Kõvaketta lugemispea mootor
Timmo Liiva ja Toomas Raud
2009 Kuidas siis töötab kõvaketas üldse?
Kui mõni suvaline programm pöördub kõvaketta poole, tehakse operatsioonisüsteemi, BIOSi ning
spetsiaalsete draiverite abil kindlaks, millist osa kettal on vaja lugeda ning pöördutakse kõvaketta
kontrollprogrammi poole (stiilis: cylinder, head, sector). Kontrollprogramm vaatab kõigepealt
kõvaketta puhvrisse (kui informatsioon on seal, edastab kontroller vajalikud andmed koheselt). Kui
kõvaketas on voolusäästlikuse huvides välja lülitatud, paneb kontroller ta uuesti pöörlema. Seejärel
tõlgib kontroller loogilise aadressi vastavalt kõvakettale füüsiliseks aadressiks ning juhib
lugemispead vastavale kohale. Seejärel loetakse andmed kettalt puhvrisse ning sealt edasi
operatiivmälusse, kus nad programmile kättesaadavad peaksid olema.
Lugemispead
Lugemis/kirjutuspead tõlgivad diskil asetsevad magneetilised impulsid bittideks. Nad on üheks
määravamaks faktoriks kõvaketta kiiruse osas.
Nagu varem mainitud , on üldjuhul diski iga kihi jaoks omaette lugemis/kirjutuspea, seega kui
keskmine kõvakettas koosneb 4-st diskist, on tal reeglina 8 pead. Niisiis ei maksa uskuda BIOSi
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-10-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
38 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tamtamo
Õppematerjali autor
kuid entusiasti või serveri puhul võib juhtuda, et välkmälu ketas lakkab töötamast, sest seda on nii palju kasutatud. Suuremat kiirust võib kindlasti pidada üheks SSD paremaks küljeks, sest see võib kohati ületada HDD oma mitmekordselt. SSD puhul on väga oluline see, kas loetakse ja kirjutatakse mitmeid väiksemahulisi andmeid või üht suurt. Esimesel puhul on SSD kiirused võib-olla väiksemadki kui HDD omad. Seda seetõttu, et andmed paiknevad SSD kettal 4 kB plokkide kaupa, mida on ükshaaval väga aeganõudev muuta. 9 Kasutatud allikad http://www.cs.tlu.ee/osakond/opilaste_tood/bakalaureuse_ja_diplomitood/2002/Rain_Haviko/ mass-salvestus/tekstid/hdd_ehitus.html 2010-10-06 http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5vaketas 2010-10-06
mõned täiendavad märkused. Foto 9. Lauaarvuti Foto 10. Sülearvuti Foto 11. Pihuarvuti Arvuti paikneb korpuses (case), mille koosseisu võivad olla ehitatud (sülearvuti, pihuarvuti) või mille külge juhtmetega ühendatud (lauaarvuti) täiendavad seadmed. Infotöötlussead- med (emaplaat, protsessor jmt.) paiknevad alati arvutikorpuses. Sisendseadmete (klavia- tuur, hiir, skanner jmt.) ülesanne on info sisestamine arvutisse, väljundseadmete (monitor, 5 1998. a. vastuvõetud standard soovitab 1 KiB=1024 B, 1 MiB=1024 KiB, 1 GiB=1024 MiB (kibibait, mebibait, gibibait) ning 1 kB=1000 B, 1 MB=1000 kB, 1 GB=1000 MB (kilobait, megabait, gigabait) 9 printer jmt.) ülesandeks aga arvutis oleva info tegemine inimesele mõistetavaks. Salvestus- seadmed on ette nähtud info säilitamiseks ajal, kui arvuti infot ei töötle. 1.4
AMD) protsessoreid. Tootmises olevate protsessorite võrdlused on toodud allpoololevas tabelis Tabel 1. Protsessorite parameetrid (X- toetus on olemas; 0- puudub; sulgudes on märgitud protsessori taktsagedus, mille kohta antud number käib). Tabelis on loetletud sellised parameetrid nagu tootmistehnoloogia, tehnilised parameetrid (korpuse- ja pesa tüüp), elektrilised parameetrid (toitepinge ja voolutarve), soojuslikud parameetrid (temperatuur, soojusvõimsus, info temperatuurikaitselülituse kohta), sageduslikud parameetrid (siinisagedus ja sisemine taktsagedus), vahemälu suurus ja siini laius, multimeedialaienduste toetus. Multimeedialaiendused on erinevad tehnoloogiad, mis aitavad kiirendada tööd suurte andmehulkadega manipuleerimisel. Selleks otstarbeks on protsessorisse sisse ehitatud eraldi registrid ja käsustikud. Just need rakendused võivad tekitada palju segadust erinevate
Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab endise oleku või muudab seda hüppeliselt. Tavaliselt 2 väljundit: otsene O ja invertne Õ. Tööpõhimõtte järgi jaotatakse: Seadesisenditega ehk SR-trigerid Loendussisenditega ehk T-trigerid Andmesisenditega ehk D-trigerid Universaalsisenditega ehk JK-trigerid SÜNKROONNE TRIGER (flip-flop) oleku reguleerimine sisendite baasil toimub vaid taktiimpulsi mõjul. ASÜNKROONNE TRIGER (latch) info salvestatakse vahetult sisenditesse antud signaalide põhjal. Sõltuvalt tööpõhimõttest ja ehitusest liigitatakse ühe- või kahe-taktilisteks. Ühetaktiline: puuduseks, et ei võimalda samaaegselt infot vastu võtta ja edastada. Kahetaktiline: master-slave, kokku ühendatud kaks trigerit, et sünkroonimisel nulli haaramist elimineerida, siseviivitusega, slave lülitub esimesel taktil, maste järgneval.
