Kuidas
Paremini Õppida?
Sa
oled poole oma elust koolis käinud ja kindlasti küllaltki palju oma
aega õppimisele pühendanud. Sinu klassikaaslaste hulgas on
erinevaid õppijaid.
Oled
kindlasti märganud, et on neid, kes õpivad hästi ja ei kuluta
selleks palju aega, on ka neid, kes õpivad palju, kuid hinded ei ole
väga head.
Kas
sa oled mõelnud, milline õppija oled sina? Kas sinu õppimisviis on
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
24 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Koolimaterjal
Õppematerjali autor
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Erakorralise meditsiini tehniku õppekava SVETLANA KAVALEROVA ,,Mina õppijana" Essee Juhendaja: Tiina Uusma, lector Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2012 Eneseanalüüs aitab inimesel paremini tundma õppida oma tugevusi ja nõrkusi. Kasutades eneseanalüüsist saadud teadmisi, on võimalik määratleda, mille kallal on vaja töötada, et oma nõrku külgi tugevamaks muuta. Oskust õppida on raske hinnata. Selleks, et mul oleks kergem ennast hinnata, ma teen endale selgeks mis on õppimine ja õppimise protsess ise. Ma saan aru, et õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimine ei piirdu vaid sellega, mis on koolipingis omandatud, vaid leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemistel, vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel
KUIDAS TÕHUSALT JA MÕTTEGA LUGEDA? Allikas: Õppimine kõrgkoolis. Tudengi käsiraamat. K. McMillan & J. Weyers Olenemata erialast peavad üliõpilased palju lugema. Kuigi lugemisoskus omandatakse juba lapsepõlves, kujuneb tekstist arusaamine vastavalt sellele, kuidas uute, järjest keerulisema sisu ja ülesehitusega tekstidega kokku puututakse. Suure osa materjalist, mida Sa õpingute jooksul loed, moodustavad akadeemilises stiilis kirjutatud raamatud ja artiklid. Seepärast on esimesel aastal on oluline tegeleda teadusteksti lugemisoskuse arendamisega, mis võimaldab iseseisvalt teadmisi hankida ja akadeemilise kirjutamise oskust kujundada. Sellest abimaterjalist saad ülevaate järgmistest teemadest (klõpsa vastaval lingil, et
Ära viska neid ära. Märkmed on abiks kordamisel ja näiteks eksamiteks valmistumisel saab nende juurde tagasi pöörduda. 1 Praktilised nõuanded märkmete tegemiseks: Jäta tühja ruumi. Ära paiguta paberile nii palju teavet, kui vähegi mahub; jäta loetelude ja oluliste punktide ümber vaba ruumi. See aitab kirjutatut visuaalselt paremini meelde jätta ja soovi korral hiljem märkmeid lisada. Tee märkmed meeldejäävaks. Sinu märkmed olgu visuaalselt meeldejäävad, et need aitaksid sisu meenutada, kuid mitte nii viimistletud, et nad muutuksid sisutuks kunstitööks. Kirjutades mõtle. Seoste loomiseks eri allikate, kogu materjali ja sinu ülesande vahel ei piisa teise autori sõnade ümber kirjutamisest. Hinda loetud teksti ja fakte kriitiliselt. Arenda välja isiklik „kiirkiri“
toitumisharjumusi. *Ülesanne on täidetud kui saadad toidupüramiidi pildi või skaneeringu koos lühikese võrdleva kirjeldusega Terasse projektipäeva alla oma klassi kausta. Planeeritav ajakulu ~1h. Joonis 2. Minu toidupüramiid 2. Jupiteri Teadussaade 2.1. Vaata saatesarja “Maailma kõige targem rahvas” (ERR kodulehelt või Jupiterist) esimest osa. Saate leiad siit: https://etv.err.ee/1127992/uus-maailma-koige-targem-rahvas 2.2 Analüüsi, kuidas ja mis tunnis, lisaks keeletundidele saad vaadatud saate põhjal kasutada uusi oskusi. Kirjelda lühidalt enda õpistiili (keeletundides ning teistes tundides, kus tuleb suurt hulka infot meelde jätta) ning anna tagasiside. *Ülesanne on täidetud, kui saadad enda mõtted õpitu kasutamisest TERA keskkonda. Planeeritav ajakulu ~2h. 3. Õpistiilide küsimustik 3
Õppimise tähendus isiksuse ajaloos. Õppimist soosiv keskkond. Vana ja uus kool Mis on õppimine? Milleks me õpime? Juba väikestele mängivatele lastele räägivad nende vanemad tänapäeval üha varasemas eas, et õppimine on tähtis ning et õppida tuleb selleks, et targaks saada ja oma töös edukas olla. Need väikesed pisipõnnid aga õpivad juba ammu, ilma et nad selleks koolipingis peaksid istuma. Nad õpivad mängides ja läbi mängu, nad õpivad mängukaaslastelt ja mängukaaslastega. Ka koolis võib õppimist võrrelda mänguga igas tunnis eelneb õppimisele ja tegevusele sissejuhatus, tutvustus, mängureeglitega kurssi viimine. Õppimise käigus tunneme samu tundeid, mida mängides: ärevust, põnevust, rõõmu, kaotushirmu.
