Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Adolf Hitler (1889-1945?)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hitler, slovakkia, haridus, konverents, austrias, patsifist, eitaja, käskjalg, haavata, kõnemees, populaarne, ootas, natse, toetama, röhm, päevaleht, toimetaja, alfred, rosenberg, sakslane, majanduskriis, inflatsioon, vastaspool, enamust, likvideerima, hoones, asutusi, alluma, puhtust, abielud, antisemitism, himmler, goebbels, propakanda, idealoogia Majanduskriisi tõttu tekkis demokraatia kriis – diktatuuri levik. Natside võimuletulek Saksamaal, relvastumine ja muutumine totalitaarseks. Versailles süsteemi lagunemine. Inglismaa ja Prantsusmaa teostatud lepituspoliitika Hitlerliku Saksamaa suhtes – Saksamaal lastakse Versailles süsteemi lõhkuda. SA-rünnakrühmlased. Parteisisene politsei, koondunud miljon meest. Juhtis E. Röhm. 1938. a Mündheni konverents. Agressioonid, jaapan vallutab Mandžuuria(1931), Hispaania kodusõda (1936-1939), Etioopia vallutamine (1935-1936). 1936. a saab alguse agressorite bloki kujunemine. Hitler alustab. Sinna kuulusid Itaalia, Saksamaa, Jaapan – teljeriigid. Esimene leping, mis pani aluse bloki kujunemisele oli Berliin-Rooma Telg. Miks said natsid võimule? NSDAP sisepoliitika ja struktuur? 1919
1920ndad Versaille süsteem on rahu tagamiseks Euroopas.(rahu tagatiste süsteem). Washingtoni süsteem- rahu tagamine merel. 1922- washingtoni konverents. Euroopa ja maailma suurriigid otsustasid vähendada (uputatakse laevastikud) laevastike donaaže, mille tulemusena pidi olema tagatud rahu maailmameredel. Need kaks lepingut pidid andma rahu tagatiste süsteemi. Washingtoni lepingust oli häiritud Jaapan, kes nõudis egemooniat Aasias. 1933 tuleb Saksamaal võimule Hitler: Toob sisse sõjaväe kohustuse Loob sõjalaevastiku, rikub Versaille’ lepingut Riigid ajavad lepituspoliitikat, ei võta midagi Hitleri vastu ette Saksamaa toob oma väed Reini demilitariseeritud tsooni sisse 8 suurriiki kes valitsesid maailma enne 1 Ms.: prantsusmaa, venemaa, Itaalia, Austria-Ungari, Jaapan, Saksamaa, Usa, Venemaa 1920-1930nd 11 nov. 1918- Venemaal algas kodusõda, võimul bolševikud, (valge ja punaarmee)
Saksamaa 1920.-1930. aastatel I Weimari vabariik Weimari /vaimari/ vabariigiks nimetatakse aastaid 1919-1933 Saksamaa ajaloos (1919 kukutati monarhia, 1933 Hitler tuli võimule). . Kuna I maailmasõda oli rahva olukorda tugevasti halvendanud, puhkes novembris 1918 Saksamaal revolutsioon, keiser Wilhelm II põgenes. Võim läks sotsiaaldemokraatide kätte. Weimari vabariik oli parlamentaarne riik. Tegutses parlament ehk Riigipäev. Riigipea oli president. Valitsust juhtis kantsler.Weimari vabariigi vastu olid aga saksa vasakpoolsed ehk kommunistid (kes tahtsid kommunistlikku riiki.
Ühendusega (Thule-Gesellschaft), mis püüdis müstitsismi ja idamaade filosoofia abil leida uut identiteeti ja uskus saksa rahva erilisse rolli maailmas. Selle liikmed (nende seas olid näiteks ka Rudolf Hess ja Alfred Rosenberg) tulid välja teooriatega aaria rassist ja saksa natsionalismist. Enamasti võtsid nad ka tõe pähe igasuguseid okultistlikke ja vandenõuteooriaid. Juulis 1919 liitus selle Töölisparteiga Austriast pärit kapral Adolf Hitler (1889-1945), kellest kujunes Müncheni õllekeldrites peatselt tunnustatud kõnemees. Austriast pärines ka partei uus, 24.02.1920 vastu võetud nimi Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei). 28.07.1921 valiti Hitler NSDAP esimeheks. Tema initsiatiivil loodi partei poolsõjaväeline organisatsioon, mis sai nimeks Sturmabteilung (SA). SA juhiks sai 1922 endine lahinglendur Hermann Göring (1893-1946)
1920. aastal toimus Kapp-Putsch, mille käigus parempoolsed üritasid Berliinis võimu haarata. Ülestõus kukkus läbi, kuna ametnikud boikoteerisid, aga põhiliselt seetõttu, et töölised korraldasi üldstreigi. Sõjavägi ei olnud nõus kaitsma seaduslikku valitsust ning pärast Kapp-Putschi saadetakse Vabakorpused laiali. Sõjaväelased hakkavad moodustama oma parteisid. 1919. aastal loodi Baieris Natsionaal- Sotsialistlik töölispartei (NSDAP). 1921. aastal valitakse Hitler selle partei juhiks. Nende algne mõjupiirkond on Lõuna-Saksamaa. Partei loob ka oma rünnakrühmad - SA (Ernst Röhmi juhtimisel). SA haakab kasutama saksa koloniaalmundreid (liivakarva pruunikad), ning selle järgi saavd nimetuse pruunsärklased. Parteil on oma ajaleht Vökischer Beabachter, mis ilmus iga päev (see näitab, et lugejaskond on suur). Selle toimetaja oli A.Rosenberg, keda peetakse ühtlasi ka ideoloogia loojaks. 1923. aastal Ruhri kriis:
väljatöötamine, Goebbels. Relvaüksused Mussolini kujul: SA- pruunsärklased, E. Röhm. SS- mustsärklased, H.Himmler. osalemine Reichstagi valmistel- üha enam kohti. 1930- murrang: majanduskriis, tööpuudus, pankrotid. 1937 a u 8 mln töötut. Saksamaa peatas reparatsioonide maksmise. Lagunevad valitsused, erakorralised dekreedid. Rahva rahulolematus, natsidel 107 kohta parlamendis. Seega riigi majanduskriis ja poliitiline kriis aitasid natsid võimule. Hitler: tulekahju Riigipäevahoones- kompartei keelustamine, arestid. Juudivastased rassiseadused- kodakondsuse äravõtmine. Juutidega abiellumise keelustamine, vallandati kõik juudid ja ebalojaalsed isikud (ametnikkonnast). 1934 Hindenburgi surm, Hitler ühitas kantsleri ja presidendi ametid- Füürer. 8. Millised olid Hitleri võimuletuleku majanduslikud ja poliitilised põhjused. Kuidas kehtestas Hitler natside diktatuuri Saksamaal 1933-34. Milliseid
), 6% umbusaldus riigi vastu, tööjõupuudus. · Miks midagi ei tehtud? Inimesi ähvardati terve perekonna kaudu, pidi ,,kaassüüdlasi" üles andma, Inimesi arreteeriti väga jaburate asjade pärast, terror oli individuaalne ja seega inimestel ohutum seda mitte märgata, salastatus, paljude inimeste väga tugev usk Stalinisse. Massiteabevahendid allutatud riigi kontrollile : · Ajalehed, raadio, teatri- ja filmikunst allutatud parteilis-riiklikule aparatuurile. Samuti haridus ja teadus. · Vahetati välja endised ajalooõpetajad ja ülikoolide juhid. · Kirjanduse, filmi ja muusikaga said tegeleda vaid need, kes olid kommunistlikult meelestatud või allutatud ning kes kuulusid vastavatesse ametlikesse organisatsioonides. · Väljaspool seda võrdsustati loometegevust kontrrevolutsiooni ja vaenuliku propagandaga. Ringiliikumine oli piiratud: · 1934