käskude ja andmete salvestamiseks. Kui programmi tegelikult täidetakse, siis muudetakse virtuaalsed aadressid reaalseteks mäluaadressideks. Virtuaalmälu eesmärgiks on suurendada mäluaadresside ruumi, mida programm saab kasutada. Näiteks võib virtuaalmälus olla kaks korda rohkem aadresse kui põhimälus. Virtuaalmälu kasutav programm ei saa küll kõike tööks vajalikku korraga põhimällu kirjutada, kuid arvuti suudab siiski sellist programmi täita, kopeerides kettalt põhimällu ainult täitmise antud antud etapil vajalikke programmiosi. Mida väiksem on põhimälu, seda sagedamini peab arvuti suhtlema kõvakettaga ja seda aeglasemalt programm töötab. Seepärast ongi iga programmi puhul ära näidatud soovitatav põhimälu suurus, mis tagab programmi täitmise normaalse kiirusega. Et hõlbustada kopeerimist virtuaalmälust reaalsesse mällu jaotab opsüsteem irtuaalmälu
Register on grupp ühise juhtimisega trigereid. Minimaalselt tähendab see ühist sünkroniseerimist. Peale kahendsõna (hulk bitte) säilitamise võb olla registris võimalik teostada ka muid operatsioone (nihe,mitme infoallika valik jne). Registriteks nim. trigeritest koosnevat seadet, mis võimaldab salvestada , säilitada ning taasesitada infot ühe sõna kaupa. Lisaks nihutatakse registri abil infosõna bitte vasakule või paremale. Sõna nihutamisega muundatakse rööpkoodis esitatud info jadakoodiks ning vastupidi. Rööbiti - mäluregister, järjestikku - nihkeregister. Registri põhiülesandeks on mitmejärgulise arvu säilitamine. Sõna pikkus sõltub registri trigerite arvust ning võib olla väga erinev. Enam on levinud 8-, 16-, 24-, ja 32- bitised registrid, mis vastavad sõnapikkusele 1, 2, 3 ja 4 baiti. Registrit juhitakse signaalidega: vastuvõtt (write) ja 0-seade (reset). Signaalidega write kirjut. sisendite Aº..
välja ja esitas 1945.a. kuulus USA matemaatik John von Neumann. Vaatleme lühidalt neid printsiipe. Neumann'i järgi koosneb arvuti järgmistest seadmetest: aritmeetika - loogika seade - täidab aritmeetika ja loogikaoperatsioone juhtseade - organiseerib programmi täitmise mäluseade või mälu - programmide ja andmete hoidmiseks sisend-väljundseadmed - info sisestamiseks ja väljastamiseks Arvuti mälu koosneb mälupesadest, millistel igal on kindel järjekorra number e. aadress. Mälu on mõeldud andmete ja programmi korralduste (e. käskude ) hoidmiseks. Mälupesade sisu peab olema kättesaadav ka arvuti teistele komponentidele. Allpool toodu kirjeldab sidemeid arvuti komponentide vahel (ühekordsed jooned viitavad juhtimisinfo ja kahekordsed andmeinfo liikumisele)
0 1 1 0 1 0 0 1 1 0 1 1 1 1 0 1 1 1 1 0 MS (master-slave), kaksiktrigerid, siseviivitusega. registrid (Registers) nihkega ja ilma Registriteks nim. trigeritest koosnevat seadet, mis võimaldab salvestada , säilitada ning taasesitada infot ühe sõna kaupa. Lisaks nihutatakse registri abil infosõna bitte vasakule või paremale. Sõna nihutamisega muundatakse rööpkoodis esitatud info jadakoodiks ning vastupidi. Sõna pikkus sõltub registri trigerite arvust ning võib olla väga erinev. Enam on levinud 8-, 16-, 24-, ja 32- bitised registrid, mis vastavad sõnapikkusele 1, 2, 3 ja 4 baiti. Registrit juhitakse signaalidega: vastuvõtt (write) ja 0-seade (reset). Signaalidega write kirjut. sisendite Aº...An informatsioon registrisse, signaaliga reset aga kustutatakse sealt. Register on hulk ühtse juhtimisega trigereid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid