Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "AEJ soovitused märkmete tegemiseks". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
märkmed, loengute, eksamiks, loetu, lugedes, seisukohtade, jäta, visuaalselt, lisamaterjali, mahutab, etappide, cornell, tudengiäsiraamat, arusaamise, toetavad, iseseisvate, eesmärgile, järjekorra, analüüsimine, loogika, tsitaatide, tekstileommentaari, seadmine, investeering, viska, paiguta, mahub, viimistletudiirkiri, lühendid, sümbolid( suutlikkus arendada õppimisel oma metagognitiivset teadvust, st teadvustada kogu õpitegevust), emotsionaalse kohanemise oskused (hõlmavad õpioskusi, mida on vaja selleks, et motivatsiooni alal hoida). (Krull 2000: 369-370) Andersoni jt (2001) klassifikatsiooni tähenduses aitab PQ4R mudeli järgimine kaasa järgmiste õppe-eesmärkide saavutamisele: faktiteadmine ja konseptuaalne teadmine (sisumõõde) ning pea meeles ja saa aru (soorituslik mõõde). (Krull 2011: 2. loeng) Mudeli etappide läbimiseks vajalikud õpitegevused on järgmised: 1. Vaata üle. Vaadake õpitav materjal kiiresti üle, et saada ettekujutus selle ülesehitusest, põhi- ja alateemadest, Sellele aitab kaasa teksti sissejuhatuse või kokkuvõttega tutvumine. Ülevaatamise tulemusena peate jõudma selgusele, mida te hakkate lugema ja õppima. 2. Esita küsimusi. Lugemist alustades esitage endale küsimusi, milleks te seda materjali
27. Milline on hea pealkiri? Hea pealkiri kajastab täpselt ning konkreetselt kirjatükis käsitletut. Samuti sõltub pealkiri adressaatidest ja ei ole soovitatav pikk pealkiri. 28. Mis on annotatsioon? Annotatsioon on raamatu, artikli või mõne muu kirjutise lühike tutvustus, mis ei seleta mingit teemat vaid esitab olulisemad probleemid ja lõpplahendused ja järeldused koos teema esitamisega. 29. Mis on resümee? Resümee on kokkuvõtlik, oluliste seisukohtade ja väidete ülevaatlik esitus, mis sageli on põhitekstist erinevas keeles 30. Mis on retsensioon ja kuidas kirjutada retsensiooni? Analüütiline, arutlev ja põhjendatud hinnang töö kohta koos küsimustega kaitsjale. (Töös tuleb leida nii positiivne kui ka negatiivne) Esmalt tuleb töö põgusalt läbi lugeda, leida töö erinevad osad(SJ,KV jne). Teisel lugemisel märkida kõik pos ja neg. Kolmandal lugemisel märkmete kokkupanek, olulise sorteerimine, kava tegemine.
Mitte Mõni- Sage kunagi kord li Eksamiks valmistudes kogun kokku kõik materjalid antud teema kohta ja püüan neist 0 1 2 terviku luua. Õppides teen märkmeid ja kokkuvõtteid. 0 1 2 Teksti lugedes tõmban kõige tähtsamale joone alla, nummerdan fakte, kirjutan servale 0 1 2 kommentaare. Õppides esitan endale küsimusi ja vastan neile. 0 1 2 Enne tähtsat vastamist õpin järjest mitu päeva. 0 1 2 Õppides otsin abi algallikatest, sõnaraamatutest jm. 0 1 2 Loengut kuulates teen märkmeid
Praeguseks ajaks aga pole selget ettekujutust, milline on nende erinevate mälusüsteemide omavaheline seos. (Tulving 2002 : 48 ) Mälu Tüübid Kõikidel inimestel ei ole ühesugune mälu. Selleks, et mälu oskuslikult kasutada on vaja teada, millist tüüpi ta on. Selle kindlakstegemine ei ole keeruline. Mälu saab eristada nelja tüübi vahel. ( Jänes 1968 ) Nägemismälu on inimestel, kellele jääb hästi informatsioon meelde visuaalselt. Kuulmismälu on mälutüüp, mille puhul on kerge meenutada, mida keegi kuskil rääkis. Kuulmismäluga inimene loeb ise tihti valjusti, ilma et ta seda märkaks. õppetükkidest. Õppida tuleb valjusti - oma häält kuulates. Kuulmismäluga õpilane peab õppima vaikses ruumis, sest kõrvalised hääled segavad teda rohkem kui nägemismäluga õpilast. Liigutuslik mälu on inimesel, kellele jääb hästi meelde see, mida ta ise on kirjutanud või siis oma kätega valmis teinud.
Ülesanded (järg) Ülesanne 6. Sarnasusi sõnades · igale õpilasele antakse kaart, millele on kirjutatud üks sõnadepaar; · õpilastel tuleb leida võimalikult palju sarnasusi asjade vahel, mida sõnad kujutavad, otsitagu sarnasusi, mille peale nad ehk varem pole tulnudki; · kahe- või kolmekaupa rühmades võivad õpilased oma töö tulemusi võrrelda; · seejärel arutatakse tulemusi terve klassiga; · iga õpilane joonistab pildi, millel ta kujutab visuaalselt oma sõnu ning kirjutab pildi juurde kõik leitud sarnasused; · kõik joonistused köidetakse kokku raamatukeseks. Ulesanne 7. Ahvatlev algriim · paberile kirjutatud kirjatähed asetatakse kotti; · iga õpilane valib kotist ühe või kaks tähte; · õpilane peab nimetama looma, kelle nimi algab selle tähega (häälikuga); · õpilane püüab leida antud tähega algava tegusõna, omadussõna ja määruse; · nendest ühe häälikuga algavatest sõnadest koostab õpilane lause;
kuuldud ideede vastuvõtmisele. Kui ei olda vaimustatud teemast, tuleks kuulata sellest vaatevinklist, millist tähtsust see võiks kuulajale enesele omada, kas seda on võimalik kusagil kasutada. /3/ Kuidas olla efektiivne kuulaja? 1. Ole teadlik oma kuulamiskäitumisest, tea oma kuulamisprobleeme ning püüa neid lahendada. 2. Motiveeri ennast kuulama, võta kuulamisest kõik, mis võtta annab. 3. Valmistu kuulamiseks, jäta oma probleemid ja eelarvamused kõrvale, sest nii on võimalik olla rohkem tähelepanelik ning avatud uutele kogemustele. 4. Kontrolli oma reaktsioone. Õpi tundma situatsioone, mis viivad su tähelepanu kuulamiselt kõrvale. Oota kuuldule hinnangu andmisega seni, kuni oled kuulnud seda terviklikult. 5. Tee tööd kuulamisega, arenda oma tähelepanu. 6. Kuula ideid, ära püüa kõike kuuldut üles kirjutada, fokuseeri kuulamine tähtsamaile punktidele jutus. 7. Kontsentreeru vaid sõnumile
asumist, mis on lugemise eesmärk, mille poolest on tekst talle kasulik, millised teksti osad teenivad lugemise eesmärki kõige enam, milline on lugemisplaan. Lugemise ajal käsitleb oskuslik lugeja teksti osi seatud eesmärgi kohaselt, liigub tekstis edasi-tagasi, ennustab eelolevat ja leiab kinnitust oma oletustele või heidab need kõrvale, suhestab oma varasemaid teadmisi tekstist saadavate teadmistega või suhestab teksti eri osade sisu omavahel, samal ajal järeldusi tehes, kasutab lugedes erinevaid lugemisstrateegiaid (nt selgitab võõra termini tähendust, jätab meelde tähtsaid fakte, joonib alla, teeb märkmeid), elab loetavasse sisse, tõlgendab loetavat ja teeb järeldusi. Pärast lugemist tuleb oskuslik lugeja teksti või selle osade juurde tagasi, sõnastab teksti peamõtte oma sõnadega, teeb märkmed või kokkuvõtte ja mõtleb loetu üle järele. (6) Ainult õpilaste aktiivne osalus lugemis- ja mõtlemisprotsessis, nagu õppimisprotsessis üldse,
Võib-olla on sul üks kindel päev, mil sa töötad raamatukogus. Parim on kui saad õppimisele planeerida iga päev ühe ja sama aja, siis harjud päevarütmiga ja õpitu jääb paremini meelde. Kujunda välja oma stiil koduste koolitööde tegemiseks. Võid alustada raskema ainega ja järgmisena tegeleda kergemaga. Nii on õppimine vaheldusrikkam ja sa ei väsi ära. Kui järgmisel päeval on kontrolltöö, siis tegele eelkõige selle ainega. Ole järjekindel ja ära jäta igavaid asju õppimata. Tee kindlasti puhkepause! Puhkepausid on vajalikud selleks, et õpitu meelde jääks ja kinnistuks. Pausi pikkus sõltub sinust, aga jälgi, et see liiga pikaks ei veniks. Näiteks võid teha peale 45- minutilist õppimist 15- minutilise puhkepausi. Sobib ka nii, et iga erineva õppeaine järel on väike paus. Kindel puhkeaeg aitab sind nii psüühiliselt kui ka füüsiliselt paremas vormis hoida.