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Kuidas paremini õppida Referaat Õpilane: Helen Paas Klass: 10B Juhendaja: Maarika Kaasik Tartu 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus. 2.-3. Vastuse otsimine küsimusele: ``Kuidas paremini õppida?`` Praktilised võtted paremini õppimiseks. 4. Võimalused parima õpistiili välja selgitamiseks. 5. Kasutatud materjalid. Sissejuhatus Inimene hakkab õppima juba sünnist saati. Me õpime rääkima, sööma, kirjutama. Õpime sotsiaalses keskkonnas käituma ja tegema vahet heal ning halval. Õppimine on elukestev tegevus. Kuid peale eluks vajalike oskuste õppimise on vaja ka kokku puutuda süstemaatilise õppimisega. Seesugune õppimine eeldab aja planeerimist ning süvenemist.
Klassikaaslastega suhtlemisel tunnevad end üksi, tõrjutuna. Perestress Üheks sagedamaks stressi põhjuseks peres on rahapuudus ja sellest tulenevad halvad elu- ja olmetingimused ning aineline kitsikus. Kuigi väidetakse, et rikkus ei tee õnnelikuks, püüdlevad paljud pered sellise elustandardi poole, mis vastaks vähemalt tutvusringkonna keskmisele. Majanduslikke raskusi tasakaalustab pereliikmete mõistev, leplik suhtumine olukorda ning positiivse programmi olemasolu selle kohta, kuidas ja millal olud paranevad. Lahkarvamused raha kulutamise osas vallandavad tihti perekonnatüli, kuigi probleemid peituvad tavaliselt hoopis sügavamal. Enamasti on naisele tähtsam, et mees sisendaks 3 turvalisust ja kindlust ning looks kaitstuse tunde. Mehele on olulisemad naise usaldus ja tunnustus ning positiivne hinnang tema püüdlustele. Konfliktid on tõsised kokkupõrked, millega kaasneb vastastikune süüdistamine,
higistamine, südametegevuse kiirenemine, hingamissageduse suurenemine, punastamine jne. 4.Käitumusliku osa moodustab inimese käitumine selles olukorras vältimine, endassetõmbumine, agressiivsus. Keskkonnasündmusi, mis kutsuvad esile stressireaktsioone nimetatakse stressoriteks. Erinevatel inimestel kutsuvad stressireaktsiooni esile erinevad sündmused. Näiteks vali muusika raadiost meeldib ühele, teist aga häirib oluliselt. Samas erinevad inimesed ka selle poolest, kuidas nad samadele stressoritele reageerivad. Näiteks eesseisev eksam põhjustab mõnes tugeva eksamihirmu teine aga suudab selles olukorras rahulikuks jääda. Individuaalne stressikogemus sõltub inimese hinnangutest: 1) Sündmusele endale Sündmusi võib hinnata positiivseteks, neutraalseteks või negatiivseteks oma tagajärgede poolest. Negatiivse hinnangu saanud sündmust hinnatakse selle poolest: - kui palju kahju see inimesele tegi näiteks äsja töö kaotanud mehe enesehinnang
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid