Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Video ajalugu ja tänapäev (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes on George Eastman ja millega ta sai tuntuks ?
  • Kestis "Quo Vadis?

Lõik failist


[Täida lüngad ja värvi oma vastuste taust kollaseks (kasutades Teksti esiletõstu värvi)!]
  • Video ajalugu ja tänapäev


    Video on elektrooniliste signaalide abil liikuva pildi edastamise tehnoloogia .
    Video ajalugu on paratamatult tihedalt seotud televisiooni ajalooga .
    • 1877 teenis Eadward Muybridge (1830 – 1904 ) Leland Stanfordi poolt 1872. aastal välja pakutud 25000$ preemia tõestades, et galopeerival hobusel puutuvad kõikjalad korraga maad. Selleks kasutati 24 kiiresti üks teise järel pildistavat kaamerat, millede abil esmakordselt jäädvustati liikumine. Pildistamisel kasutati elektrilisi päästikuid!
    • 1884 leiutas Paul Nipkow hiljem mehaanilise televisioonisüsteemi aluseks olnud nipkowi ketta . http://www.google.ee/url?sa=i&rct=j&q=&esrc=s&source=images&cd=&cad=rja&docid=DcR6E8A3jEg6qM&tbnid=L2s_si0K9zHL4M:&ved=0CAQQjB0&url=http%3A%2F%2Fwww.kevinhadfield.co.uk%2Fmechtv04.html&ei=1fGRUdaWGsWSOMqSgLAG&bvm=bv.46471029,d.ZWU&psig=AFQjCNFRvZK0wjbC4-tDBWuUwCNu_lMyrQ&ust=1368605519344164
    • 1887 huvitus "liikuvatest piltidest" ka Thomas Alva Edison . 1889. aastal leiutas ta kineskoobi,mille abil sai näidata liikuvaid pilte, kahjuks korraga vaid ühele vaatajale, sest filmi nägi aparaadi sisse piiludes. Aparaati käitas elektrimootor , kasutati 50 jala pikkust filmilinti, mille otsad olid kokku liimitud ja mille perforatsioon oli praktiliselt identne tänapäevase 35 mm filmi omaga . Kaadrisagedus oli umbes 40 fps. Frames per second(see tähendab seda, mitu kaadrit sekundis on )
    Samal aastal käivitas Edison Broadway'l show, kus näidati 15 sekundit mingit tegevust, näiteks tema assistendi Fred Ott'i aevastust. http://www.youtube.com/watch?v=8PaJ1r0udvQ
    • Kes on George Eastman ja millega ta sai tuntuks ? Kodaki asutaja ja sai kuulsaks , sest tegi nitrotselluloosil põhineva fotofilmi.
    1895 said vennad Louis ( 1862 - 1954) ja Auguste (1864 - 1948)
  • Vasakule Paremale
    Video ajalugu ja tänapäev #1 Video ajalugu ja tänapäev #2 Video ajalugu ja tänapäev #3 Video ajalugu ja tänapäev #4 Video ajalugu ja tänapäev #5 Video ajalugu ja tänapäev #6 Video ajalugu ja tänapäev #7 Video ajalugu ja tänapäev #8 Video ajalugu ja tänapäev #9 Video ajalugu ja tänapäev #10
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-05-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Reigo.Tonnov Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    12
    docx

    Indo-Hiina sõda ja Vietnami sõda

    Nõo Reaalgümnaasium Vietnam ja Vietnami sõda Referaat Koostaja: Triin Kaaver Juhendaja: Ege Lepa Sisukord 1. Sissejuhatus ............................................................................................................... 3 2. Indo-Hiina sõda .......................................................................................................... 4 3. Teel uue sõjani ........................................................................................................... 5 4. Vietnami sõja käik 4.1 La Drangi oru lahing .............................................................................................. 6

    Ajalugu
    thumbnail
    142
    doc

    Arvutite riistvara

    ........................................................................59 6.3. Tarkvaratoetus (emuleeringud)......................................................................................61 6.4. Printerite liigid...............................................................................................................61 7. Internet - ülemaailmne arvutivõrk........................................................................................65 7.1. Mis on Internet? Natuke ajalugu...................................................................................65 7.2. Kuidas töötab Internet?.................................................................................................66 7.3. World Wide Web (e. veeb). Mis see on?.......................................................................67 7.4. Elektronpost (e. E-post).................................................................................................69 7.5. Failide allalaadimine..

    Arvutid
    thumbnail
    132
    doc

    Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

    Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või

    Sotsiaalteadused
    thumbnail
    990
    pdf

    Maailmataju ehk maailmapilt 2015

    Seetõttu on „seadus“ madalama staatusega kui „teooria“. Teaduslik teooria põhineb faktidel, mida on eksperimentaalselt kontrollitud ja kontrollitav. Näiteks valguse kiirus vaakumis on alati konstantne ja see on eksperimentaalselt tõestatud fakt. Erirelatiivsusteooria annab sellele seletuse, et miks see nii on või et kuidas see saab nii olla. See seletus on eksperimentaalselt kontrollitud. Välja on toodud ka lühikene esitus teaduse ajaloo põhilistest etappidest. Teaduse ajalugu on küll tunduvalt palju lühem, kui religiooni ajalugu, kuid teaduse algmed ulatusid ikkagi juba Kristuse eelsesse aega. Teadus on ju inimtegevuse üks valdkond, millega tegelevad miljonid inimesed üle kogu maailma. Tegemist on samuti inimkonna ühe põhiliseima teadmiste osaga religiooni kõrval. Ülitsivilisatsiooniteooria – valdkond käsitleb selliseid nähtusi, mida kogetakse ajusurmas. Uuritakse surmalähedaste kogemuste tõelist olemust ja selle võimalikku mõju inimeste

    Üldpsühholoogia
    thumbnail
    937
    pdf

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

    Esmaabi
    thumbnail
    1072
    pdf

    Logistika õpik

    Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

    Logistika alused
    thumbnail
    268
    pdf

    Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

    Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

    Baas Logistika




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun