Vastus leiad õppematerjalist: Video ajalugu ja tänapäev

Video ajalugu ja tänapäev (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kes on George Eastman ja millega ta sai tuntuks ?
Kestis "Quo Vadis?

[Täida lüngad ja värvi oma vastuste taust kollaseks (kasutades Teksti esiletõstu värvi)!]

Video ajalugu ja tänapäev

Video on elektrooniliste signaalide abil liikuva pildi edastamise tehnoloogia .
Video ajalugu on paratamatult tihedalt seotud televisiooni ajalooga .
• 1877 teenis Eadward Muybridge (1830 – 1904 ) Leland Stanfordi poolt 1872. aastal välja pakutud 25000$ preemia tõestades, et galopeerival hobusel puutuvad kõikjalad korraga maad. Selleks kasutati 24 kiiresti üks teise järel pildistavat kaamerat, millede abil esmakordselt jäädvustati liikumine. Pildistamisel kasutati elektrilisi päästikuid!
• 1884 leiutas Paul Nipkow hiljem mehaanilise televisioonisüsteemi aluseks olnud nipkowi ketta . http://www.google.ee/url?sa=i&rct=j&q=&esrc=s&source=images&cd=&cad=rja&docid=DcR6E8A3jEg6qM&tbnid=L2s_si0K9zHL4M:&ved=0CAQQjB0&url=http%3A%2F%2Fwww.kevinhadfield.co.uk%2Fmechtv04.html&ei=1fGRUdaWGsWSOMqSgLAG&bvm=bv.46471029,d.ZWU&psig=AFQjCNFRvZK0wjbC4-tDBWuUwCNu_lMyrQ&ust=1368605519344164
• 1887 huvitus "liikuvatest piltidest" ka Thomas Alva Edison . 1889. aastal leiutas ta kineskoobi,mille abil sai näidata liikuvaid pilte, kahjuks korraga vaid ühele vaatajale, sest filmi nägi aparaadi sisse piiludes. Aparaati käitas elektrimootor , kasutati 50 jala pikkust filmilinti, mille otsad olid kokku liimitud ja mille perforatsioon oli praktiliselt identne tänapäevase 35 mm filmi omaga . Kaadrisagedus oli umbes 40 fps. Frames per second(see tähendab seda, mitu kaadrit sekundis on )
Samal aastal käivitas Edison Broadway'l show, kus näidati 15 sekundit mingit tegevust, näiteks tema assistendi Fred Ott'i aevastust. http://www.youtube.com/watch?v=8PaJ1r0udvQ
• Kes on George Eastman ja millega ta sai tuntuks ? Kodaki asutaja ja sai kuulsaks , sest tegi nitrotselluloosil põhineva fotofilmi.
• 1895 said vennad Louis ( 1862 - 1954) ja Auguste (1864 - 1948) Lumiere patendi
seadmele, mis suutis projitseerida liikuvaid pilte, masinat nimetati kinematograafiks .
Nad tootsid hulga filme pikkusega umbes 50 sekundit (lindi pikkus oli enamasti 17 meetrit). Nende filmide seas oli nii dokumentaalfilme kui ka komöödiaid.
Horse Trick Riders 46 sekundit
Fishing for goldfish 42 sekundit
Blacksmiths 49 sekundit
Baby's Breakfast 41
Jumping Onto the Blanket 41 sekundit
Praeguseks on säilinud umbes 1500 vendade Lumiere'de filmi.
•1895 näitasid Edison ja teised pea-aegu minuti pikkust filmi.
• 1897 Saksa teadlane K.F.Braun konstrueeris esimese elektronkiiretoruga (CRT) kineskoobi (cathode ray tube scanning device ).
• 1903 jutustas Edisoni firma töötaja 8 minutilises filmis loo "The Great Train Robbery". Filmis plaanib pealik oma järglastega rongile röövi teha. Vahele sekkuvad aga korrakaitsjad, kes lasevad maha osad bandiidid. Pealik jääb ellu. http://www.imdb.com/title/tt0000487/plotsummary?ref_=tt_ov_ps
• 1912 kestis "Quo Vadis ?" 2 tundi 1923 14. juunil katsetab Charles F. Jenkins (1867 – 1934) esmakordselt juhtmeta teleülekanne . Vladimir K. Zworykin esitas patenditaotluse ikonoskoop elektronkiiretorule (iconoscope cathode ray tube). http://www.google.ee/url?sa=i&rct=j&q=&esrc=s&source=images&cd=&cad=rja&docid=BTIqC58UVQfkKM&tbnid=wSOqf7gkKwD5eM:&ved=0CAMQjhw&url=http%3A%2F%2Flibrary.thinkquest.org%2F04oct%2F00451%2Ftelevision.htm&ei=BPaRUZbKI8TwPNr7gMAK&bvm=bv.46471029,d.ZWU&psig=AFQjCNHyObAEOoJVxwtIHNPD_vap4JG2AA&ust=1368606565168026
• 1924 kasutab John Logie Baird (1888 – 1946) Londonis oma eksperimentaalse teleülekande jaoks Nipkowi ketast, avaliku demonstratsiooni teeb ta 25. Märtsil 1925.
Pilt taastekitati osaliselt mehaaniliselt. 1925. aasta 13. juunil teeb Charles F. Jenkins esimese "raadiovisiooni" avaliku demonstratsiooni ( first public demonstration of radiovision). Teleülekanne tehakse 5 miili kauguselt (USA-s, mereväe Anacostia raadiojaamast Washingtoni), telepilt on sünkroniseeritud heliga ja koosneb 48-st reast . Ta patenteeris oma leiutise 1926 aastal ja patendi number oli __ .
• 1926 käivitas John Logie Baird Londonis TV süsteemi, mis edastas 5 kaadrit sekundis, kaader koosnes 30-st reast.
• 1927. a. jaanuaris katsetas AT&T elektroonilist pilditekitamist. Telepilt koosnes 185-st reast.
• 1927 lisatakse filmile sünkroniseeritud heli. Heli on filmis õigeaegselt käimas.
• 1928 alustati USA-s esimeste regulaarsete teleülekannetega, aasta lõpus oli olemas juba 15 litsentseeritud telejaama BBC, NBC, CBC ja sain http://en.wikipedia.org/wiki/Television_network . Berliini raadionäitusel ( Berlin Radio Show) demonstreeriti 30 reaga mehaanilist telesüsteemi "Telehor", mis edastas 10 kaadrit sekundis. http://www.google.ee/url?sa=i&rct=j&q=&esrc=s&source=images&cd=&cad=rja&docid=ujU0sDOSZz3bKM&tbnid=XM678js1Xg-DBM:&ved=0CAMQjhw&url=http%3A%2F%2Fwww.tvhistory.tv%2FReplicas.htm&ei=u_iRUZfrNonYPeDngbAC&bvm=bv.46471029,d.ZWU&psig=AFQjCNFkJxa3dR7HJKSfg5QcqKXH05N4og&ust=1368607287001756
• 1929. aasta 27ndal juunil demonstreeris Herbert E. Ives Washingtonis mehaanilist 50 reaga värvitelevisiooni süsteemi. 18. novembril demonstreerib Vladimir Zworykin 120 reaga 24 kaadrit sekundis edastavat elektroonilist kineskoobiga televisiooni. Londonisse ehitati maailma esimene telejaam.
• 1936 alustas The British Broadcasting Corporation (BBC) korralisi televisiooni ülekandeid, vastuvõtjad olid osaliselt mehaanilised. Berliini olümpiamängudel teeb oma debüüdi ka saksamaa televisioon.
• 1939 viib " Tuulest viidud " värvifilmi lõplikult võidule.
• 1940 kinnitab The National Television Standard Committee (NTSC) must-valge televisiooniülekande standardi.
• 1950 alustas Jack Mullin tööd magnetilise TV-salvestaja loomiseks (Crosby Enterprises ). Esimest eksperimentaalset seadet demonstreeriti 1951. aastal.
• 1954 laiendatakse NTSC standardit kasutamaks värve, mis ühilduksid kümnete miljonite juba olemasolevate must-valgete kombinatsioonidega.
• 1956 ilmusid esimesed kasutuskõlbulikud videomagnetofonid ja lasti eetrisse esimene eelnevalt videolinti salvestatud saade (CBS). Algas töö SECAM telestandardi väljatöötamiseks.
• 1959 ilmus esimene mobiilne videomagnetofon Ampex, aadressiks on http://en.wikipedia.org/wiki/File:Ampex_model_300_%C2%BD%22_3tr_%28RCA_Studio_B%29.jpg
• 1963 toob Sony turule esimese kodukasutuseks mõeldud videomagnetofoni hinnaga 995$.
• 1967 kuulutatakse välja PAL (Phase Alternation Line) telestandard. Euroopa jaguneb PAL standardi kasutajateks ( Suurbritannia , Lääne-Saksamaa jt) ning SECAM (Système Electronique Couleur Avec Mémoire) standardi kasutajateks (Prantsusmaa ja Nõukogude Liit).
• 1968 1. juulil alustati PAL standardi regulaarseid värvilisi teleülekandeid, alustas BBC, järgnesid Saksamaa riigitelevisioon. Oktoobris alustati ka värviliste SECAM teleülekannetega (Prantsusmaa).
• 1969 loob Sony esimese videokasseti, 3/4 tollise lindiga 1 tunnine U-Matic. http://www.google.ee/url?sa=i&rct=j&q=&esrc=s&source=images&cd=&cad=rja&docid=8NuzfzWE4sOV4M&tbnid=QzP8Emq02q4OOM:&ved=0CAMQjhw&url=http%3A%2F%2Fwww.totalrewind.org%2Frevolutn.htm&ei=MfqRUb7NCYWwPNulgMgH&bvm=bv.46471029,d.ZWU&psig=AFQjCNFBNe_hYhyPF5dX_KQhpa8lsDJPxA&ust=1368607663022869
• 1972 demonstreeris Philips optilist videoplaati (12 tolline klaasplaat). http://www.google.ee/url?sa=i&rct=j&q=&esrc=s&source=images&cd=&cad=rja&docid=arGiSEu1UPDSvM&tbnid=TI2hoO-PpzWklM:&ved=0CAMQjhw&url=http%3A%2F%2Fwww.mediacollege.com%2Fvideo%2Fformat%2Flaserdisc%2F&ei=ovqRUbuKDofmOefBgOAK&bvm=bv.46471029,d.ZWU&psig=AFQjCNEE4Bz2MOhVDr6Y79YL3SajSc7t2Q&ust=1368607774816852
• 1975 demonstreeris Sony esimest Betamax videomagnetofoni.
http://www.google.ee/url?sa=i&rct=j&q=&esrc=s&source=images&cd=&cad=rja&docid=Sx5v5VlaA9t_eM&tbnid=yQZbyoWZyK7e-M:&ved=0CAMQjhw&url=http%3A%2F%2Fwww.quickiwiki.com%2Fen%2FVideocassette_recorder&ei=7PqRUZTYB8j5PNfngZAE&bvm=bv.46471029,d.ZWU&psig=AFQjCNFJ1lvQ49gom8-ZrT61TswrjV9mdw&ust=1368607820222546
• 1976 tutvustas JVC maailmale VHS formaati . Videomagnetofonide salvestus- ja taasesitusstandard.
• 1978 kinnitatakse video laserplaatide standard, tekib 2 erinevat, võistlevat tüüpi plaate .
• 1980 tutvustab Sony esimest tavatarbijatele mõeldud videokaamera ja
videokassettmagnetofoni ühendit. Tekib tänapäevane videokaamera (camcorder).
• 1980-ndate alguses muutuvad kodused videomagnetofonid tavalisteks, hakkavad levima filmide videosalvestised.
• 1991 video CD-ROMil, 5 kaadrit sekundis ja osalise ekraanisuurusega.
• 1992 täismahus ( full motion , 30 kaadrit sekundis), osalise ekraanisuurusega video arvutis.
• 1995. detsembris kuulutati välja DVD videostandard.
• 1996 täisekraanil, täismahus (full motion, 30 kaadrit sekundis) video arvutis ( MPEG dekompressiooniriistvara ja suured, kiired kõvakettad.
• 1997 aastal tutvustasid Sony ja Panasonic maailmale DV ( Digital Video) ja minid standardit.
• 1999. aasta 23. juulil kuulutas Panasonic pressiteates oma DVHS-i (Digital-VHS) valmimisest, tegemist oli esimese videomagnetofoniga, mis on võimeline salvestama kõiki 18 digitaalse TV formaati, kaasarvatud HDTV.
• 2005 esimesed tavatarbijale mõeldud HD DV kaamerad.
NB! Eestis algas teleamatörism 1934 – 1936 aastal. Tallinna televisioonikeskus alustas tööd 1955, esimene värvisaade toimus 1972. aastal.

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 7 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

7 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Reigo.Tonnov Õppematerjali autor

Video ajalugu Video

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Indo-Hiina sõda ja Vietnami sõda

Nõo Reaalgümnaasium Vietnam ja Vietnami sõda Referaat Koostaja: Triin Kaaver Juhendaja: Ege Lepa Sisukord 1. Sissejuhatus ............................................................................................................... 3 2. Indo-Hiina sõda .......................................................................................................... 4 3. Teel uue sõjani ........................................................................................................... 5 4. Vietnami sõja käik 4.1 La Drangi oru lahing .............................................................................................. 6

Ajalugu

142

doc

Arvutite riistvara

........................................................................59 6.3. Tarkvaratoetus (emuleeringud)......................................................................................61 6.4. Printerite liigid...............................................................................................................61 7. Internet - ülemaailmne arvutivõrk........................................................................................65 7.1. Mis on Internet? Natuke ajalugu...................................................................................65 7.2. Kuidas töötab Internet?.................................................................................................66 7.3. World Wide Web (e. veeb). Mis see on?.......................................................................67 7.4. Elektronpost (e. E-post).................................................................................................69 7.5. Failide allalaadimine..

Arvutid

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

132

doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või

Sotsiaalteadused

990

pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

Seetõttu on „seadus“ madalama staatusega kui „teooria“. Teaduslik teooria põhineb faktidel, mida on eksperimentaalselt kontrollitud ja kontrollitav. Näiteks valguse kiirus vaakumis on alati konstantne ja see on eksperimentaalselt tõestatud fakt. Erirelatiivsusteooria annab sellele seletuse, et miks see nii on või et kuidas see saab nii olla. See seletus on eksperimentaalselt kontrollitud. Välja on toodud ka lühikene esitus teaduse ajaloo põhilistest etappidest. Teaduse ajalugu on küll tunduvalt palju lühem, kui religiooni ajalugu, kuid teaduse algmed ulatusid ikkagi juba Kristuse eelsesse aega. Teadus on ju inimtegevuse üks valdkond, millega tegelevad miljonid inimesed üle kogu maailma. Tegemist on samuti inimkonna ühe põhiliseima teadmiste osaga religiooni kõrval. Ülitsivilisatsiooniteooria – valdkond käsitleb selliseid nähtusi, mida kogetakse ajusurmas. Uuritakse surmalähedaste kogemuste tõelist olemust ja selle võimalikku mõju inimeste

Üldpsühholoogia

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi

1072

pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused