AEJ soovitused märkmete tegemiseks (0)

1      SOOVITUSED MÄRKMETE TEGEMISEKS JA KONSPEKTEERIMISEKS  Allikas: K. McMillan & J. Weyers Õppimine kõrgkoolis. Tudengi käsiraamat.     
Miks teha märkmeid? 
  Märkmed aitavad leida kirjalikust materjalist ja/või loengust üles seosed ja eristada olulist ebaolulisest 
ning teevad arusaamise lihtsamaks.    Märkmed  toetavad  keskendumist  õppimise  protsessis,  materjali  meeldejätmist  ja  hilisemat 
meenutamist.    Märkmed on abiks eksamiks valmistumisel ja iseseisvate tööde tegemisel. 
  M ärkmete tegemine hõlmab:    e esmärgistamist (milleks märkmeid teen?)    kriitilist lugemist ja/või kuulamist    saadud info töötlemist (sh olulise eristamist, seoste loomist) 
sobilike võtete valimist märkmete tegemiseks.      Õppimiseks on hädavajalik loetu ja loengus kuulatu kohta märkmeid teha. Infot on liiga palju, et kõike kohe 
lugedes meelde jätta. Enamasti saad igas aines nimekirja soovitatavast kirjandusest, kuhu kuuluvad õpikud, 
artiklid ja internetimaterjal. Seda kõike läbi töötades saad arendada oma märkmete tegemise oskust. Just 
Sulle  sobiva meetodi väljatöötamiseks tasub katsetada erinevaid viise.    Enne  alustamist  mõtle  eesmärgile.  Sellest  sõltub  sinu  märkmete  stiil,  üksikasjalikkus  ja  põhjalikkus.  E esmärgiks võib olla näiteks:    teemast ülevaate saamine; 
  sündmuste järjekorra või protsessi kirjeldamine; 
  probleemi analüüsimine; 
  väite loogika leidmine; 
  eri seisukohtade võrdlemine; 
  tsitaatide kasutamine; 
  tekstile kommentaari lisamine.  Eesmärgi seadmine enne lugema asumist aitab vältida olukorda, kus võtad ette tühja lehe ja peagi märkad, 
et kirjutad raamatut ümber. Vt ka leheküljel 3 olevat ülevaadet erinevatest märkmete tegemise võtetest.   Märkmete tegemisele kulutatud aeg on investeering. Ära viska neid ära. Märkmed on abiks kordamisel 
ja näiteks eksamiteks valmistumisel saab nende juurde tagasi pöörduda. 


2    Praktilised nõuanded märkmete tegemiseks:    Jäta  tühja  ruumi.  Ära  paiguta  paberile  nii  palju  teavet,  kui  vähegi  mahub;  jäta  loetelude  ja  oluliste  punktide ümber vaba ruumi. See aitab kirjutatut visuaalselt paremini meelde jätta ja soovi korral hiljem 
märkmeid lisada.    Tee  märkmed  meeldejäävaks.  Sinu  märkmed  olgu  visuaalselt  meeldejäävad,  et  need  aitaksid  sisu  meenutada, kuid mitte nii viimistletud, et nad muutuksid sisutuks kunstitööks.    Kirjutades mõtle. Seoste loomiseks eri allikate, kogu materjali ja sinu ülesande vahel ei piisa teise autori  sõnade ümber kirjutamisest. Hinda loetud teksti ja fakte kriitiliselt.    Arenda välja isiklik „kiirkiri“. Lisaks tuntud lühenditele (nt jne, s.o., EL), mõtle välja oma lühendid ja  sümbolid.    Säästa aega kasutades koopiaid. Kui selgub, et märkmete tegemise vajadus on väike või vajalikku  raamatut ei saa laenutada, on mugav teha vajalikest lehekülgedest koopiad. Hiljem saad kodus olulised 
kohad markeerida ja kirjutada juurde kommentaare.    Ole hoolikas, kui kasutad otseseid väljavõtteid tekstist. Kui otsustad kasutada tsitaate, on oluline  sinna  juurde  märkida  autori  nimi,  avaldamise  aasta,  teose  pealkiri  ja  leheküljenumber.  Hoiad  hiljem 
kokku aega, mis kuluks korrektse  viite üles otsimisele.  Märkmete tegemise oskus on oluline ka loengutes:  Loengus konspekteerimine võib olla küllalt keeruline, kuna pead jälgima kellegi teise mõttekäiku ning pikka 
mõtisklemisaega  ei  ole.  Protsessi  võib  lihtsustada  teatud  võtete  kasutamine  märkmete  tegemisel.  Ei  ole 
olemas ühte võtet, mis oleks teisest parem. Erinevad võtted sobituvad erinevate teemade, õppejõudude 
ja Sinu õpistiiliga. Allpool leiad mõned näited, mida võid vastavalt vajadusele kohandada omale sobivaks.  Tööta  välja  oma  konspekteerimisviis,  millest  on  Sulle  endale  kõige  rohkem  kasu,  ja  mida  mõistad  ka 
nädala või kuu pärast. Loo oma isiklik märgisüsteem – nt rõhuta markeriga eriti olulisi kohti, tähista tärniga 
kõik mõisted, kasuta võtmesõnade puhul suurtähti, loo lühendeid jms  Enne loengut  …    Tee kindlaks, kas enne loengut on saadaval jaotusmaterjale või slaide, mida saad märkmete põhjana  kasutada.    Püüa lugeda teema kohta olulist taustateavet, et loengust paremini aru saada.    Loengus  …    Märgi üles kuupäev, õppejõud, teema, võimalusel ka loengu eesmärgid. 
  Vali õige suurusega paber, väiksed märkmikud ei ole mahukate loengute konspekteerimiseks mõistlikud. 
  Pane kirja olulisemad mõtted, sõnasõnalise konspekti tegemine ei ole võimalik ega ka vajalik. 
  Pööra tähelepanu õppejõu näidetele, selgitustele ja lisamaterjalile, et ka nendest märkmeid teha.    Pärast loengut … 
  Tööta välja viis, kuidas oma erinevate loengute märkmeid süstematiseerida ja säilitada. 
  Kui  tunned,  et  konspekti  ümberkirjutamine  aitab  sul  õpitut  paremini  meelde  jätta,  siis  kujunda  sellest  harjumus.    Tee  samasse konspekti märkmeid ka lisamaterjali  lugedes,  nii  on  ühe teema kohta kõik  vajalik  ühes  kohas. 


3    Erinevad  märkmete tegemise võtted:  Võtmesõnadega märkmed  Leht jagatakse kaheks tulbaks ning 
vasakusse tulpa kirjutatakse 
võtmesõnad.  Sobib kindla struktuuriga loengu 
puhul. Info on kergesti leitav, kuid 
selle mõistetavus sõltub suurest 
teksti ülesehituse süsteemsusest.  Lihtne võtmesõnu kasutades uuesti 
üle lugeda. 
Võtmesõnade ja neile vastavate 
tekstiosade eristamiseks saab 
kasutada trükitud äärejooni.    M õiste- ja mõttekaardid  Sobib eriti hästi loengus, kus pöördutakse 
pidevalt eelmiste teemade juurde tagasi, et 
neid täiendada, rõhutada ja korrata. 
 
Sobib  visuaalsetele  õppijatele,  kuid 
mahutab  piiratud  koguses  teavet  ja  liigse 
keerukuse  juures  võib  muutuda  raskesti 
arusaadavaks. 
L iiga  väikese  paberi  või  oskamatu  paigutuse  puhul  ei  pruugi  tulemus  olla 
parim ja jääb hiljem arusaamatuks.     Lineaarsed märkmed    Sobib  õppeainetes,  kus  järgitakse  protsesse  ja 
kus  on oluline  sündmuste või etappide hierarhia.  Sobib ideede liigitamiseks ja järjestamiseks, kuid on 
kokkuvõttes pisut piirav, kuna olemasoleva vahele 
on keeruline uut infot lisada.  Sellist  konspekti  on  hiljem  lihtne  üle  lugeda,  kui 
kasutad alapunktide süsteemi.     


4    Maatriks  S obib kõige paremini  erinevate/vastandlike 
seisukohtade kõrvutamiseks.              Järgnevusgraafikud (ajateljed).   Aitab meelde jätta sündmuste või etappide järjestust,   kuid mahutab vähe teavet.          Vooskeemid. Sobivad keerukate protsesside  visuaalseks kujutamiseks, kuid võtavad palju ruumi ja võivad  olla kohmakad.   


5      Kalaluukaardid . Sobib väitluse vastaspoolte väidete kujutamiseks eriti visuaalsele õppijale.    CORNELL. Sobib nii kirjaliku teksti kui loengus kuulatu fikseerimiseks.  Võimaldab hiljem märkmed üle  vaadata ja olulise  välja tuua ning kasutada märkmeid kiireks meenutamiseks. Kasutatakse kolmeks  jaotatud paberit (vt allpool), millest põhiideede ja kokkuvõtte osa luuakse pärast lugemist või loengu 
kuulamist.   http://www.thereligionteacher.com/wp-content/uploads/2010/09/cornell-notetaking-styem.jpg    Materjali nimetus/teema :                                                                                                                    Kuupäev:  OLULINE    Põhiideed    Küsimused    Võtmesõnad    Mõisted    Mudelid   Pärast 
lugemist/loengut.  See osa aitab 
materjalist aru saada, 
luua seoseid, 
meenutada.  DETAILID  Sisu fikseerimine kasutades lühikesi lauseid.  Lugemise või loengu ajal.  KOKKUVÕTE  Pärast lugemist/loengut.  See osa aitab hiljem eksamiks valmistuda, kiiresti meenutada.