Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Abort - vale või mitte?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
abort, rasedus, moraalne, aborti, potentsiaalsed, valeks, lootele, olend, mistõttu, kandva, ägedalt, enneaegne, tiitel, sündides, beebi, inimeseks, reaalsed, olendeid, vastsündinud, tapmine, austus, inimsuse, seletusi, omajagu, keelustamist, õiguseks, kandev, potentsiaalselt, keelamine, pannes, survel, toetavad, halvastAbordi poolt ja vastu Abort on raseduse tehislik katkestamine või katkemine embrüo või feetuse emakast eemaldamise läbi, mis lõppeb tema surmaga. Abordist rääkides kerkivad koheselt esile mitmed probleemid. On maid, kus on abordi tegemiseks kehtestatud kindlad reeglid ning naise tahtmist ei arvestata, kuid on ka riike, kus on abort naise enda valik. Enamikes Euroopa riikides on aborti võimalik teha kuni 12. rasedusnädalani. Üldiselt jagunevad inimesed abordiprobleemi koha pealt kahte leeri. On olemas need, kelle arvates on abort sündimata lapse mõrvamine ja igatepidi õigustamata. Teisitimõtlejad aga arvestavad rohkem naiste õigustega ja on nõus, et teatud tingimustel on abort õigustatud ja vajalik. Abort on õigustatud, kui naine on rasedaks jäänud vastu tahtmist ja ei suutnud seda ära hoida.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09KÕ Nastasja Musienko ABORT referaat õppejõud: Reino Veielainen Mõdriku 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................4 1.Aborti tüübid. ...................................................................................................................................5 2. Kas abort on mõrv?.................
SISUKORD 1 ABORDISEADUSE ARENG...........................................................................3 1.11976. aasta abordiseadus............................................................................. 3 1.2Loote õigused.............................................................................................. 5 2 ABORDI FÜSIOLOOGILISED JA PSÜHHOLOOGILISED MÕJUD..........7 2.1 Abort ja selle füsioloogiline mõju..............................................................7 2.2 Abordi psühholoogilised tagajärjed............................................................8 3 Abordi tegemine Eestis................................................................................... 11 KOKKUVÕTE...................................................................................................12 SISSEJUHATUS
Tallinna Ülikool Abort Referaat Autorid: Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus 3 Mis on abort? 4 Ajalugu 5 Raseduse katkestamine medikamentoosse meetodiga 6–7 Raseduse katkestamine kirurgilise meetodiga 8–9 Abordid Eestis 10 Mille poolest ohtlik? 11 – 13 Abortide statistika 14 Ülevaated riigiti 15 - 16 Kokkuvõtte 17
Abort kas lahendus või mõrv? Kas abort on mõrv, sõltub sellest, mida mõrvaks pidada. Abort ehk raseduse katkestamine on loote eemaldamine emakaõõnest kirurgiliselt või ravimite manustamisel. Teadagi on iga rahvusriigi keskne funktsioon ja kohus kaitsta oma kodanike kõige kallimat vara, milleks osutub elu. Iga inimese elu algab viljastumise hetkel, on esile kutsutud abort on lahendus või vabandus soovimatu loote alanud elu lõpemine. Abort on iga inimese jaoks väga isiklik teema ja kõigil on õigus erinevale arvamusele. Abordi kohta on mitmeid arvamusi. Kolm kõige levinumat on et: abort on täiesti vastuvõetamatu, abort on legaalne ja normaalne, abort on aktsepteeritav, kuid isiklikult seda ei teeks. Tänapäeva Eesti ühiskonnas on abort väga laialdaselt levinud probleem, kuid siiski suur tabu, millest ei tohiks nagu kusagil rääkida. Probleem seisneb selles, et on inimesi, kes siiralt usuvad, et hinge olemas ei ole
