Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Absolutism Prantsusmaal". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hobbes, suverään, absolutism, monarh, ainuvalitseja, valitsejal, riigikorda, tunge, kirik, riigivalitsemise, tungide, esindajaks, seismine, rakendus, ulatuslikumalt, teooriaid, autoriks, nauding, jagunema, vaate, lisandusid, saanuks, valitsusvorm, armust, jumalale, inimmõistus, haruldaseks, suuremates, vatikan, laadsed, machiavelli, thomas, alases....................10 Kasuatud materjal..............................................11 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärgiks on tutvustada Inglismaalt pärit ajaloolast, filosoofi ja matemaatikut Tomas Hobbes'it. Ta oli üks peamisi absolutismi teoreetikuid ning ühiskondliku leppe teooria algataja. Tema kõige kuulsam teos on ,,Leviathan", mis ilmus 1651. aastal inglise ning 1668. aastal ladina keeles, kusjuures ladina keelde tõlkis raamatu Hobbes ise. Ta andis oma teoses vastuse küsimustele nagu :miks tekkis riik ning milline peaks riik olema. Hobbes on üks ühiskonnafilosoofia klassiukuid. Elulugu Thomas Hobbes sündis 5. aprillil 1588 aastal väikeses külas Malmesbury linna lähedal Edela- Inglismaal .Tema isa oli maapreester ning ema oli talutütar. Lapsepõlves sai Thomas küllaltki hea hariduse.Algselt õppis ta oma sünnikoha koolis ning seejärel asus ta õppima Malmesbury erakooli klassikalisi keeli. 1603
GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUM KARL KAHM VIII a klass ABSOLUTISM referaat Juhendaja: Sirje Promet Tallinn, 2009 Sisukord Absolutismi definitsioon 3 Absolutismi mõiste ja selle tekkimise põhjused 3 Absolutismi periodiseering 4 Absolutism 17. sajandi esimese poole Prantsusmaal 5 Valgustatud absolutism Rootsis 6 Louis XIV absolutism 7 Kasutatud kirjandus 8 2 Absolutismi Definitsioon Absolutism on valitsusvorm, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim. Tavaliselt kasutatakse mõistet monarhide puhul ning seetõttu käsitletakse terminit absoluutne monarhia enamasti absolutismi sünonüümina. Samas on tegelikkuses mineviku monarhidest tunduvalt absoluutsemat võimu omanud mitmed 20.
Samuti on mitmed tänapäeva ühiskonnategelased ja arvamusliidrid kasutanud oma tööde ilmestamiseks mõtteid Hobbes'ilt ning võrrelnud tänapäeva ühiskonda tema väljapakutud mudeliga. Milles seisneb kuulsa Inglise filosoofi Thomas Hobbes'i filosoofia, keda ta on sellega mõjutanud? Kas tema mõttemaailma järgi ideaalne ühiskond saaks ka tänapäeval toimida? 2 2. Elu ja looming Thomas Hobbes sündis 5. aprillil 1588.a maapreestri ja talutütre noorema pojana väikeses külas Malemsboury lähedal Edela-Inglismaal. Ta õppis algul oma sünnikoha koolis, hiljem Malmesbury erakoolis klassikalisi keeli. Ühe sugulase toetus võimaldas tal õpinguid jätkata Oxfordi Ülikoolis, mille ta lõpetas 1608. aastal bakalaurusena. Samast aastast oli Thomase koduõpetaja William Cavendishi, Hardwiki paruni, pärastise Devonshire' krahvi juures ja tegi
Aquino Thomas Aquino Thomas õnnest ja poliitikast Aquino Thomas väidab, et kuigi õnne ei ole võimalik maapealses elus saavutada, peab siiski püüdma oma ihu ja hinge eest hoolitseda. Hea elu on poliitiline küsimus. Inimene peab täitma oma funktsiooni ühiskonnas. Valitsejad sealjuures peavad andma välja seadusi, mis on vooruslikud. Tasuks selle eest on neile igavene elu, mitte maised hüved. Tõeline voorus aga on vaimne, seega on kirik ülem riigist. Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust Kristlus pidas välise au taotlejaid variserideks. Need, kes ennast ise ülendavad, neid alandatakse: neid, kes armastavad esimesi kohti nii pidudel kui pühakodades ning püüavad olla kõigi meelejärgi. Esimene kristlik voorus on seega enesealandamine. Aquino Thomas püüdis au ja kristlikku enesealandust lepitada. Õige oleks pidada end väärituks kõiges, v. a Jumala arm
Eri funktsioonid. Loomulik inimene Hea elu on seega poliitiline küsimus Enesearmastus (amour de soi) – põhivajaduste rahuldamine Valitsejate ülesanne? Seadused > voorused, peab õpetama voorl. elama Sõltumatu: ei taha teistele halba –ei võistle nendega, ei püüa muljet avaldada, ei tunne Tõeline voorus: vaimne. Seega: kirik ülem riigist hirmu Ka valitsejate vooruse tasuks igavene elu, mitte maised hüved Kaastundlik, soovid on rahuldatavad Varauusaegne areng: kolm uut suunda Ühiskondlik inimene Kodanikuhumanism (nt N. Machiavelli “Discorsi”) Eneseimetlus (amour propre) e. uhkus. Mure oma staatuse pärast
· suur keskklass (manuaalset tööd tegid orjad, keskklassil oli vaba aega, et riiki juhtida ja filosofeerida) Augustinus õnnest paradiisis ja pärast pattulangemist kristlik käsitlus Analüüsis Piiblit ja leidis, et Aadama ja Eva elu paradiisis oli piiramatu õndsus, tõeline õnn. Pattulangemise karistus valu, surm ja needus (põrgu). Probleemiks on inimese enesearmastus, mis hävitab teda. Tema ihad on omavahel konfliktis, tal on nii häid kui halbu tunge, mille vahel ei suuda valida. Ihade rahuldamine sõltub välisest, satub teiste inimestega konflikti. Õnnest ja voorusest Paganlike filosoofide õnnefilosoofia on upsakuse märk. Nende voorus ei saa olla vankumatu võitlus nõdra lihaga, ei suuda end vaos hoida, ei ole piisavalt tugev, et hinge tasakaalu säilitada. Siin tulebki appi religioon, et tõelist õnne saavutada. Tõelised voorused on vaid vagadel inimestel, kes on uuestisündinud Kristuses. Isegi nemad pole kaitstud selle
"oma võimust Issanda teenri, kasutades seda tema kultuse levitamiseks suurimal võimalikul määral. 6. Aquino Thomas õnnest ja poliitikast Kuigi õndsust ei ole võimalik maa peal saavutada, on õnn siinpoolsuses teatud määral võimalik. Inimene on osa ühiskonnast, hierarhilisest süsteemist. Inimestel eri funktsioonid. Hea elu on poliitiline küsimus. Valitseja ülesanna seotud seadustega, mis võimaldavad voorust? Tõeline voorus on vaimne: seega kirik on riigist ülem. Ka valitseja vooruse tasuks igavene elu, mitte maised hüved. 7. Thomas Hobbesi subjektiivne õnnekäsitus Inimesed, nagu kõik kehad, alluvad liikumise seadusele. Inimese panevad liikuma ihad. Hea ja kuri on seotud inimeste ihadega: inimesed kas ihaldavad neid või väldivad. Õnn (felicity) on pidev õnnestumine nende asjade saavutamisel, mida inimene erinevatel aegadel ihaldab. "Ei ole olemas sellist asja nagu meelerahu, seni kuni
Seetõttu on riik (ka paganlik riik) osa Jumala plaanist Kristlik riik teostab õiglust kõrgeimal võimalikul määral Kristlik valitseja saab oma eeskujuga propageerida vagadust ja alandlikkust, teha "oma võimust Issanda teenri, kasutades seda tema kultuse levitamiseks suurimal võimalikul määral." 6. Aquino Thomas õnnest ja poliitikast Valitsejad ülesanne? Seadused -> voorused Tõeline voorus: vaimne. Seega: kirik ülem riigist Ka valitsejate vooruse tasuks on igavene elu, mitte maised hüved 2 7. Thomas Hobbesi subjektiivne õnnekäsitus "Õnn (felicity) on pidev õnnestumine nende asjade saavutamisel, mida inimene erinevatel aegadel ihaldab. [---] Ei ole olemas sellist asja nagu meelerahu, seni kuni me siin maailmas elame; sest elu ise on liikumine, ja ei
