Teos räägib sellest, et ei märgata ilu enda ümber ning minnakse kasvõi üle laipade, et saada mida hing ihaldab. ,,Kuningas ja ööbik" maailmas pole mitte midagi kindlat, kõik muutub Igal aastal tuleb sanglepa otsa ööbik, kes laulab vabadusest ning armastusest. Ja iga kord tapetakse ööbik ära ning tuleval kevadel ilmub sanglepa otsa aga uus laululind. Seda linnulaulu õppis hindama kuningas, kes alguses ööbikulaulu vihkas ning ööbikuid tappa lasi. Kuid nüüd hakkas kuningale, kes vangikongis istus ja nälgis see laul hoopis meeldima ja ta palus igal aastal jumalat, et see tal veel ühe aasta elada laseks, et ta linnulaulu kuulda saaks. III LOOMINGU KÕRGPERIOOD Noore isa vaatekohast (Tammsaarel on tütar Riita ja poeg Eerik). Jutud on kirjutatud siis, kui pere käis Narva Jõesuus puhkamas ning Anton Hansen jäi Tallinnasse, et kirjutada. Tammsaare elutunnetuse aluseks on talupoeglik päritolu, kuna tema arvates on väärtuste looja eelkõige
Järsku ilmub Taanimaa endise kuninga vaim. Valvurid on üllatunud ning otsustavad sellest prints Hamletile rääkida. ! Toimub vestlus riiginõukogusaalis praeguse Taani kuninga Claudiuse, kuninganna Gertrudise, Poloniuse (nõunik/kantsler) ning Poloniuse poja Laertese vahel. Laertes palub luba lahkuda Prantsusmaale. Kuningas annab loa. Saabub Hamlet, kõik peale Hamleti lahkuvad pasunahääle saatel. Ilmub Horatio (Hamleti sõber) ning räägib vaimust kes oli nii sarnane endisele kuningale. Prints Hamlet soovib vaimu oma silmaga näha ning otsustab järgmisest vahikorrast osa võtta.! Laertes hoiatab oma õde Opheliat Hamleti eest. Viimane olevat Opheliasse armunud, kuid arvatakse, et ta ainult mängib neiuga. Ophelia võtab hoiatust kuulda ja lubab ta ei raiska Hamletile enam aega. Laertes lahkub Prantsusmaale.! Hamlet läheb vahikorda koos Horatio ja Marcellusega (kuninglik ihukaitseväelane). Jällegi on näpistav külm ja öö
Juudit O SALIS ED : JUUDIT, noor naine Petuuliast. SUSANNA, tema ümmardaja. OSIAS, Petuulia peavanem. KABRIS, Petuulia vanem. SIIMEON. RABI. OLOVERNES, Assuri väejuhataja. PAGOAS, tema telgiülem. AKIOR, Ammoni pealik. NIMETU. NAINE. NAINE LAPSEGA. KÄSKJALG. Rahvas, rahvaste vanemad ja vürstid, pealikud, sõdurid, pidulised, hääled I, II, III ja IV väravavaht. Esimene vaatus (Eestuba Juuditi juures. Pahemat kätt välisuks, paremat kätt uks siseruumi, kust tuleb Juudit. Kohe pärast seda Susanna välisuksest.) Juudit ja Susanna räägivad Assuri pealikust, Olovernesest, kes nende riiki piirab. Räägivad, et peaaegu terve Petuulia on kaotamas oma usku Jehoovasse ning on vaid aja küsimus, kui rahvas tõstab mässu ning otsib abi Olovernese palge ees. Linnas valitseb nälg. Kaevud on vaenlaste käes
Järsku ilmub Taanimaa endise kuninga vaim. Valvurid on üllatunud ning otsustavad sellest prints Hamletile rääkida. Toimub vestlus riiginõukogusaalis praeguse Taani kuninga Claudiuse, kuninganna Gertrudise, Poloniuse (nõunik/kantsler) ning Poloniuse poja Laertese vahel. Laertes palub luba lahkuda Prantsusmaale. Kuningas annab loa. Saabub Hamlet, kõik peale Hamleti lahkuvad pasunahääle saatel. Ilmub Horatio (Hamleti sõber) ning räägib vaimust kes oli nii sarnane endisele kuningale. Prints Hamlet soovib vaimu oma silmaga näha ning otsustab järgmisest vahikorrast osa võtta. Laertes hoiatab oma õde Opheliat Hamleti eest. Viimane olevat Opheliasse armunud, kuid arvatakse, et ta ainult mängib neiuga. Ophelia võtab hoiatust kuulda ja lubab ta ei raiska Hamletile enam aega. Laertes lahkub Prantsusmaale. Hamlet läheb vahikorda koos Horatio ja Marcellusega (kuninglik ihukaitseväelane). Jällegi on näpistav külm ja öö.