Abort Laiema avalikkuse jaoks on abort teema, millega eelkõige seonduvad moraali-ja eetika küsimused. Arvamused abordist jaotuvad peamiselt kaheks: abort on mõrv ; aborti sooritav arst on mõrvar; naine kes otsustab abordi kasuks on kurjategija. Leidub ka inimesi, kes arvavad, et abort on naise õigus ja valik. ( Puusepp, 2011) Pennsylvania Ülikooli obsteetrika professor dr. Alfred M. Bongioanni on väitnud: ,, Mõistan juba enda meditsiini õpingute algusest, et inimese elu algab tema eostamise hetkel... Inimelu kulgeb järjestikuste arenguetappidena eostamisest täiskasvanueani.. ja igasugune sekkumine selle aja jooksul toob kaasa inimelu hävimise. Inimene on inimene igas oma arengustaadiumis". Abort kujuneb üheks sagedamaks naistele tehtavaks kirurgiliseks lõikuseks
2. Teoreetiline taust Käesoleva uurimustöö teemaks on abordi tegemine alaealiste seas. Et teema teoreetilist tausta avada töötasime läbi kümmekond ajakirjanduses avaldatud artiklit, mille teemaks oli teismeliste rasedusega seonduv. Ajakirjanduses avaldatud artikleid lugesime seepärast, et eeldasime, et see on noortele kõige kättesaadavam ja uuem info. Artiklis: ,,Rasedusest hoidumine - müüdid ja tegelikkus" (Põhjarannik, 02.08.2007) olid huvitavad müüdid aborti kohta, mis ei vasta tegelikkuses tõele. Näiteks nagu: abort on ohutum, kui suguühtejärgsed tabletid. Igasugune kirurgiline sekkumine on ohtlikum, kui mistahes rasestumisvastane meetod. Uurisime meie linna noorte suhtumist aborti ning kastutasime selleks just kohaliku ajalehte ,,Põhjarannik". Põhjaranniku artiklis: ,,Tervise Sotsioloog: Kõige kurvem pilt on rahvastiku tervisega oli samuti juttu abordit" (Põhjarannik, 22.10.2009)
TALLINNA ÜLIKOOL RASEDUSE KATKESTAMINE, KATKEMINE JA NENDE MÕJU VAIMSELE TERVISELE Referaat Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.RASEDUSE KATKESTAMINE EHK ABORT................................................................4 1.1.Abordi ajalugu............................................................................................... 4 1.2.Rasedusest teada saamine, partnerile teatamine ja edasise otsustamine....5 1.3.Hoiakud ja eelarvamused.............................................................................. 6 1.4.Abordi mõju psüühikale................................................................................. 7 2
Uurimistöö Kirsti Kapp 12A klass Juhendaja: Mati Ilmjärv Tallinn 2012 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS 2 1. ABORTIDEST ÜLDISEL 1.1. Abort mis see on? 4 1.2. Abordi põhjused 5 1.3. Abordi mõju 6 1.4. Abordi ajalugu ja tänapäev 8 1.5. Mida teha? 9 2. ABORDID EESTIS 10 2.1. Abortide koguarv 11 2.2. Abortide vähenemise mõjutegurid 12 3. NOORTE ABORDID EESTIS 14 3.1. Abordid kuni 19-aastaste Eesti noorte seas 15 3.2. Noorte seas tehtavate abortide põhjused ning nende vähenemise põhjused 16 KOKKUVÕTE 18 KASUTATUD KIRJANDUS 19 LISAD Lisa 1. Raseduste lõppemine 2010 21 Lisa 2. Abord ei mõjuta rinnavähki haigestumist 22
Mis on abort ? Mis on siis abort ? Suurem osa naisi, kes teevad aborti ei tea tegelikult, millega on tegu. Neile on jäetud mulje, et nende ihust lihtsalt eemaldatakse "midagi" ja sellega on nende probleem lahendatud. Enamus aborti tegevaid naisi ei tea midagi sellest, et nende ihus on täiesti elav inimene, kelle süda juba lööb 21. päevast pärast eostumist. Ta on väike inimene, kes peab veel arenema. On hämmastav, kuidas inimesi on hoitud teadmatuses sellest, mis toimub. Selle lehekülje eesmärk on anda edasi infot abordi kohta ilma fakte varjamata ja ilustamata. Alates 1956. aastast, kui meil seadustati vaba abort, on Eesti Statistikaameti (mittetäielikel) andmetel VABA ABORDI * TEEL HÄVITATUD VÄHEMALT 1,4
... 4 · Diabeet.............................................................................. 5 Allergilised haigused.................................................................... 6 HIV............................................................................................... 7 Alkohol......................................................................................... 8 Suitsetamine.................................................................................. 8 Ravimid ja rasedus........................................................................ 9 Spontaan abort............................................................................. 10 Kasutatud kirjandus............................................................ 12 Loote areng Viljastunud munaraku arengut võib vaadelda kahe perioodina: 1) embrüonaalperiood: viljastumisest 60. elupäevani. Sellel perioodil arenevad välja kõik elundid; 2) looteperiood: 60. elupäevast sünnini
Etnotsentrism oma kultuuri pidamine kõige kõrgemaks, õigemaks ja paremaks. Eri kultuuridel on erinevad moraalinormid. Eetilise relativismi sõnul pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe. Moraalipõhimõtted on suhtelised ja olenevad isiku kultuurist ja valikust. Relativismi teesid: I Erinevuse tees moraalselt õigeks peetav erineb ühiskonniti. II Sõltuvuse tees moraal on kultuuri produkt. Eetiline relativist väidab, et see, kas tegu pidada õigeks või valeks, sõltub kultuurist. Meie moraalivaated võivad lihtsalt peegeldada meie eelistusi. Eetiline relativism hoiatab arrogantsuse eest, kutsub üles tolerantsusele ja avatusele. Tolerantsil on lubatav hälve. Tolerantsus on paradoksaalne tolerantsus ütleb, et teistel ühiskondadel võivad olla teised väärtused, kuid samas ei pruugi nende väärtuste seast leida tolerantsust. Subjektivism kõik moraalipõhimõtted sõltuvad individuaalsest valikust. Konventsionalism sõltuvad kultuurist.
juba ka vastsündinu. Isiklikult, teades seda asjaolu, olen oma tegudes väga vastutustundlik. Loode on nagu juba maha pandud seeme, mis on juba nö „töös“, oleks viisakas iga töö, elu algatamine ka lõpule viia – muidu pole nagu mõtet ka selle algatamisel? Sestap ongi see teema nii isiklik ja delikaatne – minu arvates elu algab juba sellest hetkest, kui toimub viljastumine. Mõni teine arvab, et elu algab sünniga – igaühel on õigus otsustada vastavalt oma soovidele. Kas abort on mõrv? See on inimelu alge edasise arengu takistamine ja need, kes teavad, mis sellest kõik areneb – nendele on see otsus ka raske. Ent samas, usun, et otsustamisvabadus peaks siiski jääma. Kui rase naine, kes siiralt ei taha või tal pole võimalik oma järglase eest hoolitseda, soovib teha katkestamist, peaks ta seda siiski tegema. Ühtlasi on ka juhtumeid, kus loode on vigastatud – ka siis on see küsimus keeruline – loomulikkusesse sekkumine. Samas, haiguste puhul me ka sekkume.
Plaaster räägitud Rasestumisvastane rõngas-hormonaalne vahend,kaitse kestab üks kuu üks rõngas.Sisaldab kahte hormooni: östrogeen ja kollaskeha hormoon. Tuppe asetuvad.Imenduvad tupe kaudu limaskesta. Sealt läbi limaskesta lähevad vereringesse. Tuperõnga ja kombineeritud rõnga . Toime-pärsib munaraku küpsemist ja ei lase tal munasarjast vabaneda. Munarakku ei vabane ja ei toimu rasestumist. Pärast sünnitust ja rasestumise katkemist,võib seda kasutada ainult arsti loal! Pärast aborti võib kohe paigaldada. Minipillid:Kollaskeha sees.Emakakeha lima ja limaskest muutuvad raskesti läbipääsetavaks. Võib mõjuda nii,et ovulatsiooni ei toimu. 1-hormooniga selle tõttu sobivad ka imetavale emale. Need kellele kombineeritud on vastunäidustatud.Aga kui on poisslaps,siis ei tohiks kasutada minipille,sest tüdrukuga on emal samasugune östrogeeni tase. Kui naine on üle 70kg, siis ei pruugi paksuse tõttu seda toimet saavutada. 99% tõhusus.
SURROGAATEMADUS 2012 SISUKORD: 1. Kunstlik viljastamine asendusema aspekist 2. Asendusemadusega seotud mõisted, nõuded ja näidustused Näiteid päriselust 3. Asendusemaduse plussid ja miinused 4. Asendusemadus eetika ja hea tava Näiteid päriselust · Asendusemaduse poolt ja vastu argumente näidete põhjal 5. Asendusemadusega kaasneda võivad probleemid 6. Asendusemadusest Eestis Kokkuvõtte Kasutatud kirjandus Pereplaneerimine, sündimata laste moraalne staatus, ema ja loote vahekord, sünnieelne diagnostika, abort ja kunstlik viljastamine on peamised probleemteemad, mis seostuvad elu algamisega. 1. Kunstlik viljastamine asendusema aspektist Kunstlik viljastamine kujutab endast naise rasestamise eesmärgil kehasiseselt või kehaväliselt sooritatavaid toiminguid, mille käigus sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku või kantakse naisele kehaväliselt viljastatud munarakk. Erinevaid
· Loomuseadus ja Aquino Thomase seisukohad on oma olemuselt absolutistlikud. Mõnikord puutume aga elus kokku moraalikonfliktidega millele ei ole ühest vastust. Topelttagajärje doktriin annab algoritmi kõigi moraalidilemmade lahendamiseks, kus teol võib olla 2 tagajärge: hea ja halb. · On alati väär teha halb tegu, et tuua kaasa häid tagajärgi, kuid mõnikord on lubatav teha hea tegu, millega kaasneb halbu tagajärgi. Mõõdukas moraalne objektivism · William Ross eristas prima facie printsiipe on kehtivad tegutsemisreeglid, millele tuleb alluda. Kui aga tekib olukord, kus üldkehtiv reegel satub konflikti mõne teisega, siis võib teine olulisem moraaliprintsiip üldkehtiva üles kaaluda. Mõõdukas objektivism · On olemas mõningad absoluutsed üleskaalumatud printsiibid. Nt on väär inimesi lõbu pärast piinata.
kanda kahtlejale (Singer 1979: 13). Lisaks sellele tuleks kahtlejal näidata, et mõni teine moraaliteooria sobiks argielu muutuvatesse oludesse niisama kenasti nagu Singeri poolt visandatud huvil põhinev universaliseeriv utilitarism. Singeri teooria rakendused puudutavad võrdõiguslikkuse küsimusi nagu intelligentsuse tähtsust, rassivahesid, sugupoolte erinevusi ja teisi sotsiaalse positsiooni määrajaid. Peale selle uurib ta loomade õigusi ja tapmist -- näiteks aborti, eutanaasiat ja loomade tarbimist toiduks. Ta käsitleb ka rikaste ja vaeste erinevuse probleemi. See on lühike nimekiri tüüpilistest praktilise eetika uurimisteemadest. Küsimus on siin loomulikult selles, mis on nendel probleemidel ühist ja mis neis on oluline. Enne kui ma vastan, vaadakem, kuidas rakendab Singer oma utilitarismi sel puhul, kui probleemiks on loomade koht meie moraalikoodis. Valin näiteks selle probleemi, sest see näib vähemalt Soomes üsna ootamatult
.......................................................................... 37 Lisad .............................................................................................................. 38 3 Sissejuhatus Demograafid kurdavad, et naised lükkavad esiklapse sündi aina edasi. Selle kõrval jääb tähelepanuta, et 1519aastaste tütarlaste seas on Eestis sünnitajaid ligi kolm korda rohkem kui Soomes. Seetõttu on teistmeliste rasedus ja sünnitamine Eestis aktuaalne teema ja ehk ka probleem. Küsitluslehed olid suunatud Paide Ühisgümnaasiumi 10.-12. klassi tüdrukutele seetõttu, et selles vanuses on kõige tõenäolisem, et ollakse kokku puutunud suguelu puudutavate küsimustega või vähemalt on viimane aeg selle kohta midagi uurida. Küsitluses osalesid ainult tüdrukud seepärast, et uurida nende seisukohti iseendast lähtuvalt, näiteks rasestumise puhul
Teised sugutunnused: karvade kasv näol, tugev ja hästi arenenud lihaskond, mehele iseloomulik kehakuju, madal hääl. Munandite talitlus kestab tavaliselt kõrge eani (v.a kui mõni haigus/trauma seda enne ei katkesta). Spermide eripärad 1) spermid vajavad arenemiseks keha temperatuurist paar kraadi madalamat temperatuuri. Seetõttu ei paikne munandid kõhukoopas, vaid munandikotis. 2) spermid on kehale võõrad rakud (neis on ülejäänud organismist erinevaid valke), mistõttu ei tohi kokku puutuda verega, vastaval juhul hakkab immuunsüsteem neid hävitama. Seepärast saavad spermid seemnetorukestes arenedes toitaineid ja hapnikku läbi erilise rakkude kihi. 3) moodustuvad pidevalt kogu elu jooksul. Spermi arengutsükkel vältab mehel ~veidi üle kahe kuu(75-85 päeva). Spermi ehitus- pea, vibur ehk saba. Kui kahjustuvad sperme tootvad rakud (kui organismi kahjustavad mürgid), siis normaalseid sperme enam ei moodustu
· Esimesi märke inimeste huvist seksuaalkäitumise vastu võib leida 100 000 aastat eKr, kus on kujutatud suguakti. · Eelajaloolisel perioodil kuni esimeste tsivilisatsioonide tekkimiseni ei teadnud inimesed seksuaalvahekorrast ega mehe rolli laste saamisel. · Keskajal suruti naise vajadused maha ja tunnistati ainult mehe vajadusi. · 16-17 saj. Hakati seksuaalsust ülistama.usuti armastusse esimesest silmapilgust. · 18 saj. Tõusis esikohale moraalne puhtus-seks on räpane ja parem on sellest mitte midagi teada.Seksuaalsusega seotu muutus suureks tabuks. · Suurenenud seksuaalvabadus ja teadmatus kaitsevahenditest põhjustas 19.saj. alguses suguhaiguste leviku. · Sajand hiljem (20.saj.) hakati läbi viima uurimus inimeste seksuaalsete eelistuste ja käitumiste kohta. · Inimeste seksuaalkäitumine muutus vabamaks,seksuaalelu nihkus varasemasse ikka.Levis erootiline kirjandus.
vahele valge rasvataoline võie, mis mitme päevaga hakkab roiskuma ja haisema. Naisterahvas peaks suguelundeid vähemalt üle päeva pesema. Menstruatsiooni ajal aga kindlasti iga päev. Pesta võiks lasteseebi või apteekides müüdava spetsiaalsete intiimpesuvahenditega . NB! Mitte pesta tavaliste dusigeelidega, sest neis on õrna nahka ärritavaid lõhnaja värvaineid! Rasedus teismeeas Ootamatu raseduse korral on raske otsutada, mida teha, eriti kui Sa pole harjunud veel ise nii suuri asju otsustama. Kui nüüd raseduse olemasolu kinnitust leiab (rasedustesti, arsti läbivaatuse või ultraheli abil), tuleb Sul valida: Laps alles jätta ja sünnitada raskustele vaatamata? Paljud tüdrukud valivad selle tee, sest mõte abordist tundub neile absoluutselt vastuvõetamatu. Samas võtta endale täiskasvanu vastutus, olemata
Keskseks küsimuseks on kuidas peaks elama? Sokratese arvates on elamist väärt vaid selline elu, mis on mõtestatud. Oma elu ja tegemiste üle järelemõtlemine aitab meil saada paremaks ja elada paremat elu. EETIKA OBJEKT- eetika uurimisobjektiks (ülesandeks) on põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti. 2. Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda. Moraalset toimimist iseloomustatakse tavaliselt kui toimimist teiste huvides. Moraalne toimimine nõuab meilt mõnikord oma mugavuse, kasuahnuse või lihtsalt ükskõiksuse ületamist. Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi
Ta ei pea loetelu täielikuks ja lõplikuks, aga ta teab, et voorusi kannustab vajadus leida oma isiklik õnn või eneseteostus.Teleoloogiline eetika näeb tegudes vaid instrumentaalset väärtust: seesmine väärtus on siin üksnes tegude tagajärgedel. Deontoloogiline on rohkem kui Platoni järgi (tarkus, vaprus, tasakaalukus ja õiglus). eetika, Eetikasüsteemid, mille järgi moraalse teo enda teatud tunnusjoontel on seesmine väärtus. Käitumise moraalne väärtus seisneb neis tegudes enestes. Mõned teod on vaatamata tagajärgedele 18. Milles seisneb Platoni ja Aristotelese voorusteooria erinevus? Võrreldes Platoniga, on Aristotelese eetika uudne selles mõttes, et siin on tegu iseseisva, praktilise teadusega. Kui Platon rääkis moraalselt kohustuslikud
· Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab seda, mida me ütleme või teeme, kes me oleme ja mida me väärtustame. Eetika keskne küsimus on kuidas peaks elama "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos): (ethos) tava, komme, harjumus (thos) iseloom, karakter
2. keskse kihi moodustavad 1)süvalahkliha-ristilihas, mis fikseerib kusiti ja soodustab lihaskimpude vahel paiknevate lisasugunäärmete sekreetide eritumist, 2)kusitisulgurlihas, mis ahendab tahteliselt kusitit ja tuppe. 3. pindmise kihi moodustavad 1)välimine pärakusulgur, mis ahendab tahteliselt pärakut, 2)pindmine lahkliha-ristilihas, mis fikseerib lahkliha kõõlustsentrumi, 3)istmikuluu-korgaskeha lihas, mis surub kinni kõdisti veenid, mistõttu tekib kõdisti suurenemine ja erektsioon, 4)sibulakäsnkeha-lihas, mis naisel ahendab tupeesikut. Süva kihi lihased koos sidekirmetega moodustavad vaagnavahese (diaphragma pelvis) ning keskse kihi lihased kusesuguvahese (diaphragma urogenitale). Sünnituse korral venitab loote eesasetsev osa kogu vaagna põhja lihaste süsteemi ja viimane moodustab lihastest toru, mis on sünnituskanali pikenduseks. Normaalse vaagna mõõtmed
