Dr.Živago Kultuurilood II (0)

Kultuuriteksti analüüs
Doktor Živago
Film „Doktor Živago“ on adaptsioon Vene kirjaniku Boriss Pasternaki Nobeli auhinnaga pärjatud samanimelisest romaanist . Film kujutab Venemaad 20. sajandi esimesel poolel – aega, mil Venemaal oli revolutsiooni eelõhtu, aega, kui Venemaal toimus kodusõda ning aega, kui Venemaa oli oma jõududega I maailmasõjas. Põikena ollakse ka nii-öelda filmi „tänapäevas“, ajas, kui bolševikud olid kindlalt võimul ning riigis valitses suur juht Stalin . Võib öelda, et film kujutab seda ajastut , mis tõi inimestele kaasa kannatust ja surma – see oli suurte muutuste ning võimuvahetuste ajastu Venemaa.
Taoline must ja sünge ajastu vajab oma kangelast ning antud filmis on selleks arst, kes on samas ka poeet, valades oma mõtted ja tunded lüürikasse, Doktor Yuri Živago. Tema keerulise elu- ja armuloo taustal areneb vaatajale lahti ka Venemaa tollane lugu. Filmis on oskuslikult põimitud inimeste saatus Venemaal aset leidnud sündmuste taustale.
Film näitab vaatajale suurepäraselt seda, kui väike võib olla inimene suure riigi sees, kui ta ei saa ise oma elu juhtida, vaid ta peab toimima nii nagu ühiskond, või valitsev võim temalt ootab, kuid samas kui suur ta võib olla oma mõtetelt ja südamelt.. Živago ise, suutis selle tee läbi käia, vintsutused, mis teda tabasid, nii armastuses, elus, kui rindel arstides, kujundasid tema elukäigu. Tema elu oleks võinud kujuneda hoopis teiseks, kui ühiskond oleks olnud terve. Filmi vaadates sai näha kuidas ühiskondlikud murrangud mängivad elukäigus peamist rolli. Inimene ei saanud elada oma elu nii nagu ta oleks soovinud ja tahtnud. Heaks näiteks on siin Tonya, kes kadus Komarovsky näpuotsast ning elas oma elu teadmatuses oma vanematest , kui ka Lara ja Yuri . Kõikide tegelaste pealt oli näha seda, kuidas sõjavintsutused mängisid rolli nende elu kujundamisel.
Kui filmi esimeses pooles , kui algab revolutsioon , on üksikinimene veel keegi, kel on nimi ja nägu, siis filmi keskel ning lõpul on inimene ühiskondlikus plaanis vaid number nimekirjas. Inimene suures ajaloolises plaanis ei ole keegi, ta on miski, mida valitsevad jõud saavad oma äranägemise järgi kujundada ning oma kasuks tööle panna. Bolševike võimuletulekuga lootsid inimesed võrdseid tingimusi kõigile, ning nad saidki need, kuid mis hinnaga? Nad muutusid vaid eikellekski ning suur osa neist leidis oma tee mõnes töölaagris, nagu ka Larissa . Filmi lõpus, kui Yevgraf räägib oma meenutusi Tonyale ütleb ta lause „A nameless number on the list that was afterwards mislaid. That was quite common these days .“(1) See on miski, mis võtab kokku suhtumise inimellu tolle ajastu lõpul.
Antud filmist olin ma eelnevalt kuulnud ja seda ka osaliselt, kuna tegu on suurteosega mis on jäänud ajas inimestega kaasas käima, nüüd avanes võimalus see tervikuna ära näha.
ALLIKAD
Film „Doktor Živago“ 1965
1. Yevgrafi tsitaat filmist, 3.06.20