Kasvatusteaduste Instituut Algõpetuse osakond Tiina Tedder AGRESSIIVNE LAPS JA KÄITUMINE Referaat Juhendaja: Helin Puksand Tallinn 2010 Sisukord Lk 3 Sissejuhatus 4 Mis on agressiivsus? 4 – 6 Agressiivse lapse iseloom ja käitumine 6 – 8 Agressiivsuse põhjused 8 – 10 Kuidas agressiivsuse väljakujunemist ära hoida? 11 Kokkuvõte 12 Kasutatud allikad Sissejuhatus Käesolev referaat annab ülevaate lapse arenguhäirest, agressiivsusest. Referaat annab vastuse järgnevatele küsimustele: mis on agressiivsus?, kuidas käitub agressiivne laps?, mis on sellise käitumise põhjused
Sisukord Sisukord......................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................3 Nartsissism................................................................................................................. 4 Nartsissismi liigid ......................................................................................................5 Narkissose müüt.........................................................................................................6 Kokkuvõte..................................................................................................................8
kool Nartsissistlik isiksusehäire Referaat Koostaja: nimi klass Juhendaja: õpetaja Tallinn 2009 SISUKORD 1. Sissejuhatus.........................................................................................3 2. Nartsissism ja kõrge enesehinnang...........................................................4 3. Ei hooli teiste tunnetest...........................................................................5 4. Idee ning psühhoanalüütilised seisukohad..................................................6 5. Nartsissistliku hälbe tunnused..................................................................7 6. Psühhopaatia......................................................................................11 7
omaks võetud kinnisideid. Agressiivsuse all peame esmapilgul silmas kellelegi haiget 2 tegemist, oma tahtmise läbisurumist ja osavat manipuleerimist. Agressiivset käitumist kohtame me tavaelus päris tihedalt, sest see kujutab endas kas füüsilist vägivalda, kus jõuga üritatakse oma sisukoht teisele selgeks teha. Enam jaolt siiski sõimamist, karjumist ja seeläbi teiste alandamist. Agressiivsus ei ole sünnipärane nähtus. Agressiivsus on eesmärgi saavutamise vahend neil inimestel, kes on kaotanud lootuse muul viisil eesmärgile jõuda (Keltikangas-Järvinen, 1992). Tänapäeva tänavapildis on agressiivsust näha vägagi palju, inimesed teevad oma tahte saamiseks mida iganes. Süvenenud on koolivägivald, kus lihtsalt valitakse välja kindel isik, keda hakatakse oma otstarbeliselt ära kasutama, teda kas lüües või mõnel muul viisil lihtsalt ära kasutades
mõjutab omakorda tema eneseväärikustunde kujunemist. Kui lapse eest hoolitsetakse hästi, siis võib ta oma tekkivatesse vajadustesse suhtuda rahulikult ega satu niisugusesse olukorda, mille valitsemisega ta toime ei tule. Tähtis on hooldamist õigesti ajastada ja lapse eest hoolitseda siis, kui ta annab märku selle vajalikkusest. Vajaduste rahuldamine ning õigeaegne hooldus äratavad lapses tunde, et ta on tähtis ja et maailma peale võib loota. Selle põhjal hakkab lapsel esimese eluaasta jooksul kujunema põhiturvalisus, mis on hilisema psüühilise arengu jaoks väga tähtis. Laps on kindel, et tema eest kantakse hoolt. See tunne võimaldab tal algul hoidjasse kiinduda ning hiljem temast sõltumatuks muutuda. Pettumused põhjustavad lapsel hiljem psüühilisi hälbeid. Vajaduste rahuldamise liiga pikk ooteaeg on tähelepanekute kohaselt põhjustanud juba pooleaastaselgi lapsel agressiivset käitumist. Samal põhjusel ei teki lapsel ka põhiturvalisust ega usku
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 MILLINE VÕIKS OLLA KÄITUMINE AGRESSIVSE KLIENDIGA Referaat Juhendaja: Mari Viik Mõdriku 2014 SISSEJUHATUS Juba ammustest aegadest peale on suured mõtlejad murdnud pead küsimuse kallal, millest võib olla tingitud agressiivsus. Agressiivsus on raskeim sotsiaalse arengu hälve nii tagajärgete poolest kui ka seepärast, et tavaliselt viitab see mingile suuremale arenguhälbele. Agressiivsus osutab, et sotsiaalsusega seostuvad ideaalid ja eesmärgid on jäänud saavutamata( Keltikangas- Järvinen, L.1992). Kergekujuline agressiivsus osutab, et sotsiaalsed õpingud on olnud puudulikud, lapsele ei ole küllalt selgesti öeldud, mis on õige ja mis on väär
MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia õppesuund Personalijuhtimise eriala NARTSISSTLIK ISIKSUSEHÄIRE Referaat Juhendaja: Kaidi Hallik Tallinn 2008 Nartsissistlik isiksusehäire 2 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. ISIKSUSHÄIRETEST ÜLDISELT...................................................................................4 1.1. Isiksushäirete tüübid....................................................................................................5 Tabel 1. Isiksushäirete jaotus..........................................................
Kuule, mul pole powerpointi arvutis ja maisaa seda ettekannet teha pm . A ma kirjutan mingid värgid millest võib kasu olla. Areng · igal vanuseastmel on oma arenguseik · Kui see ei arene õigel ajal soodsalt, siis on tekkinud puuet hiljem väga raske parandada (pm et kui õpetad last valesti siis seda parandada pm ei saa ) · Kui lapsel ei kujune õigel ajal põhiturvalisust, siis takistavad ebakindlus ja pidev kaitse otsimine eneseusalduse ja püsiva minakuvandi kujunemist ning see omakorda häirib ülimina teket. · füüsilist valu talub laps tihtipeale paremini kui täiskasvanu · See, mis ühes vanuseastmes on möödaminev lahusolekukurbus, võib teises paisata lapse psüühilise arengu mõneks ajaks rööpast välja. ( nt kui laps läheb emast lahku ) · mida raskem psüühiline hälve, seda varasemas arengujärgus on see
Kasvatustöö ja probleemid HTPK.02.101 Probleemsituatsiooni analüüs Valitud seletuskirjas ilmneb selgelt, et tegemist on käitumisprobleemiga. Liigituse järgi kuulub seesugune käitumine agressiivsuse alla. Sõna agressiivsus tuleneb ladina keelsest sõnast ,,agressio", mis tähendab peale tungimine. Psühholoogilises sõnastikus aga: motiveeritud destruktiivne käitumine, vormidele ja reeglitele mitte vastav käitumine ühiskonnas, tuues kaasa füüsilist ja moraalset kahju inimestele, kahjustades ka rünnatavaid (elus ja elutuid) objekte. Kaklemise kui agressiivse käitumise ilmnemise protsent probleemsete indiviidide puhul on 66%
normidega, seega ka klassi reeglitega, see takistab nii tema edasijõudmist õppimises kui klassikaaslastega läbisaamist. · Emotsionaal- ja käitumisraskustega käitumisviisid erinevad nii nimetatud standardist või ootustest on vanusele mittevastavad ning esinevad suhteliselt tihedalt pika aja vältel. Probleemid teevad muret nii vanematele kui õpetajatele, võivad olla eksternaliseeritud (hüperaktiivsus, agressiivsus, kuritegelik käitumine) või internaliseeritud (endassetõmbumine, kartus, ärevus, depressiivsus) või segu mõlemast. Distsipliiniprobleemide raskusaste: · õpetaja tähelepanu mitteväärivad probleemid · tundi vähehäirivad probleemid · tõsised, kuid piiratud ulatusega probleemid · püsivad, tõsised probleemid Sekkumisstrateegiad vastavalt probleemse käitumise raskusastmele: 1. Väikesed probleemid -> limiteeritud sekkumisstrateegiad
teadusharu seda teemat on käsitleda võtnud. - sotsioloog näeb põhjusi sotsiaalsetes suhetes - geneetik leiab pärilikke faktoreid - psühholoog näeb põhjusi inimese psüühikas Bioloogilised teooriad Need on teooriad, mis oma lähtekohalt on bioloogilised ning mis sisaldavad etoloogilisi, sotsiobioloogilisi ja arengulisi lähenemisi ning kommenteerivad füsioloogilisi faktoreid, mis mõjutavad agressiivsust: - etoloogilised teooriad: K.Lorenz- agressiivsus on tung/aje/jôud (drive), mis on omane enamikule loomadele, ka inimesele. Agressiivsusel peab olema mingi mõte. Kohastumiseks vajalik sisemine tung. - agressiivsus ja populatsiooni tihedus: eeldatakse, et populatsiooni suur tihedus või ülerahvastatus viib agressiivsuse kõrgele tasemele. Seda efekti on seostatud patoloogilise reaktsiooniga stressile aga ka adaptatiivse käitumisega, mis limiteerib populatsiooni suurenemist. Tiheliolek muudab agressiivseks.