PRAGMATISM John Dewey lähtub sellest, et tõde tuleb asendada kasulikkusega. Inimene ei tegutse mitte sellel eesmärgil, et mis hea või õige, vaid sellel eesmärgil, mis on talle kasulik. Tõeline on kõik see, mis üksikisikule tundub tõeline. Pragmatismis loobutakse abstraktsest ja universaalse tõe õpetamisest. Selle asemel õpetatakse seda, mis on kasulik. Inimene ei ole eelkõige mõtlemisega varustatud olend, vaid tegutsev olend. Peamine on tahe. Inimese intellekt on seotud tahte tegutsemise teenistusse. William James religioosne usk on tõeline, sest see on praktiliselt kasulik. Inimesi, kes hülgavad selle, tabab pessimism ja ahastus. Religioossne usk on tõeline ja hea. Mõõdupuu pragmatismis see, kui kasulik see inimesele on. Pragmatism meetod, mille abil inimene püüab jõuda elu eesmärkideni. Pragmatistide arvates. Reaalsust pole olemas, on alle tekkimisel. Sõltub inimese loomisvõimest
näidustustel kuni kahekümnenda rasedusnädalani. Raseduse katkestamist reguleerib raseduse katkestamise- ja steriliseerimisseadus. Karistusseaduse kohaselt on ettenähtud emale, kes tapab oma sündiva või vastsündinud lapse, kuni viieaastane karistus. LKSi kaheksas paragrahv ei väljenda mitte ainult lapse sünnipärases õiguses elule, vaid ka lapse õigust maksimaalsele võimetekohasele arengule. Seega see tähendab õigus elule, toimetulekule, arengule (hingeline, vaimne, moraalne, sotsiaalne areng), lapse kaitse väärkohtlemise (ka ekspluateerimise) eest, meetmed enesehävitamise vastu ning ennetav töö ja abi perekondadele ja lapsele riigi poolt. 1.2.2 Lapse õigus ainumääratlusele Lapse õigus ainumääratlusele tähendab põhimõtteliselt identiteedi andmist lapsele. Lapsele tuleb anda talle ainuomane identiteet. Selle mitte tegemine on karistatav. Sünd: Lapse sünni registreerimine on kohustuslik. Selle mittetäitmisel võetakse vanemad haldusvastutusele
rahalise investeerimise lastesse. Ma näen et praeguse sündimuse langus on tekitanud täpselt vastupidise suhtumise. Laps-kuninga põlvkonna aeg on möödas. Alla 40-aastaste põlvkond viib meid uude ajastusse, kus lapsel on väiksem koht. Aries viitab Alfred Sauvy vaatlusele, kes teadaolevat märkis, et tähtis uus nähtus on sündimuse kahanemine oli seetõttu, et inimesed keeldusid saamast soovimatuid lapsi. Kui hoolimatus või õnnetusjuhtumi tagajärg toob kaasa raseduse, soovitakse teha aborti. Kõik kes on tuttavad Sayvy tööga ja tema klassikalise demograafilise ülemineku iseloomustusega kui omakasupüüdmatu üleminekuga, tunnistavad, et järgmises lõigus Aries rõhutab veel ühte olulist kontrasti demograafilise olukorraga enne ja pärast 1960ndate keskpaika. Üksikisikute ja gruppide eluplaanid, Aries'e kohaselt, laps mitte ei puudu, vaid ta sobitub sinna nagu üks erinev tegur, mis võimaldavad täiskasvanutel puhkeda õide. Autori ja Lesthaeghe
süsteemide ja institutsioonidega, näiteks kohus või vangla. Õigusnormid on piiritletud riigipiiriga ehk kehtivad vaid antud riigi piires. Kas need normid on moraalsed? See oleneb inimesest ja tema arvamusest. Religiooninormid kehtivad ühe religioosse grupi piires. Selles viidatakse jumalikule autoriteedile või ilmutusele. Kõik, mida usutakse ja mida järgitakse on pühakirjas kirjas. Piibel on nii vana, mistõttu võib tekkida küsimusi, kuidas see puutub meie tänapäevasesse ellu või kuidas tagatakse religiooninormide täitmine. Religiooninormide on sisemised motivaatorid, see tähendab, et asja ei tehta seetõttu, et saab midagi jumalalt, vaid tajutakse, et nii on õige. Inimene saab siis ka oma eksimused jumalalt andeks, mitte sellepärast, et ta nii hea on, vaid et jumal soovib nii. Kui inimene saab aru sellest põhimõttest, siis tema käitumismotiiv on jumalale tema kingituste või
Moraal hoiab meie ühiskonda koostlagunemast. Leevendab inimkannatusi. Soodustab inimõitsengut, aitab lahendada konflikte õiglastelt ja mõistlikult. Moraali abil same jagada kiitust, laitust, tasu ja karistust. Moraali eesmärk on kujundada õnnelike ja vooruslikke inimesi, seda laadi inimesei, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. Moraal tegeleb selliste reeglite kindlakstegemisega, mis edendavad inimhüvet. Ilma moraalita me ei saa hüvesid edendada. 6. Kas on alati inimeste huvides olla moraalne ? Mis on moraali funktsioonid Kui lähtuda Hobbes'ist, kes uskus, et inimesed toimivad alati sellest lähtudes, mida nad tajuvad olevat oma huvides, siis ma arvan, et ei ole alati inimeste huvides olla moraalne- sest vahel on meie huvides ka selliseid asju, mis ei pruugi moraalsed olla. Samas kui ei oleks mingit moraalisüsteemi või mingit ühist võimut, mis hoiaks inimesi aukartuses, siis poleks inimese elu kõik seda, mida ta võiks meie praeguses ettekujutses olla
- isiksuse esmane süsteem, see on sünnijärgne psüühiline reaalsus - samastatav bioloogiliste tungidega, sealt pärinevad instinktid, ihad, tungid, soovid. - ,,nüüd ja kohe" - Ebaratsionaalne, ei ole seotud reaalsusega - Lähtub kõige enam naudingu printsiibist - Eelkõige seotud füsioloogiliste protsessidega · EGO ehk Mina - lükkan edasi tarbe rahuldamist - lähtub reaalsusprintsiibist - reguleerib kohanemist - üritab olla moraalne - suhtleb välismaailmaga - teadvustatud osa, oleme ise teadlikud. - ratsionaalne · SUPER EGO ehk ülimina - Kujuneb välja kõige hiljem - Sisemine kultuurinormide väärtuste kogum - Saadakse ümbritsevalt, eelkõige vanematelt, perest. - Hakkab asendama vanemate kontrolli enesekontrolliga. - internaliseeritud väärtusi sisaldav isiksuse osa - ebaratsionaalne - toimib kohtumõistjana *Freud peab väga oluliseks ID mõju inimese arengus S
Moraal on inimeste loodud, mitte looduse. Nad pole absoluutsed, loomulikud, neid võib muuta. Moraalireeglid omandatakse kasvatuse käigus ning on kultuuri osa. Eetikas pole universaalset tõde. Tolerantsus teiste moraalipraktikate suhtes. Relativismist tuleneb, et meie enda ühiskonna moraalikoodeksil pole erilist staatust, ega ole parem või halvem vaid üks paljudest. Relativismi argument: hollandlased peavad eutanaasiat moraalselt õigeks, sakslased valeks. Seepärast pole see õige ega vale vaid arvamus, mis erineb ühiskonniti/kultuuriti. Eri kultuuridel erinevad moraalinormid ning seega pole objektiivset tõde. On vaid arvamused, mis erinevad. Loogiliselt järeldus ei tulene eeldusest. Kui eeldus on õige, võib järeldus olla ikkagi vale. Eeldus puudutab seda, mida inimesed usuvad. Järeldus puudutab seda, mis tegelikult on. Teesid · Erinevuse tees: see, mida peetakse moraalselt õigeks, erineb ühiskonniti.
eutanaasia on kaastundest põhjustatud, tahtlikult toimepandud tegu, elu lühendamine ravimatute valude või vaevuste olemasolul ja surma suhtelises läheduses (nn. terminaalses seisundis). Seega on eutanaasia põhimõtteliselt võimalik vaid surija suhtes. Sellega seoses on väga tabav ka selline eutanaasia definitsioon: eutanaasia on surija abistamine suremisel, aga mitte suremiseks (beim Sterben, nicht zum Sterben). Toodud määratlusest tulenevalt on eutanaasia antud võrdlemisi kitsalt, mistõttu siit jäävad välja mitmed teod, mida sageli tuuakse eutanaasia liikidena. Tegemist on mitmesuguste peamiselt kaastundest toimepandud tegudega, mis aga ei vasta muudele eutanaasia tunnustele (nõrgamõistusliku või nõdrameelse surmamine tema mõttetu elu, poolteadvusetu puhtbioloogilise oleskelu lõpetamiseks, ebardist vastsündinu surmamine, abi enesetapul, ravist loobumine tingimusel, et see ei too kaasa surma lähedust, s.t. ei kutsu iseenesest esile patsiendi surma) (2., lk 25).
annaabi.ee 
