RENOVEERITUD HOONE VAATLUS Hoone aadressiks on Tallinna mnt. 40A, Pärnu ning funktsiooniks õppeasutus. Hoone ajalugu: · 1958/59 kool alustas; · 1965/66 kool läks juba remonti; · 1974/75 valmis juurdeehitus; · 2008/09 koolimaja vana osa täielik renoveerimine; · 2009/10 juurdeehituse renoveerimine. Hinnang renoveerijatele oleks väga hea, kuna hoone on nii siseselt kui väliselt hästi renoveeritud.
Küsimus 1 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline variant on korrektne, kui 75le tuleb juurde arvutada 35%? Vali üks: =75*1,35 Õige! Osa juurdearvutamiseks tervikule tuleb arv 75 korrutada kas 1,35 või 135%. =75*35 =75/1,35 =75*0,35 Küsimus 2 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis märgi abil saab suhtelise aadressi absoluutseks või sega-aadressiks muuta? Vali üks: £ märgi $ märgi Õige! Aadresside muutmiseks absoluutseks või sega-aadressiks kasutatakse $ märki. Absoluutaadressiks on nt $K$13 (kopeerimisel ei muutu), sega-aadressiks $K13 (veerg kopeerimisel ei muutu). & märgi võrdusmärgi Küsimus 3 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Lahtri aadress koosneb Excelis rea- ja veeru tähisest, nt K13. Kuidas tähistatakse veerge,
Toodut nimetatakse avatud süsteemide põhimõtteks, selle kohaselt on põhimõtteliselt võimalik ligi pääseda kõikidele materjalidele ja teenustele, mis on vajaduse korral paroolkaitsega tõkestatud. Internet baseerub seega just avatud süsteemide põhimõttel. Igal Internetti ühendatud arvutil on ühene aadress, mis koosneb neljast numbrist vahemikus 0- 255. Tavaliselt on numbrid punktidega eraldatud, seega kujul 193.40.117.100. Seda neljanumbrilist aadressi nimetatakse arvuti IP-aadressiks ning sellest piisab arvuti võrgust "ülesotsimiseks" ükskõik kust maailma otsast, olgugi et Internet koosneb paljudest kokkuühendatud võrkudest. Teenused Internetis enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP, SSL ja TLS. Populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD
Juhend kuidas URI leida. TCP/IP Kokku Internet Protocol Suite koosneb: (standardite pakett) TCP Transmission Control Protocol IP Intenet Protocol IP- aadress Igale võrgus osalejale antud unikaalne number. 32-bitine kood (Ipv4) ja 128- bitine (Ipv6). Võib olla staatiline (ei muutu) või dünaamiline. PNS Domain Name System interneti ,,telefoniraamat"(Süsteemipuu) Inimestele loetavad nimed (nt. Westholm.ee) tõlgib IP aadressiks. Domeenihierarhia. Kes asub kus internetis, füüsiline asukoht ei ole tähtis, kuid tavaliselt on kasutusel regiooninumbrid. Jagab meie asukoa internetis nimedeks. (14 keskjaama). Client Server Üks jagab/juhib, teised saavad. On juhitud. Enamus interneti lehekülgi jms. Viis kuidas jagada ressurssi. P2P peer-to-peer Hulk võrdseid osapooli, kes jagavad osa oma ressurssi teistele kautamiseks. Pole vaja kesket juhtimist nagu client-server süsteemiks.
Network Address Translation Network Address Translation ehk NAT on võrguaadressi ümbernimetamine.. NAT on ruuteri lisafunksioon mis muudab privaatse või registreerimata IP aadressi ja asendab ametliku IP aadressiga. NAT on tekkinud ajaloolistel põhjustel, kus IPv4 interneti aadressid hakkasid otsa saama ning eelistatult hakati kasutama NAT'i, mis siis osaliselt leevendab aadresside puudust. Nimelt asub ühe avaliku IP aadressi taga kahest või enamast arvutist koosnev lokaalvõrk, milledel ei ole tingimata vaja omada avalikku IP aadressi. Lisafunktsioonina on NATil ka lokaalvõrku kaitsev tähendus. NAT kasutatakse tänapäeval suurtes organisatsioonides, sest NAT annab suurema paindlikkuse aadresside kasutamiseks oma kohtvõrkudes ja lubab kasutajatel vastavalt vajadusele ühiselt kasutada piiratud arvu registreeritud IP aadresse. NAT'i kasutamine teeb ka raskemaks võrgu ründamise väljastpoolt, sest sisemisi IP aadress...
spetsiaalsete draiverite abil kindlaks, millist osa kettal on vaja lugeda ning pöördutakse kõvaketta kontrollprogrammi poole (stiilis: cylinder, head, sector). Kontrollprogramm vaatab kõigepealt kõvaketta puhvrisse (kui informatsioon on seal, edastab kontroller vajalikud andmed koheselt). Kui kõvaketas on voolusäästlikuse huvides välja lülitatud, paneb kontroller ta uuesti pöörlema. Seejärel tõlgib kontroller loogilise aadressi vastavalt kõvakettale füüsiliseks aadressiks ning juhib lugemispead vastavale kohale. Seejärel loetakse andmed kettalt puhvrisse ning sealt edasi operatiivmälusse, kus nad programmile kättesaadavad peaksid olema. Lugemispead Lugemis/kirjutuspead tõlgivad diskil asetsevad magneetilised impulsid bittideks. Nad on üheks määravamaks faktoriks kõvaketta kiiruse osas. Nagu varem mainitud, on üldjuhul diski iga kihi jaoks omaette lugemis/kirjutuspea, seega kui keskmine kõvakettas koosneb 4-st diskist, on tal reeglina 8 pead
Domeeninimede süsteem DNS(2) Loodud 1983 Autor Paul Mockapetris Siiani kasutusel DNS(3) parameetrid Retries MinTTL MaxTTL CacheRecords NameLookupPriority Recursion Dnssec DNS(4) Internetiteenus, mis tõlgib domeeninimed IP aadressideks. Internet põhineb tegelikult IP aadressidel, seepärast iga kord, kui kasutaja annab veebilehitsejale ette domeeninime, peab DNS muutma selle vastavaks IP aadressiks. Näiteks domeeninimi www.digibest.ee tõlgitakse IP aadressiks 194.204.30.212 FTP File Transfer Protocol Failiedastusprotokoll FTP(2) Loodud 1971 Autor Abhay Bhushan Siiani kasutusel FTP(3) parameetrid Type MODE STRU FTP(4) FTP protokoll on ette nähtud failide edastamiseks ühest arvutist teise üle Interneti või muu TCP/IP võrgu. See võimaldab teisel arvutil asuvaid faile oma arvutisse alla
Kogu "Ankruketi lõpp on laulu algus" ilmus Stockholmis 1946. Siin mõtestatakse lahti luuletaja elukreedo: ELADA VABANA VÕI SURRA. Siit saad lugeda viimast stroofi luuletusest "Elada vabana või surra : Elada rohuna mõrvari haual elada ühes käes kalju ja teises rõõm elada avastamaks lainete südant elada vabana või surra 1946 1957. aastal ilmus teine kogu "Rroosi Selaviste".Nimikangelane on sünnilt prantslanna, kelle aadressiks on Sala- mander. Tekste nimetab Laaban ise MITTE-TERADEKS. Siit saad lugeda mitte-teri: Ainsa loogalöögiga loob Rroosi Selaviste oma loogelise loogika. Rroosi Selaviste kasvatab üht ühtlast ja kaht kahtlast last. Mõrvarite märatsemine on vaid kõrvaline käratsemine. Meie ei saa! Kes sa oled taevas? Pühitsetud Saag?Usin nimi? Rroosi Selaviste laseb süütenööri abil õhku süütu sütenööri. Hilisem looming