· Taani · Norra · Rootsi · Soome · Austria · Sveits · Tsehhoslovakkia Põhjused/eeldused · Paljud I maailmasõja võitjariigid v neutraalsed. Pikk demokraatia traditsioon, majanduskriisist saadi kergemini üle jm Tunnused · Sõna- ja trükivabadus, vabad valimised, parlament, mitme partei konkurents, juhtide vahetumine. Diktatuur: · 1917 Venemaa - Lenin · 1922 Itaalia Mussolini · 1926 Poola, Leedu, Portugal · 1933 Saksamaa - Hitler · 1934, Eesti, Läti · 1939 Hispaania- Franco Põhjused · Tugevate äärmusparteide teke (kommunistid, natsionalistid) · Tugevad juhid, rahvuse idee · Demokraatia nõrkus, uued riigid · Majandusraskused · Mitmed riigid I ms kaotajate hulgas Tunnused · Ühe partei/juhi ainuvõim · Parlamendi tegevus peatatud v formaalne · Demokraatlike vabaduste piiramine · Avalik/varjatud vägivald opositsiooni suhtes Autoritaarne diktatuur
ja ideid, milles ei suudetud kokkuleppele jõuda. Valitsused püsisid väga lühikest aega. Samuti korralagedus jms asjad, millega rahvas rahul polnud, vajati kindlat juhti. 4. Kuidas ja milliste vahenditega õnnestus B. Mussolinil võimule tõusta, millised olid tema vaated, millised kihid teda toetasid? Mussolini oli sotsiaal demoktaat, ta tegi artikkleid, kus reklaamis sõda ja tänu sellele vistakse parteist välja. Pärast ms , kus ta on haavata saanud ja asub fasistide poolele. Kui toimuvad valimised, siis nad ei võida aga sellegi poolest tahavad 5 kohta valitsusse, muidu marsivad Rooma ja 1922 toimubki marss rooma ja tänu sellele saavad oma kohad. Mussoliini alustab teiste parteide kõrvale ajamist ning ei luba kritiseerida valitsust, tahab ms häbi maha pesta. Tekitas korpuratsioone ja ametiühinguid, milles osalemine oli kaohustuslik. Järgmistel
aasta aprillis valimised). -> Autoritaarne diktatuur nn vaikiv ajastu 17.06.1940 Eesti Vabariigi lõpp ?Rahvusvahelised suhted 1930. aastatel sh 2. maailmasõja eelõhtul 1938-1939 1) Ansluss - Austria annekteerimine ehk vägivaldne liitmine Saksamaa koosseisu 1938 13. märts. Austriast sai Saksamaa üks osa - Ostmark. (Austria riik taastus 2. Maailmasõja lõpul). 2) Tsehhoslovakkia kriis - 1938 kevad kuni suvi. Hitler kasutas ettekäändena 3 miljoni sudeedisakslase nn "õigusetut" olukorda. Kriis kulmineerus septembris ja Tsehhoslovakkia valmistus sõjaks. 3) Müncheni konverents (29.09.1938) - osalesid nelja riigi poliitilised liidrid Chamberlaini initsiatiivil: Saksamaa (Hitler), Itaalia (Mussolini), Suurbritannia (Chamberlain), Prantsusmaa (Daladier). See oli lääneriikide lepitus- või rahustamispoliitika, häbiväärne kulminatsioon: Tsehhoslovakkiat kohustati loovutama Sudeedimaa oktoobri algul.
oli noorsoo organisatsioonide poliitilisus. Itaalias noori ei töödeldud. Isikukultus. Teisitimõtlejatega tegeles NSVL-s - NKVD, Itaalias OVRA, Saksamaal - Gestapo. Idealoogiat edastatakse läbi propaganda. Kõik ühiskonna valdkonnad on partei ja idealoogia kontrolli all. Majanduslikul külje poolt – käsumajandus (riigi poolt suunatud). NSVL ei olnud eraomand lubatud (kõik oli riigistatud). Saksamaal oli lubatud. Püüeldi autarkia (täieliku sõltumatuse) poole. Natsipartei sai alguse Austrias. Idealoogia rõhutab saksa rahvuse ülimuslikkust (aaria rass) ja et saksa rass peab valitsema maailma. Rassipuhtuse teooria ja saksa rassi kui ülemrassi teooria. Vallutuspoliitika põhjuseks oli vajadus tagada sakslastele eluruum. NSDAP – natsionaal sotsialistlik saksa töölispartei. Saksa rahvusel ei olnud kihte. 1921 – SA (Pruunsärklased). Rünnakrühmlased a la saksa sõjaväe tuumik (wermaht). Ülesandeks rünnata kõiki poliitilisi vastaseid.
1993 otsustab kuningas, Hitleri majandusjuhiks. Hitleri partei eesmärgiks oli : 1) Versaille rahulepingu tingimuste tühistamine, 2) kõigi sakslaste ühendamist suur saksa kooseisu., 3) juut ei või olla rahvuse liige, 4) mittetöiste tulude tühistamist.(kauplemine, finantsvahendus) Sealt algab juutide tagasikiusamine. Nõuavad tugeva keskvõimu loomist riigis. 32 aasta nov valimistel, saab Hitleri partei kolmandiku. 33 aasta jaanuaris saab Saksa Vabariigi kantsler Hitler. Esialgu oli valitsusjuhina mõõdukas. Ainult 3 natsistipartei liiget on ministrid (kokku ministreid 11) Hitler kindlustas võimu: 1) Vähendab Riigipäeva tähtsust 2) Kasutab sabotaasi vastasparteide nõrgendamiseks 3) Tema käsul süüdatakse Riigipäeva hoone. Alguses süüdistatakse kommuniste. Keelatakse komm, parteid, hiljem ka sots dem partei. 4) 1933 sureb president. Uut presidenti ei valita kuna riigipäeva põletamisets on
Sotsialistidest löödi lahku, sest need loobusid vägivaldsest revolutsioonist ja proletariaadi diktatuurist. Kommunistid eitasid võimalust muuta kapitalistlikku ühiskonda reformide teel. Rahvust eitatakse, sest see on mööduv nähtus, tegeletakse äravalitud klassi, mitte rahvaga. Kommunistlikud riigid on välja kasvanud sõjast ja on seetõttu militaarsed. Valitseb ühe partei diktatuur, ideoloogia. Natsionaalsotsialism- Fasismi Saksapärane variant, mida hakkas ellu rakendama Hitler. Tunnused: väga võimas totalitaarsust tagav aparaat, rassiteooria, marrimeedia- massiaparaat. 3 Venemaa diktatuur- kommunism Venemaa diktatuur hakkas välja kujunema 1917. aastal, pärast seda, kui bolswvikud võimule tulid. Sama aasta novembris moodustati esimene nõukogude valitsus, mille nimeks oli Rahvakomissaride nõukogu ning valiti ka kõrgeim seadusandlik võimuorgan Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee
*Inglise-Buuri sõda 1899-1901: inglased tahtsid buuride alasid endale (kulla- ja teemandikaevandused), otsustavad alad jõuga võtta, buurid osutasid vapralt vastupanu; inglased põletavad nende farme, rajavad koonduslaagreid; sõda oli Inglismaale kulukas ning kahjustas autoriteeti >Prantusmaa - samuti suured alad, ent osa alasid kasutud (Sahara kõrb) >Saksamaa 1880. aastatel Aafrikasse ja Okeaaniasse alasid hõivama; käituvad brutaalselt=>kohalike vastuhakud Berliini konverents 1884 >korraldati, sest olid tekkinud ägedad vaidlused Aafrika sisealade kuuluvuse üle =>iga riik võib hõivata tema poolt juba vallutatud rannikuga külgnevad sisealad ja kuulutada maad oma kolooniaks >Konverentsi otsuste elluviimine viis riikidevaheliste tülideni Türgi jagamine: ehk nn Euroopa 'haige mehe' pärandi jagamine >19. sajandiks oli Türgi nõrk, jagamisest lootsid kasu võita kõik suurriigid Hiina jagamine:
UUE MAJANDUSLIKU TÕUSU AASTAD · 1920.ndate a. keskel nõrgenes Äärmusliikumiste mõju seoses majandusliku tõusuga · USA rahandusministri Dawesi ettepanekul kergendati sakslaste reparatsiooni koormat, pikendati maksete tasumise tähtaega · 1920.ndate teisel poole oli USA-s kiire majanduskasv · Majandus püsis mõnda aega tõusu teel · Areng oli ebaühtlane, sest kasv koondus ainult teatud aladel RAHVUSVAHELISED SUHTED EUROOPAS 1920. AASTATEL · 1925. aastal toimus Locarno konverents · Osa võtsid Inglismaa, Prantsusmaa, Belgia, Itaalia, Poola, Tsehhoslovakkia, Saksamaa · Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, kindlustades Saksamaale Versailles's paika pandud lääne piiri · Konverentsi järel levis lootus leppimise ja rahu ajastule · 1928.a Briand'i Kellogi pakt kohustas loobuma sõjast ja lahendama konfliktid, millele kirjutasid alla 15 riiki, hiljem lisandus veel 48 · Uut maailmasõda aga ei suudetud ära hoida ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS 1929-1933
demokraatlikes riikides oli tihti tagajärjeks diktatuur. Etioopia(Abessiinid)- 1935. aastal vägeva vastupanu järel löödi aafriklaste väed puruks ja Itaalia vallutas Etioopia(Mussolini?). See toimus Saksamaa edusammude innustusel. Mandžuuria(1931-32)- Jaapan eiras Rahvasteliidu reegleid, intsidendi ettekäändel tungis Jaapan Mandžuuriasse, vallutas selle ning lahkus Rahvasteliidust. RL autoriteet langeb Austria anšluss- 1938 aasta veebruaris esitas Hitler ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende nimetamist valitsuse etteotsa. Austria ei suutnud agressorile vastu seista ning alistus. 1938 aasta 13. märtsil marssisid Saksa väed riiki ning järgmisel päeval teatati Austria liitumisest Saksamaaga. Müncheni sobing- September 1938 nõudis Hitler Tšehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist, kus elasid sudeedisakslased, ähvardades keeldumise korral sõjaga.
