aeg. Tavainimeste hulgas võib olla arvamusi, et mõni keel on hästi keeruline, teine jällegi on ,,primitiivne", et kui keelt ei hooldata, muutub see ,,lihtsamaks" jne. Tavaliselt need on impressionistlikud väited, mis mõnikord võivad põhineda mõne kõnelejaskonna poliitilisel, tehnoloogilisel jms mahajäämusel. Vähene morfoloogia ei ole ,,mahajäämuse" tunnus. Samas pole seda keerukas morfoloogia. Analüütilised keeled aglutineerivad keeled flekteerivad (fusionaalsed) keeled Igas keeles on ülekaalus mõni tendents (ülejäänud on ka esindatud, kuid tagasihoidlikumalt), kuid arengu/muutuse käigus võib see muutuda. Nt soome-ugri keeled on algselt aglutineerivad, kuid tänapäeval pole aglutinatsioon säilinud võrdsel määral kõigis keeltes. Ungari keel on aglutineerivam kui soome; soome on aglutineerivam kui eesti. Eesti keel on juba aglutineeriv-flekteeriv. Viimasel ajal kasvab eesti keeles analütism. Vene keel on
o morfoloogia o fonoloogia 20. sajand o Palju eri koolkondi alates 1950. aastatest. o Noam Chomsky, generativism ja universaalne grammatika. (keele struktuur on kaasasündinud) o Keeletüpoloogia: keelte võrdlemine autentse materjali põhjal. o 20. saj viimasel veerandil sotsio- ja psühholingvistika kiire areng. 4 Maailma keeled ja nende liigitamise alused. Keelte tüpoloogiline liigitus (morfoloogia alusel: isoleerivad, aglutineerivad, flekteerivad e fusiivsed ja polüsüsnteetilised keeled). Keele päritolu. Keelekontaktid. Maailma keelte arv Keelte liigitamine 6000-7000 elavat loomulikku keelt Genealoogiline (päritolu) Karlsson 2002 (Grimes (toim) 1996): Tüpoloogiline (struktuuri järgi) Aasia 2165 (32%) Areaalne (piirkond)
Fookuses rahvuskeelte kirjeldamine. Põhiidee: keeled on vormilt erinevad ja neid ei saa kirjeldada mingi universaalse malli järgi. Keelte tüpoloogiline liigitus Humboldti järgi: 1. Isoleerivad keeled nii grammatilised vahekorrad kui ka süntaktilised funktsioonid on väljendatud enamasti sõnade järjekorra abil. Puuduvad seotud morfeemid. Kõik sõnad on muutumatud, selgelt eristatavad tervikud. N: vietnami ja hiina keel. 2. Aglutineerivad keeled grammatilisi vahekordi väljendatakse mitmesuguste keeleelementidega, mis liituvad üheks sõnaks ja millel on alati omaette kindel tähendus ja iseseisev olemus. Tüvesid ja lõppe kokku liimiv keel. Kasutab rohkesti seotud morfeeme, mis liituvad muutumatu sõnatüvega. Samale tähendusele vastab samakujuline tunnus/lõpp. N: türgi keel. 3. Flekteerivad (fusiivsed) keeled grammatilise tähenduse muutused väljendatakse
– (süntaks) – morfoloogia – fonoloogia 20. sajand • Palju eri koolkondi alates 1950. aastatest. • Noam Chomsky, generativism ja universaalne grammatika. • Keeletüpoloogia: keelte võrdlemine autentse materjali põhjal. • 20. saj viimasel veerandil sotsio- ja psühholingvistika kiire areng. 4 Maailma keeled ja nende liigitamise alused. Keelte tüpoloogiline liigitus (morfoloogia alusel: isoleerivad, aglutineerivad, flekteerivad e fusiivsed ja polüsüsnteetilised keeled). Keele päritolu. Keelekontaktid. Maailma keelte arv • 6000 -7000 elavat loomulikku keelt Karlsson 2002 (Grimes (toim) 1996): • Aasia – 2165 (32%) • Aafrika – 2011 (30%) • Austraalia ja Okeaania – 1302 (19%) • Ameerika – 1000 (15%) • Euroopa – 225 (3%) Keelte liigitamine • Genealoogiline- päritolu järgi • Tüpoloogiline- keelte sugulus on tähtsusetu
Sõnadevahelisi suhteid lauses väljendavad põhiliselt abisõnad ja sõnade järjekord (inglise keel) b) sünteetilised keeled Sõnade seoseid lauses väljendavad sõnade koostisosad, nt tunnused ja lõpud. II. a) isoleerivad keeled Keeled, mis ei kasuta seotud vorme. Puudub sõnade muutmine (ka sõnatuletus) ehk puudub morfoloogia. (vana-hiina keel, jaapani keel). Kasutatakse SJ ja abisõnu, harilikult on kõik sõnad ühesilbilised. b) aglutineerivad keeled Aglutinatsioon on sõnavormide moodustamise viis, mille korral sõnavorm liidetakse kokku morfeemidest nii, et eri morfeemid ei mõjuta üksteise välist kuju. Sõnavorm jaguneb selget tähendust kandvateks osadeks, sõna lihttüvi ei muutu. Igal sõnaosal on oma kindel grammatiline funktsioon (soome, ungari, türgi-tatari keeled). c) polüsünteetilised keeled Semantiliselt tähtsad elemendid antakse edasi seotud vormi abil. Nt lause öeldis ja tema laiendid moodustavad ühe sõna
Isoleerivad keeled nii grammatilised vahekorrad kui ka süntaktilised funktsioonid on väljendatud enamasti sõnade järjekorra abil. Puuduvad seotud morfeemid. Kõik sõnad on muutumatud, selgelt eristatavad tervikud. N: vietnami ja hiina keel. N: vietnami keel Tôi àn cam. Mina söö- apelsin ´sõin apelsine´ Tôi làm hai tôi. Mina tee- kahju mina ´tegin endale haiget´ làng tôi küla mina ´minu küla´ 2. Aglutineerivad keeled grammatilisi vahekordi väljendatakse mitmesuguste keeleelementidega, mis liituvad üheks sõnaks ja millel on alati omaette kindel tähendus ja iseseisev olemus. Tüvesid ja lõppe kokku liimiv keel. Kasutab rohkesti seotud morfeeme, mis liituvad muutumatu sõnatüvega. Samale tähendusele vastab samakujuline tunnus/lõpp. N: türgi keel. Näide türgi sõna adam ´mees´ käänamisest (Comrie 1989) Singular Plural Nominative adam adam-lar
fonoloogia - XX sajandi põhitunnuseid: o Palju eri koolkondi alates 1950. aastatest. o Noam Chomsky, generativism ja universaalne grammatika. o Keeletüpoloogia: keelte võrdlemine autentse materjali põhjal. o 20. saj viimasel veerandil sotsio- ja psühholingvistika kiire areng. 4. Maailma keeled ja nende liigitamise alused. Keelte tüpoloogiline liigitus (morfoloogia alusel: isoleerivad, aglutineerivad, flekteerivad e fusiivsed ja polüsüsnteetilised keeled). Keele päritolu. Keelekontaktid. Maailma keelte arv • 6000 -7000 elavat loomulikku keelt Karlsson 2002 (Grimes (toim) 1996): • Aasia – 2165 (32%) • Aafrika – 2011 (30%) • Austraalia ja Okeaania – 1302 (19%) • Ameerika – 1000 (15%) • Euroopa – 225 (3%) Keelte liigitamine: • Genealoogiline • Keelte sugulus – ja põlvnemissuhted • Keelepuud
Nostraatkeelte geneetiline sugulus ei ole tõestatud, kuid on siiski huvitav tähele panna, et nendeks peetakse nt afro-asiaadi, draviidi, indo-euroopa, korea jms 2) Tüpoloogiline liigitus keele liigitus struktuuri järgi: analüütilised ehk isoleerivad keeled(sõnad ei muutu, lausestruktuuri ülesehitus sõnade järjekorra abil), aglutineerivad ehk afiksaalkeeled(palju käände ja pöördelõppe ehk grammatilisi morfeeme, mis liidetakse sõna tüvele, nt poistelegi), flektiivsed ehk fusioonikeeled(ühte morfeemi koondatud palju tähendusi, sõnad küll muutuvad aga sõnalõppe eristada raske), polüsünteetilised keeled(liitub palju erinevaid morfeeme väga pikaks sõnaks)
Keelekontaktid Keelte arv on 6000-7000 Keelte liigitamine • Genealoogiline- jagab keeled sugulus ja põlvnemissuhete alusel • Tüpoloogiline-jagab keeled nende struktuuri ja sõnavara omaduste järgi • Areaalne-jagab keeled piirkondade järgi, kus neid kõneldatakse • Sotsiolingvistiline-keelte liigitus kasutuse ja staatuse järgi ühiskonnas Tüpoloogiline liigitus • Keelte liigitus struktuuri järgi: – analüütilised ehk isoleerivad keeled – aglutineerivad ehk afiksaalkeeled – flektiivsed ehk fusioonikeeled – polüsünteetilised keeled Keelekontaktid • Keelekontakti koht: kakskeelne inimene • Substraat on kontaktis olnud keel(t)est jäänud keelelised mõjud. • Keelekontaktide tulemusel võivad tekkida pidžinkeel (selles on mõlema kontaktis oleva keele sõnu ja elemente, kuid puudub stabiilne kasutav kõnelejaskond ja kinnistunud grammatika; võib olla kreoolkeele tekkimise
absoluutsed universaalid- omadused, mis esinevad kõigil või peaaegu kõigil maailma keeltel adverb e. määrsõna adverbiaal e. määrus- verbi laiend, mis ei ole objekt ega predikatiiv afektiivne e. emotiivne tähendus- kui lisatähenduses sisalduv tugev emotsionaalne laeng, kutsutakse niimoodi afiks e. seotud morfeem afiksaaladverb e. abimäärsõna afrikaat- kui konsonandi hääldamisel õhuvool katkeb, kuid kulgla taasavanemisel tekib tugev vabanemismüra aglutineerivad keeled- neis on rohkesti muuteelemente, eriti sõnatüvele lisanduvaid järelliiteid. aktant e. kohustuslik nominaalne moodustaja Aktionsart- tegevuslaad aktsent- kasutatakse nii rõhu kui kõrguse kohta akustiline foneetika- kõnelemisel tekkivaid helilaineid uuriv foneetika allkeel- erinev keelekuju, nt. mingi eriala, rühma või isiku keel allofoon- foneemi variant allomorf- morfeemi variandid antonüümia- semantiline vastandussuhe
sama sõnaga seostudes nn paralleelvorme. Formatiiv – on kõigi ühes sõnavormis kajastuvate grammatiliste tähenduste ühisväljendus. Formatiiv võib olla ka kumulatiivne, liigendamata tervik ja väljendada mitut tähendust korraga, näiteks mitmuse partitiivi lõpp –sid väljendab korraga nii mitmust kui partitiivi, kuid ei ole osadeks jaotatav. 2. Sõnavormide moodustamine. Analüütilised ja sünteetilised keeled. Isoleerivad, aglutineerivad, polüsünteetilised ja flekteerivad keeled. Aglutinatsioon. Fleksioon (fusioon). Eesti kirjakeele flektiivsed jooned (4). Morfoloogiliselt on erinevused keelte vahel väga suured. a) analüütilised keeled Sõnadevahelisi suhteid lauses väljendavad põhiliselt abisõnad ja sõnade järjekord (inglise keel) b) sünteetilised keeled Sõnade seoseid lauses väljendavad sõnade koostisosad, nt tunnused ja lõpud. II. a) isoleerivad keeled
funktsioonid on väljendatud enamasti sõnade järjekorra abil. Puuduvad seotud morfeemid. Kõik sõnad on muutumatud, selgelt eristatavad tervikud. N: vietnami ja hiina keel. N: vietnami keel Tôi àn cam. Mina söö- apelsin ´sõin apelsine´ Tôi làm hai tôi. Mina tee- kahju mina ´tegin endale haiget´ làng tôi küla mina ´minu küla´ 2. Aglutineerivad keeled grammatilisi vahekordi väljendatakse mitmesuguste keeleelementidega, mis liituvad üheks sõnaks ja millel on alati omaette kindel tähendus ja iseseisev olemus. Tüvesid ja lõppe kokku liimiv keel. Kasutab rohkesti seotud morfeeme, mis liituvad muutumatu sõnatüvega. Samale tähendusele vastab samakujuline tunnus/lõpp. N: türgi keel. Näide türgi sõna adam ´mees´ käänamisest (Comrie 1989) Singular Plural Nominative adam adam-lar
Vastavalt sellele, missuguseid funktsioone saab sõna lauses kanda, võib ta seostuda ka erinevate morfoloogiliste kategooriatega. Oma võimelt seostuda morfoloogiliste kategooriatega jagunevad sõnad kolme suurde klassi: käändsõnad, pöördsõnad ja muutumatud sõnad. 12. Keelte morfoloogilised põhitüübid - (a) isoleerivad keeled neis ei ole seotud morfeeme, kõik sõnad on muutumatud, selgelt eristatavad, isoleeritud tervikud, nt vietnami ja hiina keel (b) aglutineerivad keeled omane on tüvesid ja lõppe kokku liimida, kasutatakse rohkesti seotud morfeeme, mis tavaliselt liituvad muutumatu sõnatüvega. Morfoloogilisi variatsioone järelikult ei ole. Samale tähendusele (funktsioonile) vastab süstemaatiliselt samakujuline tunnus/lõpp, nt türgi keel, ka eesti keel c) fusiivsed keeled rohkesti tüvesiseseid, tähendust mõjutavaid häälikuvariatsioone. Samal
markeeritud nähtused; * lapsed omandavad markeerimata keelenähtused varem kui markeeritud nähtused; * markeeritud nähtused on keele ja kõne häirete (nt afaasia) suhtes resistentsemad kui markeerimata nähtused. Tegelikult peegeldab markeerimata liikmete eelistamine suhtleva inimese ökonoomsustaotlust: tähtsad ja sagedased mõisted saavad säästlikuma keelekuju. Kuid keeltes esineb ka loomulikkuskonflikte. *Keelte morfoloogilised põhitüübid 1) isoleerivad 2)aglutineerivad 3)fusiivsed Isoleerivas keeles ei ole seotud morfeeme. Kõik sõnad on muutumatud, selgelt eristatavad, isoleeritud tervikud. Isoleerivate keelte tüüpiliste näidetena mainitakse enamasti vietnami ja hiina keelt. Näiteks mitmuslikkust ja minevikku ei väljendata tunnustega ega selles näites ka ajaadverbiga, vaid nimetatud tähenduste üle tuleb otsustada kõnesituatsioonist lähtudes. Sõnadevahelisi suhteid väljendatakse lauses sõnajärje, prosoodiliste vahendite ja
Eristas sünkroonilist ja diakroonilist keele uurimist. Olulisim uutest mõistetest oli struktuur – kooslus, mis koosneb teatud viisil struktureerunud osade väärtustest, mis üksteisest erinevad ning on osalt määratletud selle kaudu, millised on selle teised osad. Ise oma mõtteid kirja ei pannud, seda tegid tema õpilased – panid loengukonspektidest kokku raamatu. 4. Maailma keeled ja nende liigitamise alused. Keelte tüpoloogiline liigitus (morfoloogia alusel: isoleerivad, aglutineerivad, flekteerivad e fusiivsed ja polüsüsnteetilised keeled). Keele päritolu. Keelekontaktid. Keelte tüpoloogiline liigitus: Isoleeriv - (hiina, vietnam) Käändeid pole, sõnamuutmine puudub, selleks otstarbeks kasutatakse abisõnu. Aglutineeriv - (kirundi, eesti) kasutatakse süntaktiliste seoste väljendamiseks sõnamuutmist. Sõna muutevormide moodustamine tüvele afikseid liites nii, et tüve ja
noomeni inkorporatsioon (noun incorporation), mis tähendab noomenite liitmist verbitüvedega. Neis esineb tihti keerukaid kongruentsisüsteeme. 17. Fusiooni indeks arvutatakse kokku sõnade hulgas olevad eristatav morfeemid. Kui eristatavaid morfeeme on vähem kui tähendusi, on fusiivne keel. Võib nimetada ka keeletüüpide kontiinuumiks, mille üks ots on ideaalses aglutineerivas keeletüübis ja teine ideaalses fusioonikeeles. Keeled on aglutineerivad siis, kui esinevad morfeemid, on lihtsasti määratletavad. Vastand: keel on fusioonikeel, kui morfeemipiire on raske määratleda, kuid fusioonikeeled kasutavad nt abisõnu. Absoluutset fusiooni ja aglutineerivat keelt pole olemas. Sel juhul oleksid kõik keele morfeemid supletiivsed (nende vahel puuduks vormiline sarnasus ja neid seoks teistega ainult tähendus). 18. Peasõna ja laiendi markeerimine Morfoloogilised ühendused moodustajate vahel. Miks neid on vaja siduda omavahel
Fusionaalsed ja aglutinatiivsed muutused eesti keeles. Põhilised morfoloogilised keeletüübid: – isoleeriv: vee sisse – aglutineeriv: vee+sse – flekteeriv e fusionaalne: vette – polüsünteetiline: ? vettitakse (verb ja objekt seotud) Fusionaalsed muutused eesti keeles: *vete+hen> veteen > vette Aglutineerivad muutused eesti keeles: *vet+te+sse, vee+de+sse Mitmeid muid uusi aglutineerivaid analoogiamuutusi (si-minevik jm.) Viitso: eesti keel on kvaasiaglutineeriv keel 30. Eesti keele tüübi muutumine. Eesti keel on kujunenud aglutineerivast algläänemeresoomest flekteerivaks keeleks kvaasiaglutineeriva vaheastme kaudu. 31. Kuidas on eesti keel saanud oma sõnavara? Omatüved, laentüved (jagunevad otselaenudeks ja kaudlaenudeks), võõrtüved, tehistüved. 32
– Isoleeriv(sõnad koosnevad ainult tüvedest): vee sisse – Aglutineeriv(uute sõnade moodustamine toimub ainult afikseid lisades): vee+sse – flekteeriv e fusionaalne(lisatakse afikseid ja teisendatakse): vette – polüsünteetiline(sõnad koosnevad paljudest morfeemidest): ? vettitakse (verb ja objekt seotud) Fusionaalsed muutused eesti keeles: *vete+hen> veteen > vette Aglutineerivad muutused eesti keeles: *vet+te+sse, vee+de+sse Mitmeid muid uusi aglutineerivaid analoogiamuutusi (si-minevik jm.) Viitso: eesti keel on kvaasiaglutineeriv keel. 31. Kuidas on eesti keel saanud oma sõnavara? 32. Eesti keele omasõnavara kihistused. Uurali tüvesid on 97-149, soome-ugri tüvesid on 134-206, läänemeresoome- permi tüvesid 42-85, läänemeresoome-volga tüvesid 103-158. 33. Sugulussõnavara kujunemine eesti keeles.
Ta keskendus täpse ning formaliseeritud süntaksiteooria loomisele. Lausete genereerimine tähendab grammatiliste lausete eristamist mittegrammatilistest mitmesuguste reeglite alusel. Chomsky loodud mõistetest tuntumad keelepädevus ja esitlus, süntaktiline süvastruktuur ja pindstruktuur ning transformatsioon reegel, mis muudab süntaktilist struktuuri. 4. Maailma keeled ja nende liigitamise alused. Keelte tüpoloogiline liigitus (morfoloogia alusel: isoleerivad, aglutineerivad, flekteerivad e fusiivsed ja polüsüsnteetilised keeled). Keele päritolu. Keelekontaktid. Maailma keelte arv 6000-7000 elavat loomulikku keelt. Karlssoni õpiku järgi: Aasia 2165 (32%) Aafrika - 2011 (30%) Austraalia ja Okeaania 1302 (19%) Ameerika 1000 (15%) Euroopa 225 (3%) Keelte liigitamine: genealoogiline päritolu järgi, sugulaskeeled pärinevad ühest algkeelest tüpoloogiline sarnasuse järgi,
arusaadavuse Konversatsioonianalüüs e vestlusanalüüs uurib audentseid vestlusi. Peaeesmärgiks on avastada vestluse struktuur. Argivestluse puhul on inimesed üksteisega võrdsed, institutsionaalse vestluse puhul on osalejatel teatud vorm ees, kuidas on vaja suhelda. Kvantitatiivne sotsiolingvistika 13. Keelte tüpoloogiline liigitus (morfoloogiline ja sõnajärje tüpoloogia) Morfoloogiline : See on see, mille Humboldt välja pakkus (isoleerivad, aglutineerivad, flekteerivad e fusioonikeeled ja polüsünteetilised). Struktuuri järgi tüüpidesse jagamine. Keelte tüpoloogiline liigitus 1. isoleeriv (puudub morfoloogia) nt, vietnami keel, millel on grammatilised lõpud puudu 2. aglutineeriv (grammatilised lõpud liidetud sõnadele) nt, türgi keel 3. flekteeriv (sõnatüvi muutub) nt, rootsi keel 4. polüsünteetiline-inkorporeeriv ( tüved koonduvad pikkadesse sõnadesse) 14. Psühholingvistika
1) isoleerivad keeled – sõnad ei muutu, pole seotud morfeeme, seega tunnuseid ega lõppe, ees- ega järelliiteid. Sõnad on harilikult ühesilbilised (sõnadega väljendatakse nii leksikaalset kui ka grammatilist tähendust) ja nende seost lauses väljendab sõnajärg ja intonatsioon, seoste selgemaks esiletõstmiseks kasutatakse abisõnu (selline on nt mandariini-hiina keel, samuti vietnami keel). 2) aglutineerivad keeled, kus on rohkesti muutetunnuseid, eriti sõnatüvedele liituvaid afikseid (tunnuseid ja lõppe), s.t seotud morfeeme. Sõnaosad liituvad üksteisele peaaegu mehaaniliselt, otsekui liimitaks neid üksteise külge. Piirid morfeemide vahel on suhteliselt selged. Ühele tähendusele vastab üks vorm. Sellist tüüpi esindavad turgi keeled, polüneesia ja altai keeled, ungari ja ka soome keel rohkem kui eesti keel.