Tänapäeval on imelik, kui kellelgi ei ole kodus interneti ühendust. Väga väheseid on neid kes tegelikult teavad, kust tuleb internet ning selle ajalugu. Mis on internet ? Internet on ülemaailmne väiksemate kohtvõrkude ühendus, kus infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel (alates aastast 1983 kasutatakse TCP/IP protokolli). Igal Internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mille kaudu see arvuti on leitav. Seda aadressi kutsutakse IP-aadressiks, näiteks 193.40.25.160. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. Nagu IP-aadresski koosneb nimi kolmest või enamast sõnast, näiteks tehnika.eau.ee. Neist esimene sõna on arvuti enda nimi, järgmine määrab alamvõrgu ja ee tähendab riiki, kus arvuti asub. Kuna tegelikult käib võrgus arvutite leidmine siiski IP-aadressi järgi, siis peab igale nimele vastama mingi kindel IP-aadress. Selle-eest hoolitseb nimeserver ehk DNS (ingl
Tänavalapsed Tänavalapsed on alla 18-aastased lapsed (enamik üle 12 aasta vanad), kes pikema või lühema perioodi oma elust elavad tänaval. Nad on lapsed, kes sihitult hulguvad ühest kohast teise, kes omavad kontakte ja omaealisi sõpru tänaval. Ametlikult võib nende aadressiks olla vanematekodu või riiklik institutsioon. Neil on formaalne elukoht olemas, kuid nende sotsiaalsed vajadused rahuldab tänav. Vanemad on tööga nii hõivatud, et neil ei jää aega laste vaba aja sisustamiseks, nad isegi ei tea, kus lapsed veedavad oma vaba aega. Tänavalapsi võib jaotada nelja kategooriasse. Lapsed, kes elavad pidevalt tänaval. Neil puuduvad kontaktid muu maailmaga ja kodu. Nad on täiesti kaitseta ja hoolitsuseta.
Kehra Gümnaasium Gerda Põder INTERNETI KASUTAMINE Uurimustöö Juhendaja: õp Annely Vaikre Kehra 2009 2 Internet Internet on ülemaailmne väiksemate kohtvõrkude ühendus, kus infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel. Igal Internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mille kaudu see arvuti on leitav. Seda aadressi kutsutakse IP-aadressiks. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. (Eesti maaülikooli tehnikainstituut) Eesti põhine statistika Veebi kasutamine on muutunud järjest populaarsemaks ja seda toetab jätkuvalt Internetiühenduse omamine koduarvutites, mida saab endale lubada juba peaaegu iga kolmas pere Eestis. Tartu on aga Internetilevialalt kõige rikkam pea iga teine pere kasutab kodus veebi. (Emor)
................................................10 2 Mis on internet? Internet on ülemaailmne väiksemate kohtvõrkude ühendus, kus infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel (alates aastast 1983 kasutatakse TCP/IP protokolli). Igal Internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mille kaudu see arvuti on leitav. Seda aadressi kutsutakse IP-aadressiks, näiteks 193.40.25.160. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. Nagu IP-aadresski koosneb nimi kolmest või enamast sõnast, näiteks tehnika.eau.ee. Neist esimene sõna on arvuti enda nimi, järgmine määrab alamvõrgu ja ee tähendab riiki, kus arvuti asub. Kuna tegelikult käib võrgus arvutite leidmine siiski IP-aadressi järgi, siis peab igale nimele vastama mingi kindel IP-aadress
sageli kümneid ja sadu inimesi. 3 Mis on internet? Internet on ülemaailmne väiksemate kohtvõrkude ühendus, kus infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel (alates aastast 1983 kasutatakse TCP/IP protokolli). Igal Internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mille kaudu see arvuti on leitav. Seda aadressi kutsutakse IP-aadressiks, näiteks 193.40.25.160. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. Nagu IP-aadresski koosneb nimi kolmest või enamast sõnast, näiteks ikt.khk.ee. Neist esimene sõna on arvuti enda nimi, järgmine määrab alamvõrgu ja ee tähendab riiki, kus arvuti asub. Kuna tegelikult käib võrgus arvutite leidmine siiski IP-aadressi järgi, siis peab igale nimele vastama mingi kindel IP-aadress
WLAN kiirust mõjutas kindlasti samas ruumis töötavad kolm teist ruuterit. Kuna eelmisest tabelist on näha, et ping serverisse 192.168.252.13 oli rohkem kui kaks korda suurem, siis ligikaudselt kaks korda aeglasem andmevahetus oli oodatav. 5. Salvestatud ekraanipildid ning selgitus võrgu parameetrite ja seadistuse kohta Joonis 2. Advanced Status Raadiovõrgu nimeks on "konn", signaali võimsuseks 63mW ja signaali tugevuseks -30dBm, mis on väga hea tugevus. MAC aadressiks on 00-14-BF-E3-20C9. Töösolekuaeg on 7 minutit ja 27 sekundit. Saatmis- ja vastuvõtukiiruseks 54Mbps. Kasutatav kanal 11 sagedusel 2.462 GHz. Joonis 3. Joonis 3. Associated AP Status Signaali tugevus - ajagraafikult on näha, et signaal on tugev püsivalt Müra - müra tase on madal püsivalt Signaali-müra suhe - on püsivalt kõrge, signaali kvaliteet on hea Kiirus - on muutumatu, olles 54 Mbps Joonis 4. AP Scan List Kolm võrku on akiivsed: konn, linksys, orinoco
keskmine (Average) 8. Kopeerige eelmises punktis konstrueeritud valem lahtritesse E5 ja E6. Analoogselt ülesande punktile 6 kopeerime hiirega E4 sisu lahtritesse E5 ja E6. 9. Leidke lahtrisse B8 (Minimaalne:) kõige väikseim tootmine plokist B4:D6, kasutades funktsiooni MIN. Analoogselt ülesande punktile 5 valime lahtrisse B8 funktsiooni MIN ja parandame kas hiirega või klaviatuurilt ploki aadressi B4:B7 ploki aadressiks B4:D6 10. Joonige tabel, kaasaarvatud tabeli pealkiri. Välimine joon paksujoonega, sisemised peenejoonega. Valime hiirega ploki A2:E8. Menüüst ,,Home/Cells/Forma/FormatCells.." t valime enne nupule Outline vajutamist jämeda joone ja Inside vastavalt peene joone. 11. Määrake kõigile arvandmetele, va. veerus E (Keskmine) kaks komakohta ja eraldades tuhanded. Valime hiirega ploki B4:D8. Menüüst ,,Home/Cells/Forma/FormatCells.