a USA naasis isolatsionistliku välispoliitika juurde ja jäi kõrvale Rahvasteliidu tööst. Sksm rahulolematu Versailles'i rahulepingu tingimustega, aga täitis neid (peaminister Stresemann). Kommunistlikud riigipöördekatsed Bulgaarias, Poolas, Saksamaal, Eestis. Ükski Euroopa suurriik va Saksamaa ei tunnustanud kuni 1924. aastani NSV Liitu. Rahvasteliit korraldas r/v konverentse, püüdes kinnistada rahu Euroopas 1925 Locarno konverents. 7 Euroopa riiki sh Saksamaa kinnitasid, et austavad olemasolevat Saksa-Prantsuse ja Saksa-Belgia piiri ning selle tagamiseks loodud Reini demilitariseeritud tsooni. 1928 Briand-Kelloggi pakt. 62 maailma riiki kinnitasid, et loobuvad sõjast ja lahendavad konfliktid rahumeelselt. Majandussuhted 1920.a Euroopa riigid olid USA-le võlgu u 10 mld $ Sksm ei suutnud tasuda reparatsioone ja 1923 okupeerisid Belgia ja
1938. aastaks oli Hitleri positsioonid sedavõrd tugevnenud, et võis hakata maailma vallutama. Esimeseks ohvriks Austria. Veebruaris Austriale ultimaatum natside vabastamine ja nende juhi määramine valitsuse etteotsa. Austria alistus. Märtsis marssisid Saksa väed Austriasse ja teatati Austria ühedamisest Saksamaaga ansluss. Korraldati rahvahääletus, mis näitas austerlaste toetust ühinemisele. Lääne riigid ei protesteerinud, ainsana oli vastu annekteerimisele Mehhiko. Müncheni konverents Lääneriigid lootsid Hitleriga kokku leppida. Aktiivne selles osas oli Briti peaminister Chamberlain. 29. sept. 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe: Tsehhoslovakkia pidi loovutama Sudeedimaa, ülejäänud Tsehhoslovakkia pidi jääma puutumatuks. Tsehhid alistusid. Lääne riigid olid vaimustuses. Chamberlain teatas, et ta tõi "rahu kogu meie põlvkonnale". Poola purustamine Maailmasõja algus MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks
-Majandusraskused Fasistlik Itaalia: Mussolini võimuletulek, muutused 1922-fasistide võimuletulek Itaalias -isikukultus- Duce Benito Mussolini -mustsärklased-fasistide relvastatud pool -1925-üheparteisüsteemi kehtestamine -heade suhete hoidmine Vatikaniga -majanduse tsentraliseerimine -agressiivne välispoliitika Natsionaalsotsialistlik Saksamaa: Müncheni puts Ebaõnnestunud riigipöördekatse Hitleri poolt, arreteeriti lõpuks 1933. aasta sündmused Jaanuaris 1933- Hitler sai kantsleriks Veebruar 1933-riigipäeva hoone põleng Märts 1933-erakorralised valimised, mille võitis Hitler Aprill 1934-Hitler kuulutab end füüreriks natside poliitika -Kolmas Reich riigi nimi tähistamaks saksamaa hiigluse taassündi -Täielik kontroll kõigi eluvaldkondade üle -Rassilise puhtuse tagamine -Julgeolekuorganid (SS ja Gestapo) -Taasrelvastumine -Agressiivne välispoliitika -Loobuvad Versailles' rahupoliitikast Benito Mussolini- Itaalias Fasistide liider, diktaator
ning Hitleri Natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei kehtestas totalitaarse diktatuuri. Brünningi valitsus jäi võimule, ilma, et tal oleks olnud Riigipäevas enamust. Loodi nn Harzburgi rinne, kuhu kuulusid Rahvuslik Rahvapartei, Natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei ja ühendus Teraskiiver. 30. Jaanuaril 1933, määras president Hindenburg riigikantsleriks Adolf Hitleri. Pärast Hindenburgi surma omastas Hitler kõik riigipea funktsioonid, koondas enda kätte seadusandliku, täitev-, kohtu-, tsiviil- ning sõjalisevõimu ning nimetas enda Saksa rahva füüreriks. Sisepoliitikas: Keelustati Kommunistlik Partei (SKP), seejärel ka teised parteid ning kehtestati üheparteiline diktatuur. Riigipäev kaotas igasuguse funktsiooni ning käis koos ainult Hitleri kõnesid kuulamas. Riiki valitseti valitsuse määrustega. Alustati massilist terrorit (iseloomulik
