EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Uue õpitehnika rakendamine õppimises TALLINN 2012 EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ma ei olnud varasemalt kunagi osanud ette kujutada, et õppida tuleb osata ning õppimist saab õppida. Põhikoolist on selgelt meeles trots õppimise vastu. Nüüd, täiskasvanuna, õppides erialal mille ise valisin, on ka motivatsioon hulga tugevam, vaatamata sellele, et viie aasta jooksul ei ole ma õpikuid avanud. Olen enda puhul märganud, et tihtipeale käib iseendaga võitlus õppimise või mõne muu mitte nii huvitava tegevuse alustamiseks. Kahetsusväärselt pean ka tunnistama, et üsna tihti iseloomustabki mind inimlik nõrkus jätta kohustused viimasele hetkele. Seda ka juhul, kui teema või tegevus on minu jaoks huvitav ja tulevikus kasutoov. Omaette tugevus on õppimises
ükski osapooltest ei kannataks. Püstitatud eesmärgi realistlikkusele viitab asjaolu, et oluliste lubaduste täideviimisel olen äärmiselt pühendunud ja sihikindel. Viimane meeleolukam saavutustest tuua otsustasin osaleda esimest korda elus Tallinna SEB On oluline, et õppekavas olevad ained ei oleks mitte ainult läbitud, vaid et nad oleksid läbitud heade tulemustega nii hinde kui sisuväärtuse poolest. Ettevõtlusaine eksam toimub 22.novembril 2012. Eesmärgi seadmisel ja valikul otsustasin aine kasuks, millele annab vääringu semestri lõpul toimuv hindeline eksam. Hindelise mõõdistamise eelis arvestuse ees on konkreetse väärtusastme saavutamine ning konkreetne positsioneerimine, mis minu puhul toimib motivaatorina. Ja kui juba üks aine on saavutanud eesmärgistatud tulemuse, siis peavad ka teised ained olema samaväärsel tasandil. Olen ka varasemalt kasutanud konkreetse tulemi/hinde eesmärgiks
Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime
· eesmärk · risk mitte saavutada eesmärki · vajadus planeerida oma tegevust · vajadust kaasata erinevaid ressursse - aega, raha vms. Nii näiteks võib pidada ettevõtluseks mõni aasta tagasi ellu viidud ideed viia eestlased maailma katusele, Mount Everestile. Oli seatud kindel eesmärk jõuda mäe tippu, oli (ilmselt korduvalt) risk mitte sinna jõuda, oli vajadus planeerida oma tegevust - juba pikalt enne ekspeditsiooni algust ja samuti ekspeditsiooni jooksul ning kahtlemata vajas sellise eesmärgi saavutamine ohtralt aega, raha ning paljude inimeste energiat. Samamoodi tegeldakse ettevõtlusega ka näiteks rahvatantsurühma juhi kohal olles seades eesmärgiks osaleda järgmisel tantsupeol. On mitmeid riske, mis takistavad eesmärgini jõudmist - vähe tantsijaid, osalejate loobumine, ülevaatusel läbipõrumine. Edu saavutamine vajab planeerimist treeningaegade ja esinemiste osas. Eesmärk jääks saavutamata, kui osalejad ei
.................................7 Organisatsioonipsühholoogia alavaldkonnad................................................................8 Orgnisatsioonipsühholoogia üldised arengusuunad......................................................8 Psühholoog organisatsioonis:........................................................................................9 MOTIVATSIOON JA TÖÖGA RAHULOLU.................................................................10 Sisemine ja välimine motivatsioon (sh rahulolu sisemiste ja välimiste teguritega)....12 Rahapsühholoogia...........................................................................................................13 Raha kui motivaator?...................................................................................................14 Üldine motivatsioonimudel (näidis üks paljudest)......................................................15 MOTIVATSIOONITEOORIAD.............................................................
- Piinlike küsimusi küsida isiklikult, anonüümselt - Anda lubadusi ja sõlmida lepinguid – teaduse huvides küsime infot, palun olge ausad. Vaatlus – liiga spetsiifiline Käitumiskavatsus Kaalulangetamine ei ole käitumine vaid eesmärk. Nt et spordisaali minemiseks peab ostma pileti, panema riided õiged, jalutama halli – need kõik on tegevused. Lõppeesmärgis ehk kaalulangetamises neid asju sees ei ole. - Inimese valmisolek mingit käitumist sooritada. Mida kõrgem on tõenäosus seda suurem on käitumise toimumise tõenäosus Aladimensioonid mis seda mõjutavad: - Kui kättesaadav käitumiskavatsus mälus on - Et see prognoosiks peab olema enesekindlus - Kavatsus peab olema seotud inimese endaga Bassili 1990 – kelle poolt te hääletate valimistel? Mõõdeti latentsaega. Kellel info mälus kehvemini kättesaadaval võtavad kauem aega, need käituvad vähem kokkulangevalt oma sõnadega
nüüdisühiskonna tegelikkuse: 1. inimeste liikumine, 2. asjade liikumine, 3. kujutuslik reisimine (audiovisuaalmeedia kaudu), 4. virtuaalne reisimine (interneti vahendusel) ja 5. kommunikatiivne reisimine (suhtlusvahendite kaudu). Üha kasvava arvu inimeste jaoks tähendab see ka seda, et mobiilsus on teadlik ja valitud elustiil ning rahvusvaheline mobiilsus ei ole ilmtingimata eesmärk omaette, vaid võib olla ka eesmärk iseeneses. Hargmaisus vs mobiilsus Viimaste kümnendite ühiskondlike protsesside kirjeldamiseks on võetud kasutusele mitmeid uusi termineid, mida tihtipeale kasutatakse samaaegselt olgugi, et nad on olemuslikult erinevad. See kehtib ka ’hargmaisuse’ ja ’mobiilsuse’ kohta. Hargmaisus ehk transnatsionaalsus oma kõige lihtsamas tähenduses viitab piiriüleste sidemete säilimisele eri riikidega
Töötatakse palju testidega. Motivatsiooni saab tugevdada, kuid ainult nende omaduste osas, mis inimesel on juba ole- mas. Ettekujutus inimesest kvalifikatsioonide ja faktorite teooria põhjal. • Inimese oskusi (kvalifikatsioone) on võimalik tuvastada isegi enne nende oskuste välja selgitamist praktika abil. Iga inimene on võimeline töötama mitmel erineval kutsealal ja tema tööalast võimekust on võimalik testide abil selgitada. • Motivatsioon, näiteks hea töötasu, võib soodustada oskuste väljakujunemist. See tähendab, et motivatsioon võib panna inimest oma teatud oskusi edasi arendama, kuni need ka praktikas ilmnevad. Samas on need oskused inimeses latentsel kujul juba varem olemas. • Kui tööalane tegevus võimaldab inimese oskusi täielikult ära kasutada, saab inimene sellisest tööst maksimaalse rahulduse. Kliendikeskne (humanistlik) nõustamine
Märkamine peab märkama ja olema huvitatud selle jäljendamisest. (eeskuju soov sarnaneda) Meeldejätmine on tarvis kujundada seos situatsiooni ja käitumisviisi vahel (miks iidol käitub nii) Keeruka käit. meeldejätmiseks luuakse üldpilt ja siis jätkatakse üksikoperatsioonide õppimisega (arvuti kasutam.) Reprodutseerimine Keeruliste käit. viiside omandamiseks on vaja praktiseerida ja saada adekvaatne tagasiside. Toimub järk järgult (noorukid ansambli jäljendamisel) Motivatsioon jäljendatakse isikuid kes on kõrgemal ja kellega soovitakse sarnaneda. Väikesed lapsed ei erista mängu tegelikkusest ega näe ette oma teo tagajärgi. Inimese käitumist suunab enesekinnitus. Õpetaja ja õpilane mudelina. Õpetaja suur osa kasv. toimub varjatud õppekava alusel. Õpilased jäljendavad õp. ainult siis kui nad näevad temas kõrgema staatusega isikut. 1. Õpetaja on pidevalt õpil. eeskujuks.(suhtumine poliitikasse, kaasõp.) 2. Kui
oskustest kogu tegevus koosneb, ja siis alustatakse üksikoperatsioonide meeldejätmist. Reprodutseerimine - keerulisemate igapäevaste käitumismallide omandamine toimub järk-järgult. Algul jäljendatakse soovitud tegevust ligilähedaselt ja alles seejärel korrigeeritakse õpitut kas lähtuvalt isiklikest oletustest, teistelt saadud hinnangutest või mudeli täiendaval ja hoolikamal jälgimisel märgatust. Motivatsioon - mudeli jälgimise teel omandatud käitumine rakendub siis, kui on oodata, et sellega kaasneb tasustus. Bandura osutab, et selleks võib olla otsene tasustus teistelt, kaasnev tasustus või enesekinnitus. Käitumisviisi, mis kindlasti toob kaasa karistuse, üldjuhul ei soovita jäljendada. 7) Õpetaja ja õpilased mudelina. Õpetaja toime mudelina: õpetajad on pidevalt õpilastele eeskujuks, kuidas millessegi suhtuda ja mida üldse arvata õppimisest koolis
Üksikute toimingute meeldejätmiseks võib kasutada mitmesuguseid mnemotehnilisi võtteid. 3) Reprodutseerimine. Keerulisemate igapäevaste käitumismallide omandamine toimub järk-järgult. Algul jäljendatakse soovitud tegevust ligilähedaselt ja alles seejärel korrigeeritakse õpitut kas lähtuvalt isiklikest oletustest, teistelt saadud hinnangutest või mudeli täiendaval ja hoolikamal jälgimisel märgatust. 4) Motivatsioon. Mudeli jäldimise teel omandatud käitumine rakendub siis, kui on oodata, et sellega kaasneb tasustus. Bandura osutab, et selleks võib olla otsene tasustus teistelt, kaasnev tasustus või enesekinnitus (1986). Käitumisviisi, mis kindlasti toob kaasa karistuse, üldjuhul ei soovita jäljendada. 5. Mis on olulisemaks subjektiivseks tingimuseks, et kunagi meelde jäetud käitumismall rakenduks? Käitumismalli õige tasustamine
Personalijuhtimine 2013 Konkurentsivõime eeldab innovatsiooni, ettevõtlikkust, kooperatsioonivõimet, paindlikkust, transparentsust. Võitlus turuosa eest muutub võitluseks ajude eest. Bill Gates: "Kõige tähtsam asi, mida ma teen, on heade inimeste töölevõtmine" I ORGANISATSIOONI ARENDAV FUNKTSIOON II PERSONALITÖÖ FUNKTSIOON III SIDUV FUNKTSIOON Kaasaegsed trendid Inimressurss loob organisatsiooni peamise konkurentsieelise keskendudes intellektuaalsele ja sotsiaalsele kapitalile, see tähendab: Inimeste võimete avastamisele ja rakendamisele; Karjääri kavandamisele; Suhtevõrgustike ja sotsiaalse keskkonna mõjude juhtimisele; Organisatsioonilise keskkonna kujundamisele. Inimkapitali juhtimine (Human Capital Management) Lisa
minimaalsete arutlusprotsesside tulemusena, vastamine - Väärtustamine (sisemine - Baasliigutused võrdlemisi kiiresti. andumus) - Liigutuste taju - Mõistmine - arusaamise madalam aste, väljendub - Väärtuste süsteem - Füüsilised võimed võimes sooritada vaimseid toiminguid piiritletud - Isiksuse - Motoorsed oskused sisuga, mida inimene suudab korraga haarata või selle väärtusorintatsioonide - Mitteverbaalne üle arutleda. kujunemine kommunikatsioon -
Mõned meie õpilastest „Kuule, Craig, anna meile pastakas.“ tulevad väga toetavatest kodudest, mõned aga lähevad koju, kus pidevalt karjutakse ja nää- Craig vastab: „Ei saa sa mingit pastakat. Ma ei saanud eelmistki tagasi.“ geldakse, kus saab kehvasti süüa, kus pere ei toimi normaalselt või on asjad veelgi hullemad... Corey läheb tagasi õpetaja juurde (enamik klassist naudib nüüd seda väikest piinlikku vahejuhtumit). Võime ja motivatsioon sellises formaalses koolikeskkonnas õppida varieerub suuresti. Ning „Ta ei anna mulle pastakat,“ irvitab Corey. õpilastel ei lähe kaua aega, et aru saada, millised on nende õpetajad... Miks siis ei peaks õpetaja Corey õpetaja ütleb, „Kuule, mul on sellest kõrini. Sa tead, et sa pead pastakat ja paberit kaasas igapäevase rolliga seotud olema mõningane loomulik, tavapärane stress ja pinge? kandma...“
Me peame analüüsima oma suhteid klientidega, laiendama oma rolli piire, õppima uusi oskusi ning olema valmis kaasama kliente tunnete, kogemise ja käitumisega seotud tegevuste kaudu. AKuivne Kaasamine N?ustamise protsess ja utesemtus See nimekiri kattub ilmselt osaliselt teie enda mõtetega ja kahtlemata oskaksite veel Ma olen üha rohkem veendunud, et nõustamise käigus on kasulik leida viise, kuidas muidki omadusi lisada. Tähtis on tõsiasi, et on olemas teatud suhtlemisoskused ja kaasata inimesed lisaks verbaalsele suhtlusele ka kõigi nende meelte ja tajude kaudu. omadused, mis muudavad inimese mõjukaks. Mingi ametikoht (näiteks karjäärinõustaja Meeldejääva tegevuse korraldamisest ainuüksi muidugi ei piisa. Tegevus peab olema
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68
AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Tallinn 2011 SISUKORD SAATEKS ........................................................................................ 3 SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES Anne Ermast, Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder Loovtöö korraldamine koolis ..............................................................4 Loovtöö teema valimine ....................................................................5 Loovtöö liigid ................................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9 Loovtöö hindamine ...............................................................
Kui aga on vähene erutus ja motiveeritus, siis hakatakse tundma igavust ning samuti puudub huvi tegevuse vastu. Samas, kui on liigne erutus võib see aga põhjustada rohkem vigu tegevuses või siis ei pruugi inimene aru saada, mida tahetakse talle öelda. Näiteks vaimselt raskemad või keerulisemad ülesanded võivad vajada madalamat aktivatsiooni taset, mis hõlbustab keskendumist. Kui on ülesanded, mis vajavad vastupidavust või kannatlikkust siis parem on neid tegevusi sooritada kõrgemate aktivatsiooni tasemete ajal (motivatsiooni suurendamiseks). Näiteks, kui inimene on närvis, siis läheb tema etteaste/esinemine paremini. Sportlasel läheb paremini kui ta on elevil võistlusest või näiteks kui tehakse eksamit, siis on parem, kui ollakse natukene närvis oma tulemuse pärast. 2. Mis on lähenemismotivatsioon ja mis on eemaldumismotivatsioon ning milliste emotsioonidega need ennekõike seostuvad?
Mina kui tervik Mina.kontseptsioon on hoiak ja väljendub inimese suhtumises endasse kui tervikusse, hinnag võib olla positiivsem või negatiivsem: Kognitiivne- ratsionaalne: Afektiivne- seotud tunnetega: teadmised, mida on kujtatud skeemidena, enesekohane suhtumine: objektiivsed mis sisaldavad personaalseid mälestusi, tundmused kui ka uskumused, kuidas semantilisi tähendusi, kontrollivad indiviid hindab ja väärtustab oma personaalset enesekohast info töötlust tunnetust. Mina- kontseptsioon koosneb kirjeldavast ja hinnangulisest osast. Self- image- mina-pilt a) Kirjeldav ehk kognitiivne osa koosneb teadmistest, kujutatakse skeemidena ja mis sisaldab personaalseid mälestusi, semantilisi tähendusi organiseeritud infot endast ja kontrollivad enesekohase info töötlust. Need on nii objektiivsed teadmised, kui ka uskumused enda kohta
· Humanismis nö kliendikesksed lähenemisviisid (Rogers, Maslow). Rogers toob välja, et edukaks klienditööks peavad kliendid tajuma töötaja ehedust (see mida töötaja teeb või ütleb, peegeldab töötaja olemust ja tegelikke hoiakuid ega ole esile kutsustud klientide mõjutamiseks). Töötajad suhtuvad klientidesse tingimusteta positiivse austusega ning on empaatilised kliendi maailmavaate suhtes (Payne, 1995, 140-141) kahtlemata vajalik ka rehabilitatsiooniprotsessis. · Rehabilitatsiooniprotsessis: · rehabilitatsioonimeeskonna töötaja peab jagama põhimõtet, mille kohaselt iga inimelu on väärtus ja seda mõtteviisi peab tajuma ka klient. · ...tuleb austada iga kliendi väärikust, õiguseid; olla toeks enesemääratlemisele ja õiguste realiseerimisele.