Internet ja meie põlvkond Koostasid: Raimond Ilves Kille Porroson Raivo Läänemets Kerly Klemm Mis on Internet? Internet on ülemaailmne väiksemate kohtvõrkude ühendus, kus infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel (alates aastast 1983 kasutatakse TCP/IP protokolli). Igal Internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mille kaudu see arvuti on leitav. Seda aadressi kutsutakse IP-aadressiks, näiteks 193.40.25.160. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. Nagu IP-aadresski koosneb nimi kolmest või enamast sõnast, näiteks tehnika.eau.ee. Neist esimene sõna on arvuti enda nimi, järgmine määrab alamvõrgu ja ee tähendab riiki, kus arvuti asub. Kuna tegelikult käib võrgus arvutite leidmine siiski IP-aadressi järgi, siis peab igale nimele vastama mingi kindel IP-aadress. Selle-eest hoolitseb nimeserver ehk DNS (ingl
Tema looming on andnud loometõukeid mitmetele kodueesti luuletajatele, nt A. Ehinile, J. Üdile Kodu-Eesti kirjanikest Ilmar Laaban (1921 –2000) ongi sürrealistlikku Ilmar Laaban Luuletaja, kriitik, publitsist, tõlkija. II maailmasõja tõttu sattus pagulusse Rootsi. Luulekogu “Ankruketi lõpp on laulu algus” (1946) Väike kogu keelemängulist luulet, aforisme “Rroosi Selaviste” (1957) – nimikangelane on sünnilt prantslanna, kelle aadressiks on Sala- mander. Tekste nimetab Laaban ise MITTE- TERADEKS Luuletaja elukreedo: ELADA VABANA VÕI SURRA. Mitte-teri Ainsa loogalöögiga loob Rroosi Selaviste oma loogelise loogika. Rroosi Selaviste kasvatab üht ühtlast ja kaht kahtlast last. Mõrvarite märatsemine on vaid kõrvaline käratsemine. Meie ei saa! Kes sa oled taevas? Pühitsetud Saag? Usin Nimi? Maksad kätte! Heroiiniga heroiiniks
MILLISED ON PEAMISED TUNNUSED, ARVUTI NAKKUMISEST VIIRUSTEGA ? Mõnede programmide töö aeglustub ja tulevad ilmale enneolematud ja kahtlased failid. Kasutuses oleva operatiivmälu suurenemine ja ootamatute videode-ja heliefektide ilmnemine. KUIDAS VÄLTIDA VIIRUSTE TULEKUT ARVUTISSE? Peab olema ettevaatlik meilisõnumitega, mis sisaldavad hoiatusi, nagu oleksite te ise saatnud viirust saatvaid meile. See võib tähendada, et viirus on võltsitud meilisõnumile märkinud saatja aadressiks teie aadressi. See ei tähenda tingimata, et viirus oleks teie arvutis. Mõni viirus oskab meilisõnumite aadresse võltsida. Seda on nimetatud ka ,,spuufimiseks" . MIS ON VIIRUSETÕRJE? TULEMÜÜR? Viirusetõrje on antivirus tarkvarapakett, mis koosneb programmides, mis üritavad ära tunda ning kahjustada või kustutada ohtlikumaid kurivara liike: viirused, usse, troojalasi jms. Viirusetõrje ei pruugi pakkuda kaitset nuhkvara vastu. Tuntumad viirusetõrjed on: AVG, Karspersky, Avast, F-
A1 3.Internet Ülemaailmne arvutivõrkude võrk, mis ühendab kohtvõrke, laivõrke , linnavõrke, koduvõrke , territoriaalvõrke, piirkondlikke ja riiklikke magistraalvõrke. Andmevahetuseks Internetis kasutatakse pakettkommutatsiooni ja TCP/IP protokolli. Igal Internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mille kaudu see arvuti on leitav. Seda aadressi kutsutakse IP-aadressiks, näiteks 193.40.25.160. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. Nagu IP-aadresski koosneb nimi kolmest või enamast sõnast, näiteks tehnika.eau.ee. Neist esimene sõna on arvuti enda nimi, järgmine määrab alamvõrgu ja ee tähendab riiki, kus arvuti asub. Kuna tegelikult käib võrgus arvutite leidmine siiski IP-aadressi järgi, siis peab igale nimele vastama mingi kindel IP-aadress. Selle-eest hoolitseb nimeserver ehk DNS (ingl
miljonite juba olemasolevate must-valgete kombinatsioonidega. [TÄIDA LÜNGAD JA VÄRVI OMA VASTUSTE TAUST KOLLASEKS (KASUTADES TEKSTI ESILETÕSTU VÄRVI)!] · 1956 ilmusid esimesed kasutuskõlbulikud videomagnetofonid ja lasti eetrisse esimene eelnevalt videolinti salvestatud saade (CBS). Algas töö SECAM telestandardi väljatöötamiseks. · 1959 ilmus esimene mobiilne videomagnetofon Ampex, aadressiks on http://en.wikipedia.org/wiki/File:Ampex_model_300_%C2%BD%22_3tr_ %28RCA_Studio_B%29.jpg · 1963 toob Sony turule esimese kodukasutuseks mõeldud videomagnetofoni hinnaga 995$. · 1967 kuulutatakse välja PAL (Phase Alternation Line) telestandard. Euroopa jaguneb PAL standardi kasutajateks (Suurbritannia, Lääne-Saksamaa jt) ning SECAM (Système Electronique Couleur Avec Mémoire) standardi kasutajateks (Prantsusmaa ja Nõukogude Liit). · 1968 1
Samm 2: Kui arvutite töörühmad ja nimed on määratud, tuleks seadistada iga arvuti võrguliides. Selleks kasutada taaskord juhtpaneeli ning valida sealt Network Connections. Avanevast aknast avada ainsa olemasoleva Local Area Connection’i Properties vaade. Nimistust This connection uses the following items valida Internet Protocol (TCP/IP) ja avada selle Properties vaade. Kindlasti valida siin Use the following IP address, et hilisemad tegevused oleks lihtsamad. IP aadressiks on 192.168.1.(80 + sinu arvuti #). Alamvõrgu mask on 255.255.255.0, st võttes meie kohalikust võrgust suvalise masina IP aadressi, peavad selle esimesed kolm baiti langema kokku suvalise samast võrgust valitud arvuti IP aadressi kolme esimese baidiga. Esialgu pole vajadust määrata ei Default gateway’d ega Preferred DNS server’it. Neid parameetreid ei tarvitataks meie kahearvutilises kohtvõrgus! Õppejõud võib hakata teid vastasel juhul küsitlema.
