kellegi teise omadele. Tema tundmused ja siseelu kurnasid ta niivõrd ära, et ei suutnud enam inimlikult mõelda ja soovis vaid enda tahtmist saavutada. Selles teoses on tunne pigem koormaks, sest see muutis õnneelamuse hoopis kannatuseks. Werther elas niivõrd oma sisemaailmas, et ei jõudnud täita välismaailma nõudmisi. Ta muutus suhtlusvõimetuks ning eemaldus kõigist olemasolevatest suhetest. 3. Kuidas mõistad väidet, et armastus oli Wertherile absoluudi kehastus? ,,On ju teada, et miski siin maailmas ei tee inimest tarvilikumaks kui armastus." Werther oli armastusest pimestatud ning ei suutnud Lottest loobuda. Ta ei andnud alla, isegi kui ta teadis, et sellest ei sünni midagi ning ta vaid piinas ennast selle teadmisega. Werther oli nõus tegema kõike, et enda armastatuga koos olla, kuid teatud faktorid ei lasknud sel juhtuda
Empiiriline maailm Erkenntnis on begrenzt ja see on juba Wissenschaft Kant distantseerib ennast metafüüsikast Me tohime Hegeli järgi wissenschafti kaudu ka metafüüsikast rääkida Totalität (was mit zur Gesamtheit zu tun) ja das Absolute (losgelöst. Unbedingte) Need on tsentraalsed Hegeli filosoofia terminid ja nad on väga sarnased, põhimõttelised sünonüümid, aga mingite teatavate erinevustega Totalität der Beschränkungen on segane termin ja erinev absoluudi terminist Totalität ja Totalität der Beschränkungen on erinevad asjad Unterschied zwischen Verstand und Vernunft vahendid, millega me saame jõuda Totalitädi või Absolutini Mis vahendid meil tegelikult on, et absoluudini jõuda? Kas meie mõistus või keel on üldse võimelised selleni jõudma? Erkenntnisvermögen ei ole selleks võimelised (ütleb Kant) Welche Bedeutung hat die Endlichkeit? Midagi Sinnlichkeitiga . Peame asju väljastpoolt kogema .
MONDRIAN(1914), venelane KAZIMIR MALEVITCH(1913) Suunad: 1)Spontaanne, ekspressiivne Vassili Kandinsky 2)Konstruktiivne, geomeetriline Kazimir Malevitch,Piet Mondrian VASSILI KANDINSKY 1866-1944 iga lõuend on "värviteater"; leida üles elu, muuta tajutavaks selle tuksed, panna paika seadused, mis seda valitsevad; millega asendada kadunud objekt? Pilt: Kompositsioon musta kaarega, vihmavari. PIET MONDRIAN 1872 ise nimetab töid "neoplastitsismiks"; püüdlemine Absoluudi ja universaalse tõe materialiseerumise poole ideaalses vormis; horisontaalid -põllud ja luited; vertikaalid -puud, kellatornid KAZIMIR MALEVITCH 1878 -1935 nimetas oma töid "suprematismiks"; võimaldab tajuda eimiskit, esemetust ja universaalsetr ruumi; suprematism on ruumi puhas väljendus on seotud punktiga, kus värv, vorm ja ruum ühinevad. Pilt: kompositsioon, must ruut valgel pinnal, valge ruut valgel TEKKIMISE PÕHJUSED kunstis hakkas nähtava otsene ja täpne kujutamine tagaplaanile
V: Phänomenologie des Geistes ehk Vaimu fenomenoloogia 11. Millised olid Hegeli usulised arusaamad? V: panteistlikud 12. Mis on panteism? V: Jumal on kõikjal ja kõiges ehk jumal ja loodus on läbipõimunud 13. Millises suunas areneb Vaim ehk Absoluut Hegeli arvates? V: enesest teadlikuks saamise suunas 14. Milline vanakreeka filosoof mõjutas Hegelit kõige rohkem? V: Herakleitos 15. Mis on dialektika Hegeli jaoks? V: areng (tavatähenduses on dialektika vaidlemiskunst) 16. Nimeta Absoluudi arengu 3 arengustaadiumit Hegeli arvates. V: · Tees ehk asjade algseisund · Antitees ehk reaktsioon · Süntees ehk teesi ja antiteesi kokkupõrke tulemus 17. Mille vang on inimene Hegeli arvates? Kas üksikisik suudab mõjutada oma soovide järgi ajaloo arenemist? V: inimene on oma ,,ajavaimu" vang; ei suuda 18. Millele võlgneb inimene kogu oma eksistentsi Hegeli arvates? Mis riigikorda Hegel idealiseeris
Algselt võis ta olla aga ka Päikese sümbol. Skandinaavias seostati haakristi äikesejumal Thoriga. Eestis kasutatakse haakristi ornamentikas. Eeskätt setod oma vöökirjades. Ring e. ratas- Ring kuulub vanimate kujundite hulka. Tühja ringi kasutati primitiivsetes ühiskondades sageli kehaavauste tähistamiseks (näiteks silmad ja suu). Seda motiivi kohtab juba üle 5000 aasta vanustes ideograafilistes kirjasüsteemides. Astroloogias on ring absoluudi, ühtsuse ja täiuslikkuse sümbol, taeva sümbol vastandina maale ja hinge sümbol vastandina maisele. Ringil oli maagiline võim kaitsta kurjade jõudude eest, võib-olla seetõttu oli ümmargustel esemetel nagu võru, sõrmus, ümmargune amulett, kaitsev ülesanne. Kuusnurk ehk heksagramm- Kuusnurk ehk heksagramm koosneb kahest võrdsest kolmnurgast. Märgi kasutamine pärineb 800.-600. aastast e.Kr Lähis- Idast. Eestis leidub kuusnurka vähe
a) Fantaasiarikkam, heroilisem, tundelisem kui tegelik elu b) Kangelased on värvikad (palju häid ja halbu omadusi) c) Ülist. Loodust ning looduslähedast & primitiivset elul. d) Tekkis mõiste ,,õilis metslane". Nt. indiaanlased e) Põhimotiiviks on ängistus & vabadus f) Tuntakse huvi ajaloo vastu, nt. ,,Ivanhoe", ,,Tasuja" g) Huvi inimese hingesügavuste vastu h) Salapärasus (tegevuskohtadeks lossid jne, pahelised tegelased). i) Püüdlus absoluudi poole (tavaliselt selleni ei jõuta). Hakati teadlikult jäädvustama rahvaluulet, lisaks keskajale taasavastati mitmete renessansi- ja barokk-autorite looming. Tänu W. Scottile tekkis ajaloolise romaani zanr. 3. Kes on kuulsamad romantikud, sh luule esindajad? (märksõnad) Prantsusmaal: Chateaubriand, G. Sand, Merimee, Madame de Stael, Hugo, Saksamaal: Heine, Brentano, Arnim, Hölderlin, ven. Schlegelid, Novales, Tieck, Hoffmann Venemaal: Puskin, Lermontov
2 "Stseenid provintsielust": "Poissmehe elu" "Eugenie Grandet" "Muinsuste muuseum" 1.3 "Stseenid Pariisielust": "Cesar Birotteau" Nucingeni pangamaja" "Kurtisaanide hiilgus ja viletsus" 1.4 "Stseenid sõjaväe-elust": "Suaanid ehk Bretagne aastal 1799" 1.5 "Stseenid poliitilisest elust": "Tume lugu" 1.6 "Stseenid külaelust": "Külaarst" "Talupojad" 2. "Filosoofilised etüüdid" - eksitav pealkiri,varasemad teosed aga vähem fakte ja rohkem fantaasiat "Sagräännahk" "Tundmatu meistriteos" "Absoluudi otsingud" 3. "Analüütilised etüüdid" "Abielufüsioloogia" GUSTAVE FLAUBERT (1821-1880) Rouen sünnikoht Isa töötas haiglas kirurgina Õppis juurat, ei lõpetanud Pühendus loometööle. "MADAME BOVARY" Charles Bovary, kellele isa andis vaba kasvatuse. Asus õppima Roueni kolledzisse. Ema tahtis et temast saaks arst. Ta avab oma esimese kabineti arstina Roueni lähedases alevikus. Abiellus farmeri tütre Emmaga. Emma aga pole nii õnnelik kui Charles. Charles on matslik
sündmustele, vastuoluline rühmitus. VISNAPUU- vastuoluline autor,alustab siuru raames, ilmub esikkogu"amores" impressionistlik armastusluule, keskendub tundemaailmale,palju autobiograafiat, igatsus! Vormiliselt toob palju uuenduslikku, teises pooles on vastuolulisus selgelt näha,"kaks algust" tema loomingus elab ingel ühes majas saatanaga. ,,Jumalaga Ene" musikaalne kogu, tundub et ta otsib absoluutset täiuslikkust, nukker romantika+absoluudi ihaldus,räiged toonid." Talihari" ,,hõbedased kuljused" ja ,,käoorvik"armastusluule+ ühiskonnakriitika.selgelt näha enda sisemine lõhestatus, armastusest rääkides jõhker,küüniline, 20' alguses süveneb isamaalisus ,,maarjamaa laulud" ja ,,ränikivi" ränikivi,maarjama ja tõmbtuul on peamised . muretseb rahva saatuse pärast. 32 aastal muuudatus, ilmub rõõmus kogu ,,päike ja jõgi" . Luuletused: ,, kaks algust"-süda ja liha, ingel ühes majas saatanaga
Kui Ernst tööl oli, siis igal vabal võimalusel kirjutas ta luuletusi. Kogu ,,Üks rohutirts läks kõndima" oli Ernst Enno üks tähtsamaid lasteluule töid. Peale 50. sünnipäeva ei luuletanud Ernst enam üldse. Enno luulet hoiab koos ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast. See on lihtsustatult kõneldes kujutelm mateeriasse vangistatud surematust hingest, mis on igavesti määratud püüdlema valguse ja ümbersünni poole. Ennot on aina kannustanud igatsus absoluudi järele, mille sümboliteks on valgus ja päike. Inimene, Enno isegi, on igavene rändur, N. ,,Rändaja õhtulaul" alatiseks määratud otsima oma kadunud kodu. Oma paremates luuletustes saavutab ta lummava sugestiivsuse, mis võib viia lugeja katarsiseni. Ta ise arvas alati, et missugune on inimene ise, tema hing ja vaim, seesugune on ka ta luule. Enno looming on kantud filosoofilistest tõekspidamistest, mis on ainet saanud budistlikest ja läänemaailma müstilistest õpetustest.
1745): (meeleheide, seisusest inimene ,,Gulliveri reisid" maailmavalu); maailm on Kirjanik peab looma pildid Samuel Richardson (1689- ebakindel, kaootiline elutõest (nt ingl autorid 1761): Püüd absoluudi (täiuse) hakkasid kitsendama oma ,,Pamela" poole mis see on, seda ei vaatenurki, Thomas Hardy kirj ,,Clarissa" seletatud oma kodukohast) Henry Fielding (1707-1754) ,,Tom Jones" Kunst on inimese paopaik- Prantsusmaal tulid rom ja
luule ise sügavalt müstiline ja isegi müstikat uuendav. Seda ka märgati ja tauniti. Smuuli planetaarsuses on müstilist hoogu, aga otsest õhtutõusmist ei ole (pole kasulik olnud ka). Maagiline Stalin Maagiline protseduur on retoorilises plaanis müstilisele vastanduv. Müstiline poeetika lähtub sellest, et absoluut ei ole sõnadega haaratav, niisiis kasutatakse kujundlikke kaudseid analooge. Maagias on esiplaanil absoluudi pärisnimi. See on keeleline miinimum, mis mahutab mentaalse maksimumi. Loodusmüstikas rõhutati, et Stalin isiklikult on igal pool kohal, personaalselt ja nimeliselt. Pärisnimes seonduvad müstiline ja maagiline alge. Jälle tekivad paralleelid dogmaatilise kirikuga, ainult et stalinistliku luule peategelane on antikristus. Stalini kohalolek kõiges tagatakse samal moel kui kristliku Jumala puhul, nimelt loomisakti omistamisega.
Pons"(1847;ek 1960) 4.Stseenid sõjaväeslust"Suaanid ehk Bretagne aastal 1799"(1829;ek 1960) 5.Stseenid poliitilisest elust "Tume lugu"(1841;ek1960) 6.Stseenid külaelust"Külaarst"(1833;ek1961), "Talupojad" Filosoofilised etüüdid ...Eksisteerivad üldpealkirjaga ...pole filosoofilised uurimused vaid on autori varasemad teosed ...vähem fakte, rohkem fantaasiat ..."Sagräännak"(1831;ek1926, 1961), "Tundmatu meistriteos", "Absoluudi otsingud" Analüütilised etüüdid ...Jäid kavandatavas suurteoses pelgalt nimetuseks. ...autor ise pidas sellesse ossa kuuluvaks"Abielufilosoofiat"(1824), see ei olegi romaan vaid Pariisiolukirjelduste kogu. 5.Missuguse maailma lõi Balcak oma inimliku komöödiaga Nagu Balcak ütleb "Inimliku komöödia" eessõnas, lõi ta selle teosega oma maailma:"Minu teosel on oma geograafia, samuti nagu tal on oma genealoogia ja perekond, oma kohad ja asjad, oma
Kujundid ja värv mõjuvad iseseisvalt, tähenduslikult, emotsionaalselt inimese kujutlusvõimele ja intellektile. Abstraktsionismil on kaks suunda:1)konstruktiivne, geomeetriline. 2) spontaanne ,ekspressiivne. Esindajad on: Kandinsky iga lõuend on "värviteater", püüdlemine leida üles elu, muuta tajutavaks selle tuksed, panna paika seadused, mis seda valitsevad . Mondrain ise nimetab töid "neoplastitsismiks", tema loomingus on püüdlemine absoluudi ja universaalse tõe materialiseerumise poole ideaalses vormis, enamasti horisontaalid põllud ja luited vertikaalid puud, kellatornid. Malevitch nimetas oma töid "suprematismiks" ,ta võimaldab tajuda eimiskit, esemetust ja universaalsetr ruumi , suprematism on ruumi puhas väljendus on seotud punktiga, kus värv, vorm ja ruum ühinevad . Perioodid abstraktsionismis: 1) 19101920 senise kunsti lammutamine 2) 19201930 lisanduvad uued voolud ja kunstnike rühmitused
kuulutatud matusepäeva tõttu ei olnud ta matusel ühtki kirjanikku, küll aga oli seal suur hulk linnaelanikke, õpetajaid ja õpilasi ka kaugematest paikadest. Looming Enno luulet hoiab koos ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast. See on lihtsustatult kõneldes kujutelm mateeriasse vangistatud surematust hingest, mis on igavesti määratud püüdlema valguse ja ümbersünni poole. Ennot on aina kannustanud igatsus absoluudi järele, mille sümboliteks on valgus ja päike. Inimene, Enno isegi, on igavene rändur, N. ,,Rändaja õhtulaul" alatiseks määratud otsima oma kadunud kodu. Oma paremates luuletustes saavutab ta lummava sugestiivsuse, mis võib viia lugeja katarsiseni. Ta ise arvas alati, et missugune on inimene ise, tema hing ja vaim, seesugune on ka ta luule. Enno looming on kantud filosoofilistest tõekspidamistest, mis on ainet saanud budistlikest ja läänemaailma müstilistest õpetustest
Valga krediidiühisuses ning kuni surmani Läänemaa koolinõunikuna. · Aastatel 1923-1925 oli ta ajakirja "Laste Rõõm" toimetaja. · Ernst Enno suri 7.03.1934 Haapsalus. Looming: · Enno luulet hoiab koos ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast. See on lihtsustatult kõneldes kujutelm mateeriasse vangistatud surematust hingest, mis on igavesti määratud püüdlema valguse ja ümbersünni poole · Ennot on aina kannustanud igatsus absoluudi järele, mille sümboliteks on valgus ja päike · Enno looming on kantud filosoofilistest tõekspidamistest, mis on ainet saanud budistlikest ja läänemaailma müstilistest õpetustest. Selle kõrval on Enno luulet mõjutanud ka sümbolism. · Enno luuletustes oli ka loodusel tähtis koht. Maastikupildid on mahedates toonides ja suubuvad tihti tundeavaldustesse või filosoofilistesse mõtisklustesse · Võrreldes Noor-Eesti luuletajatega jäi Enno oma ajas ülekohtuselt tagaplaanile
esimestest kuni viimase, lõpetamata romaanini ,,Õpetlikke ülestähendusi kõuts Murri sulest". Selles lustakas loos ühendab romantik hoffmann tegelikkuse eri aspekte - ajalisi, süzeelisi ja emotsionaalseid sidudes need omapäraseks kompositsiooniks, ta segab traagilist koomilisega, satiiri ja groteski lürismiga. Hoffmann lähtub oma loomingus kahe teineteisele vastandliku maailma olemasolust, kusjuures kunst asetab tal tegeliku maailma vastu mingi vaimse absoluudi. Kunstnik on Hoffmanni teosts alati hukule määratud traagiline kannataja, kes ei sobi siia maailma ja peab seepärast looma oma fantaasiailma. Hoffmann kirjutas ka kunstmuinasjutte. Teda on peetud Goethe ja Heine kõrval kolmandaks saksa kirjanikuks, kes on eriti tugevalt mõjutanud kogu Euroopa kirjandust. Teoseid ,,Rüütel Gluck", "Õpetlikke ülestähendusi Kõuts Murri sulest" Hans Christian Andersen (1805-1875) Andersen on sündinud Odensi linnas vaese kingsepa ja pesunaise pojana
ainult head tehes. Eesmärgiks on vabanemine elu-surma tsüklist (karma lõpliku kaotamise läbi). Hinduismi aluseks on põhimõte, et asjade ja sündmuste paljusus meie ümber on ainult ühe ja sama reaalsuse (=brahman) erinevad ilmingud. Ületades päri(mus)likud kastiomadused - kasu, naudingu ja kohus(tu)se, saab järgmisele kastiastmele. Moksa (vabanemine taassündide ahelaist) saabub neid kõiki (nelja astet) ületades, saavutatakse brahmani (absoluudi, hinge ja kõiksuse ühtsuse) kogemusega. Usutakse, et vabanemiseks on lugematu hulk võimalusi, levinud on meditatsioon, jooga, erinevate jumalate kummardamine jms. Austatakse pühapaiku, pühasid olendeid (nt. lehmi) ja pühakuid. Usklike arv 1985 a. andmetel u. 585 miljonit inimest (enamus neist Indias). Pühakirjad - veedad (loetakse jumalikuks ilmutuseks), brahmaanad (veedade kommentaarid), upanisadid, aranjakad (käsitlevad ohvritalituse müstilist ja filosoofilist
,,Igatsuse laul", ,,Sind jumalaga jätsin sääl", ,,Kojuigatsus", ,,Neil õhtutundidel", ,,Kodu luule", isegi terve luulekogu ,,Kadunud kodu". Ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast on see, mis hoiab koos Enno luulet. See on lihtsustatult kõneldes kujutelm mateeriasse vangistatud surematust hingest, mis on igavesti määratud püüdlema valguse ja ümbersünni poole. Valgus ja päike on absoluudi sümbolid, mis on Ennot aina edasi kannustanud. Enno kui inimene oli igavene rändur, millele viitab ka ,,Rändaja õhtulaul" alatiseks määratud otsima oma kadunud kodu. Oma paremates luuletustes saavutab ta lummava sugestiivsuse, mis võib viia lugeja seesmise vabanemiseni. Enno loomingu paremad teosed jäävad tema Valga-perioodi kui ta kirjutas oma esimesed luulekogud ,,Uued luuletused" (1909) ja ,,Hallid laulud" (1910) ning proosaraamatu ,,Minu sõbrad" (1910)
täie tõsidusega. Tema tol perioodil enamloetud autoritest võiks nimetada V.Korolenkot, P. Roseggeri, K. Tetmajerit, R. M. Rilket, M. Maeterlincki. Enno luulet hoiab koos ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast. See on lihtsustatult kõneldes kujutelm mateeriasse vangistatud surematust hingest, mis on igavesti määratud püüdlema valguse ja ümbersünni poole. Ennot on aina kannustanud igatsus absoluudi järele, mille sümboliteks on valgus ja päike. Inimene, Enno isegi, on igavene rändur, N. ,,Rändaja õhtulaul" alatiseks määratud otsima oma kadunud kodu. Oma paremates luuletustes saavutab ta lummava sugestiivsuse, mis võib viia lugeja katarsiseni. Ta ise arvas alati, et missugune on inimene ise, tema hing ja vaim, seesugune on ka ta luule. Enno loomingut võib iseloomustada kui igatsevat ja lüürilist, tema lemmiksümbolid on tee (,,Rändaja õhtulaul", ,,Igatsuse laul", ,,Sind
defineerimisel? Millise loengul õpitud tõeteooriaga James vaidlusse astub? Te tajute selles probleemi. Kui meie ideed ei suuda oma objekti täpselt kopeerida, mida tähendab siis sobivus selle objektiga? Mõned idealistid näivad ütlevat, et ideed on tõesed alati, kui nad on seda, mida me Jumala arvates peaksime selle objekti kohta mõtlema. Teised hoiavad koopia-vaatest lõpuni kinni ja räägivad, nagu oleks meie ideedes tõde proportsioonis sellega, kuidas need lähenevad Absoluudi igavese mõtlemisviisi koopiateks olekule. Nagu mõistate, kutsuvad need ideed üles pragmatistlikule diskussioonile. Kuid intellektualistide põhjapanev oletus on, et olemuselt tähendab tõde inertset staatilist suhet. Kui teil on olemas tõene idee ükskõik millest, on lugu sellega lõpetatud. Teil on see olemas; te teate; te olete teostanud oma mõtlemissaatuse. Te olete seal, kus mentaalselt peaksite olema;
ma kõnnin ja kõnnin otsata teel, kui teede laul, tee helisev meel, ja kõik on õhtu nii hilja. Enno luulet hoiab koos ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast. See on lihtsustatult kõneldes kujutelm mateeriasse vangistatud surematust hingest, mis on igavesti määratud püüdlema valguse ja ümbersünni poole. Ennot on aina kannustanud igatsus absoluudi järele, mille sümboliteks on valgus ja päike. Inimene, Enno isegi, on igavene rändur, Näiteks ,,Rändaja õhtulaul" alatiseks määratud otsima oma kadunud kodu. Oma paremates luuletustes saavutab ta lummava sugestiivsuse, mis võib viia lugeja katarsiseni. Ta ise arvas alati, et missugune on inimene ise, tema hing ja vaim, seesugune on ka ta luule. Kadunud kodu, Valge öö (1920)
Taoism tunneb näiteks mitut liiki joogat. Sellegi esiplaanil on jälle pikaealisuse saavutamine ning see tegeleb erinevate hingamistehnikatega. Kuid tee, mis võib viia suure tõenäosusega lõppeesmärgile lähemale, on meditatsioon. Toon välja Fischeri poolt tsiteeritu Zhuangzi mõtete kohta: ,,Kui püsida äärmises vaikuses, hakkab paistma taevane valgus. Kes kiirgab taevast valgust, see näeb oma tõelist Iseennast. Kes hoiab alal tõelist Iseennast, teostab Absoluudi. ,,Kuid enne, kui me hakkame meditatsiooni vaikusesse sisenema, peaksime kõigis enda seotustes selgusele jõudma ja need tükkhaaval kõrvale heitma. Kes tahab õigesti mediteerida, peaks olema vaba kõigist vaimu ja hingelist tervist piiravatest seotustest. Meditatsiooni sisuks on vaikus, vaim peab olema vaba segavatest mõtetest. ,,Vaikuse harjutust" võivat läbi viia igal pool, meditatsioon lihtsalt toimib või mitte. Samuti ei tohi meditatsiooniks võtta kindlat aega ja seda piiritleda
sellest et ta teab millise kannatuse see kaasa toob. 2.5. Kierkegaardi mõtted teiste filosoofide kohta. 2.5.1. Georg Wilchelm Hegel Kui Kierkegaard 1830.aastatel Kopenhaagenis teoloogiat õppis, oli seal valitsevaks Georg Wilchelm Friedrich Hegeli õpetus ehk hegelianism. Kodanikuühiskond ja riik olevat senise ajaloo tipp ning teoloogia mõistvat üksmeeles filosoofiaga seda ajaloo kõrgpunkti absoluudi ilminguna Jumala nähtavaks saamisena. See hegelianism on Kierkegaardile juba algusest peale vastumeelne nii oma absoluutsusepretensiooni kui ka elukauguse tõttu. Kierkegaard märgib et kui Hegel oleks kirjutanud, et tema süsteem on üksnes ,,mõtteeksperiment, milles ta on isegi paljudes kohtades millestki kõrvale põigelnud, siis oleks ta kindlasti suurim mõtleja, kes eales elanud. Praegu on ta koomiline
20 aastat üle 80 teose "Inimlik komöödia" 3000 tegelast kriitiline realist Olulisemad teosed: "Inimlik komöödia" o Kommete etüüdid (6 osa) "Gobseck", "Poissmehe elu", "Nõbu Bette", "Suaanid ehk Bretagene aastal 1799" jne o Filosoofilised etüüdid "Sagräännahk" "Tundmatu meistriteos" "Absoluudi otsingud" "Abielufüsioloogia" "Vautrin", "Ärimees", "Cromwell" näidendid Tomber, J. 2008. Honoré de Balzac. http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=75&table=Persons. 15.09.08 Stroom, S. 2008. "19. sajandi kirjanik Honoré de Balzac". www.htg.tartu.ee/~a5cazpar/Honor %E9%20de%20Balzac.doc. 14.09.08
Paljud tema teosed algavad kuulujuttudega pidudelt enne kui nende kohta tõde välja tuuakse. ∙20 aastat – üle 80 teose ∙“Inimlik komöödia” ∙3000 tegelast ∙kriitiline realist Olulisemad teosed: ∙“Inimlik komöödia” – oKommete etüüdid (6 osa) – “Gobseck”, “Poissmehe elu”, “Nõbu Bette”, “Šuaanid ehk Bretagene aastal 1799” jne oFilosoofilised etüüdid “Šagräännahk” “Tundmatu meistriteos” “Absoluudi otsingud” ∙“Abielufüsioloogia” ∙“Vautrin”, “Ärimees”, “Cromwell” – näidendid Tomber, J. 2008. Honoré de Balzac.- http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=75&table=Persons. 15.09.08 Stroom, S. 2008. “19. sajandi kirjanik Honoré de Balzac”.-www.htg.tartu.ee/~a5cazpar/Honor %E9%20de%20Balzac.doc. 14.09.08
maailmas. Progressivistlik:Pidev areng edasi, kogu aeg muutused. Kultuurimorfoloogiline mõtteviisi järgi on kultuuride areng tsükliline, kultuuritsükkel kordab inimorganismi arengufaase. Lotmani järgi: kultuuri võib lineaarses dünaamikas vaadelda kui vanade struktuuride pidevat väljavahetamist uutega, nagu teeb traditsiooniline ajalooteadus. Religioon on kultuuri osa mis taasühendab inimese suurema tervikuga, absoluudi ehk Jumalaga. Kui inimene loodab millelegi väljapool omaenese võimaluste piire, on see märk religioossest mõtlemisest. Läänes on kaks peamist intellektuaalset süsteemi: kristlus ja progressivism, mis loodavad edendada ühiskonda edasi ja paremuse poole. Minu arvates on progressivistlik ajaloonägemus on seega lähedasem religioossele mõtlemisele. Piiblis on väidetavalt mainitud ka progressi aeg ehk progressiivne aeg. 2
Muudavad religiooni seestpoolt, sarnaneb lääne reformatsiooni puhul jesuiitide orduga. Enamik olulisi ideid hinduismi filosoofiast pärineb sealt. Sutra kirjandusest hakkab sündima india teadus. Veedade tarkus viidi uuele tasandile, räägitakse astroloogiast, matemaatikast jne. Bhagavadgita kuulub eeposse, kuid oma tähtsuselt kuulub pühade tekstide hulka. Põhiteesid · Igas indiviidis on osake absoluudist (brahman). Isikustatud loojajumal on Brahma. Absoluudi osa atman (seda võiks tõlkida mina) on igal pool. Probleem seisneb selles, et atman'id arvavad, et nad on iseseisvad ja pole aru saanud, et nad on osakesed absoluudist. Vabanemine (moksa) saabub siis, kui neile tuleb see mõistmine. · Nii budismil kui ka upamisad'idel on vägivallatuse motiiv. Kui budismil on see eetiliseks eesmärgiks, on viimastel see rohkem soovituslik. Pole eetilisi keelde, ainult konstateeritakse halbade tegude halbu tagajärgi
ja selle staadiumi dharma seisneb tööst eemaletõmbumises ja vaimsetele aspektidele keskendumises. Viimane staadium märgib elu lõppu, kui pühendunud hindu loobub maailmast ja keskendub absoluudile. 6 2. Moksa Ülim eesmärk, mis arvatakse olevat enamiku inimeste jaoks saavutamatu, on väljumine surma ja taassünni tsüklist ja jõudmine transtsendentsesse olekusse (moksa). Selle saavutamiseks tuleb inimesel realiseerida aatman, hing, mis on identne brahmaniga, ja sulada ühte absoluudi iseendaga. On mitmeid teid, mis võivad sellesse olekusse viia. Üks neist on brahmanile kontsentreerumine, ükildane meditatsioonile ja joogale pühendatud elu guru käe all. Askeetlik jumal Siva on oluline eeskuju selle tee järgijaile. Teine tee moksani on tegude tee heade tegude sooritamine maailmas, kuid täiesti isetul viisil. ,, Bhagavadgita" kangelane Ardzuna on silmapaistev näide säärasest isetust tegutsemisest
asendatud "suure väejuhiga". Tlk. lapsikut uhkuseasja, vaid kõige rangemat tuumakust; lähenegem oma sõbrale söaka usuga tema südame ustavusse, ta alustugede kummutamatusse toekusse. Selle teema ahvatlusele on võimatu vastu panna, ja seetõttu jätan veidikeseks kõrvale ülevaate madalamast sotsiaalsest kasust, et kõnelda sellest valitud ja pühast vahekorrast, mis on üks absoluudi liike ja mille kõrval isegi armastuse keel mõjub kahtlase ja labasena niivõrd on see viimasest puhtam, ja jumalikum kui miski muu. Ma ei taha käia sõprustega ringi pepsilt, vaid kõige karusema julgusega. Kui nad on tõelised, siis pole nad mingid klaasniidid ega jäälilled, vaid kõige tugevam kõigest, mida me tunneme. Sest mida me praegu, pärast kõigi nende ajastute kogemusi, õieti teame loodusest või iseendast
suunas Euroopas. Romantism on kui reaktsioon valgustuslikule optimismile, mis andis lootust, et elu läheb paremaks. Kõik see utoopiline ja ilus, mida valgustusfilosoofid maalisid, pole tegelikult tõsi. Hakkas valitsema pettumus. Romantism on selles mõttes üks kurvemaid suundi. Romantikute puhul on olemas kosmiline pessimism (meeleheide, maailmavalu). Maailm on ebakindel, kaootiline. Romantilisel inimesel on püüd absoluudi poole – lõpmatu, transtsendentne e selle maailma piire ületav. Unistati palju täiusest. Absoluut on täiuse taotlus. Mis see täius on, seda tavaliselt ei sõnastata. Vahe tegelikkuse (halb) ja unistuste (ideaali) vahel -> see on romantiline ambivalents (tundmuste kaksipidisus). Romantikud võtsid vastu ja kirjutasid katoliku usust, et leida lohutust ja hingerahu. Kunstis tekib tees, et kunst on inimese paopaik. Kunstimaailm on märksa tõelisem, kui reaalne ja halb maailm. ??
võimeline tooma esimest energiat (armastust, rõõmu, rahu jne.) oma aurasse ning suurendades armastust südames hoides ka füüsilistesse objektidesse.Mõte on jõud nagu seda on elekter ja gravitatsioon. Inimteadvus on säde kõikvõimsast Jumala teadvusest. Mida iganes võimas teadvus (hoides puhast mõtet vältides teisi mõtteid) usub väga intensiivselt saab koheselt teoks. 55. Mantrate seadus. Iga mantra on lüli absoluudi aspektiga, üks Jumalikkuse väljendus. Õige mantra harjutuse korral inimene unustab, et ta loeb ja muutub ise mantraks ning saavutab taseme, kus ei eksisteeri muud kui mantra ise. Inimene saab ühenduse kõrgema olevusega, mida see mantra esindab või ühendab kiirega, mis voolab välja Jumalast, kui see on hääl nagu aum, om, hu jne. Mantrate lugemine on sügavalt tulutoov oma vibratsiooni tõstmiseks. 56. Meditatsiooniseadus. Seadust defineeritakse kui ühendava mõtte ilmingut
Aristotelese järgi erinevad Platoni matemaatilised esemed meelelistest selle poolest, et need on igavesed ja liikumatud, ideedest aga selle poolest, et neid on teatud arv üksteisega sarnaseid, idee ise on iga kord sama. *Aristoteles - asja olemus pole vaid aine sisu, aga aine ja vormi ühtsus. Vorm on mateeriast olulisem ja fundamentaalsem, ainlut vormi kaudu saab asi selleks mis ta on, igasugune liikumine ja arenemine ilmneb vormi tegevuse kaudu. Olemus on absoluudi kujuks nagu Platoni hübe ja eelsokraatikute arche. Küsimuseks oli aga kuidas on hüve kasutatav, hüveliseks inimeseks saadakse vaid õigesti toimides, tegu on hea ja mõistlik kui korraldused ja reeglid on õiged (orthos logos) ehk teleoloogia. Logos on mõistusega põhjendatav, on seega ka põhimõte ja loogiline arutelu, ka õigusteadus. Aristotelese huvikeskmes on tegutsev ja toimiv inimene, kes peab tegema otsustusi, on logost omav loom ehk
Kui te olete puhas Vaim on teie reaalsus staatiline. Mitte midagi ei muutu. Tajud ja liikumine toimub vaid siis kui toimub teie/Vaimu ja millegi teist väljaspool asuva vastastikune seos. Kui te tajute midagi muud, kui teie ise, tekib kutse uurida, tajuda, avastada. Ja, et tunda midagi teist endast erinevat, tuleb teil ennast, absoluutsest Ühtsusest ehk Jumalast/Vaimust, eemaldada. Seda tehes, saab teist individuaalne hing.Teie olete individuaalne hing, mis seisab ühe jalaga Absoluudi sfääris, teisega Suhtelisuse (duaalsuse) sfääris.Uurides suhtelisust (duaalsust), võite te Kodust niivõrd kaugeneda, et kaotate kontakti Vaimu elemendiga enda sees. Sel juhul eksib hing hirmu ja eraldatuse illusiooni.Kõige suurem rõõm on see, kui te võtate osa Tajumisest, kuid jääte seotuks Vaimuga Koduga. Vaimu ja Hinge tasakaalustatud vastasmõju on suurima loomingu ja Armastuse allikas.Sellest perspektiivist asute te kõik
Kannatuse põhjuseks on iha ja soov asjadest kinni hoida 3. Kannatus lakkab (elu)iha lõppedes 4. Kannatuse ja eluiha kustumiseni viib 8-osaline tee Dharmaratta abil selgitas, et olemine ja maailm on nagu lõpmatu ring (sünd ja surm vaheldumisi) Sansaara kannatus, taassündide ahel Nirvaana kannatuse lõppemine, ihast vabanemine; ahelast vabanemine Karma vale käitumise korral on karistuseks jätkuv kannatus ehk eksisteerimine Jumala ja absoluudi eitamine Kõik on kaduv ja muutuv, sh. inimene Kui põhjuse ja tagajärje seos on õige, lakkab kannatus ja olemine, inimene pääseb nirvaanasse Kaheksaosaline tee, mida sümboliseerivad ka dharmaratta 8 kodarat: 1. Õige arusaam tähendab nelja õilsa tõe mõistmist ehk mis on halb ja mis hea 2. Õige meel on hirmudest, pahatahtlikkusest ja julmusest vabanemine 3. Õige kõne on hoidumine valest, kuulujuttudest, ebasõbralikust ja tühjast jutust 4
Machiavelli mõju all (jutustuste kaudu). Machiavellism ongi ideeline värving, millega Shakespeare tihti toonitab oma teoseid. Michelangelo ,,Viimne kohtupäev", maalis selle umbes 1540. pärast Rafaeli ja Da Vinci harmoonilisi teoseid näitas tema moonutatud inimloomust, mis vääribki üksnes kohtupinki. See ,,Viimne kohtupäev" ei ole ilmtingimata kiriku usuõpetuse illustreering, vaid et renessansi ideaalid on osutunud kättesaamatuks. Inimisiku suuruse vastandab absoluudi suurusele inimene võib olla kuitahes suur ja võimas, viimasel kohtupäeval on ta peata olekus, hale jne. Kogu see inimlik suurus langeb nagu mask, ta seisab oma haleduses iga inimene on tegelikult oma olemuse pale. Jõuab samasse punkti kui Machiavelli. Callot prantsuse graafik, kes läks ajalukku commedia dell'arte gravüüride järgi, joonistas neid väga palju üles. Vähem on teada, et ta maalis väga palju sõja- ja lagingustseene, ka argielust. Tema
· kunstiajaloo vormide skeem sümboolne, klassikaline ja romantiline kunstivorm. Selle kunstiteose ajaloolisuse mõttega seostub et ei ole igavesti kehtivat või üldkehtivat kunsti, kunstiteosel on oma ülesanne selles ajas kus ta sünnib ja vähesed ütlevad ka edasistele midagi. · Väide kunsti lõpust ei tähenda et inimesed lobuvad kunsti loomast, vaid et kunst minetab oma tähenduse elu kujundajana ja vaimu mõtestajana ja absoluudi kirjeldajana. Tänapäeva tuues : kunstil ei ole ühiskonnas mingit tähtsust. · Kunst on seotud ilu, tõesuse ja ideaali mõistega. Ütleb et kunst on tihedalt seotud ilu ja tõesuse mõistetega sest ilu ja tõesus on kunstiobjektiks. Ehk siis kunst kujutab, peaks kujutama ilu ja tõesust. Tähendab et kunsti eesmärk ei ole mimeetiliselt ümbritsevat matkida, vaid peaks pakkuma inimesele tõeseid ehk
Kopeerimine on intellektualistide jaoks olemuselt inertne staatiline suhe. See kopeerimine mõlemal juhul on inertne staatiline suhe mõlemal (kord leituna ta ei muutu; ennem leidmist muutumatu). Ühildumine reaalsusega oli ka etteantud; kopeerida seda, mis on ette antud valmis kujul. Tõetunnetus tähendab, et saavutatakse õige suhe etteantud reaalsusega ja see suhe on staatiline. Intellektualismi puhul näevad ratsionalism ja empirism reaalsust erinevalt. Ratsionalistliku absoluudi puhul? On vaim, kes mõtleb ja mõtetes loob maailma. See on see ülimreaalsus. Kui tõde on meie ideede omadus hinduda reaalsusega, siis see thendab, et me peaks mõtlema samu ideid, mis jumal – ühildumine nii. Kopeerimine on absoluutne. Pragmatistid: Peirce pragmatismi printsiip tsiteeritud lk 131 lõpus. Ta kasutab seda printsiipi, et seletada tõde. Mõned aktsentide nihkumised – tuleb vaadata, milline on tõe tegelikus elus; see üldistab
oluline ka õige kõne, sobiv eneseväljendamine, õige tegu ja õige eluviis. Lõpuks ka keskendumine, mis viitab meditatsioonile. Eesti k pigem kasutatakse mõistet mõtlus (õige keskendumine). Siia lisandub ka karma kontseptsioon. Budistlik ja hinduistlik karma on sarnased. Hinduismi absoluut on ühene tõde, Buddha maailmapilt oli upanisadidest erinev tema meelest kõik on illusioon ja pidevas muutumises, ainus mis on püsiv ongi muutumine. Ta eitas jumala (absoluudi) olemasolu ja ka hinge olemasolu. Tema õpetuse kohaselt on inimene kogemuslik fenomen. Inimese eksistents on näiline see tekib meie tajude ajel. Nirvaana on kõigi kannatuste lakkamine, kõik peaksid selle poole püüdlema. See on nagu küünla kustumine, kui selle taht otsa saab. Selleks ongi karma, mis sunnib meid kogu aeg ümber sündima. Ajaloolise buddha surm oli budismi ajaloo algus. Tema eluajal kujunesid välja budistliku elu keskused kloostrid. Tihti annetasid need
Minu tee- see on lauluks ülendada valu. (Loobumus) --- Kaks algust minus: süda ja mu liha. Neid ühendand on armastus ja viha. Käib ingel ühes majas saatanaga. ( loomingu vastuolulisus) 1918 "Jumalaga, Ene" vormiotsingud, sümboolika, eelistab ideaalset reaalsele, jätkub absoluudi ihalus, erinevad naisenimed (Ene, Maarja, Eokene, Malleke, Põhjavalge naine 12 jne), jätkub nukrus ja romantika, kõlamängud (Eokene-eo-eo) Järgmistes kogudes tulevad sisse ka ühiskondlikud probleemid. Edaspidi keskendub rohkem ühiskonna nähtustele. Kuni nende kogudeni nimetas Visnapuu oma luuletusi poeesideks. Ta väitis, et poeesi esitades tuleb kasutada rahvalaulule omast poollaulvat esitust.
Olemise ja mitteolemise ühenduseks on saamine. Iga väide osutub mitte täielikult õigeks. Teesi ja antiteesi sünteesides jõuame me ulatuslikuma tõeni. Jne., jne. 26 Teadmine on algul puhtalt aistinguline, kaemuslik. Inimesele näib, et tema aisting on objektiivne. Analüüs näitab, et aisting peab olema midagi subjektiivset. Süntees saavutatakse enesetunnetuse kaudu, kus subjekt ja objekt ei ole eraldi asjad. Eneseteadvus saavutab oma kõrgeima tipu Absoluudis: Absoluudi enesetunnetus on täielik teadmine kõigest, sest väljaspool Absoluuti pole midagi. Mitte mingi meie teadmine pole ei täielikult vale ega täielikult õige. Absoluutne teadmine saavutatakse Absoluudis ja seda nimetab Hegel Absoluutseks Ideeks. See on midagi Aristotelese Jumala sarnast. See on mõte, mis mõtleb iseendast (Fichte!). Ja Absoluut ei saagi mõelda muust kui iseendast, sest muud polegi. Maailmaajalugu arenes alustades puhtast olemisest Hiinas kuni Absoluutse Ideeni, mis
pladistab, justkui ajaks Loodus iseendaga juttu, ja päikeseloojangud, mis lõõmavad nagu elus tuli... Sa said aru, kuidas Igavene ja Universaalne on reaalsemad kui sinu igapäevane elu, sa uskusid, et põgenemine, transtsendentsus, oma hinge täiustamine vajaliku kõrguseni ja omaenda elust määratult kõrgemal asetseva, Absoluudi vaimuga ühinenud elu elamine et see kõik on võimalik. 78 KATJA: (kärsituks muutudes) Räägi mulle inimese kombel, mis juhtus. BELINSKI: See oli kohutav. (Variseb kokku, hakkab nuuksuma. Katja hoiab ta ümbert kinni, segaduses ja muretsedes, kuni Belinski ennast kogub.) KATJA: Kõik on korras... kõik on korras... Mis on?
Vronski jaoks olid nad üleliigsed ja tema teel nii öelda ees. 10. Henrik Visnapuu looming. 1 luuletus peast. Looming: ,,Amores" esikkogu 1917 ,,Siuru" rühmituse raames. Kogusse on palju autobiograafiat sisse kirjutatud. Sisaldas loodus- ja armastusluulet. Siinne armastusluule on nukker, sees nimetu kurbus (kaunis, igatsuse meeleolud). Selgelt kerkib esile, et autor igatseb elus absoluutse täiuse poole. ,,Jumalaga, Ene!" 1918. Jätkub absoluudi ihalus. Keeleliselt on kogu väga musikaalne, täis kõlamänge. Luuletused on nukrad ja romantilised. Sisse on kirjutatud nägemuslikust. Järgmistes kogudes tulevad sisse ka ühiskondlikud probleemid. Edaspidi keskendub rohkem ühiskonna nähtustele. Kuni nende kogudeni nimetas Visnapuu oma luuletusi poeesideks. Ta väitis, et poeesi esitades tuleb kasutada rahvalaulule omast poollaulvat esitust. ,,Talihari" 1920. Ühiskonna kriitiline. Visnapuu kurdab, et vanad traditsioonilised,
tekib muidugi seal, kus selgub, et oleme meist väljaspool asuvaile vaadeldud nähtustele (ka näiteks Jumalale) meelevaldselt omistanud asju, mis neis puuduvad, kuid meis on olemas. Antropomorfismid võivad ehk olla vältimatud, kuid kas need saavad olla põhiargumendid? Kas Jumal lõi inimese ,,oma näo järele" või lõi inimene Jumala ,,oma näo järele"? Siiski on mõlemal juhul olemas seos ja sarnasus ning selles usus Jung tegutsebki. Kui hoiame meeles teist seisukohta, mille kohaselt Absoluudi täpsem piiritlemine on pea võimatu, siis ikkagi kujutab Jungi püüe enesest huvitavat eksperimenti - luua antropoloogial põhinev teoloogia. (Muidugi tuleks täpsustada, et jutt on jungilikust antropoloogiast.) Jung viib pea kogu elu raskuspunti psüühika sisse. ,,Psüühe mitte üksnes ei eksisteeri - see ongi eksistents ise." (JUNG 1977:12) Jung toob ridamisi näiteid, inimestest, kes kaebasid mitmesuguste füüsiliste haiguste üle ning mõnel puhul läinuks tarvis isegi meditsiinilist
annaabi.ee 