ja matemaatilisi oskusi. Gardeneri teeoria järgi on inimene intelligentne, kui ta suudab lahendada igapäevaelus ette tulevaid probleeme ning oskab (kui tegemist on lapsega, siis tahab) luua asju või tegutseda viisil, mida väärtustavad teda ümbritsevad inimesed (ühiskond). Gardener leidis, et on olemas arvukalt erinevaid lähenemist, mida inimmeel kasutab probleemide lahendamisel, asjade loomisel ja tegutsemisviiside valikul (Pittelkow, Jacob 2004: 13). MOTIVATSIOON ISIKSUS NN Talent akadeemiline mäng ja strateegia ARENGUPROTSESS sotsiaalne
Kasvatustöö ja - probleemid 1.loeng KASVATUS Teadus? On igapäevase mõtlemise täiustamine. Kuivõrd lapsi ehk kasvatavaid on kaasatud kasvatamisse. Kasvatama tuleb sõnast kasvama ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse aidates loomulikku kasvatamist. Järelikult - mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Mis on kasvatus? 1. Definitsioon. Kasvatus tähendab eesmärgistatud väljastpoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Areng järjestikused muutused, mis toimivad organismi elujooksul elu algusest küpsuse saavutamisel kuni surmani. Kasvamine igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni on aluseks kasvamine. Kasvamine on puht füüsiline termin. Peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset loomulikku kulgemist, muutus saab toimuda vaid siis, kui miski kasvab suurenevas suunas. Kasvamise kui nähtuse tu
omaga enne 5-aastaseks saamist), peamine mõtlemise liik kaemuslik-praktiline, sisekõne ja kõne reguleeriv-planeeriv funktsioon kujunemata, tahtlik või tahtmatu meeldejätmine ei erine, kasutatakse baaslauset, mis on sageli veel agrammatiline. Kooli astudes ei tunneta abiõppelaps ennast veel õpilasena: ei ole valmis vaimseks tegevuseks, iseseisvalt suudetakse sooritada ainult varem omandatud toiminguid. Esimese etapi ülesanne (kõigis ainetes) on kujundada õpitegevuse elementaarseid oskusi, kuulata ja täita korraldusi, osaleda ühistegevuses, töötada koos õpetajaga ja eeskuju järgi. Emakeele seisukohalt: mõista ja koostada lihtlauseid (vähemalt baaslauseid) ja osaleda dialoogis, omandada elementaarsed lugemis- ja kirjutamisoskused (aabitsaperiood ja aabitsajärgne periood)
Sotsiaal-kognitiivne teooria keskendub õppimise ning tunnetuslike, sotsiaalsete ja motoorsete soorituste uurimisele. inimese saavutusvõime sõltub tema käitumise, isiklike omaduste (mõtted, uskumused) ning keskkonna tegurite koosmõjust. Samas mõjutavad ka tegevused ja keskkonna tingimused inimese enesetõhusust. In saavutusvõime= käitumine + isiklikud omadused+keskkonna tegurid Definitsioon. Enesetõhusus on defineeritud kui inimese hinnang oma võimetele organiseerida või sooritada teatud tegevusi mis nõuavad kindlat tüüpi suutlikkust. Bandura mudelõpe. Inimene käitub sellisena, nagu ta näeb teisi käitumas. Kui näeb, et selline käitumine toob edu, siis hakkab ka ise nii käituma aga kui ei too edu, siis ei hakka nii käituma. Jean Piaget (1896-1980) Tema teemaks oli lapse mõtlemise areng. Areng kulgeb järjestikest üksteisest eristuvatest staadiumitest. Alguse saab kaasa sündinud motoorsetest refleksidest edasi liigub keele ja loogilise mõtlemise omandamiseni
Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõepärastena nagu härra Anquetili ajaloos ära tunda Louis XIII, Austria keisrikojast pärineva kuninganna Anna, Richelieu, Mazarini ja suurema osa tolleaegsete õukondlaste kujud. Nagu teame, ei avalda see, mis kütkestab poeedi tujukat mõttelendu, sageli mingit mõju laiadele lugejate hulkadele. Ja nii juhtuski, et kuigi meie, nagu kahtlemata [teisedki inimesed, imetlesime eespool mainitud üksikasju, huvitas meid siiski kõige rohkem asjaolu, millele kindlasti ikski enne meid ei olnud pööranud vähimatki tähelepanu. 1 D'Artagnan jutustab, et ta oma esimesel külaskäigul kuninglike musketäride kapteni härra de Treville'i juurde 3 kohtas ootetoas kolme noormeest, kes teenisid selles kuulsas väeosas, kuhu temagi tahtis astuda, ja et nende noormeeste nimed olid Athos, Porthos ja Aramis.
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA I eksam 22.mai kell 16.15-17.30, M-22 eksam II eksam 4.juuni III aeg sügissemestri vahenädalal. I LOENG I TEOORIA Teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid. Teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus. Metateooria. – teooriate teooriad. Ühikuga alustatakse mudeli loomist. Selleks on käitumine või püsijoon (ajas muutumatu). Postulaadid – „mis siis tuleb kui..“ Teooria headus: llihtne, ei sisalda kõiksust, mittevastuoluline, teeb mõõdetavaid ennustusi
◦ nt lastakse joonistada ennast ja siis joonistatud tegelasest rääkida tema-vormis, laps annab rohkem infot kui enda kohta ◦ lisaks tulemusele on oluline ka, kuidas joonistus valmis laste uurimiseks on vajalik lapsevanema nõusolek hindaja peab teadma enda hoiakuid ja väärtusi ja neid teadlikult hindamisprotsessist eemal hoidma 6.10 Katrin Mägi - Saavutusmotivatsiooni areng tavakäsitluses nähakse püsiva iseloomuomadusena motivatsioon põhineb inimese uskumustel oma võimekuse kohta – kas antud ülessannet saadab edu või ebaedu? > kui usk, et edu, siis on suurem tõenäosus, et saadabki edu ◦ Bandura (1997) tajutud võimekuse teooria ▪ usk mõjutab ül lahendamisega seotud otsuseid, pingutust, püsivust, tundeid ▪ kõrgema usuga valivad keerulisemaid ülesandeid ja eesmärke; keskenduvad paremini ▪ vähene usk toob kaasa ärevust
tuvastatakse nt käitumismaneeride või riiete järgi). Ignoreerimissündroom (spacial neglect) - ei näe ega taju vasakut poolt (nt. joonistades vasak paberi pool on puhas ja kõik joonistud paremale poolele; kella joonistades kirjutatakse numbrid kõik ühele poole; kui inimene on sellel poolel, mida haige ei taju siis ta ei saagi aru, et seal inimene on isegi kui see jääb tavalise inimese normaalsesse nägemisvälja). Apraksia – võimetus algatada või sooritada tahtlikke liigutusi Afraasia – kõnehalvatus; võimetus saada kellestki aru (kahjustus enamasti vasakus ajupoolkeras). Otsmikusagara eesmine osa vigastused toovad esile erinevaid planeerimise ja sotsiaalse tunnetuse häired, nt. ei suuda plaane koostada, agressiivsuse ja enesekontrolli talitsemise võimetus. Aju plastilisus. ● Aju võime oma struktuuri ja talitsust muuta ● Neuronite omavahelised kontaktid võivad muutuda – ka traumaatilised negatiivsed
Kuid tegelikult peatus mu silm ainult muuseumil endal. Ma jooksin hommikust õhtuni mööda linna, püüdes näha võimalikult rohkem vaatamisväärsusi, ent lõppude lõpuks köitsid mu tähelepanu peaaegu eranditult ehitised. Ma seisin tundide viisi ooperihoone ees, tundide kaupa silmitsesin parlamendihoonet. Imeilusad hooned Ringil mõjusid mulle nagu muinasjutt "Tuhande ühe ööst". Nüüd sattusin ma imetoredasse Viini teist korda. Põlesin kannatamatusest kiiremini eksam ära anda ja olin sellega seoses täis uhket veendumust, et tulemus saab olema hea. Olin selles niivõrd kindel, et kui mulle teatati, et mind pole vastu võetud, mõjus see mulle kõuemürinana selgest taevast. Kui esitlesin end rektorile ja pöördusin tema poole palvega selgitada minu kunstiakadeemiasse vastuvõtmisest keeldumise põhjuseid, vastas rektor mulle, et minu poolt kaasatoo-dud joonistused ei jäta vähimatki kahtlust selles, et kunstnikku minust ei tule. Neist
õpikutes vähe, raskesti mõistetavalt või puudulikult kajastatud asjaoludele. Siinkohal on asjakohane rõhutada, et aines esitatavate kirjalike tööde (referaat jmt.) puhul ei ole sobilik kasutada ainekavajärgseid põhiõpikuid ja/või konspekti primaarsete allikatena selle nõude peamine põhjendus tuleneb sellest, et konspektis ja õpikutes olev tuleb aine käigus omandada nagunii, seda kontrollivad kontrolltööd ja eksam. Referaadi roll on suunata tudengeid iseseisvalt otsima teemakohast lisakirjandust (teaduslikud ja populaarteaduslikud raamatud, konverentsikogumikud, ajakirjad raamatukogudes ja andmebaasides näit. EBSCO, Emerald Fulltext jt.). Konspekti koostamisel lähtutakse peamiselt järgmistest TÜ kirjastuse poolt välja antud õpikutest: Kulno Türk ,,Eestvedamine," ,,Inimressursi juhtimine" (varasemate aastakäikude puhul pealkirjaga ,,Personalijuhtimine"), Kulno Türk ja Aino Siimon
Tarvis kõrgemat järku nägemisteooriat - Kortikaalsel tasandil on tõenäoliselt kõrgemate protsesside mõju mis aitab tähelepanufiltrit mõjutada Mis on kõrgemat järku taju kood? – kui erinevad nägemisvälja rakud võivad oma eelistusi realiseerida sünkroonse laenglemise kaudu. Kui ühte nägemisvälja tuleb informatsioon ühest kohast siis neid objekte seotakse kokku. Varda ja raami katse - Hindab väljast sõltuvust või sõltumatust. - Kasutatakse autismi ja skisofreenia puhul, mil eeldatavasti häirunud koherentsete tervikute loomine Soolisi erinevusi eriti ei ole Holistlik vs analüütiline tööpõhimõte Kopeerimisülesandes ameeriklased eksivad enam suhtelise, jaapanlased absoluutse joone pikkused - Holistilik – kontekstitundlik, aasiapärane - Analüütiline – taustast sõltumatus – euro-ameerikalik Kaks jaotust tajus:
Teenindussuhtlemine kliendikesksus Kosmoseuuringute alguspäevad.. Canaveraly neemel asuv NASA keskus. President Kennedy oli seal parasjagu kohtumas paljude kuulsate teadlaste ja uurijatega. Ta kohtus inimestega, kelle ülim eesmärk oli vallutada kosmos ning jalutada kuu pinnal. Ta kohtus raamatupidajate ja administraatoritega, kes olid andnud suure panuse projekti õnnestumisse. Seega oli kohtunud paljude sihikindlate, uhkete ja oma eesmärki uskuvate meeste ja naistega. Kui ta jalutas mööda koridori tagasi limusiini juurde, põrkas ta kokku küürutava hallipaise mehega, kellel oli ämber ühes ja mopp teises käes. Küsimus tundus üpriski ülearune, aga president küsis siiski: ,,Ja mida teie siin neemel teete?" Selga sirutades vaatas koristaja presidendile otsa ning vastas, hääles uhkus ja väärikus: ,,Härra, ma teen
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