protokoll, kui võrku ühendatakse uus seade annab kohe talle ühe vabadest IP aadressidest, ei pea ise midagi konfigureerima. ARP - address resolution protocol – arvuti saadab kaadri kõikidele arvutitele küsimuse, kellele kuulub vastav aadress. Vastav arvuti vastab oma MAC-aadressiga. ARP jätab mingiks ajaks MAC aadressid meelde. NAT - network address translator. Mitmel masinal võib olla sama IP aadress, NAT translaator muudab seda üldaadressi masina enda aadressiks ja vastupidi Võrguaadresside klassid: • A – standartne/algne. võrgu määrab esimene bait • B – võrgu määravad kaks esimest baiti • C – võrgu määravad kolm esimest baiti, neid on palju • D – multicast edastuseks – ühelt aadressilt kõigile, kes tahavad • E – mõeldud tulevikurakendustele, katsetamiseks. # broadcast - paketi edastamine kõigile võrgu arvutitele Tänapäeval on klassideta võrk CIDR, kus saab aadressi piire
keemiatööstuses, kuigi algselt toodeti sellest ka põlevkivibensiini. Põlevkivi annab suurema osa Eesti elektrienergiast ning siinsed kaks soojuselektrijaama katavad üle poole riigi vajadusest. Nõukogude ajal rajati piirkonda mitmeid rasketööstusettevõtteid, mille tagajärjel kasvas rahvaarv mitmekordselt. Näiteks endise Sillamäe suvituskoha asemele ehitati 1950. aastatel militaartööstuslinn, mida teadlikult ei märgitud NSVL kaartidele ning mille elanike aadressiks oli esimestel aastatel hoopis Moskva või Leningrad. Ehitustöödel kasutati saksa sõjavange ning Nõukogude armee sõdureid. Kuna ehitustöödel raha kokku ei hoitud, on Sillamäe linn siiani stalini-aegse arhitektuuri ja linnaplaneerimise musternäidiseks. Suletud linnas andis tol ajal tööd strateegilise tähtsusega sõjatehas, mis kasutas kohalikke maavarasid uraanioksiidi tootmiseks; kui varud mõne aasta pärast ammendusid, hakati uraanimaaki mujalt sisse tooma.
vahepealsetes võrguseadmetes, nt ei tööta mõni ruuter õigesti. Appi tuleb sellisel juhul käsk tracert, mis pingib kõiki vahepealseid sõlmi, näidates nii pakettide liikumise marsruuti. Kui mõni vahepealne sõlm ei vasta, siis ei ole loomulikult ka lõpppunkt kättesaadav. Käsk pathping on käskude ping ja tracert sümbioos, mis lisaks pingimisele näitab ka vahepealset marsruuti. Mõlemal käsul on ka mõned abivõtmed. Windowsi abisüsteemist leiab iga võtme täpse kirjelduse. Aadressiks võib olla nii IP -aadress kui ka nimi. Ipconfig Üheks mugavaks vahendiks oma võrgu konfiguratsiooni uurimisel ja parandamisel on utiliit ipconfig. Andes käsu ipconfig ilma parameetriteta näidatakse lühidalt võrguühenduste parameeteid ( IP -aadress, mask, võrgulüüsi ehk gateway aadress). Käsul on mitmeid tegevust määravaid võtmeid. Abiinfo saab ette, kui anda käsk ipconfig /?, vaadata Windowsi abisüsteemist või jällegi Internetist (Microsofti kirjeldus ipconfigi kohta)
IP aadress koosneb kahest osast võrguaadressist ja hostiaadressist. Host "peremees" . Infotehnoloogias nim. Hostiks informatsiooni või signaalide allikana toimivat arvutit (server on oma kliendi peremees; lauaarvuti on oma välisseadmete peremees printer jne) Domeen IP aadressidele vastav tähtede ja sõnade kombinatsioon "internetiaadress" . Domeeninimiserver DNS (Domian Name Server) - süsteem, mis tõlgib tähtedest koosnevad domineeninimed IP aadressiks. Näiteks ! DNS tõlgib sisestatud Domeeninime www.digibest.ee IP aadressiks -> 194.204.30.212 Ülesanne : lühidalt oma sõnadega 1. Mis on IP aadress ? 2. Mis on domeen ja miks kasutatakse ? 3. Mida teeb (domeeni) nimeserver ? 9 DOMINEEMINIMI http://www.ng.edu.ee/~kair/esitlused/barokk1.ppt Http Hüpertekstprotokoll
on pidevalt Internetiga ühendatud, ja sissehelistamisteenust (mobiiltelefonid) kasutavad arvutid, mis aegajalt ühendatakse modemi abil telefoniliinide kaudu Internetiga. Igal Internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mille kaudu see arvuti on leitav, kuna tegelikult käib võrgus arvutite leidmine siiski IP-aadressi järgi, siis peab igale nimele vastama mingi kindel IP-aadress. Seda aadressi kutsutakse IP- aadressiks, näiteks 193.40.25.160. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. Nagu IP- aadresski koosneb nimi kolmest või enamast sõnast, näiteks keilakool.kovtp.ee. Neist esimene sõna on arvuti enda nimi, järgmine määrab alamvõrgu ja ee tähendab riiki, kus arvuti asub. Kuna internetti on ühendatud miljonid arvutid ja Internetis leiduva teabe hulk on mõõtmatu ning seda lisandub iga päev üha rohkem ja kiirenevas tempos
kuna ka eelmine praktika oli positiivselt sooritatud samas kohas. Minimatakad OÜ on Tartus asuv reisibüroo, mis alustas tegutsemist juba 1992. aastal. Büroo algusaegadel tegutseti Tallinnas, Valgas ning Tartus. Reisibuumi ajab tegutses Tallinnas lausa 2 bürood, kuid tänapäeval nii palju tööd enam ei jätku ning Minimatakad OÜ on tegutsema jäänud vaid Tartus. Hetkel tegutseb büroos 3 inimest- tegevdirektor, raamatupidaja ning reklaamija. Praktikat alustades oli büroo aadressiks Küütri16/Kompanii 4, kuid praktikaperioodi viimasel nädalal vahetas büroo asukohta ning uueks asukohaks sai Rüütli 4. Uus praktikaperiood sai kokku lepitud elektronposti teel. Praktikajuhendaks oli taaskord ettevõtte tegevdirektor. Esimesel praktikapäeval tundis praktikajuhendaja huvi, mida on praktikant vahepeal koolist juurde õppinud ning kuidas on maailmakaardi tundmine paranenud. Kuna ka eelmine praktika oli sooritatud samas büroos siis mingit erilist sissejuhatust ei järgnenudki
VAATA LEHELT IV. Riistvara tegevus alamprogrammide poole pöördumisel Alamprogrammide poole pöördumine ja tagasipöörde aadresside salvestamine on üks pinumälu rakendusi. Kui toimub alamprogrammi poole pöördumine, siis käsuloenduri(PC) sisu salvestatakse pinumälusse ja kuna käsuloendur näitab alati järgmisena täitmisele tuleva käsu aadressi, on see ka tagasipöörde aadressiks. Kui alamprogramm pöördub veel mõne alamprogrammi poole, salvestatakse veel üks tagasipöörde aadress pinumälusse. Tagasipöördumisel võetakse pinumälust järjest aadresse, kuni programmi täitmine jõuab tagasi põhiprogrammi juurde. Alamprogrammi poole pöördumise käsk(CALL-käsk), alamprogrammi lõpus olev naasmiskäsk(RET-käsk). V. Riistvara tegevus katkestuste(Intrrupt) täitmisel arvutis /267-277/
1. Kasvatada 2011. aastal püsiklientide osakaalu 50% 2. Aastaks 2013 haarata vähemalt 15% kohalikust turust. 6 3. Saavutada klientide rahulolu vähemalt kord aastas läbi viidava rahulolu-uuringu põhjal 85% OÜ Crismo Consult lühiajaline eesmärk on saavutada 2011. aastal tunnustus kõrgest kvaliteedist. 1.2 Asukoht Kuna tegu on pisiettevõttega ja püsikulud on plaanis esimesel aastal võimalikult madalad hoida on aadressiks (vt tabel 1) eramaja. Rendikulusid pole kuid kommunaalkuludest jääb firma kanda elekter 25% ulatuses ja vesi 10% ulatuses. 1.3 Töötajad Loodav ettevõte on kavandatud esimeseks aastaks ühe mehe firmaks siis kõik kohustused on juhatuse liikme kanda, kes tegeleb jooksvalt kõigi vajalike ülesannetega. Juhatuse liikmel on kolme aastane kogemus raamatupidamise valdkonnas ja aastane kogemus firma juhina. Palgakulu esimeseks aastaks
vajavad. DHCP on täiuslikum protokoll kui temaga võistlev BOOTP (Bootstrap Protocol) . Mõnesseopsüsteemi, näit. Windows NT ja Windows 2000, on DHCP sisse ehitatud. DNS Internetiteenus, mis tõlgib domeeninimed IP aadressideks. Kuna domeeninimed koosnevad tähtedest, siis on neid kergem meeles pidada kui numbritest koosnevaid IP aadresse. Internet põhineb tegelikult IP aadressidel, seepärast iga kord, kui kasutaja annab veebilehitsejale ette domeeninime, peab DNS muutma selle vastavaks IP aadressiks. Näiteks domeeninimi www.digibest.ee tõlgitakse IP aadressiks 194.204.30.212 FTP FTP protokoll on ette nähtud failide edastamiseks ühest arvutist teise üle Interneti või muu TCP/IP võrgu. See võimaldab teisel arvutil asuvaid faile oma arvutissealla laadida ning oma faile eemalasuvasse arvutisse üles laadida. Läbi FTP saab ka sisse logida teise internetisaiti, kuid selleks on üldjuhul vaja kasutajanime ja parooli. On olemas kaanonüümsed FTP serverid,
Mõnesseopsüsteemi, näit. Windows NT ja Windows 2000, on DHCP sisse ehitatud. DNS Domeeninimede süsteem (teenus): Internetiteenus, mis tõlgib domeeninimed IP aadressideks. Kuna domeeninimed koosnevad tähtedest, siis on neid kergem meeles pidada kui numbritest koosnevaid IP aadresse. Internet põhineb tegelikult IP aadressidel, seepärast iga kord, kui kasutaja annab veebilehitsejale ette domeeninime, peab DNS muutma selle vastavaks IP aadressiks. Näiteks domeeninimi www.digibest.ee tõlgitakse IP aadressiks 194.204.30.212 FTP Failiedastusprotokoll. FTP protokoll on ette nähtud failide edastamiseks ühest arvutist teise üle Interneti või muu TCP/IP võrgu. See võimaldab teisel arvutil asuvaid faile oma arvutisse alla laadida ning oma faile eemalasuvasse arvutisse üles laadida. Läbi FTP saab ka sisse logida teise internetisaiti, kuid selleks on üldjuhul vaja kasutajanime ja parooli. On
arvutid, mis on pidevalt Internetiga ühendatud, ja sissehelistamisteenust (mobiiltelefonid) kasutavad arvutid, mis aegajalt ühendatakse modemi abil telefoniliinide kaudu Internetiga. Igal Internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mille kaudu see arvuti on leitav, kuna tegelikult käib võrgus arvutite leidmine siiski IP-aadressi järgi, siis peab igale nimele vastama mingi kindel IP-aadress. Seda aadressi kutsutakse IP- aadressiks, näiteks 193.40.25.160. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. Nagu IP- aadresski koosneb nimi kolmest või enamast sõnast, näiteks keilakool.kovtp.ee. Neist esimene sõna on arvuti enda nimi, järgmine määrab alamvõrgu ja ee tähendab riiki, kus arvuti asub. Kuna internetti on ühendatud miljonid arvutid ja Internetis leiduva teabe hulk on mõõtmatu ning seda lisandub iga päev üha rohkem ja kiirenevas tempos
keemiatööstuses, kuigi algselt toodeti sellest ka põlevkivibensiini. Põlevkivi annab suurema osa Eesti elektrienergiast ning siinsed kaks soojuselektrijaama katavad üle poole riigi vajadusest. Nõukogude ajal rajati piirkonda mitmeid rasketööstusettevõtteid, mille tagajärjel kasvas rahvaarv mitmekordselt. Näiteks endise Sillamäe suvituskoha asemele ehitati 1950. aastatel militaartööstuslinn, mida teadlikult ei märgitud NSVL kaartidele ning mille elanike aadressiks oli esimestel aastatel hoopis Moskva või Leningrad. Ehitustöödel kasutati saksa sõjavange ning Nõukogude armee sõdureid. Kuna ehitustöödel raha kokku ei hoitud, on Sillamäe linn siiani stalini-aegse arhitektuuri ja linnaplaneerimise musternäidiseks. Suletud linnas andis tol ajal tööd strateegilise tähtsusega sõjatehas, mis kasutas kohalikke maavarasid uraanioksiidi tootmiseks; kui varud mõne aasta pärast ammendusid, hakati uraanimaaki mujalt sisse tooma.
Toodut nimetatakse avatud süsteemide põhi-mõtteks, selle kohaselt on põhimõtteliselt võimalik ligi pääseda kõikidele materjalidele ja teenustele, mis on vajaduse korral paroolkaitsega tõkestatud. Internet ba- seerub seega just avatud süsteemide põhimõttel. Igal Internetti ühendatud arvutil on ühene aadress, mis koosneb neljast numbrist vahemikus 0-255. Tavaliselt on numbrid punktidega eraldatud, seega kujul 193.40.117.100. Seda neljanumbrilist aadressi nimetatakse arvuti IP-aadressiks ning sellest 6 piisab arvuti võrgust "ülesotsimiseks" ükskõik kust maailma otsast, olgugi et Internet koosneb palju- dest kokkuühendatud võrkudest.Inimesed on numbrite asemel harjunud aga kasutama nimesid, kuna need jäävad oluliselt paremini meelde. Seepärast on arvutitel peale numbritest koosnevate IP-aadres- side veel nimed, mida numbrilisele aadressile tavaliselt eelistatakse
Enamik inimesi kasutab seda igapäevaselt ning täpsele tähendusele ei mõelda. Internet on saanud vajalikuks nii tööl, kodus kui ka mujal. Kuid, kas teatakse ka interneti õiget definitsiooni. Surfates natukene internetis ringi, võib leida ka sõna tähenduse: internet on ülemaailmne väiksemate kohtvõrkude ühendus, kus infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel. Igal internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mida kutsutakse IP aadressiks. Selle kaudu on arvuti kergesti leitav, näiteks siis, kui keegi teeb kõigile veebis kättesaadavaks midagi, mis tegelikult ei tohiks olla, siis on lihtne tuvastada, kust see lisatud on. Interneti ajalugu ja levik maailmas Interneti algust peetakse kusagil 1969, kui USA Kaitseministeerium algatas arvutivõrgu. Idee oli ehitada esimene töötav võrk, mis ühendas nelja sõlmpunkti (California Ülikooli Los Angeleses, SRI'd Sranfordis, California Ülikooli Santa Barbaras ja Utah' Ülikooli)
punktnotatsioon, mille puhul aadressid esitatakse punktidega eraldatud 8-bitiste arvudena (oktettidena), nii et kasutusel on arvud 0 kuni 255. See aadressimehhanism on jagatud veel kolme klassi (A, B, C), mis võimaldavad eripikkusi võrgu- ja seadmeaadresse. IP-aadressides ei ole kunagi arve 0 ja 255, sest need on varutud leviaadressideks (broadcast), mille järgi sõnum saadetakse kõigile vastava IP-võrgu jaamadele. Address Resolution Protocol (ARP) teisendab Ethernet-aadressi Interneti-aadressiks. ARP abil selgitatakse ühenduse moodustamisel välja vastaspoole võrgutasemeaadress (näiteks Etherneti 48-bitine aadress). Reverse ARP (RARP) toimib vastupidiselt ARP-ile. 14. IP Datagrammi struktuur. IP - Internet Protocol. Interneti võrgukihis kasutatav protokoll. Andmete saatmisel saab IP protokoll TCP protokollilt datagrammid, lisab neile IP päise ja annab need edasi võrgu füüsilisele kihile näiteks Ethernet protokollile andmete ülekandmiseks. Andmete saamisel teeb
Faksiserver (fax server) faksidele spetsialiseeritud server kohtvõrgus. Kohtvõrgu server (LAN server) kohtvõrgus teistele andmejaamadele teenuseid pakkuv server, nt. failiserver, prindiserver jne. Meiliserver (mail server) elektronposti vahetust teostav serverarvuti või programm. Nimeserver (DNS server, Domain Name Service ) "domeeninimeteenuse server", vastuseks päringule teisendab oma andmebaasi abil hosti nime hosti IP-aadressiks. Hajutatud nimedesüsteem Internetis. Puhverserver (proxy [server]) proksi välisliiklust vahendav tulemüüri komponent. Serverrakendus (server application) töötab serveril. Rakendusserver (application server) mingile rakendusele (nt. andmebaasile) spetsialiseeritud, võimaldab keerukamaid kaugpäringuid. Laiserver (WAIS, wide area information server ) - hajus teabeteenus lihtsa loomulikus keeles sisendiga. X-server (X server) - kuvarit juhtiv protsess X Window Systemis.
Euroopa noortest kasutab internetti kolm neljandikku. Enamkasutatavad online-võimalused mida noored kasutavad, saab jagada neljaks: haridus (õppimine ja digitaliseeritud kirjandus), osalus (kodanlik seotus), loovus (sealhulgas enesepresentatsioon) ning identiteet ja sotsiaalsed sidemed [1]. Tulenevalt uute võimaluste mitmekesisusest, veedavad noored internetikeskkonnas aega rohkem kui kunagi varem [2]. Ajalugu Esimene äratuntav sotsiaalvõrgustik seati üles 1997. aastal. Tema aadressiks oli Sixdegrees. Sixdegress võimaldas kasutajatel luua profiile, lisada sõpru ning 1998. aasta alguses ka sõprade listis browsimist. Need omadused eksisteerisid mingil moel tegelikult kindlasti ka varem. Profiilide olemasolu oli tagatud näiteks suurematel kohtingulehtedel ja mitmetel erinavatel kommuunisaitidel. AIM ja ICQ võimaldasid kasutajatel lisada sõpru aga need nimekirjad polnud teistele nähtavad. Classmates.com lubas õpilastel ühineda oma gümnaasiumi või kolledzi/ülikooliga
käsk ping, mille järgi peame sisestama sihtaadressi, kellele päringu teeme. Selleks võib olla suvaline IP aadressi omav seade kohtvõrgus, ka võrgulüüs ise. Side loomine õnnestus Nüüd võiks kontrollida näiteks sisevõrgus töötava DNS olekut, selleks kasutame jälle käsku ping, kuid seekord ei trüki me selle järgi mitte sihtaadressi, vaid sihtaadressile määratud domeeni. Sellega saame teada, kas antud domeen on ilusti tõlgitud IP aadressiks. Sise DNS on korras 15 Vaatame üle ka välisvõrgu DNS olukorra, selleks teeme sama protseduuri, kuid pingime mõnda välisvõrku domeeni, näiteks ww.google.com, kui ka sealt saame vastuse, on välisvõrgu DNS korras. Järgmiseks võime sisestada netstat a, millega veendume, kes on antud seadme taha ühendatud. Ehk on mõni viirus või trooja meie ohjad oma kätte haaranud!
ei osanud midagi päevikusse kanda). Need kaks naist olid ta nimekirjas nr 234 (Valli) ja 235 (Anja). Ta hammas valutas ja ta pani sellele mingit tsüklodadadad peale (valutas ja igemed veritsesid). 6 (Peeter) Toa kirjeldus. Peeter mõtles, kuidas ta saaks toast pääseda, kui sissetungijad tuleksid. Peeter uuris oma ümbrust väga palju ja pani palju tähele. Äike 1 (Eero) Räägib sellest, et Eero oli üritanud uut kurgisorti luua, käinud ilmalike matustel jms. Siis oli aadressiks rahvas. Siis elas ta naisega ja otsisid korterit. Korterit hakati ise ehitama ja nii pea kui see valmis sai hakkas naine seda sisustama. “Oma kapid, mõtles ta filosoofiliselt, neid peame me kandma. Ta oli ju intelligent ega osanud ühtki asja loomulikult võtta.” Tal tekkis kinnisidee kappidega - silitas külaliste juuresolekul kappide läikivaid külgi ja mõtles nende mahutuvusele. Siis tuli ta naine tema juurde ja ütles et armastab Eero sõpra, kuid Eero teda ei uskunud
Klient + brauser Veebilehe edastamine Veebiserver Kliendi (brauseri) veebilehele juurdepääsu skeem: brauseri aadressribale kirjutatakse saidi aadress, kuhu kasutaja soovib sattuda (näiteks http://www.eucp.com); brauser saadab aadressi spetsiaalsele arvutile, mida nimetatakse DNS-serveriks (domain name system); DNS-server teisendab aadressi arvuliseks serveri aadressiks (IP-aadress), millel asub sait (näiteks 212.147.139.162), ja tagastab selle brauserile; brauser saadab nõude sellele aadressile ja vastuseks saab kätte nõutud ressursi, peale ressursi kättesaamist kliendi ja serveri side katkeb. Intranet ja extranet 8 Veebiserver võib asuda nii internetis kui ka kohalikus võrgus. Kui veebiserver asub kohalikus
inimesed zoo=> drop table inimesed; Arvestage, et nii kustutatakse kõik andmed, mis sisalduvad kõnealuses andmetabelis ja te olete neist jäädavalt ilma. Andmetabeli struktuuri muutmine Andmetablit saab muuta käsuga ALTER. Näiteks lisame olemasolevasse andmetabelisse andmevälja sugu ALTER TABLE inimesed ADD COLUMN sugu VARCHAR(30); Muudame olemasoleva tabeli nime inimesed uueks nimega kodanikud ALTER TABLE inimesed RENAME TO kodanikud; Muudame olemasoleva tulba nime elukohast aadressiks ALTER TABLE inimesed RENAME COLUMN elukoht TO aadress; Tulba eemaldamiseks kopeerige sobivad tulbad uueks andmetabeliks ning kasutage seda! Andmetabeli struktuuri saab näha käsuga 'd tabelinimi'. Batch rezhiimi kasutamine Mahukamate sisestuste puhul ei ole otstarbekas anda PostgreSQLile käske käsitsi, vaid lasta neid lugeda selleks ettevalmistatud teksifailist. Sel puhul täidetakse käske ükshaaval, kuid psql ei oota neid klaviatuurilt.
People - society is just like cells - animal NetBEUI NetBIOS Extended User Interface Asendab kohtvõrgu liikluses TCP+IP *Optimiseeritud väikeste kohtvõrkude jaoks *Kiire *Hea veakindlus *Pole marsruuditav *Palju liiklust üldaadressile NetBIOS NetBIOS (Network Basic Input/Output System) Võimaldab seansi ja datagrammi tüüpi ühendust Pakub nimeteenust Masina nimi kuni 15 tähte, hierarhiata Meetodid nime teisendamiseks IP aadressiks: küsib WINS serverilt (nimede ja IP aadrsside andmebaas) Küsimine üldlevi aadressil LMHOSTS ja HOSTS fail DNS päring Semantic web: projekt Eesmärk: pakkuda andmete esitamise keeli ja luua standardeid, mille abil kirjeldada asju (internetis) Soovitav tulemus: saab teha tarkvara, mille abil datat saab kergesti ühest programmist teise saata, nii et info ja mõte kaduma ei lähe. Esmajoones vaja: objektide kirjeldamise keel mõistete omavaheliste seoste ja reeglite keel
raadio kaudu ning pisut kaugemas tulevikus ka televisiooni erinevatel kanalitel. Hind kujuneb välja salongikülastajate rohkuse järgi. Esialgu hoiame oma hinnad madalad ning muudame hindasid vastavalt vajadusele. Soodsamad hinnad on suurematel tähtpäevadel, nagu koolide lõpetamised, jõulud, naistepäev ja muud sellised. 5 Juuksurisalong Kaunid Kiharad 1.2. Asukoht Ettevõtte juriidiliseks aadressiks on Tööstuse tn 20, Paide, Järvamaa. Kohale saab minna autoga, muretsemata kuhu auto panna, sest maja ees on meil tasuta parkla kõigile külastajatele. Rendi suuruseks on salongis 3000 krooni kuu ning äripinna suuruseks on 30 ruutmeetrit. Muudeks kuludeks on vesi, elekter ja küte, mis talviti on kokku umbes 2500 krooni ning suvel 1500 krooni ringis. 1.3 Töötajad Antud ettevõttes töötab kaks juuksurit üks naiste- ja teine meestejuuksur. Töötajatel on
Push ja pop up. Pinumälu realiseeritakse põhimälus ja selleks on spetsiaalne piirkond. TOSi jaoks on spets register (SP), kuhu salvestatakse selle väärtus. Kui toimub kirjutamine siis modifitseeritakse SP väärtust nii et ta näitaks esimesele vabale pesale ja salvestaks sõna. Lugemisel vastupidi kõige pealt loetakse ja siis moodustatakse SP. Kasutamine: alamprogrammi poole pöördumisel (väärtus salvestatakse pinumällu ning hiljem see muutub tagasipöörde aadressiks). Erineva pöördusviisiga mälud (FILO, FIFO, assotsiatiiv, 2 pordiga) FILO ehk pinumälu viimasena kuvatakse esimesena salvestatud operand. Alles hoitakse ainult osuti, mis näitab viimati salvestatud sõnale (tos). FIFO ehk puhvermälu esimesena kuvatakse esimene sõna jne. Kasutatakse nt kahe eri kiirusega töötava süsteemi komponentide vahel. Assotsiatiivmälu ei kasutata aadressi, vaid otsitakse sõna ühe tema osa järgi.
punktnotatsioon, mille puhul aadressid esitatakse punktidega eraldatud 8-bitiste arvudena (oktettidena), nii et kasutusel on arvud 0 kuni 255. See aadressimehhanism on jagatud veel kolme klassi (A, B, C), mis võimaldavad eripikkusi võrgu- ja seadmeaadresse. IP-aadressides ei ole kunagi arve 0 ja 255, sest need on varutud leviaadressideks (broadcast), mille järgi sõnum saadetakse kõigile vastava IP-võrgu jaamadele.Address Resolution Protocol (ARP) teisendab Ethernet-aadressi Interneti-aadressiks. ARP abil selgitatakse ühenduse moodustamisel välja vastaspoole võrgutasemeaadress (näiteks Etherneti 48-bitine aadress). Reverse ARP (RARP) toimib vastupidiselt ARP-ile. 14. IP Datagrammi struktuur. IP - Internet Protocol. Interneti võrgukihis kasutatav protokoll. Andmete saatmisel saab IP protokoll TCP protokollilt datagrammid, lisab neile IP päise ja annab need edasi võrgu füüsilisele kihile näiteks Ethernet protokollile andmete ülekandmiseks
Address Resolution Protocol - protokoll, millega seatakse IP-aadressile vastavusse seadme MAC-aadress. RARP on ARPi (Reverse ARP) vastand. Seade, mis soovib saada mingi seadme füüsilist aadressi, esitab ARP päringu. Internet koosneb suurest hulgast omavahel ühendatud võrkudest, mis kõik baseeruvad protokollil TCP/IP ja kasutavad ühist adresseerimisviisi. IP protokolli abil suudab võrk marsruutida sõnumid õigele sihtmasinale. ARP teisendab Etherneti aadressi interneti aadressiks. ARP abil selgitatakse ühenduse moodustamisel välja vastaspoole võrgutasemeaadress (näiteks Etherneti 48 bitine aadress). Iga seade LAN võrgus omab ARP tabeli IP/MAC konverteerimiseks iga LAN seadme jaoks. TTL (Time to live) - aeg, kui kaua aadressilahenduse päring säilib. 32. DHCP Host edastab kõikide aadressil DHCP soovi ,kuna ta ei tea kellegi aadressi. DHCP server vastab DHCP pakkumisega. Host pärib IP aadressi DHCP saadab IP aadressi (DHCP ACK) 33. NAT
suvalise aja. CSMA/CA (Carrier Sense Multiple Access / Collision Avoidance) - Kuulatakse igasugust signaali, sõltumata, kas tegemist takistava või andmesignaaliga. Kui midagi kuuldakse, kõik jaamad peatuvad ja ootavad. Spetsiaalset mürasignaali ei saadeta. Võimalik kasutada nn. pollingut, st. on jagatud, millal keegi räägib. Võimalik küsida õigust rääkimiseks. Token passing - luba rääkida liigub osapoolte vahel ringiratast. 30. Ethernet LAN (local area network) aadressiks on 48 bit füüsilised võrguseadme aadressid (MAC). Aadressi kasutatakse datagrammide füüsiliseks transpordiks. MAC aadresse jagab IEEE ja igal seadmel on see unikaalne. IP aadressi abil suunatakse pakett õigesse alamvõrku, seal edastatakse pakett kõigile arvutitele ja õige MAC aadressiga arvuti loeb ja tunneb talle saadetud paketi ära. Ethernet on kõige enamalt kasutatav LAN tehnoloogia eelkõige oma lihtsuse, odavuse ja andmeedastuskiiruse pärast.
Võrke on palju D – multikeste edastuseks – ühelt aadressilt mitmele sihtkohale E – mõeldud tulevikurakendustele, katsetamiseks. Privaatvõrk – kolm aadresside vahemikku, mida võib igaüks kasutada oma privaatvõrgus seni, kuni nad ei pane seda välisesse võrku ehk see ei paista internetti välja. NAT (Network adress translator) teisendab IP-aadressi enda omaks ning saadab internetti jainternetist tulles tagasi masina aadressiks. Multicast – saadetakse kõigile, kes infot saada tahavad (näiteks loenguvideod). Broadcast –saadetakse kõigile. 35 Loopback – pakett saadetakse ka siis kui võrgukaarti pole. Kasutatakse testimiseks. Saadetakse otse pakett tagasi sinna, kust ta tuli. Võrku pole vaja. ARP – adress resolution protocol – arvuti saadab kaadri kõikidele arvutitele
Juhul kui teie arvutis on installeeritud Skype, siis võib juhtuda, et Apache veebiserveri käivitamisel tekib järgmine veateade: Apache2 port (80) is used by "skNotifyForm" (Skype.exe)!. Selle põhjuseks on see, et Skype reserveerib endale pordi 80 ja Apache vaikimisi port on alati 80 ning tekib konflikt. Et probleemi lahendada tuleb Skype välja lülitada, käivitada Apache ja seejärel Skype. Kui Apache teie masinal käib, avage brauser ja pange aadressiks http://127.0.0.1/ või http://localhost/. Nende aadresside tähendus on "lokaalne arvuti" (ehk 127.0.0.1 ja localhost on alati arvuti enda aadressiks). Peab ilmuma järgmine veebileht: Nüüd kui veebiserver (Apache), PHP ja MySQL andmebaasi server ning tekstitoimetaja on teie arvutis olemas ja töötavad, võime jätkata esimese PHP programmiga. Lisalugemist Localhost (www) - inglise keeles Scribd Install Apache 2.2.11 on Windows (www) - inglise keeles 1
annaabi.ee 