Keelatud tõke, emotsioon maha surutud. Kontrolli alt on väljas, alla surutud agressiivne käitumine; seksuaalne käitumine alla surutud seksuaalsed impulsid. Opereeruvad mitteteadlikul tasandil, väljendudes agressiivses käitumises. Aggression tahtlik kahju või haiget tegemine teisele inimesele. Siia alla lähvad ka objekti suhtes tegemine. Saab olla suunatud ka enda vastu eneseagressioon. Halb käiumine. See ei tule motiivist- seega motiiv ei loe. Agressioon on käitumuslik väljendus. Asocial mittesotsiaalne. Eitus seotud sotsiaalse aspektiga. Käitumine, mis ei vasta ühiskonna normidele. Sotsiaalsete grupinormidele mittevastav käitumine. - Antisocial antisotsiaalne käitumine kirjeldav termin, et iseloomustada tegevusi, kui rikutakse tahtlikult teiste inimeste või ühiskonnaõigusi nii, et niisuguse käitumise tagajärjed on kahjulikud. Kasutusele tulnud kriminaalsest psühholoogiast
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud
: WHO: Third Milestones of a Global Campaign for Violence Prevention Report 2007 http://whqlibdoc.who.int/publications/2007/9789241595476_eng.pdf Agressiivsuse teoreetilised käsitlused varieeruvad sõltuvalt sellest, milline teadusharu seda teemat on käsitleda võtnud. - sotsioloog näeb põhjusi sotsiaalsetes suhetes - geneetik leiab pärilikke faktoreid - psühholoog näeb põhjusi inimese psüühikas Mõisted agressiivsus ja vägivald on defineeritud sadadel eri viisidel, kitsamalt või laiemalt. Agressiivsus on laiem mõiste kui kuritegevus Agressiivsuse teooriate üldine klassifikatsioon: J.Mackintosh, Theories of Agression. Kogumikust: Principles and Practice of Forensic Psychiatry. Ed.by R.Bulglass, P.Bowden; Churchill Livington 90. Bioloogilised teooriad Need on teooriad, mis oma lähtekohalt on bioloogilised ning mis sisaldavad etoloogilisi,
omaealistega. (vanaemaga kasvanud laps, palju reisinud laps, ema ja ta sõbrannade jutte pealt kuulanud laps jne) Küpsemine ja õppimine on omavahel tihedalt seotud, sest õppimine tugineb küpsemise käigus tekkinud tegevusvalmidustele. 6. Arengu olulisemad seaduspärasused, sh sensitiivsse perioodi mõiste Vanuseastmete järjestus on kõigil sama, st kõik läbivad sama arengutee. 1-10 (14) päeva vastsündinu 1. Eluaasta imik 1-3 a. maimik (sõimeiga) 4-7 a. koolieelik 8-11 (t) ja 8-12 (p) kainik (eelpuberteet) 12-15 (t) ja 13-16 (p) mürsik 16-20 (t) ja 17-21 (p) nooruk Areng on ebaühtlane: teatud perioodidel on areng väga kiire (imikuiga, puberteet), mõni aga jääb teatud astmele kauemaks jne. Arengu käigus ilmnevad eriti tundlikud nn sensitiivsed perioodid. Nende perioodide
AGRESSIIVNE KÄITUMINE Referaat Juhendaja: Kaidi Hallik Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus ......................................................................................................... .......................2 Agressiivsuse teooriad ............................... .............................................................................3 Sünnipärane agressiivsus .......................................................................................................3 Frustratsiooniagressiivsuse hüpotees ............................................ .......................................4 Agressiivsus kui õpitud abitus ................................................................................................5 Agressiivsuse keskkonnategurid.................................................... .....................................
näitama. Patoloogia Kui skisoidsed jooned on väga tugevad, siis nad on külmad inimesed. Neil puudub empaatiavõime. Nad ei suuda asetada end teiste inimeste olukorda. Nad võivad ka saata korda selliseid tegusid ilma mingi süümepiinata tänu sellele, et nad ei taju teise inimese emotsiooni või valu, mis see võib endaga kaasa tuua. Seksuaalkurjategijad on väga tihti skisoidsete joontega. Agressiivsus Skisoidse inimese agressiivsus meenutab lapse agressiivsust. Väikelapsel on tihtipeale hirm. Hirm ja agressiivsus on omavahel seotud. Näiteks ebamugavustunne lapsel on seotud agressiivse reaktsiooniga, mis kõige lihtsamal kujul on sihiti karjumine. Hiljem jalgade trampimine, uste paugutamine. Lapselik agressiivsus ei ole konkreetselt kellelegi suunatud, vaid see on lihtsalt väljendatud agressiivsus. See vallandub ebamugavustunde baasil. Skisoidse inimese agressiivsus ei ole ka tihtipeale teistele suunatud
ununeda asjaolu, et sotsiaalsete oskustega seondub alati tihedalt ka eetiline ning moraalne aspekt. Tõhusast toimetulekust ja kasulikest oskustest tihtipeale ei piisa, need peavad olema ka moraalselt ja eetiliselt aktsepteeritavad. Siin tuleb mängu kasvatus: muidugi suudab ka kasvatamatu laps leida mõjusaid toimetulekuvõtteid nii rühmas tegutsemiseks kui kaaslastega suhtlemiseks, aga need ei pruugi alati eetiliselt parimad variandid olla. Mitmetes olukordades võib just agressioon osutuda tõhusaimaks vahendiks, samas kui sotsiaalselt aktsepteeritav meetod viib sihile hoopis aeglasemalt, kui üldse. Sel põhjusel ei juurdu sotsiaalselt hinnatud käitumine lapse käitumisarsenali iseenesest, vaid kasvataja peab aeg-ajalt jõulist survet avaldama, enne kui lapse käitumine ümbritsevatele inimestele vastuvõetavaks kujuneb. L. Kohlberg peabki just moraalseid norme inimsuhete põhiregulaatoriks ning iseloomustab
kui lapsel. Kui laps ärritub liigselt ja on rahutu- see on märk juba stressist. Vanemad peavad lapsi stressi eest kaitsma- lasta olla neil omaette, rahulikult, mitte pidevalt õppetades, liigsete inimeste eest, lärmi eest jne. Neil on vaja piisavalt taastumisaega. Agressiivsus on reaktsioon heameeleallikka kaotusele või hävimisele. Teiseks on see teade; tähendab, see on suunatud kellelegi, kes peaks selle vastu võtma ja seda mõistma. Seega on tegemist kommunikatsiooniga. Terve agressiivsus on nagu veri, mis ringleb psüühikas. See on energia, mis aitab lapsel teiste hulka minna ja seal endale kohta rajada. Laps vajab seda eluenergiat iseseisvudes ja vanemaist eraldudes, teisisõnu oma identiteeti luues. Vägivald on teise inimese vastu suunatud agressioon. Lapse tõsine ja pikaajaline väärkohtlemine põhjustab suhtlustraumasid ja aju arenguhäireid. Vanem ei tohi jätta oma last tähelepanuta, kui laps on haaratud tugevast tundetormist
Patoloogia Kui skisoidsed jooned on väga tugevad, siis nad on külmad inimesed. Neil puudub empaatiavõime. Nad ei suuda asetada end teiste inimeste olukorda. Nad võivad ka saata korda selliseid tegusid ilma mingi süümepiinata tänu sellele, et nad ei taju teise inimese emotsiooni või valu, mis see võib endaga kaasa tuua. Seksuaalkurjategijad on väga tihti skisoidsete joontega. Agressiivsus Skisoidse inimese agressiivsus meenutab lapse agressiivsust. Väikelapsel on tihtipeale hirm. Hirm ja agressiivsus on omavahel seotud. Näiteks ebamugavustunne lapsel on seotud agressiivse reaktsiooniga, mis kõige lihtsamal kujul on sihiti karjumine. Hiljem jalgade trampimine, uste paugutamine. Lapselik agressiivsus ei ole konkreetselt kellelegi suunatud, vaid see on lihtsalt väljendatud agressiivsus. See vallandub ebamugavustunde baasil. Skisoidse inimese agressiivsus ei ole ka tihtipeale teistele suunatud
3 3. Ülevaade agressiivsuse teoreetilistest käsitlustest Agressiivsuse teoreetilised käsitlused varieeruvad sõltuvalt sellest, milline teadusharu seda teemat on käsitleda võtnud. - sotsioloog näeb põhjusi sotsiaalsetes suhetes - geneetik leiab pärilikke faktoreid - psühholoog näeb põhjusi inimese psüühikas Mõisted agressiivsus ja vägivald on defineeritud sadadel eri viisidel, kitsamalt või laiemalt. Agressiivsus on laiem mõiste kui kuritegevus. Agressiivsuse teooriate üldine klassifikatsioon: Bioloogilised teooriad Need on teooriad, mis oma lähtekohalt on bioloogilised ning mis sisaldavad etoloogilisi, sotsiobioloogilisi ja arengulisi lähenemisi ning kommenteerivad füsioloogilisi faktoreid, mis mõjutavad agressiivsust: - etoloogilised teooriad: K
- Märkas, et laps vajab mängu ja piisavalt armastuse kogemist, et kasvada normaalselt Normaalse lapse jaoks kõige olulisemad mäng ja armastavad suhted, et nad kasvaksid üles mentaalselt ja psüühiliselt tervetena. Arengu etapid: normaalne autism (6-8 esimest elunädalat) laps on sulgunud iseendasse, siiski tajub ja kogeb seda, mis on ümber. Kaitseb sünteesimist. normaalne sümbioos(2-5 esimest elukuud) kiindumus hoidjasse. Kujutab ette, et on hoidjaga üks, ei ole ,,mina" tunnet. Toimub sulandumine, psüühilise arengu algus. Eneseväärikustunde alus. Oluline on õigeajastus. Põhi turvalisus. Omistab peamiselt positiivset. Halb jääb välja. Sümbioos kestab kuni 2 eluaasta lõpuni. Hoidja mõjutamine ja juhtimine. Eneseväärikuse jaoks on vaja kõikvõimusse tunnet. Laps mõistab, et pole emaga üks ja ei saa valitseda ema. Vanemad hakkavad esitama piiranguid. Tuleb olla järjekindel, muidu laps ei saa kõikvõimsuse tunnet täielikult kogeda.
3. Delikventne käitumine (alaealiste kuritegelik käitumine) 4. Autoagressiivne käitumine (enda vastu) Ülekaalus on antisotsiaalne käitumine, millele lisanduvad negatiivsed isiklikud jooned. V a n e ma t e e b a e f e kt i i v n e ka s v a t u s p r a kt i ka , mi l l e l e o n o ma s e d 4 p e aj o o n t · hoolimatus · kõikelubavus või olukord, kui lapsei saaaru, mis on talle lubatud ja mis mitte · liigne rangus, liiga suured nõudmised laspele · agressiivsus, vihkamine, halvad suhted lapsevanemate vahel Lastele tuleb seada piire ja teha seda nii, et lapsed sellest aru saaksid. Parim aeg reeglid kokku leppida on enne tegevust. Parim aeg probleemidega tegelda on nüüd ja praegu ja selles ümbruses, kus nad ilmnevad. Füüsiline karistus peab järgnema teole kohe. Oluline on, mis järgneb karistusele. Karistusele ei tohi järgneda karmust, peab järgnema hoolivuse näitamine. Ebaefektiivne - lohutada - süüdistada
4. Latentne faas- 6-14 eluaasta-seksuaalsete ihade mahasurumine. 5. Genitaalne faas- 14-20 eluaasta- adekvaatne seksuaalsus. Peab olema eneseseksuaalsuse tunnistamine välja arenenud. See võib kesta ka kõrge eani. Freud eeldab, et sekssuaalne energia e libido on fikseerunud teatud faasis, mis tingib teatud iseloomu. Kui on fikseerunud oraalsesse faasi, siis seda inimest iseloomustavad sõltuvuse vajadused. Anaalses agressiivsus kas ülekontrolli või alakontrolli viisil. Fallilise puhul on probleeme seksuaalse identiteediga. Erik Homburger Erikson (1902-1994). Isast ei tea midagi, ema abiellus lastearstiga. Eriksonile ei meeldinud õppida, talle meeldis reisida. Kohtus Anna Freudiga (Sigmund Freudi tütrega). Harvardi ülikooli professor omandaMATA kõrgharidust. Psühhosotsiaalne arenguteoorie (ego-analüütiline). Erikson arvab, et sotsiaalne ümbrus on olulisem kui seksuaaljõud (arenguseisukohalt)
Tallinna Ülikool Terviseteaduste- ja Spordi Instituut Agressiivsus spordis. Koostaja : Polina Tajurskaja Rühm : TK-3kõ Juhendaja : Joe Noormets Tallin 2010 Agressiivsus ja sport. Agressivsuse problem spordis omab praktilise tähenduse. Paljud treenerid ja sportlased peavad agressivsust oluliseks edusaavitamise viisiks. Teoreetikud
o Rolli-identiteedi mudel – kleepsud, tassid , see on osa sellest kes a olen - Meeletäiusele suunatud sekkumised (mindfulness) o Meeletäiuse meditatsioon, heasoovlikkuse meditatsioon o Mõju nii objektiivsele kui ka subjektiivsetele väljunditele Agressiivsuse ja kriminogeense käitumise sotsiaalsed mõjurid - Sotsiaalpsühholoogias – igasugune käitumine mille eesmärk on kahjustada teist inimest, kes seda ei soovi - Agressiivsus on käitumine mitte emotsioon - Vägivald – agressiivsus mille eesmärk on suur füüsiline kahju nt vigastused, surm Agressiivsuse vormid - Füüsiline – eesmärk füüsiline kahju - Verbaalne – sõnadega kahju tekitamine - Sotsiaalne – teise inimese sotsiaalsete suhete eesmärgipärane kahjustamine nt grupist välja arvamine, tagarääkimine, silent treatment (sotsiaalne valu kestab kauem kui füüsiline - Otsene – ohver füüsiliselt kohal
1. oktoober.) 11 Agressiivne, vägivaldne laps Agresiivsus tähendab pealetükkivust, löögivalmidust. Seega ei ole tegemist täiesti negatiivse mõistega. Tänapäeval mõistetakse aga agresiivsuse all käitumist, mis on suunatud kellegi kahjustamisele. Agressiivsus võib avalduda väga erineval moel. On olemas impulsiivne agressiivsus, s.t. vihast, ärritusest või hirmust tingitud kontrollimatu, hoolimatu vägivallahoog. Inimene on ülierutunud, tema vererõhk on kõrge ja süda lööb harilikust kiiremini. Selle vastandiks on tahteline agressiivsus, etteplaneeritud, mingile kindlale eesmärgile suunatud tegevus, millest alati ei pruugi arugi sada, et tegemist on agressiivsusega. Tahteline agressiivsus on tihtipeale seotud kuritegeliku käitumisega.
Ego "mina". Id vanemates tõlgetes tähenab see "tema" (see tõlge on suhteliselt ebatäpne), uuem tõlge pakub "miski" (see on täpsem). Freudi meelest isiksus koosneb kolmest komponendist. Kui inimene sünnib, siis on ainult üks komponent. Ülejäänud kujunevad välja elu jooksul. 1. Id ehk miski on kaasasündinud komponent ning inimese psüühilise energia allikas. Sellel rajanebki isiksus ning elukogemused ega moraal eriti ei mõjuta. Ei allu loogikale, eetikale. Id püüdleb soovide ja vajaduste rahuldamise poole. Kui id on liiga tugev, siis on hästi raske kiusatusele vastu panna. 2. Umbes kuuendal elukuul hakkab tekkima ego. See on see, kui laps hakkab kõhklema selles, kas kõik, mida suhu toppida, on ikka hea ja söödav. Teiseks eluaastaks on ego välja kujunenud ehk laps suudab ennast eraldada ümbritsevast keskkonnast. Ego on vaja
Kui mõnel lapsel on sellega raskusi, siis suure tõenäosusega on probleemid ka hilisemas eas. Kahjuks on laste hulgas ka neid, kellega koos on raske ja ebameeldiv olla. Kui grupis on selline isik, kes pidevalt surub peale oma ideid ja mõtteid, siis enamus lapsi hakkavad sellisest kaaslasest eemalduma. 5. Aktsepteerituse ja tõrjutusega seotud tegurid. On välja toodud neli peamist valdkonda, mis eristavad aktsepteeritud ja tõrjutud lapsi agressiivsus eemale tõmbumine sotsiaalsus kognitiivsed oskused Aksepteeritud lapsed on sotsiaalsemad, vähem agressiivsed või eemaletõmbunud ning kognitiivselt kompetentsemad kui tõrjutud ( Newcomb, Bukowski, Pattee, 1993). Aksepteeritud lapsed on väga suhtlemisaltid, nad leiavad endale kiiresti sõbrad ja nendega tahetakse mängida. Samas võivad aktsepteeritud lapsed olla ka tülinorijad. Tõrjutud laste juures hakkab silma agressiivsus ja eemaletõmbumine
