Maarahvas 14-16 saj. (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Kord Eestis pärast muistset vabadusvõitlust

eestlased oleks sõjaliselt abiks. 13 saj lõpp hakati relvi ära korjama, kuna ei usaldatud väga. Kardeti ülestõuse jms. Mida piirati, keelati?: 1)Piirati eestlaste jahilkäimise õigus ja kalastamisigust, täielikult keelati kauplemine.Saarlased olid kõige raskemini allutatavad ja pärast muistset vabadusvõitlust toimus veel korduvalt ülestõuse. Sellepärast oli saarlastel alati rohkem õigusi kui mandrieestlastel. 2) Pandi peale maksud, koormised.Teotöö 14 saj. Maksudest: Loomusrent e hinnus- pidi andma kindlaid andameid valitsejatele. Vili,küttepuud,vaha jne. Mida aadlikel vaja oli. Vakus-maksude kokkukogumine. Vakuse kohus.Kirikule maksti kümnist. Eestlased olid ristiusustatud, aga talupojad ei saanud sellest aru, kuna see oli ladinakeelne. Seega ristiusk võrdus maksudega. Säilisid täiesti kõik vanad, muinasaegsed kombed ja uskumused. Käidi pühades hiiepaikades, austati Ukut ja Taarat jne.Kirikus küll käidi, aga

Ajalugu

2

doc

Maa-aadel ja talurahvas, kaubandus ja käsitöö

Maa-aadel ja talurahvas · Jüriöö ülestõusule järgnes talurahva laialdane karistamine, nende õigustega arvestati nüüd vähem. Maa-aadel muutus Liivimaal järjest jõukamaks. Laiendati vanu ning ehitati uuesi mõisasid. 16.saj keskpaigaks oli eestis juba 500 mõisa. · Saksamaal suurenes teravilja sisseveo vajadus. Eriti olid nad huvitatud Eesti rukisest, kuna see oli väga kvaliteetne ja hästi kuivatatud(suitsust läbi imbunud ja seetõttu ei läinud hallitama). Kuna teravilja müük Lääne-Euroopasse suurenes, suurenes huvi ka selle tootmise vastu. Seetõttu suurenes ja talurahva koormis ja nad pidid os oma viljast ära andma. Suurenes ka mõisategu ehk pea orjus ­ talupoegade töö mõisas. · Kümnis ei tähendanud enam kümnendiku saagist vaid ulatus juba veerandi viljasaagi ära andmiseni. · 15.saj keskpaigaks tahtsid feodaalid loonusrendi asemel panna kehtima raharendi. · Talupoegade liigendamine: 1.adr

Ajalugu

11

doc

Vana Liivimaa

aastaks. Sama ülestõusuga seoses on räägitud ka seda, et ordu aladel üritasid 1344 talupojad sisse pääseda Viljandi linnusesse, et selle liikmed kõik maha tappa. Üritati andami viljakottidesse end peita ja siis kottidega sisse pääseda. Uurijad on leidnud, et pigem oli tegemist muistendiga. Sama muistendit on võimalik kohata ka teiste rahvaste hulgas ja kottide viimise aeg oli detsembris, vb poleks suutnud köhimata olla. ''Villu võitlused'' Bornhöhe. Põllumajandus ja maarahvas pärast Jüriöö ülestõusu Pärast Jüriöö ülestõusu hakkab talupoegade olukord muutuma, sest vasallid ehk läänimehed asuvad elama maale, maale rajatakse mõisad.Vana Liivimaa aja lõpuks on Eestimaa territooriumil 500 mõisa. Massiline maaleasumine sõltus sellest, mis toimus Lääne-Euroopas. XIV sajandil tekkisid seal manufaktuurid. Need tekkisid eeskätt linnades, Lääne-Euroopa linnades ­ järelikult kasvas rahvastik Lääne-Euroopas. Seda elanikkonda oli tarvis ära toita

Ajalugu

6

doc

Eesti talupoegade olukord 13-19 saj.

näol. 2) hinnus - kindlaksmääratud naturaalmaks - Lisaks pidid talupojad: 1)pidama üleval kohalikku preestrit ja maksma erilisist kirikumaksu e 1/10 kümnisest. 2)Maksma erinevaid trahve ning tegema aadlikele kingitusi(mida aadlikud võisid kohtu kaudu välja mõista) - Kui mõnel aastal jäi talupoeg võlgu, siis see andis aadlikule õiguse tema vabadust piirata ja talle lisakohustusi esitada. - Rahvas pidi ehitama linnuseid, kirikuid, teid. - Kui tekkisid mõisad tekkis ka teotöö kohustus - algul mõned päevad aastas aga siis muudkui rohkem - TALUPOEG: isiklikult vaba, oma maa ja kasutamiseks ka osa küla ühisvaldusest, võis kaubitseda 14.saj - 16.saj - Peale Jüriöö ülestõusu karistati talurahvast laialdaselt. Feodaalid hakkasid vähem arvestama talupoegade õigustega. - 14.saj lõpust võeti omavolilistelt äraminejatelt talupoegadelt trahvi.

Ajalugu

12

doc

Maasotsioloogia kordamisküsimuste vastused

See, mis sellest üle jäi, läks feodaalidele (talupojad midagi tagasi ei saanud). Kihistumine: kuningad, sõltlased, vabad talupojad ja orjad, kuid tüüpiline feodaalühiskond puudus. Olukord hakkas halvenema järgmistel põhjustel: linnade areng Euroopas – tekib püsiv viljaturg. Vilja hind kasvas 4-6 korda; mõisnikud hakkavad majandama, selleks on vaja ka maid; eelmise punkti põhjusel hakati omavoliliselt talupoegadelt maid ära võtma; euroopasisese tööjaotuse kujunemine (13-14 saj). Toimus jagunemine Ida-Euroopa ja Lääne-Euroopa. – Pärisori majandab ise. Tema iive on alati positiivne. Mõisnik maksab neile. Orjad on nagu peremehe asjad, kellel on negatiivne iive. Omanikul on isegi õigus orja tappa, kuid pärisorja ei tohtinud tappa; Väike jääaeg 1250-1850. Kliima muutus väga halvaks, talved kärekülmad, suvel väga vihmased; Adramaamaks – u 10 hektarit; Talupoegade võlastumine

Sotsioloogia

8

doc

Keskaeg Eestis

Liivi ordu võitis Jüriöö ülestõusu. Pärast Jüriöö ülestõusu talupoegade olukord halvenes. Eramõisates tõuseb teoorjuse osatähtsus. Teoorjus- talupoeg peab oma töövahenditega mõisa heaks mõned päevad nädalas tasuta töötama. Maarahvas hakkas vastuseks rõhumisele esitama kaebusi mõisnike kohta, koormisi mitte täitma, piiriäärasetelt aladelt hakati põgenema Venemaale, Soome, Rootsi. Osa talupoegi põgenes linnadesse. 14. saj. lõpp- pagenuid trahviti. 15. saj. algus- pagenuid hakati tagasi nõudma. Kui talupoeg põgenes teise mõisa alale/teise mõisniku maale, võis see mõisnik, kas tasuda talupoja koormised või anda ta tagasi. 16. sajandi algus-mõisnikud võtsid endale õiguse talupoegi müüa, kinkida, vahetada ja pärandada. Sellega algab pärisorjus. Liivisõda Eelugu ja ajend 1554 saatsid Liivi ordumeister ja Tartu piiskop oma saadikud Moskvasse vaherahu pikendama.

Ajalugu

11

doc

Vana-Liivimaa

1344.a üritasid talupojad pääseda Viljandi linnusesse, et ordu liikmed maha tappa. Seda üritati teha nii, et andamit viies peideti end viljakottidesse. Uurijad on leidnud, et see võib olla muistend (linnusesse sissepääsemine... et seda muistendit on võimalik kohata ka teiste rahvaste muistendite juures). Ja samas, detsembris polnud see võimalik köha tõttu. (Bornhöhe kasutas teoses "Villu võitlused") ja ka Tasujas. Põllumajandus ja maarahvas pärast Jüriöö ülestõusu Jüriöö ülestõus jagab Vana-Liivimaa ajaloo kaht ossa. Vasallid e läänimehed kolivad maale elama ja sellega muutub ka talupoegade olukord. Maale rajatakse mõisad (massiliselt). Vana-Liivimaa aja lõpuks Eesti territoorimil on umbes 500 mõisa. See hakkas sellepärast, et Lääe-Euroopas 14. sajandil tekkisid manufaktuurid. Need tekkisid eeskätt Läänne-Euroopa linnades, järelikult elanikkond kasvas ja seda kasvavat elanikkonda oli tarvis ära toita

Ajalugu

2

docx

Keskaeg eestis

LINNAD KESKAJAL. Tallinn, tartu, rakvere, narva, uuspärnu, viljandi, paide, haapsalu, vanapärnu. KES MILLIST MAAKONDA VALITSES. Liivi orduriik ­ ilmaliku võimu kehastus, suurim sõjaline jõud, eksisteeris alates 1237. aastast. Oli Saksa ordu Liivimaa haru, loodi Mõõgavendade ordust, mis sai 1236. aastal Saule lahingus leedulastelt hävitavalt lüüa. Pealinnaks alguses Riia, hiljem Võnnu. o Tähtsaim isik ordumeister, allus Saksa ordu kõrgmeistrile, talle kuulusid Läti alad, Sakala, Järva ja teised väikemaakonnad. o Orduala jagunes komtuur ja foogtkondadeks, neile allusid ordumõisad. o Ordu siseselt olid tähtsaimad rüütelvennad, ordusse kuulusid veel ka poolvennad (sepad, pagarid jne). Kiriklikke talitlusi pidasid preestervennad. SaareLääne piiskopkond ­ kuulusid Saaremaa ja Läänemaa, maahärraks SaareLääne piiskop, kes allus Riia peapiiskopile, keskuseks algul VanaPärnu, hiljem Haapsalu Tartu piiskopkond maahärraks Tartu piiskop, kuulusid U

Ajalugu

Kommentaarid (0)