reparatsioonid. ○ Kuigi reparatsioonide suurused räägiti korduvalt üle ei võtnud Saksamaa liitlaste nõudmisi vastu ja nende pealesundimiseks okupeeriti Duisburg ja Düsseldorf. ○ Saksamaa ja NSVL sõlmisid omavahelise lepingu, millega loobusid vastastikku reparatsiooninõuetest. ○ Et tagada reparatsioonide laekumine okupeerisid Prantsusmaa ja Belgia Ruhri söetööstuspiirkonna. 3. Locarno konverents ○ Saksamaa kaasati taas rahvusvahelisse kogukonda, sest nähti, et survestaminie ei mõju ja Dawesi plaan aitas Saksamaale kaasa. ○ Locarno konverentsil Šveitsis allkirjastati 1.detsembril 1925 nn Locarno lepingud. ○ Locarno konverentsi tähtsaim tulemus oli nn. Reini tagatispakti sõlmimine. Sellega kohustusid Saksamaa ühelt poolt ja Prantsusmaa ning Belgia teiselt poolt säilitama piiride puutumatuse Versailles`i rahulepingus sätestatud tingimustel
Austria-Ungari laguneb Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia ja Tsernogooria piirkonnad liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveeni (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome. Uued riigid veel Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. 2. Rahvusvahelised suhted 1920ndatel: Pariisi rahukonverents, Versailles'i rahu tingimused, reparatsioonide küsimused, Rahvasteliidu asutamine, Ruhri okupeerimine, Dawesi plaan, Locarno konverents, Briand-Kellogi pakt, patsifism Pariisi rahukonverents 18.01.1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa (Clemenceau) ja Inglismaa (Lloyd George) huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi alles rahulepingute allakirjutamiseks.
tulekuga hakkasid liikuma äärmusliikumised. Välispoliitikas pürgis Prantsusmaa Euroopa tähtsaimaks suurvõimuks. 1930.ndatel hakkas koostööd tegema NSV Liiduga. Saksamaa jäi esialgu demokraatlikuks Weimari vabariigiks. Maailmasõja tulemuste ja Weimari vabariigiga rahulolematud koondusid Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse. Rahvas pettus Versailles' lepingus ja hakkasid liikuma äärmusliikumised. Ebaõnnestunud „Müncheni õlleputš” aastal 1923. 1934 sai Hitler Saksamaa juhiks. Eesti oli demokraatlik ühe päeva – 24. veebruar 1918. Siis järgnes saksa okupatsioon, mis kestis novembrini. Tänu Vabadussõjale saavutas Eesti oma iseseisvuse, mis kestis kuni 1934. aastani, kui tuli võimule Konstatin Päts ja Eesti hakkas muutuma autoritaarseks diktatuuriks. 3. Diktatuurid Lääne-Euroopas. Itaalia ja Saksamaa. Diktatuuride tekke põhjused: • nn demokraatia kriis (süsteemis pettumine), mille tulemusel kujunesid äärmusliikumised
enam kasvada sõjaks ning suudaks jõude ühendades taltsutada võimalikke agressoreid. Paraku jäid rahvasteliidust välja aga mitmed võimsad riigid nagu USA.See muutis Rahvasteliidu ebatõhusaks organisatsiooniks, mis ei suutnud täita oma ülesandeid. Versailles` süsteem ja selle lagunemine · 18. Jaanuar 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võtsid osa 27 Saksamaa vastu sõdinud või temaga diplomaatilised suhted katkestanud riiki · Konverents lükkas tagasi USA presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ja keskendus peamiselt Sb ja Prantsusmaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele · Rahukonverentsi dokumentidest oli tähtsaim Versailles` lossi peeglisaalis sõlmitud Versailles`i rahuleping, millega Saksamaa kohustus loobuma ligi kaheksandikust oma territooriumist, vähendama sõjaväge, maksma reparatsioone · 15 aastaks hõivati Reini piirkond ja demilitariseeriti see
tuleb midagi ette võtta. Sellises situatsioonis võeti 1924.a. vastu Dawes`i plaan (nimi USA riigi- ja pangandustegelase järgi): Saksamaa reparatsioonide suurust vähendati ja nende tähtaegu pikendati; Saksa majanduse jaluleseadmiseks anti talle laene. · Dawes`i plaan rahuldas Saksamaad (Weimari vabariiki), aitas leevendada majanduskriisi, viis Prantsuse okupatsioonivägede väljaviimiseni Ruhri piirkonnast ja lõppkokkuvõttes vähendas sõjaohtu Euroopas. 5. Locarno konverents / lepped 1925 (Vt.ka õpik lk. 118): · Majanduslike suhete parandamine Saksamaaga oli eelduseks ka poliitiliste suhete parandamisele; seda tehti Locarno konverentsil, kus esmakordselt võrdsetel alustel teistega osales ka Saksamaa. · Locarno konverentsi tähtsaim tulemus oli nn. Reini tagatispakti sõlmimine. Sellega kohustusid Saksamaa ühelt poolt ja Prantsusmaa ning Belgia teiselt poolt säilitama piiride puutumatuse Versailles`i rahulepingus sätestatud tingimustel
Hitleri võimu tugisammas-SS(kaitsemalev), mida juhtis H.Himmler. SS-ile allus riiklik salapolitsei ehk Gestapo. Teisitimõtlejaid jälitati halastamatult, arreteeriti ja paigutati koonuslaagritesse- Hitleri eesmärgiks oli Saksa kiire taasrelvastamise ja Versailles´ rahuleping.Uued sõjatehased, uued teed. Tulemuseks tööpuuduse likvideerimine ja rahva elutaseme tõus. Sel viisil saavutatud majanduslik areng sai aga olla vaid ajutine. , mistõttu vajas Hitler võidukat sõda. See muutis Hitleri välispoliitika jultunuks ja agressiivseks. Hitleri (võimule 1933) välispoliitiliseks suunaks oli: · Saksamaa endise võimsuse taastamine · Suur-Saksamaa loomine, kuhu oleks ühendatud kõik sakslased · sakslastele eluruumi suurendamine Ida-Euroopas Kasutades ära soodsaid rahvusvahelisi olusid ja demokraatlike riikide suutmatust/tahtmatust Saksamaad takistada alustas Hitler Versailles`i süsteemi lammutamist: 1. 1932.a
· 1923 Prantsusmaa okupeeris Ruhri sakslaste passiivne vastupanu lõpetasid söe tootmise. · Majanduselu seiskus, valitsuse sissetulekud lakkasid, kulud suurenesid, inflatsioon. · Kom.partei üritas uuesti võimu haarata · Sõjaväe juhtkond suhtus Weimari vabariiki negatiivselt · Läänest sõjavangidena naasnud sõdureid töödeldi ideoloogiliselt, et vältida nende revolutsioneerumist. Nende ette saadeti kõnelema Hitler. · Natsionalistlik Saksa Töölispartei Hitler võttis sõna, tema kõne meeldis kõigile võeti juhatusliikmena enda hulka. · 1921 juuli Hitlerist sai partei juht, führer. · 1923 üritas Hitler Berliinis riigipööret korraldada võttis vangi Baieri valitsusjuhi · Kuulutas Berliinis asuva keskvalitsuse ja presidendi võimult eemaldatuks ning nimetas end uueks valitsusjuhiks. · Ei saanud armee poolehoidu, suruti maha
veelgi vähendati. Saksamaa pidi lõpuks maksma 34,5 mlrd kuldmarka; ajaks jäi endiselt 1988. 1929 puhkes majanduskriis, mis sai alguse USAs ning see mõjutas väga tugevalt ka Saksamaad. Kui seni oli USA tugevalt Saksamaasse investeerinud, siis nüüd tõmbas USA kogu kapitali sealt välja. 1931 kehtestas toonane USA president memorandumi vms, millega katkestati kõikide maksute maksude maksmine. 1932 toimus Lausanne'is rahvusvaheline konverents, kus öeldi, et Saksamaa enam reparatsioone ei pea maksma. Saksamaa arvutas lõpuks, et maksis kokku 53 miljardit, Antant 20 miljardit. Vahe tuli kaupade erinevast hindamisest. Pariisi rahukonverentsil otsustati, et tuleb luua rahvusvaheline organisatsioon, mis vahendaks riikidevahelisi konflikte ja ei lubaks neil sõjaks kasvada. Selleks loodi Rahvasteliit, mille olulisim eestvedaja oli USA president Wilson. USA aga ei olnud kunagi Ravhasteliidu liige, sest USA pralament