Kuulaja mõistab kõne struktuuri. * Tihedus näitab seda, kas kõne pikkus ja sisu on vastavuses. Kui kõneleja esitab lühikese ajaga liiga palju keerulist materjali või pika kõne jooksul liiga vähe informatsiooni, segab see kõne jälgimist. Kõneleja peab arvestama sellega, et kuulaja suudab keskmiselt jälgida üht põhi- ja kolme kõrvalteemat. Lühike, ühele peateemale keskenduv kõne on edukam kui pikk ja laialivalguv. Teemaarenduse eesmark on teabe või seisukohtade esitamine. Kui kõneleja tahab vältida demagoogiat, peab ta oma väiteid ka põhjendada oskama. Argumente võib esitada nil ühe- kui ka kahepoolselt. * Esimese võimaluse puhul esitatakse argumendid kas millegi poolt või millegi vastu. Ühepoolseid argumente eelistatakse, kui tahetakse esitada üleskutset 7 konkreetseks tegevuseks. Valimis- ja reklaamikampaaniate puhul kasutatakse just seda taktikat
Õpetaja esitus on enamasti tõhusam, eriti kui materjal on hästi struktureeritud ja kohandatud õpilaste arengutasemele. Hea õpetaja suudab klassis luua õpimotivatsiooni ka siis, kui see algul puudub. Avastuslikud õppemeetodid eeldavad õpilaste motiveeritust, häid baasteadmisi ja õpioskusi. Avastuslikul teel õppematerjali omandamine võtab alati rohkem aega kui õpetaja esituse või raamatust loetu põhjal meeldejätmine. Positiivne see, et äratab tõelist huvi ja pühendumis õpitavatele probleemidele ja suureneb probleemide sügavuti käsitlemine. VI Põhilised õppemeetodid ja nende rakendamine 1. Õppemeetodi, metoodilise võtte, õppetöö organisatsioonilise vormi, metoodilise süsteemi ja õppestrateegia mõisted. Õppemeetod on tegevusviis õppe- või kasvatuseesmärgi saavutamiseks. Metoodiline võte on ühe või teise õppemeetodi raames kasutatav
INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Ühise arusaamise loomine inimeste vahel 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? *füüsiline heaolu *enesemääratlus *tööalane kommunikatsioon 3. Milline roll on teretamisel kommunikatsioonis? *esmamulje loomine 4. Milline roll on hüvastijätmisel kommunikatsioonis? 5. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid? *arusaamine *meelelahutus *arvamuse mõjutamine *paranenud suhted *tegevus 6. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega väljendatavad 7. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Muul viisil : zestid, kehaliigutused, näoilmed jms 8. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni kanalid? 9. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? *füüsilised *psühholoogilised *füsioloogilised *semantilised 10. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on tahtlik tegevus- tähelepanu, arusaamine, meeldejätmine 11. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? 12. Milline on aja roll in
~Kirjutamine~ Mis on lugemine? Lugemine on nagu tähenduse taasloomine, lugejad mõistavad sama teksti autorist ja üksteisest erinevalt. Selleks, et autor ja lugeja aru saaksid üksteisest peavad nad vaeva nägema. Lugemisstiilid on kommunikatiivne lugemine (tekstist vahetu info saamine), õpilugemine (pikaajaliste teadmiste hankimine), loov lugemine (tähenduse taasloomine). Mis on essee? Esse on isikupärase mõttemaailma ja keelekasutusega tekst, mis esitab autori nägemuse mingi probleemi või nähtuse kohta, seda teadusliku täpsusega põhjendamata. Kirjatöö tegemise etappid. Millised on kirjatöö tegemise etapid? Eesmärgi ja põhimõttete rakendamine, mõtede püüdmine ja korrastamine, abi- või viitmaterjalide kogumine, mustandi kirjutamine, struktureerimine. Mis on mõtete püüdmine? Nimekiri... sobib lihtsate ja loogiliste teemade avamiseks ... kõigepealt tee endale selgeks eesmärk. Teema veeretamine... kontrollivaba kirjutamine. Skeem... sobib hästi ar
tagada sõnumi ühtlase vastuvõtmise kõikide kuulujate poolt. 25. Mida tuleb silmas pidada kilede ettevalmistamisel?Ära näita liiga palju teksti, Ära sega eri kirjastiile, Ära kõike rõhuta, Ära kasuta liiga palju värve, Kontrolli õigekirja, Kasuta asjakohast graafikat, Numerda kiled, Ole järjekindel, Kasuta lihtsat tekstistiili. 27. Kuidas harjutada esinemiseks?Harjutamine teeb meistriks, Päheõppimine, Töö tekstiga, Märkmed. 28. Mida tuleb silmas pidada märkmete tegemisel ja kasutamisel?Rooma numbritega kavapunktidVõtmesõnadVõtmelausedKõik eelpooltooduKasuta ainult ühte kaardi pooltPaigute tekst kaardile nii, et oleks kergemini lugedaÄra koorma kaarte üleLoe statiistika ja tsitaadid väljaÄra hoia nina märkmetes. 29. Mida silmas pidada esinemise ruumi valimisel ja istekohtade planeerimisel?Kas kõik näevad sind?Kas pingid on mugavad?Kas toolide
õpilaste ja õpetaja vahel. Meetod sobib hästi õpitu kinnistamiseks ja üldistamiseks. Diskussiooni võib alustada küsimuste esitamisest ja vastamisest, laiendades seda järk-järgult kogu klassile. Alguses esitab õpetaja küsimusi ja õpilased vastavad. Edasi esitavad ka õpilased õpetajale küsimusi ning siis esitavad õpilased juba üksteisele küsimusi. Õpetajal õige aeg tagasitõmbuda, lastes küsimuste esitamise ja nendele vastamise üle kasvada võrdväärseks seisukohtade vahetamiseks kõigi osalejate vahel. Diskussiooni edukus oleneb suuresti õpetaja suutlikkusest ja kogemustest seda organiseetrida. Eelkõige oskust võhendada järk-järgult oma juhtivat rolli vaidluse edenedes. Õpilasteni peab jõudma sõnum, et nende mõtteid ja ideid aktsepteeritakse, väärtustatakse. Vahel otstarbekas usaldada juhtimine õpilasele. 11. Rühmatöö olemus ja tüüpilised metoodilised lahendused rühmatöö korraldamiseks. Rühmatöös on kuni seitse õpilast
RAKENDUSUURINGUD Põhietapid 1. Huvitava teema leidmine, valdkonna piiritlemine. Juba uurimisteemat valides peaks töö autor mõtlema, mis on kavandatava töö eesmärk või ülesanne, s.t mida tööga uurima või selgitama hakatakse. 2. Materjali kogumine (raamatukogust, andmebaasidest, Internetist). Töö kirjutamiseks tuleb leida piisavalt aega. Enne kirjutama hakkamist on mõistlik lugeda eri autorite teemakohaseid uurimusi ja artikleid, teha loetu kohta märkmeid ning otsida oma vaatenurka. 3. Töö kavandamine ja eesmärgi püstitus, ajakava koostamine. Koostöös juhendajaga lepitakse kokku ajakava, sõnastatakse töö eesmärk ja hüpotees(id), leitakse sobiv meetod (intervjuu, kirjalik küsitlus, vaatlus, katse, võrdlus vms) hüpoteesi(de) tõestamiseks. Teema avamiseks ja töö eesmärgi püstitamiseks on kasulik esitada iseendale teema kohta küsimusi (nt 5-10) ja seejärel püüda neile vastata
kunstina (lad k septem artes liberalis): retoorika ehk kõnekunst, dialektika ehk vaidluskunst, grammatika, muusika, geomeetria, aritmeetika, astronoomia. Õppimise juures oli kõige tähtsam õppija arutlusvõime arendamine, et ta suudaks enese sees olevaid ideid ära tunda. Praktiliste õppeainete õpetamist ei peetud niivõrd oluliseks. Religiooni tähtsuse vähenemisel muutusid ka arusaamad teadmistest ja õppimisest.17. sajandil tekkis inglise filosoofi John Locke`i (1632-1704) seisukohtade põhjal empirism. Empirismi põhiidee õppimise osas oli, et inimese teadvuses pole midagi peale väliskeskkonna peegelduste ehk kõik inimese teadmised pärinevad tema enda kogemusest. Kogemuste saamise nimel peeti esmatähtsaks õppija meelte treenimist ning tundlikkuse arendamist. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni
INIMKOMMUNIKATSIOON 1.Mis on inimkommunikatsioon?nimkommunikatsioon on: võime luua ja kasutada sümboleid,ühise arusaamise loomine inimeste vahel. 2.Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus?Tähtsus on et annab meile füüsilise heaolu, aitab meil end määratleda(ühiskonnas, sõprade seas jne) ning tähtis on ka tööalane kommunikatsioon. 3.Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid?Väljunditeks on arusaamine, heaolu labi inimliku kontakti, arvamuse mõjutamine, inimkommunikatsioon aitab kaasa inimsuhete paranemisele läbi positiivse usaldusliku kliima, kommunikatsioon suunab meid tegutsema. 4.Millised sõnumid on verbaalsed?Verbaalsed sõnumid: sõnad, laused ja nende tähendus tõlgenatuna keelekasutuse reeglitest, hetke konteksist, vastavalt oma kultuuriruumi arusaamadele. 5.Millised sõnumid on mitteverbaalsed?Mitteverbaalsed sõnumid= mittevokaalsed. Nendeks on nt kehakeel, näoilme, emotsioonid, normid, aeg ja ruum, suhtlemise nurk, objektide kasutamine,
käitumise üle võib mõnikord viia õpilase sisemise motivatsiooni langusele, sest ta ei tunne end enam olukorra peremehena.. Üldjuhul ei vähenda väline tasustamine sisemist motivatsiooni. Sõnaline kiitmine hoopis tugevdab seda. See kutsus aga esile paljude Deci koolkonda kuuluvate pedagoogide ja psühholoogide raevuka protesti. Kõik nad süüdistasid Cameroni ja Pierce'i biheiviorismis ja uurimistulemuste lihtsustatud ning meelevaldses tõlgendamises enda seisukohtade kaitseks. Oma vastuses aga jäid Cameron ja Pierce endale kindlaks, ja tõestasid täiendavalt, et vastupidi prominentsele seisukohale välise tasustuse negatiivsest mõjust suurendab väline tasustamine üldjuhul inimeste sisemist motivatsiooni. Ka koolis aitab õpetaja tunnustus pigem kaasa huvi tundmisele aine vastu, kui toob kaasa õpilaste huvi languse. Ometi ei tohiks unustada, et kui väline tasustus on suunatud sisemise
Ruumiline, Probleem lahendus, Põhjus tagajärg. 15. Millised on visuaalsete abivahendite plussid ja miinused? - Miinused - (Hälbinud publik, Visuaalsetele vahenditele rääkimine, Varustuse mured) Plussid - (Tõmbavad tähelepanu, Aitavad põhilist meelde jätta, Aitavad kõne kulgemist paremini mõista, Asendavad kõneleja märkmeid, Aitavad tagada sõnumi ühtlase vastuvõtmise kõikide kuulajate poolt) 16. Mida tuleb silmas pidada slaidide ettevalmistamisel? - Jäta piisavalt aega, Kontrolli õigekirja, Nummerda slaidid ja kiled, Kasuta ära juba olemasolevat kujundust, Kasuta lihtsat tekstistiili, Vaata ise ka tervikut, Avalda muljet mõlemale ajupoolkerale, Harjuta, Räägi kilel või slaidil olevast, Ära kasuta ainult suuri või väikesi tähti, Ära näita liiga palju teksti, Ära sega eri kirjastiile, Ära kõike rõhuta, Ära kasuta liiga palju värve, Ära eelda, et slaidi või kile värvid on ekraanil samasugused kui arvutimonitoril. 17
augud, kontrollitakse sisu järjekindlust. Kavandades on kirjutajal ohjad enda käes ja tal on võimalus muuta mõtted sõnadeks leida oma kirjutajahäält. Uurimuse edenemise kohta tuleks pidada uurimispäevikut, kuhu panna kirja kõik mõtted ja leiud, loetud tekstid. Mõnikord ei ole kirjutamine kerge, kõige raskemaks peetakse alustamist. Teha võib ka mõistekaarte ja skeeme, kirjutada teemakohast teksti vabalt. Kirjutama õpib ka lugedes. Lugemine aitab paremini näha, mõista ja ütleda. Enne kirjutamise alustamist võib lugeda asjakohased tekste mõtete kogumiseks. II Uurimisprotsess UURIMISE KÄIK Plaaniline ja eesmärgipärane uurimistöö on eri etappidest koosnev loov protsess. Uurimise käiku saab kujutleda ka viieastmelise süsteemina: 1) teema valimine, 2) teabe kogumine, 3) materjali hindamine, 4) ideede, tulemuste, märkmete korrastamine,
ning ühtlasi on neil võimalus oma käitumist muuta nii, et see rahuldaks teie vajadusi. 4) Soovid inimesed pole selgeltnägijad. Keegi peale teie enda ei tea kõige täpsemalt oma soove. 55. Millised sõnumid on täissõnumid? Täissõnumites on koos eneseväljenduse kõik neli kategooriat: mida näed, mõtled, tunned ja soovid. Lähisuhted püsivad täissõnumite najal. Sinu parimad sõbrad, partner ja pereliikmed ei tea kogu tõde, kui Sa ei jaga nendega kõiki kogemusi. Täissõnumis ei jäta Sa olulisi seiku jutust välja, ei varja oma viha, ei suru alla oma tahtmisi. Selles on esitatud täpsed ja kindlad faktid, ilusti põhjendatud ja teist süüdistamata 56. Millised sõnumid on risustatud sõnumid? Risustatud sõnum varjab mingeid tundeid või mõtteid. Risustatud sõnumid tekitavad heal juhul segadust, halval juhul aga võõrandumist.Risustatud sõnum erineb täissõnumist selle poolest, et viha, järeldust või soovi pole lausest lihtsalt välja jäetud
kahjulikum kui tubakas, kahjulik. Keegi paremini kätte, nagu Tõestus: arst N ütles näiteks tõrva on kunagi kanepi ü peagu alkoholi ja kanepis rohkem kätte surnud. sigarette Me ei väida, et siin kajastatu oleks tingimata väga hea väitlus, aga umbes sedamoodi võiksid ühe väitluse kohta tehtud märkmed välja näha. IV osa: Kohtunikutöö Kohtunikutöö kõige tähtsam osa on otsustada, kumb pool väitluse võitis. Nagu päris alguses öeldud, teeb kohtunik alati otsuse ühe võistkonna kasuks, viiki väitlustes ei tunnistata. Põhimõtteliselt ei tohi kohtunik otsuse langetamisel arvestada oma isiklikku seisukohta väitlusküsimuses, ka ei tohi arvestada oma teadmisi väideldu kohta. Ehk siis otsuse tegemisel tuleb lähtuda ainult väitluses
EKSAMIOSA Õppimise olemus. Õppimine on prots. kus kogemuste vahendusel kujunevad suhteliselt püsivad muutused tegevusvõimes. Õppimise kogemuslikuks baasiks on vahetu kontakt välismaailmaga, kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks. Emotsioonid võivad oll
tee kokkuvõte ii. ühenda tulemused teooriaga iii. määratle edasise uurimise valdkonnad Vaatlus Vaatlus esemete ja nähtuste eesmärgipärane ja valiv visuaalne tajumine, empiirilise tunnetuse esmane viis. Info saamine algallikatest, üks loomulikumaid meetodeid, toimub reaalses keskkonnas (Sommer & Sommer, 2002, viidatud Tomsoni konspekt). Vaatlusmeetodi kujunemist võib jaotada 3 etappi: 1) Stiihilis-kirjeldav etapp nt reisijate märkmed, arusaamad teiste maade inimeste käitumistavade kohta. 2) Teaduslikku tüüpi kirjeldavad vaatlused nende alusel on juba võimalik midagi üldistada. 3) Struktureeritud vaatlused koos täpsete statistiliste meetoditega. Teaduslikku vaatlust iseloomustab: 1)Täpne uurimiseesmärk ja täpselt formuleeritud ülesanded 2) Vaatlust planeeritakse eelnevalt väljatöötatud protseduuri järgi 3) Kõik vaatlusandmed fikseeritakse kas siis protokollides või päevikutes
2 võimalikku häda: Liiga palju tähelepanu pisidetailidele; "puude tagant ei paista enam metsa" Liiga pinnapealne, ka olulised detailid jäävad tähelepanuta (nt Millega hüpoteesi tõendati?) Lahendus: · Otsi alati üles autori põhiargument, pea seda meeles · Määra autori koolkond, teoreetiline positsioon Artiklites tihti eraldi alajaotus, raamatutes esimesed ptk-d Kasutatud kirjandus on heaks vihjeks · Empiirilist analüüsi osa lugedes mõtle aeg-ajalt, kuidas toodud andmed seostuvad põhiargumendiga? YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 14 Märkmed digiajastul? · Miks mõistlik? Lihtsam loetut meeles hoida Lihtsam hiljem üle vaadata, leida oluline Saab olulise koondada ühte kohta ja teemade järgi struktureerida Aitab arendada oma analüüsi- ja kirjutamise oskusi (koopia neid asju ei võimalda) · Kasuta märkmete tegemiseks/haldamiseks
Nõustamispsühholoogia K. Uriko Eksam ei ole pähe õppimise peale, vaid asjadest aru saamise peale. I loeng. 31.01.17 Eneseteadvustamine on nõustajatöös marginaalne punkt. Tihti inimesed ei muuda ennast, kuna puudub motivatsioon. Ta küll teab, mida ta peab tegema, aga motivatsiooni ei ole. Võimalik, et aitab kui inimene ütleb endale või teisele välja, et on vaja muutust. Rääkima panemine mõjutab aju. Surmadest tuleb rääkida. Kui tuntakse, et on liiga hilja. Uriko kasutab mäemetafoori. Esmalt tuleb inimesed mäe juurde saada. Aeg on subjektiivne käsitlus ja seda saab muuta. Tihti öeldakse, et lihtsalt ei viitsi. Energiat on vähe või seda jaotatakse valesti. Mõtlemiseks: kas nõustamine võiks olla sama vana kui inimkond? Algselt oli teadmiste ja oskuste edasi andmine. Ellujäämine on alati olnud oluline, kuid seda on üha enam hakatud seostama psühholoogiliste faktorite
HTPK.02.112. Põhimõisted õppimisteooriate ja õppimise tingimuste kohta Õppimisteooriad Biheivioristlikud õppimisteooriad 1. Keda väljapaistvatest pedagoogidest võib pidada tänapäevaste õppimiskäsitustele aluse panijaks? J. Dewey (1859–1952) kui kaasaegse õppimiskäsituse rajaja. 2. Kas inimesed omandavad valdava osa oma teadmisi ja oskusi tahtlikult või tahtmatult? Valdava osa oma teadmistest ja oskustest omandavad inimesed tahtmatult. 3. Millised on kolm õppimise põhilist ajendit ehk motiivi keskkonnaga kohanemise kontseptsioonist lähtudes? 1) Hedonistlik motiiv – kõrgemate organismide kaasasündinud võime vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi või kannatusi, ning eelistada tegevusi, toovad kaasa meeldivat. 2) Tunnetuslik motiiv – sisemine aktiivsus, mis väljendub (kõrgematel arengutasemetel) huvi tundmises ümbritseva maailma vastu. 3) Sotsia
- Teksti tegemine on töö, mis nõuab pidevat ülesmärkimist. Ajakirjaniku tööprotsessi oluline reegel on: kõik tuleb kirja panna ja kohe, mitte loota mälule. Kohe ülesse kirjutada oma loo tuum, küsimused, millele on vaja vastuseid otsida. Planeerimine ehk kodutöö Planeerimise võib jagada kaheks: esmalt valida uudise teema, sõnastama uudise teema ja määratlema uudise parameetrid; teisalt analüüsida materjali, mõelda läbi küsimused, millele uudis vastab ning kavandada lisamaterjali strateegia. TEEMA, TUUM JA MUUD PARAMEETRID 1. Uudisväärtusliku teema leidmine – reporter peab ise olema aktiivne teemade otsija. Reporter on sama hea kui on tema allikad. Korraldada ajurünnakuid, lugeda teisi uudiseid, vihjetelefonid. 2. Homse lehe teemade valimine – Selleks : võrrelda uudisväärtuste ja ajalehe enda lisakriteeriumite seisukohast; võrrelda valitud teemasid lehenumbri mitmekesisuse seisukohast; kontrollida, et teemasid
• Võta tühi paberileht, võib ka teibi abil kokku kleepida mitu paberilehte. • Kasuta pliiatsit ja kustutuskummi. • Alusta ringiga paberi keskel (tüvi). • Kirjuta teema ringi sisse. • Põhiharud joonista kellaosuti liikumise suunas. • Põhiliinidel märgi ära kõige olulisemad teemad (põhiharudele võib kaardistada kõik õppeasutused, töökohad, vaba aja tegevused, mis on andnud sulle eri kvalifikatsioone; üks peaharu jäta oskuste kaardistamiseks). • Iga põhiharu külge võid joonistada oksi, millele märgi põhitegevusliini toetavaid asja- olusid (esimese haru oksad moodustavad õppeasutused, kus oled õppinud, teisel harul töökohad, kolmandal kursused, neljandal harrastused ja muud vaba aja tegevused, mis on andnud uusi teadmisi ja oskusi. Seejärel tuleks iga kooli, kursuse-koolituse, töökoha
weebly.com 2015). 8 4. Lühiajaline mälu Lühiajalist mälu iseloomustavad peamiselt neli erinevat tunnust: 1. Lühiajalisus: informatsioon püsib mälus mõnest sekundist poole minutini, kusjuures püsivuse aeg oleneb sellele informatsioonile pööratud tähelepanust ja materjali organiseeritusest. Lühimälu kaasaegsetes käsitlustes kasutatakse mõistet töömälu, mis on siiski mõnevõrra laiem konstrukt. 2. Mahupiirang: keskmiselt mahutab lühiajaline mälu 7±2 järjestikust ühikut informatsiooni kuid meeldejäetavad ühikud võivad olla erineva suurusega. Sisulise organiseerimise tulemusena on inimesel võimalik meelde jätta rohkem ühikuid kui näiteks seitse ja kui ühikutes tähtede arv kokku lugeda, on meelde jäänud tähtede arv veelgi suurem. 3. Tahtele allumine: inimesel on võimalik tahtlikult suurendada meelde jäetavate ühikute arvu. Suur osa inimestest kasutab selleks kordamist. 4
eksisteerivad ka siis, kui neid näha pole. 2. Operatsioonide-eelne aste: 2-7a. Operatsioonide-eelsel perioodil hakkavad lapsed aru saama, et sõna kui sümbol ja sellele vastav objekt ei pea sugugi koos olema. Kujuneb kõnekeel ja võime mõelda ning lahendada probleeme sümbolite vahendusel. Iseloomulikud on raskused tajutavate objektide klassifitseerimises, osade ja tervikute eristamises ning sündmuste käigu mõttelises pööramises. Mõtlemine on egotsentriline, mis teeb raskeks teiste seisukohtade mõistmise. 3. Konkreetsete operatsioonide aste: 7-12a. paraneb loogiline mõtlemine, sest mõtlemine muutub reversiivseks ning kujuneb säilitamis-, klassifitseerimis-, järjestamis-, eitamis-, identifitseerimis- ja kompenseerimisvõime. Laps suudab loogiliselt lahendada konkreetseid probleeme, omaks võtta teiste arusaamu olukorrast ja arvestada teiste inimeste kasvatusega kõlblusprobleemide lahendamisel. Lapsed
Mis sulle elsest sündmustest eriti meeldis? Tunnel-küsimused : vestluse juhtimine üldiselt üksikule nt Sa oled ärritunud? Mis kodus toimub? SOKRAATILINE KÜSITLEMINE on küsimuste esitamise viis, mis on suunatud nõustatava õppimisele. Nt selgituste kohta Kudas sa seda teiste sõnadega ütleksid?Mis seletab sinu arvates olukorda? Oletuste kohta: Mida võivad teised sinu käitumise kohta oletada? Põhjuste ja tõenduste kohta: Millised tõendeid sul on eelpool räägitud oletuse kohta? Seisukohtade ja tulevikuväljavaadete kohta : Mida sa selle all silmas pead? Kuidas sa kujutab oma lähitulevikku ette? Järelduste ja tagajärgede kohta : Millised järeldusi sa saad sellest teha?Kui sa käitud nii, siis millised oleksid tagajärjed? Küsimuste kohta : Mis oli selle küsimuse eesmärk? Sokraatilise küsitlemise protsess : 1. Küsi informatsiooni 2. Kuula 3. Tee kokkuvõtteid 4. Sünteesi ja küsi analüütilisi küsimusi DIDAKTILINE KÜSITLEMINE:
1.5.1.2 PMBOK PMBOK (Project Management Body of Knowledge) on PMI poolt loodud projektijuhtimise juhendite kogu. See on USA-s üldtunnustatud ja mujal maailmas vaikimisi standardiks võetud, omab ANSI (American National Standards Institute) ja IEEE (Institute of Electrical and Electronics Engineers) tunnustust. PMBOK Guide sisaldab põhimõtteid ja praktilisi nõuandeid, mis on projektijuhtide poolt heaks kiidetud. PMI soovitab seda raamatut kasutada projektijuhtimise sertifikaadi eksamiks õppimisel. Käsiraamat jagab projekti juhtimise viieks protsessiks ja üheksaks valdkonnaks. 11 Protsessid: 1. algatamine (initiating); 2. planeerimine (planning); 3. täideviimine (executing); 4. kontrollimine (controlling); 5. lõpetamine (closing). Valdkonnad: 1. integratsiooni juhtimine (integration); 2. eesmärgi juhtimine (scope management);
annaabi.ee 