Räägib kahte tüüpi psüühilistest protsessidest: 1) Arenenud evolutsiooni käigus, kõrgematel loomadel ühine 2) Märgiliselt vahendatud, arenenud inimese arengu käigus. Imikuiga ja seotusteooria H. Harlow – Katse leidis, et kui emast eraldi kasvatada ahvipoegi, siis hoolimata sellest, et teised inimesed hoolitsesid nende eest, olid nad ikkagi oma eakaaslaste arengus erinevad. Ahvi beebi katsetudsed: See kes toitis, ei ole oluline, häda olukorras ja turva tunnet tahtes läheb ahvipoeg selle teise juurde. Armastus tekib selle ema vastu, kes pakub emotsionaalset sidet, mitte selle ema vastu, kes rahuldab lapse vajadusi. Murdeiga Murdeiga vanuseline piiritlemine on raske; esimene haisting (lõhna tundmine, nt lõhnaõli) annab märku, et midagi toimud muutused hormoonides; hüpotaalamus on seotud murdeea algusega, reguleerib murdeiga. HPG telg – Aktiveerub juba looteeas; lapseeas on telg inaktiivne.
...............179 Suhted ühiskonnaga................................................................................................181 Enesekesksuselt vastastikuste suheteni..............................................................181 Sõprussuhted......................................................................................................182 Suhe täiskasvanutesse muutub...........................................................................183 Moraal................................................................................................................184 Harrastused.............................................................................................................189 NOORUS 12/13 – 20/25 AASTAT.......................................................194 Nooruse arenguväljakutsed....................................................................................194 Nooruse kriisid............................
Ühes võluvedelik, mida ei ole võimalik saada kusagilt. Teises vesi. Kui läheb võluvedelikuga pudel katki on õnnetum, kui siis kui läheb pudel katki. Aga kui ei tea mis on kummaski pudelis, siis ei ole kahju, kui miski katki läheb. Ise anname asjadele tähendusi Inimese elus on kogu aeg kriisid, mida ta peab ületama ja stabiliseeruma Kriisietapid inimese arengus- sünd kuni teine elukuu- sünni kriis. Teine elukuu kuni esimene aasta- stabiliseerumine. Esimene eluaasta kriis seoses käima hakkamisega. Esimene kuni kolmas eluaasta stabiliseerumine. Kolmas eluaasta- eneseteadvuse ,,mina" läbimurre. Kolm kuni kuus stabiliseerumine. Kuues eluaasta kriis seoses kooli astumisega. Seitse kuni 12- stabiilne. 9 kuni 13 on murdeea kriis. 13 kuni 17 eluaastat- stabiliseerumine. 17 eluaastat- noorukiea kriis. Teooria MIINUSED Lähima arengu tsoon on ähmane, liigavähe seletatakse lapse edasiarenemist(peaks täpsemalt seletama)
See, mida eri uuringutes on püütud ja püütakse kindlaks teha, on teatavad pärilikud eelsoodumused ehk osa indiviidide suurem tõenäosus pärilike faktorite mõjul kujuneda kurjategijaks kui teisel. Kas sellised eeludsed tegelikkus realieeruvad, sõltub omakorda keskkonnamõjutustest, mis ühel juhul niisuguseid eelsoodumusi võimendavad ja teisel juhul edukalt neutraliseerivad. Näiteks väikelaste uuringutega on näidatud, et omandamisest keskkonna mõjul, iseloomustab agressiivsus lapsi juba varases eas. Kõige kõrgemad füüsilise agressiivse käitumise näitajad theti ühes uuringus kindlaks kolme aasta vanusetel lastel ning mitte murdeealistel ja noorte täisealiste, kui on kõrged kriminaalse aktiivsuse näitajad. (Tremblay, 2000, lk 19-24) Kolme aasta vanuselyt ei saa veel ilmselt rääkida sotsialiseerimise olulistest mõjudest indiviidide omaduste, sh agressiivsusele. Agressiivsuse kontrollimise ja sotsiaalselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