markeeritud liige. Markeeritud nähtused alluvad keelemuutustele kergemini kui markeerimata nähtused. 27. Keelte morfoloogilised tüübid. Isoleerivad keeled - neis ei ole seotud morfeeme. Kõik sõnad on muutumatud, selgelt eristatavad, isoleeritud tervikud. Isoleerivas keeles väljendatakse sõnadevahelisi suhteid lauses sõnajärje, prosoodiliste vahendite ja sageli muutumatuid sõnu meenutavate partiklite abil. Aglutineerivad keeled - tüvesid ja lõppe kokku liimivad keeled, kasutatakse palju seotud morfeeme, mis tavaliselt liituvad muutumatu sõnatüvega. Morfoloogilisi variatsioone ei ole. Fusiivsed keeled - rohkesti tüvesiseseid, tähendust mõjutavaid häälikuvariatsioone. Morfide segmenteerimine on sel juhul raske või isegi võimatu. Samal grammatilisel tähendusel võib olla mitmeid avaldumisvorme. Polüsünteetilised keeled - väga palju seotud morfeeme ning nende tähendus sisaldab tavaliselt
Selle kaudu toimub kaitse juba osaliselt lagundatud bakterite ja rakuderbise vastu. humoraalse immuunsuse iseloomustus-B-lümfotsüüdid on umbes 15% lümfotsüütide koguarvust. Antigeenid on keerulised orgaaanilised ained, mis organismi sattunult tekitavad immuunvastuse. Antigeensed omadused on bakteritel, viirustel, võõrastel rakkudel, organismi enda muunduunud rakkudel. Humoraalse immuunsuse toimemehhaismid- immuunglobuliinid(neutraliseerivad, aglutineerivad või pretsipeerivad lahustuvaid haigustekitavaid võõraineid. Seejärel makrofaagid kõrvaldavad antikeha kompleksid. 72.Kuseelundkond Anatoomilised osad-Neerud ja kuseteed Neerude ehitus-Oakujulised (ERALDI LEHEL) Neerude paiknemine- Paiknevad üks vasakul pool ja teine paremal pool kumbagi kopsu all selja poolel. Neerude verevarustus-Arteriaalne veri kõhuaordist läbi mõlema neeruarteri, parem ja vasak neeruveen suunduvad õõnesveeni, neerude verevarustus moodustab 25% südame
granulotsüütide le sidumine B-lümfotsüüdi IgD Monomeer membraani koostisosa Ig-st on kõige rohkem sooles IgA-d. · Immuunglobuliinid Neutraliseerivad Aglutineerivad või Pretsipiteerivad (lahustuvad haigusttekitavaid võõraineid) Komplemendi fikseerimine ja aktivatsioon. · Seejärel fagotsüteerivad rakud, peamiselt makrofaagid, kõrvaldavad antigeen- antikeha kompleksid. Allergia. Korduv võõrainele eksponeerimine võib viia organismi muundunud, enamasti suurenenud reaktsioonivalmiduseni. Immuunsus. Kui organism on võimeline mingit võõrainet oma kaitsesüsteemi
granulotsüütide le sidumine B-lümfotsüüdi IgD Monomeer membraani koostisosa Ig-st on kõige rohkem sooles IgA-d. · Immuunglobuliinid Neutraliseerivad Aglutineerivad või Pretsipiteerivad (lahustuvad haigusttekitavaid võõraineid) Komplemendi fikseerimine ja aktivatsioon. · Seejärel fagotsüteerivad rakud, peamiselt makrofaagid, kõrvaldavad antigeen- antikeha kompleksid. Allergia. Korduv võõrainele eksponeerimine võib viia organismi muundunud, enamasti suurenenud reaktsioonivalmiduseni. Immuunsus. Kui organism on võimeline mingit võõrainet oma kaitsesüsteemi
sünteetiline keel) o Kuidas neid elemente liidetakse (nt kas sõna ette või sisse jne) Wilhelm, Schlegel, Humboldt lisalugemine Moodle'is · 19. Saj klassikalise morfoloogilise tüpoloogia keelte jaotus = kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub · Analüütilised vrd ee k laua peale; (vieetnami keel, eesti keel) · Sünteetilised ee k lauale; · Polüsünteetilised väga palju morfeeme sõna küljes. Sünteetiline aglutineerivad keelet · Morfeemide liitumise liigid o Fusioon morfeemide piirid on hajusad nt murda, surra (tegevusnime tunnust ei saa tüvest eraldada) mofeemis, on mitmuse ja osastava u on sulandunud. o Kumulatsioon ühes morfeemis mitu tähendust, nt vete (PL-GEN vesi), sang (sing PST) o Muutumine sama tähendusega morfeemi kuju erinevates ümbrustes muutub
põhinev vormimoodustusviis, nt sinka-vonka, kilin-kolin, kimpsud-kompsud, sinna-tänna, kribinal-krõbinal, siuh-säuh. Keele morfoloogilised põhitüübid - 1) isoleerivad keeled sõnad ei muutu, pole seotud morfeeme, seega tunnuseid ega lõppe, ees- ega järelliiteid. Sõnad on harilikult ühesilbilised ja nende seost lauses väljendab sõnajärg ja intonatsioon, seoste selgemaks esiletõstmiseks kasutatakse abisõnu (selline on nt mandariini-hiina keel, samuti vietnami keel). 2) aglutineerivad keeled, kus on rohkesti muutetunnuseid, eriti sõnatüvedele liituvaid tunnuseid ja lõppe, seega seotud morfeeme. Sõnaosad liituvad üksteisele peaaegu mehaaniliselt, otsekui liimitaks neid üksteise külge. Piirid morfeemide vahel on suhteliselt selged. Ühele tähendusele vastab üks vorm. Sellist tüüpi esindavad türgi (ja üldse turgi keeled), polüneesia ja altai keeled, ungari ja ka soome keel rohkem kui eesti keel. 3)
globuliin. 2 oksüdaasi aktiivsus, vase sidumine, plasmiini ja proteinaasi pidurdus, uriiniga mitteeritatava hemoglobiini sidumine. - raua trantsport, lipiidide (kolesterooli) trantsport. - immuunglobuiinid (antikehad bakteriaalsete antigeenide ja kehavõõra valgu vastu). Põletikuliste haiguste korral globuliinidehulk suureneb ja samas albuliinide hulk väheneb, plasmavalkude üldhulk jääb pea muutumatuks. Ka erütrotsüüte aglutineerivad substantsid anti A ja anti B kuuluvad globuliinide hulka. *fibrinogenees see asub kitsa eraldi vöödina globuliinide ja fraktsioonide vahel. Fibrinogeen on vere hüübimisel väljasadestuva kiudaine fibriini lahustunud kiudaine. Vere hüübimine ongi füsioloogiliseks tähtsuseks. Aneemia, polütsüteemia, leukotsütoos, leukopeenia, leukeemia. *Aneemia kehvveresus, eelkõige hemoglobiini vähesusest tingitud vere hapniku transpordivõime langust. Sagedasem vorm on rauavaegusaneemia
Dif.diagnoos: Küülikute fibromatoos, Pastörelloos, Stafülokokoos, Infektsioosne riniit, küülikute hemorraagiline haigus, Bordeteloos. Adenoviridae - ümbriseta Adenoviridae -> Munatoodangu languse sündroomi viirus (DAdV-1) (EDS viirus, EDS-76) Viirusele on vastuvõtlikud kodu- ja uluklinnud. Haigust iseloomustavad pehme koorega munad või nahkjad munad ning äkiline munevuse langus. Haigust põhjustab kolm lindude adenoviiruse serotüüpi, mis aglutineerivad lindude erütrotsüüte. Tekitaja paljuneb kanaembrüotes ja pardi neeru või maksa rakukultuuris. Viirust eritavad haiged linnud roojaga, nakatumine võib toimuda ka viirusega kontamineerunud vaktsiinidega. Etioloogia: EDS viirus jaotatakse kolme genotüüpi: klassikaline EDS viirus, partide EDS viirus Inglismaal, EDS viirus Austraalias. Klassikalise EDS viirusega oli tõenäolislt kontamineerunud Mareki haiguse vaktsiin. Viirust kasvatati pardi embrüo fibroplastis ja järgnevalt adapteerus
Antikehad on keerulised valgud, mis kuulubad beetaglobuliinde fraktsiooni, neid nimetatakse ka immunoglobuliinideks, nad tsirkuleerivad inimeste ja kõikide soojavereliste vereplasmas. Antikehi sünteesivad plasmarakud vastusena mitmesuguste antigeenide poolt põhjustud ärritustele. Antikehad on võimelised ühinema vastava antigeeniga ja sellega neid kahjustama. Antigeen-antikeha reaktsioonid on spetsiifilised ja keemilise iseloomuga. Immuniglobuliinid: - Neutraliseerivad - Aglutineerivad või - Pretsipiteeriav( lahustavad) haigusttekitavaid võõraineid). Seejärel fagotsüteerivad rakud, peamiselt makrofaagid, kõrvaldavad antigeeni-antikeha kompleksid. ALLERGIA Korduv võõrainele eksponeerimine võib viia organismi muundunud, enamasti suurenenud reaktsioonivalmiduseni. Immuunsus - kui organism on võimeline mingit võõrainet oma kaitsesüsteemi abil kahjutuks tegema ilma patoloogilise reaktsioonita, siis on ta selle aine suhtes immuunne. NEERUD
• tsütoplasmasisesed inklusioonid iseloomustavad RNA viirusi 77 Histoloogiline värvimine. Histoloogiline rakukultuuride värvimine võimaldab kahjustusi demonstreerida, kuid on suunava ja edasist tööd kergendava, mitte aga lõpliku diagnostilise väärtusega Hemaglutinatsioon. Hemaglutineerivate viiruste hulka kuuluvad entero-, gripi, paragripi, adeno-, mumpsi, reo-, punetiste, leetrite viirused. Erinevad viirused aglutineerivad erinevaid erütrotsüüte (inimese, kana, merisea, ahvi jne). Elektronmikroskoopia. Võimaldab otseselt vaadelda haigustekitajat, eristada sugukondi, näiteks poksviirusi herpesviirustest, kuid ei anna võimalusi tavalisel kujul eristada näiteks HSV-1 ja HSV-2. Molekulaarsed meetodid. Vaata eelmine praktikum. Immunoloogilised meetodid VIIRUSLIKU ANTIGEENI MÄÄRAMISEL kasutatakse tuntud diagnostilisi antikehi (AK).
trantsport(fosfolipiidide), B11 siduv globuliin. 2 oksüdaasi aktiivsus, vase sidumine, plasmiini ja proteinaasi pidurdus, uriiniga mitteeritatava hemoglobiini sidumine. - raua trantsport, lipiidide (kolesterooli) trantsport. - immuunglobuiinid (antikehad bakteriaalsete antigeenide ja kehavõõra valgu vastu). Põletikuliste haiguste korral globuliinidehulk suureneb ja samas albuliinide hulk väheneb, plasmavalkude üldhulk jääb pea muutumatuks. Ka erütrotsüüte aglutineerivad substantsid anti A ja anti B kuuluvad globuliinide hulka. *fibrinogenees see asub kitsa eraldi vöödina globuliinide ja fraktsioonide vahel. Fibrinogeen on vere hüübimisel väljasadestuva kiudaine fibriini lahustunud kiudaine. Vere hüübimine ongi füsioloogiliseks tähtsuseks. Aneemia, polütsüteemia, leukotsütoos, leukopeenia, leukeemia. *Aneemia kehvveresus, eelkõige hemoglobiini vähesusest tingitud vere hapniku transpordivõime langust. Sagedasem vorm on rauavaegusaneemia
Teise teooria kohaselt elasid varasel ajal Niiluse orus pügmeed, kes langesid vahemererahvaste ohvriks. Nende sisserändele järgnes arvatavasti pidev rahvaste juurdevool idast ning Araabiast või selle ümbrusest. Suguharud, kes asusid elama Niiluse orgu väga iidsel ajal, rääkisid Aafrika-Aasia keelkonna võj süsteemi keelt (vanasti oli termin "hamiidi keeled"); kunagi elunesid nad Aafrika mandri kogu lääneosas. Seda süsteemi keeled on peamiselt flekteerivad, mitte aglutineerivad keeled. Pealegi tunnevad nad juba grammatilist sugu. A-A (vanasti semiidi-hamiidi või hamiidi-semiidi keelkond) keeled: semiidi keelte rühm, vana-egiptuse keel, berberi-liibüa keelte rühm, tsaadi, kusiidi keelte rühmad. Vana-egiptuse keel erineb siiski antud süsteemi muudest keeltest selle poolest, et ta on lähemal semiidi keeltele. Egiptlased ise nimetasid endid "inimesteks" ("roome"). Oma reljeefidel ja
annaabi.ee 
