Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kuidas Paremini Õppida? (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Kuidas Paremini Õppida?
  • Milline õppija oled sina?
  • Millised vähem tähtsad?
Kuidas Paremini Õppida?
Sa oled poole oma elust koolis käinud ja kindlasti küllaltki palju oma aega õppimisele pühendanud. Sinu klassikaaslaste hulgas on erinevaid õppijaid.
Oled kindlasti märganud, et on neid, kes õpivad hästi ja ei kuluta selleks palju aega, on ka neid, kes õpivad palju, kuid hinded ei ole väga head.
Kas sa oled mõelnud, milline õppija oled sina? Kas sinu õppimisviis on piisavalt tõhus?
Võib-olla oleksid sinu tulemused koolis paremad, kui sa teadlikult järgiksid järgnevaid nõuandeid.
Võib-olla leiad enda jaoks siit mõne huvitava mõtte.
Kui jõuad koolist koju, siis võta aega puhkamiseks.
Peale pikka koolipäeva on hea teha midagi õppimisele vahelduseks. Igati sobilikud on sportimine, jalutamine, einestamine, kodused toimetused, huvialad jne. Mõtle välja, mis on sinu jaoks hea vaheldus õppetööle.
Koosta endale kindel õppimise päevakava.
Päevakava aitab sul koduülesandeid paremini planeerida . Märgi sinna aeg, mil oled koolis, aga samuti õppimine kodus. Võib-olla on sul üks kindel päev, mil sa töötad raamatukogus. Parim on kui saad õppimisele planeerida iga päev ühe ja sama aja, siis harjud päevarütmiga ja õpitu jääb paremini meelde.
Kujunda välja oma stiil koduste koolitööde tegemiseks.
Võid alustada raskema ainega ja järgmisena tegeleda kergemaga. Nii on õppimine vaheldusrikkam ja sa ei väsi ära. Kui järgmisel päeval on kontrolltöö, siis tegele eelkõige selle ainega. Ole järjekindel ja ära jäta igavaid asju õppimata.
Tee kindlasti puhkepause!
Puhkepausid on vajalikud selleks, et õpitu meelde jääks ja kinnistuks. Pausi pikkus sõltub sinust, aga jälgi, et see liiga pikaks ei veniks. Näiteks võid teha peale 45- minutilist õppimist 15- minutilise puhkepausi. Sobib ka nii, et iga erineva õppeaine järel on väike paus . Kindel puhkeaeg aitab sind nii psüühiliselt kui ka füüsiliselt paremas vormis hoida.
Anna endale tasu siis, kui oled õpingutega õigeks ajaks valmis saanud.
Näiteks referaadi tähtajaks esitanud. Luba endale sellisel puhul midagi. Iseenda premeerimine mõjub emotsionaalselt ergutavalt ja annab energiat järgnevateks õpinguteks.
Ole tähelepanelik.
Hoia vaim avatud uutele faktidele. Jäta meelde ka neid arvamusi /fakte, millega sa ise ei nõustu. Sisenda endale, et õpitav on huvitav. Uudishimu on see, mis meele ärkvel hoiab!
Suuliste ainete puhul loe tekst läbi, seejärel süvene ja siis korda.
Enne, kui hakkad õppima, kirjuta üles see, mida tahad leida. Seega, kui on olemas probleem, siis leiad hõlpsasti faktid, mis seonduvad sellega. Näiteks kui on vaja iseloomustada mõnda kirjandustegelast, siis lugemisel leiad kergesti üles faktid, mis seonduvad just selle tegelasega. Kui loed enne teose läbi ja otsustad pärast mõnest tegelasest kirjutada, siis on faktide leidmine (paksust) raamatust palju raskem.
Mõtle läbi põhilised mõtted, mida õpik või raamat pakub, püüa need meelde jätta.
Vajadusel tee märkmeid. Päheõppimisvõime kasvab, kui jätad loetu meelde. Mõne aja möödudes märkad rõõmuga, et sulle jäävad faktid ja muu õpikust loetu palju kiiremini meelde.
Püüa suurendada oma lugemiskiirust.
Enamik inimesi võib suurendada oma lugemiskiirust ilma, et lugemistäpsus kahaneks. Alusta lihtsamate tekstidega, näiteks ajakirjade lugemisega. Pea meeles midagi kindlat, mida lugedes otsid. Püüa näha lauseid ja fraase korraga. Keskendu mõttele, mitte iga sõna sisemisele hääldamisele. Harjuta lugemist piiratud aja jooksul, märkides üles lehtede arvu. Kui mingi probleem segab sul lugemist, siis kirjuta see paberile ja püüa lahendada kas kohe või hiljem.
Korrasta fakte.
Mis on olulised teadmised, millised vähem tähtsad? Kas ühes aines õpitut saab kasutada ka mõne teise aine tunnis. Mõtle, milline näide/fakt tuleks tingimata meelde jätta.
Tõsta oma keskendumisvõimet.
Tööta pingsalt. Ära lase uitmõtetel oma tööd segada. Too oma mõtted õppimise juurde tagasi. Õppides peab sul silme ees olema kindel eesmärk. Näiteks lahendada kolm matemaatika ülesannet, lugeda ja konspekteerida kuus lehekülge ajalooõpikust jne. Määra aeg, millal töö peab olema lõpetatud.
Uuri aineõpetajatelt, mis on oluline just nende ainet õppides silmas pidada.
Õpetajad on oma aine head tundjad ja seepärast võivad nad anda olulisi näpunäiteid, mis kergendavad õpitavas aines orienteerumist ja meeldejätmist.
Mõtle, kas sa saaksid oma õppimistingimusi parandada.
Tööta kohas, kus sind kõige vähem segatakse. Kui õpid õe/vennaga ühes toas, leppige kokku, et õppimise ajal ei räägi teineteisega. Kui kodus ei ole võimalik õppida, siis mine raamatukokku. Õpi seda võimalust kasutama. Sealt võid enda jaoks leida palju kasulikku (infot, arvuti kasutamine, huvitav kirjandus). Püüa õppida näiteks matemaatikat alati samal ajal ja samas kohas. Kas valgustus on piisav? Pimedas õppimine rikub silmi ja sa kulutad liigselt aega. Püüa raamatud, vihikud, pliiatsid ja joonlauad paigutada nii, et saad need kätte kohalt tõusmata. Ka ülearused paberid laual ei tule õppimisele kasuks.
Kuidas Paremini Õppida #1 Kuidas Paremini Õppida #2 Kuidas Paremini Õppida #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Koolimaterjal Õppematerjali autor
Sa oled poole oma elust koolis käinud ja kindlasti küllaltki palju oma aega õppimisele pühendanud. Sinu klassikaaslaste hulgas on erinevaid õppijaid. Oled kindlasti märganud, et on neid, kes õpivad hästi ja ei kuluta selleks palju aega, on ka neid, kes õpivad palju, kuid hinded ei ole väga head.Kas sa oled mõelnud, milline õppija oled sina? Kas sinu õppimisviis on piisavalt tõhus?Võib-olla oleksid sinu tulemused koolis paremad, kui sa teadlikult järgiksid järgnevaid nõuandeid.

Sarnased õppematerjalid

Eneseanalüüs --Mina õppijana
4
docx

Eneseanalüüs - „Mina õppijana“

Tartu Tervishoiu Kõrgkool Erakorralise meditsiini tehniku õppekava SVETLANA KAVALEROVA ,,Mina õppijana" Essee Juhendaja: Tiina Uusma, lector Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2012 Eneseanalüüs aitab inimesel paremini tundma õppida oma tugevusi ja nõrkusi. Kasutades eneseanalüüsist saadud teadmisi, on võimalik määratleda, mille kallal on vaja töötada, et oma nõrku külgi tugevamaks muuta. Oskust õppida on raske hinnata. Selleks, et mul oleks kergem ennast hinnata, ma teen endale selgeks mis on õppimine ja õppimise protsess ise. Ma saan aru, et õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimine ei piirdu vaid sellega, mis on koolipingis omandatud, vaid leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemistel, vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel

Kirjandus
ajutine aja kriisiplaan
9
pdf

ajutine aja kriisiplaan

KUIDAS TÕHUSALT JA MÕTTEGA LUGEDA? Allikas: Õppimine kõrgkoolis. Tudengi käsiraamat. K. McMillan & J. Weyers Olenemata erialast peavad üliõpilased palju lugema. Kuigi lugemisoskus omandatakse juba lapsepõlves, kujuneb tekstist arusaamine vastavalt sellele, kuidas uute, järjest keerulisema sisu ja ülesehitusega tekstidega kokku puututakse. Suure osa materjalist, mida Sa õpingute jooksul loed, moodustavad akadeemilises stiilis kirjutatud raamatud ja artiklid. Seepärast on esimesel aastal on oluline tegeleda teadusteksti lugemisoskuse arendamisega, mis võimaldab iseseisvalt teadmisi hankida ja akadeemilise kirjutamise oskust kujundada. Sellest abimaterjalist saad ülevaate järgmistest teemadest (klõpsa vastaval lingil, et

Akadeemiline enesejuhtimine
AEJ soovitused märkmete tegemiseks
5
pdf

AEJ soovitused märkmete tegemiseks

Ära viska neid ära. Märkmed on abiks kordamisel ja näiteks eksamiteks valmistumisel saab nende juurde tagasi pöörduda. 1 Praktilised nõuanded märkmete tegemiseks:  Jäta tühja ruumi. Ära paiguta paberile nii palju teavet, kui vähegi mahub; jäta loetelude ja oluliste punktide ümber vaba ruumi. See aitab kirjutatut visuaalselt paremini meelde jätta ja soovi korral hiljem märkmeid lisada.  Tee märkmed meeldejäävaks. Sinu märkmed olgu visuaalselt meeldejäävad, et need aitaksid sisu meenutada, kuid mitte nii viimistletud, et nad muutuksid sisutuks kunstitööks.  Kirjutades mõtle. Seoste loomiseks eri allikate, kogu materjali ja sinu ülesande vahel ei piisa teise autori sõnade ümber kirjutamisest. Hinda loetud teksti ja fakte kriitiliselt.  Arenda välja isiklik „kiirkiri“

Akadeemiline enesejuhtimine
Projektinädal 26 01 2021 III kooliaste
9
docx

Projektinädal 26 01 2021 III kooliaste

toitumisharjumusi. *Ülesanne on täidetud kui saadad toidupüramiidi pildi või skaneeringu koos lühikese võrdleva kirjeldusega Terasse projektipäeva alla oma klassi kausta. Planeeritav ajakulu ~1h. Joonis 2. Minu toidupüramiid 2. Jupiteri Teadussaade 2.1. Vaata saatesarja “Maailma kõige targem rahvas” (ERR kodulehelt või Jupiterist) esimest osa. Saate leiad siit: https://etv.err.ee/1127992/uus-maailma-koige-targem-rahvas 2.2 Analüüsi, kuidas ja mis tunnis, lisaks keeletundidele saad vaadatud saate põhjal kasutada uusi oskusi. Kirjelda lühidalt enda õpistiili (keeletundides ning teistes tundides, kus tuleb suurt hulka infot meelde jätta) ning anna tagasiside. *Ülesanne on täidetud, kui saadad enda mõtted õpitu kasutamisest TERA keskkonda. Planeeritav ajakulu ~2h. 3. Õpistiilide küsimustik 3

Aednik
Õppimise tähendus isiksuse ajaloos
3
docx

Õppimise tähendus isiksuse ajaloos

Õppimise tähendus isiksuse ajaloos. Õppimist soosiv keskkond. Vana ja uus kool Mis on õppimine? Milleks me õpime? Juba väikestele mängivatele lastele räägivad nende vanemad tänapäeval üha varasemas eas, et õppimine on tähtis ning et õppida tuleb selleks, et targaks saada ja oma töös edukas olla. Need väikesed pisipõnnid aga õpivad juba ammu, ilma et nad selleks koolipingis peaksid istuma. Nad õpivad mängides ja läbi mängu, nad õpivad mängukaaslastelt ja mängukaaslastega. Ka koolis võib õppimist võrrelda mänguga ­ igas tunnis eelneb õppimisele ja tegevusele sissejuhatus, tutvustus, mängureeglitega kurssi viimine. Õppimise käigus tunneme samu tundeid, mida mängides: ärevust, põnevust, rõõmu, kaotushirmu.

Pedagoogika
Õpioskuste referaat
7
odt

Õpioskuste referaat

Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Kuidas paremini õppida Referaat Õpilane: Helen Paas Klass: 10B Juhendaja: Maarika Kaasik Tartu 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus. 2.-3. Vastuse otsimine küsimusele: ``Kuidas paremini õppida?`` Praktilised võtted paremini õppimiseks. 4. Võimalused parima õpistiili välja selgitamiseks. 5. Kasutatud materjalid. Sissejuhatus Inimene hakkab õppima juba sünnist saati. Me õpime rääkima, sööma, kirjutama. Õpime sotsiaalses keskkonnas käituma ja tegema vahet heal ning halval. Õppimine on elukestev tegevus. Kuid peale eluks vajalike oskuste õppimise on vaja ka kokku puutuda süstemaatilise õppimisega. Seesugune õppimine eeldab aja planeerimist ning süvenemist.

Ühiskonnaõpetus
Stress
10
doc

Stress

Klassikaaslastega suhtlemisel tunnevad end üksi, tõrjutuna. Perestress Üheks sagedamaks stressi põhjuseks peres on rahapuudus ja sellest tulenevad halvad elu- ja olmetingimused ning aineline kitsikus. Kuigi väidetakse, et rikkus ei tee õnnelikuks, püüdlevad paljud pered sellise elustandardi poole, mis vastaks vähemalt tutvusringkonna keskmisele. Majanduslikke raskusi tasakaalustab pereliikmete mõistev, leplik suhtumine olukorda ning positiivse programmi olemasolu selle kohta, kuidas ja millal olud paranevad. Lahkarvamused raha kulutamise osas vallandavad tihti perekonnatüli, kuigi probleemid peituvad tavaliselt hoopis sügavamal. Enamasti on naisele tähtsam, et mees sisendaks 3 turvalisust ja kindlust ning looks kaitstuse tunde. Mehele on olulisemad naise usaldus ja tunnustus ning positiivne hinnang tema püüdlustele. Konfliktid on tõsised kokkupõrked, millega kaasneb vastastikune süüdistamine,

Inimese õpetus
Stress ja kuidas seda vältida
7
docx

Stress ja kuidas seda vältida.

higistamine, südametegevuse kiirenemine, hingamissageduse suurenemine, punastamine jne. 4.Käitumusliku osa moodustab inimese käitumine selles olukorras ­ vältimine, endassetõmbumine, agressiivsus. Keskkonnasündmusi, mis kutsuvad esile stressireaktsioone nimetatakse stressoriteks. Erinevatel inimestel kutsuvad stressireaktsiooni esile erinevad sündmused. Näiteks vali muusika raadiost meeldib ühele, teist aga häirib oluliselt. Samas erinevad inimesed ka selle poolest, kuidas nad samadele stressoritele reageerivad. Näiteks eesseisev eksam põhjustab mõnes tugeva eksamihirmu teine aga suudab selles olukorras rahulikuks jääda. Individuaalne stressikogemus sõltub inimese hinnangutest: 1) Sündmusele endale Sündmusi võib hinnata positiivseteks, neutraalseteks või negatiivseteks oma tagajärgede poolest. Negatiivse hinnangu saanud sündmust hinnatakse selle poolest: - kui palju kahju see inimesele tegi ­ näiteks äsja töö kaotanud mehe enesehinnang

Psühholoogia




Kommentaarid (1)

ViksK profiilipilt
ViksK: Sain vajaliku mida vajasin.
10:44 07-10-2022



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun