oluline eristada kahte tüüpi andmeid (see eristus kehtib eelkõige küsitluse andmete kohta): 1. Läbilõikelised (cross-sectional) andmed – iga uuritava inimese kohta kogutakse andmeid vaid korra; fikseeritakse milline on inimene ühel ajahetkel. 2. Longitudinaalsed (longitudinal) e
erinevate osakondade nõustamist suhete küsimustes; sisekommunikatsiooni, töösuhete parandamist; ühiskonna vajaduste, väärtuste, hoiakute ning tulevikutrendide analüüsi ja trendide mõju ennustamist. Sotsiaalse vastutuse loomist; ettevõtte avaliku ja sisemise imago analüüsi ja kujundamist; kommunikatsiooniauditi läbiviimist ja kommunikatsioonistrateegia loomist, infoliikumise parandamist; heade suhete ja suhtumise loomist sihtgruppidega; meediasuhteid (ajaleheartiklid, pressikonverentsid); konfliktide ja väärarusaamade ärahoidmist, vääritimõistmise allikate avastamist ja kõrvaldamist; promotsiooniliste ürituste korraldamist (kliendipäevad, sponsorüritused, heategevus, seminarid, esitlused, messid jne) Seega suhtekorraldus on üks juhtimisfunktsioone, mis: · prognoosib, analüüsib ja hindab avalikku arvamust, hoiakuid ning väärtusi, mis võivad mõjutada ettevõtte tegevust;
medikamentoosne ravi, kaasa arvatud Prozac. (Loomulikult ei saa sellist statistilist üldistust iga erandjuhtumi puhul teha.) Laialdaselt kiidetud uusi ravimeid, mis tunduvad olevat paljutõotavad (nagu Prozac), kiputakse liiga palju välja kirjutama, iseäranis neile patsientidele, kes kategooriliselt nõuavad kiiret paranemist. Loomulikult kutsuvad ravimite negatiivsetest mõjudest rääkivad ajaleheartiklid esile hirmu ja muret. Sellised hirmud on täiesti mõistetavad, kuid tähtis on vahet teha sensatsioonilistel õuduslugudel ja tegelikel faktidel. Suhtuge kõigisse ravimitesse ettevaatlikult: 1. Uurige fakte teile määratud ravimi (ükskõik millise ravimi) kohta. 2. Pidage arstiga nõu võimalike kõrvalnähtude ning teiste ravimite ja ainete (nt alkohol) koostoimete üle. 3. Veenduge, et arst on ravimi välja kirjutanud alles pärast seda, kui on teid põhjalikult
kiilaks ja kuulutas Saatana kiriku asutatuks. Ta nägi karjuvat vajadust sellise kiriku järele, mis taastunnustaks austusobjektina inimese keha ja tema lihalikke himusid. ,,Kuna lihalike asjade kummardamine pakub naudingut," ütles ta, ,,olgu olemas ka suurejooneline ihade tempel..." TUTVUSTUS Burton H. Wolfe Ühel 1967. aasta talveõhtul sõitsin ma San Franciscosse, et kuulata Anton Szandor LaVey avalikku loengut ,,Seksuaalse vabaduse liigast". Mulle meeldisid ajaleheartiklid, kus teda kirjeldati kui Saatana Kiriku Musta Paavsti, kelle valitseda oli tempel, kus kõik pulmad, matused ja ristimised Saatanale pühendati. Olin vabakutseline ajakirjanik ning aimasin, et saan LaVeyst ja tema kaasaegsetest paganatest hea loo, sest nagu toimetuses öeldakse: Saatan on alati minev kaup. Ma ei otsustanud seda lugu kirjutama hakata sugugi tumedate kunstide praktiseerimise pärast, sest see pole tänapäeval iseenesest enam midagi erilist. Saatanakummardajate sektid ning
Korduskohtumine korraldatakse nädala-kahe jooksul, et näha, mis kiusamiskäitumisega trotslike käitumisviiside tajutavat tõusu. Selles valdkonnas on keeruline koguda usaldusväärset, seoses on toimunud. Kasulik on kohtuda ka kaaskiusajatega (ühega korraga). tähenduslikku statistikat. Sagedased on ajaleheartiklid „vägivalla kasvust“ koolides (kaasa ar- vatud Austraalias – hiljuti on olnud mitu tõsist pussitamisjuhtumit). Küsitledes õpetajaid endid • Kiusamiskäitumise jaoks peab koolidel olema tagajärgede süsteem, mis hõlmab ka korduva
annaabi.ee 