aastate pollitiline olukord eelmise perioodi materjal. Saksamaa ja Versailles'i süsteem Saksamaa lõhkus Versailles'i süsteemi, Saarimaa liitus Saksamaaga, oli sõjaväekohustus, arendati sõjaväge ehk laevastikku ja lennuväge, mindi Reini demilitariseeritud tsooni. Olid sõjakolded Hispaanias kodusõda, Mandzuurias konflikt. Rahvasteliit tegeles rahustamispoliitikaga. Saksamaa ja Jaapan tegid Antikomiterni-pakti kommunismi vastu. Itaalia ründas Etioopiat. 1937. aastal tutvustas Hitler oma uut välispoliitikat välissakslaste kaitsmist. Ansluss tähistab Austria liitmist Saksamaaga, aga selle kava ,,Otto" oli tehtud juba 1936 ja 1937 aastal. 1937. aasta novembris tegi Hitler Austriale ettepanek sõlmida sõja- ja tolliliit, kuid nad ei olnud huvitatud. Hoolimata sellest, et Austria oli autoritaarne, lükati plaan tagasi, mis pingestas kahe riigi suhteid. Austria kuulutas riiis välja referendumi, et panna asi kas või näiliselt rahva otsustada. Hitlerile aga
Kui riik ühineb valitakse Preisimaa kuningas, kes on ühtlasi Ühinenud Saksamaa keiser. Väikesaksariik tähendab seda et sinna ei kuulunud Austria. Koosnes ühinenud Saksamaa 25'st osariigist ning oli ametlikult liitriik (,,vürstide oligarhia"). Allus Preisimaa hegemooniale (Preisimaa alad moodustasid riigist 2/3 ja pooled Saksa alamatest elasid Preisimaa aladel). Keskvalitsus kontrollis relvajõud, tolli, kaubandust, liiklust ja posti. Osariikidele allusid kohalik haldus, haridus, kohtukorraldus ja kultuurielu. Välispoliitika juhtimine ja riigikantsleri valimine kuulus Saksamaa keisrile (Bismarck). Otto oli juba 1860'st Preisimaa riigikantsler ja välisminister vms. Bismarck juhib välispoliitikat kuni 1890'teni. Tähtsamad riigiorganid olid Liidunõukogu ja Riigipäev, mille õigused olid piiratud (ei olnud parlamentarismi). Liidunõukogusse kuulusid 25. osariigi valitsejad (vürstid). Riigipäeva valimised on demokraatlikud ses suhtes, et meestele kehtestati üldine
II Maailmasõda Euroopa 1938-39 Sõjakolde kujunemine maailmas sai alguse pärast seda, kui Hitler võimule tuli ja Versailles’ süsteemi likvideerima sai (tema nr1 prioriteet). Hitleri üheks eesmärgiks oli ka sakslaste ühendamine ühte riiki ja 30ndate aastate keskpaiku oli Saksamaa teinud katset Austria ühendamisega, aga Itaalia oli selle vastu. Austria ühendamine Saksamaaga jäi ära. 1937. aastal uus plaan Austria ühendamiseks Saksamaaga (selle plaani koondnimetus OTTO) Seda plaani hakati ellu viima 1938 aasta veebruaris. Kutsuti Austria kantsler ehk valitsuse
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Se
sõna fašism pärinebki rooma riigi ajast mil faces tähendas rihmadega kinniseotud vitsakimpu sellest väljaulatuva kirvega 1936 sülmisid itaalia ja saksamaa sõjalis poliitilise liidu(berliini-Rooma telik) Saksamaa novembrirevolutsiooniga 1918 kukutati keiser ja loodi weimari vabariik. nimetus weimari tuli linna järgi kus koostati konstituitsioon mitmel korral üritasid võimu haarata kommunistid ka sõjaväelased üritasid riigipööret 1923 nov üritas hitler jõuga võimu haarata see müncheni „õlleputš“ kukkus läbi hitler pandi vangi hitlerile andis võimaluse majanduskriis. hitler lubas kaotada tööpuuduse, parandada majandust, tühistada versailles rahulepingu tingimused, taastada saksamaa sõjaline võimsus, ta kuulutas aaria rassi eriti sakslased teistest paremaks. 1932 sai natsionaalsotsialistlik töölispartei (natsid) kõige rohkem kohti riigipäevas
annaabi.ee 