Euroopa poliitilist korraldust 17. ja 18. sajandil iseloomustavad rahvusriikide moodustumise algus ning absolutismi võidulepääs. Suureks murranguks kogu Euroopa ajaloos sai 1789. aastal alanud Prantsuse revolutsioon, mis lõpetas varauusaja. Sestpeale hakkas üha enam kasvama rahva osalus võimu teostamisel, võidule pääses turusuhetele rajanev majanduskorraldus ning valdavaks sai teaduse arengule tuginev maailmapilt. Absolutism Prantsusmaal Absolutismi kujunemine: Rahvusriikide kujunemine ja reformatsioon lammutasid keskaegse kristliku õhtumaa ühtsuse. Tugevnesid dünastiate- ja rahvastevahelised vastuolud, millele lisandusid pärast reformatsiooni ka usulised vastuolud. Absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks sai Prantsuse jurist Jean Bodin (1530- 1596). Kolmest traditsioonilisest riigivormist demokraatia kui rahva võim,
3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamidesse. o Kui kirjutada kahe teksti võrdlust, siis järgib see täiesti omaette loogikat, võrdlevast
" 6. Aquino Thomas õnnest ja poliitikast 3 Kuigi õndsust ei ole võimalik maa peal saavutada, peab siiski püüdma hoolitseda oma ihu ja hinge eest Inimene: osa ühiskonnast (riigist), hierarhilisest süsteemist, mille eri osad täidavad eri funktsioone. Seega hea elu on poliitiline küsimus Valitsejad ülesanne? Seadused -> voorused Tõeline voorus: vaimne. Seega: kirik ülem riigist Ka valitsejate vooruse tasuks on igavene elu, mitte maised hüved 7. Thomas Hobbesi subjektiivne õnnekäsitus Inimesed, nagu kõik kehad, alluvad liikumise seadusele Inimese panevad liikuma ihad Hea ja kuri on seotud inimeste ihadega: ei ole absoluutset ega loomupärast head ja kurja, vaid hea ja kuri on nimed, mille inimesed annavad asjadele vastavalt sellele, kas nad ihaldavad või väldivad neid asju
seda tema kultuse levitamiseks suurimal võimalikul määral." 6. Aquino Thomas õnnest ja poliitikast Aquino Thomas väidab, et kuigi õnne ei ole võimalik maapealses elus saavutada, peab siiski püüdma oma ihu ja hinge eest hoolitseda. Hea elu on poliitiline küsimus. Inimene peab täitma oma funktsiooni ühiskonnas. Valitsejad sealjuures peavad andma välja seadusi, mis on vooruslikud. Tasuks selle eest on neile igavene elu, mitte maised hüved. Tõeline voorus aga on vaimne, seega on kirik ülem riigist. 7. Thomas Hobbesi subjektiivne õnnekäsitus Inimesed, nagu kõik kehadki, on allutatavad ja liigutatavad mingite jõudude (ihade) poolt. Hea ja kuri on seotud inimeste ihadega. Pole olemas absoluutset ja loomupärast head ega kurja: need on vaid nimed, mille inimesed annavad asjadele, vastavalt mida nad ihaldavad või väldivad "Õnn (felicity) on pidev õnnestumine nende asjade saavutamisel, mida inimene erinevatel aegadel ihaldab. [---] Ei ole olemas sellist asja
" Kokkuvõte Paljud valgustuse aja kirjanikud ja filosooofid esitasid nende arust ideaalse riigi valitsemise teooriad (mis oli enamasti absolutism). Võiks öelda, et nad isegi unistasid täiuslikust riigist, sest nende mõtteid oleks olnud väga raske, kui isegi võimatu, ellu viia. Voltaire, näiteks nägi võimalust reformides ning nende elluviimiseks korraldas ta kirjavahetust Katariina II-ga ja Friedrich II-ga. Valgustusajastu ideede tulemuseks olid valgustatud absolutism, Ameerika iseseisvussõda ja Suur Prantsuse revolutsioon. Valgustus avaldas ka suurt mõju tööstuslikule pöördele. Sisukord Valgustus Valgustuse mõiste Valgustusajastu oli ajajärk Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama
officium. Ta teatas otsekoheselt ja põhjendamata, et inimelu eesmärk on täita kohust. Kohusest kasvas välja õigus. Alles siis, kui kohustus seisneb mõistlikus loomulikus käitumises, võis tekkida õigus niimoodi käituda ja nõuda teisteltki vastavat käitumist. Sündisid kolm teadust: 1. loomuõigus ( kõigile rahvastele ühine) 2. positiivne õigus ( igale riigile omane) 3. moraaliteoloogia Tema mõistuseõpetus rääkis inimestele teisiti kui kirik: "Loomuõiguse mõte ja eesmärk on täielikult siinpoolse elu teenistuses. Sellepärast kujundab see inimesi niisusgusteks, nagu nad peavad olema, et elada teistega koos õiguslikus ühenduses. Moraaliteoloogia aga teeb inimestest kristlased, kes peavad silmas pidama, et austusväärse ja vaga elu eest siin ilmas saavad nad tasu alles pärast surma. Sellepärast leiab ta oma tõelise ühiskonna sealpoolsuses, maapeal elab ta ajutiselt nagu palverändur." See oli midagi uut
Gustav Adolfi gümnaasium Absolutism Frank Hendrikson 8.B Tallinn 2010 SISUKORD Mis on absolutism ?........................................................................................................2 Absolutismi mõiste ja tekkimise põhjused.................................................................3 Absolutismiteooriate ajalooline areng............................................................................3 Teooria tekkimise eeldused 16. sajandil.................................................................... 3 Bodini suveräänsusteooria..........................
kindlates asjades peab vastama au nõuetele enesepiiramine tasutakse aust tuleneva naudinguga uusajal enesepiiramine ebavajalik uuelaadiline au käitumise asemel omand ja riietus rikkus on staatuse näitamiseks uhkus, au ja kadedus on töövõime käivitajad Montesquieu aust monarhiates au monarhiates on vale au, mis põhineb ülendatud arusaamal iseendast au iseloomustab esmajoones aadlit aadliau tähtsaim nõue on julgus au tähtsus monarhiates: Pol tagab seaduste valitsemise Monarh sõltub aadlist, kuid au nõuete tõttu pole aadel kõigeks valmis Maj tagab üldise konkurentsi, mis elavdab majandust 18. sajandi meritokraatlik aumõiste aadliau alternatiiv meritokraatlik kodanikuau silmapaistvate inimeste tunnustamine/premeerimine lootus asendada edevusel ja kadedusel põhinev ühiskondlik konkurents ausa võitlusega, mis toitub positiivse eeskuju innustusest ning on ühilduv inimarmastuse ideaaliga Romantilise au paradoksid
Inimese voorus sõltub sellest, kas ta osaleb linnriigi asjade üle otsustamisel ning kui väärtuslik ta linnale on. Orjade töö on ka linna toimimiseks vajalik, kuid orjadel voorus puudub. Aristoteles eristab loomupäraseid orje mitteloomupärastest (neid, kes on saanud orjaks näiteks jäädes sõjavangi). Loomupärastel orjadel puudub mõtlemisvõime ning neil puudub igasugune voorus, nad on suutelised vaid käske täitma. Linnakodanike voorusteks on oskus kuuletuda ja ka käskida, valitsejal aga on lisaks kodaniku voorustele ka praktiline tarkus, mis võimaldab tal juhtida linna poliitikat. Inimese voorus on lahutamatult seotud poliitilise kogukonnaga, polisega, mille liige inimene on ning milles ta ka osaleb. Kodanikud ei tee tööd, sest tööd tehes poleks neil linna asjade jaoks aega. Naised ei ole kodanikud, sest naine on viimistlemata mees (naises tunded domineerivad mõtlemisvõime üle), mistõttu teda valitseb mees ja ta ei saa olla kodanikuks. Samuti valitseb orja
Selgitage! On mõlemat. Normatiivse poole pealt üritatakse teha selgeks ideaalseid reegleid või mõõdupuid. Deskriptiivse külje pealt tahetakse selgeks teha, et kuidas asjad peaksid olema: mis on õige, õiglane või moraalselt korrektne. Loodusseisund 1. Mis eesmärki teenib loodusseisundis kujutus? Kuna loodusseisundit me reaalselt luua ei saa me ei saa lihtsalt riiki tühistada siis tuleb meil looduseisund mõtteeksperimendina läbi viia. 2. Mida arvab Hobbes loodusseisundist? Hobbesi järgi pole midagi hullemat, kui elu ilma riigi kaitseta. Hobbesi järgi viib valitsuse puudumine meid ränkadesse konfliktidesse. Loodusseisund kui sõjaseisund. See on seisund, kus igaüks on õigusega umbusklik iga teise suhtes, ja just umbusk, mitte lihtsalt egoism või sadism, viib sõjani, kus inimesed ründavad kasu, julgeoleku ja maine pärast. See sõda toidab ennast ise, sest mõistlik kahtlus vägivaldse käitumise võimalikkuses
Riigid (=) indiviidid. Põrkuvad nii üksikisikute kui ka tervete riikide huvid. Huvid. Riigi huvid ja indiviidi huvid on samuti konfliktis. Skeptitsism. 16. saj. Skeptitsism <-> loomuõigus. Objektiivse õiguse olemsolu (skeptikud küsisid)?M. Montaigne, antiikmõtleja Carneades : ei ole. - õigust pole olemas, igaüks juhindub omakasust. Lahendus- peabki juhinduma oma eesmärgist Montaigne: eesmärgiks on tabada rahu ja riigi stabiilsus. Valitsejal ja tavakodanikul on seetõttu erinevad moraalid.saj 16. sajI pool Machiavelli kuidas on riigijuhil kasulik käituda , et oma võimu säilitada ? 16.saj Iip: Raison d'etat teooriad. Ausus vs kasulikkus. BAROKK 1. sajand. Kuidas vastata skeptikutele? Mis oleks alus moraalifilosoofiale? Süstemaatika. Teaduse areng, kujundati välja mehhanitsistlik maailmapilt. Matemaatiline alus. Anti-Aristotelism (eesmärgipärane põhjus) R
Absolutism Absolutism on valitsusvorm, mille korral kuulub valitsejale piiramatu võim. See mõiste käib tavaliselt monarhide kohta ja seega võib nimetada absolutismi ka absoluutseks monarhiaks. Reaalsuses on see aga võimatu ja seda tõestab ka see, et seda pole omanud ükski valitseja. Absolutismi periodiseering: · Konfessionaalne absolutism seda eristas religiooni esile seadmine kõigest muust. Kõik sõltus Jumala tahtest ja sellega põhjendas ka valitseja oma otsuseid. Näiteks võib siia tuua Hispaania kuninga Felipe II, kelle juhtlauseks oli: ,,kelle võim, selle usk". Levinud 16. sajandil. · Õukondlik absolutism Jumala tahet enam ei rõhutata ning seda iseloomustab valitseja täielik seismine väljaspool inimkonda. Seda valitsemisviisi peetakse kõige lihtsamaks ja ideaalsemaks
Absolutism Absolutism on valitsusvorm, mille korral kuulub valitsejale piiramatu võim. See mõiste käib tavaliselt monarhide kohta ja seega võib nimetada absolutismi ka absoluutseks monarhiaks. Reaalsuses on see aga võimatu ja seda tõestab ka see, et seda pole omanud ükski valitseja. Absolutismi periodiseering: · Konfessionaalne absolutism seda eristas religiooni esile seadmine kõigest muust. Kõik sõltus Jumala tahtest ja sellega põhjendas ka valitseja oma otsuseid. Näiteks võib siia tuua Hispaania kuninga Felipe II, kelle juhtlauseks oli: ,,kelle võim, selle usk". Levinud 16. sajandil. · Õukondlik absolutism Jumala tahet enam ei rõhutata ning seda iseloomustab valitseja täielik seismine väljaspool inimkonda. Seda valitsemisviisi peetakse kõige lihtsamaks ja ideaalsemaks
Kui riik on hästi korraldatud on hea elu ka saavutatav. Riik ei ole ainult jumaliku karistuse instrument vaid ka instrument hea elu saavutamiseks Valitseja peab suunama inimesi vooruslikule käitumisele, seda ta teeb seaduste abil. Seadused harjutavad inimesi õigesti käituma ja muutuvad seeläbi vooruslikuks. Kuid tõelised eesmärgid on siiski kõrgemad. Maapealset elu võib nautida, kuid see ei tohi ohtu seada kõrgemat eesmärki igavat elu ja õndsust. Seetõttu on kirik riigist ülem (kirik tegutseb inimeste tõeliste vaimsete voorustega). 8. Thomas Hobbesi (17.saj) subjektiivne õnnekäsitus (Hobbes töötas välja uut laadi filosoofilise süsteemi, kus ta rakendas tollaseid moodsaid loodusfilosoofiaalaseid ideid, kes hakkasid maailma käsitlema mehhanistlikult.) Hobbes rakendas selle filosoofia ka inimese käitmisele. Inimesed, kui kehad alluvad mingitele seadustele. Inimese panevad liikuma ihad
Suveräänsus kõrgeim võim mingi territooriumi üle. Suveräänsuse dimensioonid: 1) Sisemine. Legitiimse võimukasutuse (vägivalla) monopol. 2) Välimine. Iseseisvus, sõltumatus. Tunnustus teiste poolt. Mittesekkumise doktriin. 4) Jean Bodini suveräänsusteooria ja selle rakendamise probleeme - Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega - Suveräänsus: ,,Absoluutne ja igavene võim riigis" - ,,Absoluutne" = kõrgeim. Suverään ei allu ühelegi teisele autoriteedile. - ,,Absoluutne" = jagamatu. Riik saab olla monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon. - Suveräänsus kuulub sellele, kellel on võim anda seadusi (,,Legislatiivse suveräänsuse" teooria). - Rahvas loovutas kuningat valides suveräänsuse. - Valitseja tahe on seadus. - Valitseja ise ei allu positiivsetele seadustele, vaid üksnes Jumalikule õigusele ja loomuõigusele.
kasutades seda tema kultuse levitamiseks suurimal võimalikul määral." 6. Aquino Thomas õnnest ja poliitikast Kuigi maises elus pole võimalik õndsust saavutada, tuleb siiski hoolitseda oma keha ja hinge eest. Inimene on osa ühiskonnast (riigist), kus kehtib hierarhia, selle eri osad täidavad erinevaid funktsioone. Hea elu on seega poliitline küsimus. Valitseja ülesanne on luua seadused, mis on kooskõlas voorustega. Tõeline voorus on vaimne. Seega on kirik ülem riigist. Ka valitseja tasuks on igavene elu, mitte maised hüved. 2 7. Thomas Hobbesi subjektiivne õnnekäsitus Inimese panevad liikuma ihad. Hea ja kuri on seotud inimese ihadega, ei ole absoluutset ja loomupärast head/kurja. Hea ja kuri on nimed, mille inimesed annavad asjadele vastavalt sellele, kas nad ihaldavad või väldivad neid. "Õnn (felicity) on
3. Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni Suveräänsus on kõrgeim võim mingi territooriumi üle. Suveräänsuse kaks dimensiooni: · Sisemine: legitiimse võimukasutuse (vägivalla) monopol · Välimine: iseseisvus, sõltumatus; tunnustus teiste poolt; mittesekkumise doktriin 4. Jean Bodini suveräänsusteooria ja selle rakendamise probleeme Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega. Suveräänsus: absoluutne ja igavene võim riigis; suverään ei allu ühelegi teisele autoriteedile. Riik saab olla monarhia, aristrokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon. Suveräänsus kuulub sellele, kellel on võim anda seadusi. Valitseja ise ei allu positiivsetele seadustele, vaid üksnes jumalikule õigusele ja loomuõigusele. Selle täielik rakendamine võimatu. 5. Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist ,,Kunsti abil on loodud suur Leviaatan, mida nimetatakse ühisuseks või riigiks, mis
Ajaloo kontrolltöö Absolutism 1. Valgustus Inimkonna väljumine vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulek. (17.saj lõpp-19.saj algus) Eeldus: teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Põhijooned: inimmõistus, ühiskond pidi olema mõistuspärane, ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus, ideed pidid maailma muutma (nendest aru saamiseks oli vaja haridust ja teadmisi), esskujuks oli loodus (kui mingi nähtus esines looduses, oli see mõistlik, vastupidine ei olnud); uus
tunnetamatu. Tunnetuses eristab Kanti kahte aspekti: 1) tunnetuse mateeria ,,asi iseeneses" tekitab meis aistinguid; 2) tunnetuse aprioorne (kogemusest sõltumatu) külg mõistus töötleb ja korrastab aistinguid ja tekivad teadmised. Mõistuse aprioorseteks vormideks on see, et me mõtleme ajas ja ruumis ning otsime põhjuslike seoseid nähtuste vahel. Kanti kohuse-eetika Hobbesi ühiskonnafilosoofia 42 Thomas Hobbes (15881679) oli Inglise filosoof, ühiskonnafilosoofia (poliitikafilosoofia) teerajaja Inglismaal. Hobbes andis oma teoses vastuse küsimustele, miks tekkis riik ning milline peab riik olema. Nende probleemidega on filosoofid muidugi varemgi tegelnud (nt kas või Platon, Aristoteles, Augustinus, Thomas Aquinost). Hobbes on üks ühiskonnafilosoofia klassikuid. Looduslik ja ühiskondlik seisund Hobbes kujutas riigieelset seisundit kõige mustemates värvides, nimetades seda looduslikuks
kõigepealt loodi, seati kõrvuti ja ühendati, sarnanevad Jumala poolt loomisteol öeldud käsusõnale – “Tehkem inimesed”5. Et kirjeldada selle tehisliku inimese loomust, ma uurin: Esiteks, tema ainest ja tema meistrit [artificer], kelleks mõlemaks on inimene. Teiseks, kuidas ja mis lepingutega on ta kokku pandud, millised on suverääni õigused ja tema õiglane võim ehk autoriteet, ning mis selle säilitab, ja mis hävitab. Kolmandaks, mis on kristlik riik. 1 Algtekst: Thomas Hobbes (1985) [1651] Leviathan, toim. C. B. Macpherson, Harmonsdworth: Penguin Books, lk 81–83, 119–121, 168–170, 172–173, 183–190, 192, 196, 198–199, 200–201, 223– 236, 238–239, 262–263, 268–272, 312–315, 363–368, 370–373. 2 Hobbesi sõnakasutust võib selgitada järgmiselt: sõna Art tähendab kunsti, oskust; selle oskuse või kunsti valdaja on Artificer ehk meister, oskus- või käsitööline, kelle töö tulemusena valmivad asjad,
ülevaadet katoliikluse ja reformeeritud usuvoolude levikust Euroopas. Eesmärk: Õpilane saab ülevaate valgustusajastust, teab mis on valgustus ja millised on selle iseloomulikud tunnused, omab ettekujutust tähtsamatest valgustusfilosoofidest ja nende vaadetest (eelkõige nende vaateid ideaalse riikliku korralduse kohta), teab uut mõistete tähendust ning oskab neid õiges kontekstis kasutada. Uued mõisted: valgustus, deism, võimude lahusus, utoopia, valgustatud absolutism Tähtsad isikud: Descartes, Montesquieu, Voltaire, Rousseau Õpioskused: Kaasõpilastega suhtlemine, konspekti koostamine, avalik esinemine (küsimustele vastamine). Õpetaja eeltegevused ja vahendid: Kontrollida, kas tehnika töötab (st arvuti ja projektor). Töövahendid: õpik, töövihik, tahvel (kriidid/ markerid) arvuti, projektor Teemaga seonduvad mõisted ja isikud (abiks õpetajale): Humanism on inimese ja inimlikkuse väärtustamine, mis sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ja
Kristlikud riigid on parimad, sest lasevad inimestel elada kristlikku elu, valitsejad peavad oma vagadusega olema elanikkonnale eeskujuks. 6.Aquino Thomas õnnest ja poliitikast. Õndsust ei saa maapeal saavutada, kuid oma ihu ja hinge eest tuleb ikka hoolitseda, kuna inimene on osa poliitilisest süsteemist on hea elu poliitiline küsimus, valitsejad peavad looma seadusi, mis tagavad, et inimesed elaksid (saaksid elada) vooruslikku elu. Ainus tõeline voorus on vaimne ja seega on kirik kõrgem riigist. 7.Thomas Hobbesi subjektiivne õnnekäsitus Õnn tähendab nende asjade saavutamist, mida me peame teatud ajahetkel heaks (hea on subjektiivne väärtus, mis asjale antakse), kuna me ei saa kunagi kõike mida me tahame, ei saa me olla ka kunagi täiesti õnnelikud 8.Shaftesbury subjektiivsest õnnest. Õnnelik elu rajaneb hinge harmoonial, mis viib voorusliku eluni, õnnelik elu on ühiskonna käsutuses, kuid see võib väljenduda igati poliitikud, õpetajad, filosoofid. *9
Õnneni viivad voorused, ihade piiramine. 5. Augustinus õnnest ja poliitikast. Tõelised voorused on kristlastel, õnn on olla tänulik et voorusliku elu kaudu same õnnelikuks järgmises elus. Riik on pattu langemise tagajärg, tagab rahu ja korra, õige riik on kristlik riik, usku peab levitama. Aquino Thomas õnnest ja poliitikast Õndus maapeal võimatu, kuid natuke õnne võimalik, seadused suunavad inimest headuse poole, kõrgeim voorus on vaimne voorus, kirik kõrgeim. 6. Thomas Hobbesi subjektiivne õnnekäsitus Õnn on igaühe oma asi. Kõik asjad on KEHAD, ka inimene, mida panevad liikuma jõud(ihad tungid), hea ja kuri on nimed mille inimene ise paneb. ÕNN=PIDEV ÕNNESTUMINE asjades mida ihaldame. 7. Shaftesbury subjektiivsest õnnest Tunnete harmoonia viib voorusliku tegutsemiseni ja ühiskondliku harmooniani, mis loob õnneliku elu. Voorus ja sisemine harmoonia õnne tingimused. Ühiskondlik elu viib õnneni. 8
Loodusseisund "Kõigi sõda kõigi vastu"(Hobbes) Loodusseisundis riiki ei ole olemas ja arvatavasti sellega seoses valitseks maailmas täielik kaos. See tähendaks seda, et alati oleks varitsemas oht ja kõik võivad teha, mida nad tahavad ning heaks arvavad, käitumisreegleid ei ole ette antud. Nagu on öelnud Thomas Hobbes oleks see kõigi sõda kõigi vastu, mis aga välistaks rahumeelse elu. Essee keskendub loodusseisundi küsimusele ning toob välja selle ohtlikkuse, samuti kui oleks võimalus selle eksistreerimisele, siis milline see oleks. Käsitletakse ka lühidalt anarhistlikke mõtteviise ning Hobbesi, Locke'i ja Rosseau mõtteid ja arusaamu ühiskonna toimimisest loodusseisundis. Loodusseisundi puhul tunduks, et inimesed oleksid justkui täiesti vabad, vabadus ju ongi üheks
* kuningas kui vooruste kehastus ja tagaja. 4. Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade. Aristoteles : monarhia on ühistes huvides, türannia valitseja huvides. Platon: türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. 17. saj. Inglise vabariiklased: monarhia=türannia. Aquino Thomas: türannia - korrumpeerunud monarhia. 5. Paternalistliku monarhiaidee põhijooned. 1) Monarhia on eelistatud, ent mitte ainuvõimalik. Monarh ei ole loodud Jumala poolt, vaid inimesed loovutavad oma loomuliku vabaduse (piiramatu võimu) vabatahtlikult. 2) Absoluutse monarhia argument Piibli toel: * Jumal andis maailma Aadamale valitseda * Esimese "isa" järglaste valitsus on ainus legitiimne valitsus. Pärimisprintsiip. 6. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal. * Segavalitsus on ideaal, sest loob tasakaalu. Toetusid Rooma vabariigi poliitilisele süsteemile, kus demokraatlik, aristokraatlik ja monarhistlik element segatud
annaabi.ee 