teenijatüdruk ja teatas naise surmast. Matused toimusid sama päeva päikeseloojangu ajal. Järsku ärkab Egeus justkui õudusunest. On kesköö ja ainuke mida ta mäletab on matused. Egeus tundis õudust ja ta teadis, et oli korda saatnud midagi jubedat. Ta nägi laual lambi kõrval seismas karpi ja ta teadis, et see kuulub perekonnaarstile, aga ta ei teadnud kuidas see oli sinna saanud. Samal hetkel astus sisse teener, kes tegi teatavaks, et Berenike hauda käidi rüüstamas ja et tegelikult maeti ta elusalt. Egeusi haaras õud, kui teener näitas ta mudaseid ja veriseid riideid ning labidat toa nurgas. Egeus kargas püsti ja üritas avada perearsti kasti. Ta ei saanud seda lahti ja see libises ta kätte vahelt maha. Karp purunes ja sealt kukkusid välja hambaarsti riistad ja 32 säravvalget hammast. Reetlik Süda
naiseks. Vaim räägib, kuidas vend oli talle aias uinaku ajal maruheina mahla, kangetoimelist mürki, kõrvadesse valanud. Nii röövis ta korraga nii elu, krooni kui kuninganna. Vaim palub Hamletil kätte maksta, kuid hoiduda oma südant rüvetamast ning mitte haududa halba ema vastu. Vaim lahkub, Hamlet annab vande endale. Ilmuvad Horatio ja Marcellus. Hamlet nõuab, et nad vannuksid, et kellelegi toimunust ei räägiks. Isa saladust ta siiski teistega ei jaga. Teine vaatus Möödub mõni nädal. I stseen: Polonius saadab teele oma teenri Reynaldo, kes Pariisis peab lisaks raha ja kirjade laertesele toimetamise ka salamisi tema tegevuse ja käitumise kohta andmeid koguma. Ilmub Ophelia, kes jutustab isale, et Hamlet on hullumeelse kombel tema ette ilmunud. Polonius arvab, et Hamlet on hullunud armastusest Ophelia vastu, kes vastavalt isa käsule temaga enam tegemist ei teinud. II stseen:
WILLIAM SHAKESPEARE HAMLET Inglise keelest tõlkinud Doris Kareva ja Anu Lamp Kasutatud on lõike Georg Meri varasemast tõlkest TALLINNA LINNATEATER 1999 I VAATUS 1. stseen Vaheruum. Kroonimistalituselt tulevad pidurõivastes KUNINGAS; KUNINGANNA, HAMLET, POLONIUS, LAERTES, OPHELIA ja õukondlased. NARR: Tulevad! Elagu Taanimaa uus kuningas! KÕIK: Elagu kuningas! KUNINGAS: Ehk Hamleti, me kalli venna surm küll värskelt meeles veel ja sünnis on, et süda tarduks leina sünguses,
NAISTE KOOL Komöödia viies vaatuses TEGELASED: ARNOLPHE, teise nimega de la Souche. AGNÉS, naiivne tütarlaps, Arnolphe´i kasvandik. HORACE, Agnési armsam. ALAIN, talupoiss, Arnolphe´i teener. GEORGETTE, talutüdruk, Arnolphe´i teenija. CHRYSALDE, Arnolphe´i sõber. ENRIQUE, Chrysalde´i õemees. ORONTE, Horace´i isa, Arnolphe´i hea sõber. NOTAR. Tegevus toimub Pariisis, väljakul Arnolphe´i maja ees. ESIMENE VAATUS ESIMENE STSEEN Arnolphe teatab, et ta kavatseb abielluda. Chrysalde näeb selles aga suurt hädaohtu, probleeme ning sekeldusi. Arnolphe räägib, kuidas ta ühe väikse tütarlapse enda kasvatada võttis, oma kasvandikuks tegi, et üks päev ta endale naiseks võtta. On hoidnud teda muust maailmast eraldatuna, et ta oleks piisavalt rumal, alandlik jne. , et seda hardamalt peab ta oma mehest lugu. Seejärel kurdab ta, et talle ei meeldi oma enda nimi. Arnolphe mõis kõlab liiga maotult nagu sarvekandjate patroon
Tegelased: VANA VESTMAN MATILDE LAURA tema tütred LUDVIG SANDER, tema väimees, ehitusinsener TIIT PIIBELEHT LIINA, Sanderite toatüdruk Esimese ja teise vaatuse vahet on mõned kuud, teise ja kolmanda vahet paar päeva. Kõigi kolme vaatuse mängupaiks on insener Sanderi töötuba. Aeg: Aasta enne maailmasõda. ESIMENE VAATUS Insener Sanderi töötuba. Tagaseinas lahtine tiibuks, mis viib saali, paremal pool eeskojast tulev kinnine uks, vasakul pool kaks akent vastu uulitsat. Akende vahekohal seisab joonistuslaud paberite ja tarbenõudega, parempoolses eesnurgas kirjutuslaud, vasakpoolses eesnurgas sohva ja paar tugitooli, tagaseinas kaks raamatukappi; istmeid siin ja seal, sohva kõrval suitsetamislauake, kirjutuslaua lähedal telefon jne.
NUKUMAJA Näidend kolmes vaatuses (1879) Tegelased ADVOKAAT HELMER NORA, tema naine DOKTOR RANK PROUA LINDE JURISKONSULT KROGSTAD HELMERI kolm väikest last ANNE-MARIE, Helmerite lapsehoidja TOATÜDRUK EKSPRESS Tegevus toimub advokaat Helmeri korteris ESIMENE VAATUS (Hubane ning maitsekalt, kuid mitte kallihinnalise mööbliga sisustatud võõrastetuba. Uks paremal taga viib esikusse; teine vasakul taga Helmeri kabinetti. Nende kahe ukse vahel on pianiino jne. Talvine päev. Esikus heliseb uksekell; natukese aja pärast on kuulda, kuidas uks avatakse. Rõõmsalt laulda ümisedes tuleb Nora tuppa, tal on üleriided seljas ja ta kannab tervet virna pakke, mis ta paremal asuvale lauale paigutab
METSPART Näidend viies vaatuses (1884) Tegelased WERLE, suurärimees, vabrikuomanik jne GREGERS WERLE, tema poeg VANA EKDAL HJALMAR EKDAL, eelmise poeg, päevapiltnik GINA EKDAL, Hjalmari naine HEDVIG, nende tütar, 14-aastane PROUA SORBY, Werle majapidaja RELLING, arst MOLVIK, endine teoloog PETTERSEN, Werle teener GRABERG, raamatupidaja JANSEN, abiks võetud teener LIHAV ning KAHVATU HÄRRA HÕREDATE JUUSTEGA HÄRRA LÜHINÄGELIK HÄRRA KUUS HÄRRAT, Werle külalised Mitu abiteenrit Esimene vaatus toimub suurärimees Werle, neli järgmist päevapiltnik Ekdali juures. ESIMENE VAATUS Suurärimees Werle majas. Uhkelt ning mugavalt sisustatud kabinett, raamatukapid ja polsterdatud mööbel. Kroonlühtriteda valgustatud tuba. Ees vasakul kamin hõõguvate sütega ja kaugemal tagapool kahe poolega uks söögisaali. Werle teener Pettersen, livrees, ja abiteener Jensen, mustas frakis, kraamivad kabinetti. Suuremas toas käivad ringi kaks-kolm abiteenrit, korrastavad ja süütavad tulesid
HAMLET ESIMENE VAATUS Ilmub vaim Horatio üritab temaga rääkida. Ainult haritlase võisid vaimudega kõnelda- pidid tundma ladina keelt. Vaim oli surnud kuningaga ühte nägu, soomusrüüs. Horatio, Bernardo, Marcellus peavad lossi ees vahti, sest noor Fortinbras on kogunud Norrast mehi, et väevõimuga tagasi võtta taanlastelt need maad, mis tema isa (Fortinbras) kaotas. Kuningas Claudius saadab Corneliuse ja Valtemandi Norra tervitusi viima (noore
Elust ja Enesest. Hey!.Räägin siis nata endast. Olen siuke ilus tüdruk Angela parimates aastates 14 blond ja selle üle uhke. Ema on mul siuke hoolitsev junnike (vabandust aga ta on lihtsalt vahel junn) ja isa siuke tegutsev ärimees. Siis on mul siuke elu nõme väikevend . Vahva kas pole. Mu parim sõbranna on Kerli on hull poiste sebija ja geto no ma ei või ! Ise olen siuke rich girl nagu, issi annab kõike mida tahan .Aga nüüd siis mu elust. * Täna hommikul kooli minnes märkasin et meie klassi on tulnud uus õpilane. Selgus siis et ta on
Misantroop Moliere Tegelased: Alceste- Celimene'i austaja Philinte- Alceste'i sõber Oronte- Celimene'i austaja Celimene- Alceste'i armastatu Eliante- Celimene'i nõbu Arsinoe- Celimene'i sõbratar Acaste- markii Clitandre- markii Basque- Celimene'i teener Aukohtu käskjalg Dubois- Alceste'i teener Tegevus toimub Pariisis, Celimene'i majas. Esimene vaatus I stseen: Alceste ja Philinte tülitsevad, sest Alceste vihkab kogu inimsugu selle silmakirjalikkuse tõttu( ta ei salli viisakust, tema arust peaksid inimesed olema otsekohased, mitte võltsid). Philinte vaidleb vastu, tema arvab et inimestel on viisakus tavaks kujunenud ja pole patt seda järgida, ta arvab, et maailma pole mõtet üritada muuta paremaks kohaks, sest inimesed ei alluks eal nendele rangetele reeglitele, see üritus naerdaks välja. Philinte toob
vaidlema ning kui kuninganna soovib minema minna, haarab Hamlet emal käest. Kuninganna aga karjub sellise käitumise peale appi ning mingi hääl vaiba tagant kordas kuninganna appihüüdu. Hamlet arvab, et see on rott ja torkab mõõga läbi rippuva vaiba . Tuli välja, et ta oli tapnud Poloniuse , kes oli tahtnud nende vestlust pealt kuulata . Järgmiseks ilmub tuppa Hamleti isa vaim , keda ainult Hamlet näeb. Tänu sellele arvab Hamleti ema , et tema poeg on hulluks läinud . Vaatus aga lõppeb sellega , et Hamlet ja tema ema lähevad tülli ning Hamlet lahkub toast lohistades Poloniususe laipa. Neljandas vaatuses : Kuningas Claudius siseneb kuninganna tuppa ja kuninganna räägib talle , mis oli tema ja Hamleti vahel toimunud. Sellise jutu peale palus kuningas Rosencrantzil ja Guildensternil Hamlet üles otsida ja teda rahustada. Laiba palus kuningas aga kabelisse viia. Kui Hamlet on leitud, palub kuningas ta enda juurde . Claudius üritab saada Hamletilt
kõrgend eesriidega, mis varjab siselava. Vaheruum palvepuldiga nagu enne; tagapool audientsisaal. Kuninganna tuba; rippvaibad, ühel seinal kuningas Hamleti ja Claudiuse pilt; istmed ja voodi. Neljas vaatus- Kuninganna tuba. (Teine tuba lossis, audientsisaal, tuba Helsingöri lossis.) Lagendik ühe Taani sadamalinna lähedal. Viies vaatus- Kalmistu jugapuude ja väravaga. 3. Ülevaade sündmustikust vaatuste kaupa. Esimene vaatus: Kuninga ihukaitseväelased Marcellus, Bernando ja Francisco näevad lossi valvates vaimu, kes on kadunud kuninga sarnane. Nad otsustavad Hamletile sellest rääkida, mille peale viimane lubab järgmisel ööl valvuritega kaasa minna. Öösel kõneleb Hamlet oma isa vaimuga, kes räägib pojale enda tapjast (siiani usuti, et kuningas suri ussi hammustusse), selleks osutub praegune kuningas, Claudius palub pojal mõrvarile kätte maksta. Hamlet tõotab kätte maksta
naerdes. Narruse vürts- lõbu. ,,Ei täie taibu juures rõõmu maitsta saa". Lapsepõlv on armas. Mida vanemaks saab ja targemaks, seda vähem on narrust. Uuesti lapseks saama vanaduses. Lapse enneaegset tarkust ei sallita. Seepärast lapsed ja vanurid saavadki nii hästi läbi. Need, kes noorena juba tegelevad filosoofiaga, need on keskeas juba hingelt vanurid. Parem olla noor ja lõbus, kui hullult tark ja pahur. Nt Cupido jääb alati lapseks, kuna ta oli krutskeid täis. Naine on narr ja tühine, kuid siiski naljakas ja aras loom. Naine marineerib ja magustab mehe vaimusüngust. Naine on erakordselt narr. Kui naine tahab end targaks teha, siis tundub ta 2kordselt rumal. Joomine on ka narrus. Abielus on ka narrust, flirt. Iga koosviibimine vajab narrust. Ühtki silmapaistvat tegu ei toimu ilma narruse õhutuseta ja ükski hea kunst pole avastatud ilma narruse algatuseta. Mustab filosoofe, et nood mõttetud tegelased. Targad on kuivad ja igavad
TARTUFFE EHK PETIS Komöödia viies vaatuses TEGELASED: PROUA PERNELLE, Orgoni ema. ORGON, Elmire´i mees. ELMIRE, Orgoni naine. DAMIS, Orgoni poeg. MARIANE, Orgoni tütar ja Valére´i armsam. VALERÉ, Mariane´i armsam. CLÉANTE, Elmire´i vend. TARTUFFE, valevaga. DORINE, Mariane´i toaneitsi. HÄRRA LOYAL, kohtutäitur. POLITSEIMEISTER. FLIPOTE, proua Pernelle´i teenija. Tegevus toimub Pariisis, Orgoni majas. ESIMENE VAATUS ESIMENE STSEEN Proua Pernellel on kiire majast lahkumisega. Elmire, Dorine, Damis, Mariane, Cleante üritavad teda takistada. Kõik on pahased vanaproua peale ,et ta nagu isagi (Orgon) Tartuffe kuulab. Rahvas kutsub seda viimast kelmiks. Pernelle peab seda aga laimuks. Paneb kõik sealolijad oma rumala jutuga enda arust paika ning lahkub. TEINE STSEEN Cleante ja Dorine räägivad, et kuivõrd Orgon ja proua Pernelle Tartuffe mõju all on. Tartuffe olevat viimne kui kelm. KOLMAS STSEEN
Läheb Teebasse (kuna tallegi on ennustatud, et tapab oma isa), mida piirab õel sfinks, põhjustades näljahäda. Oidipus lahendab sfinksi mõistatuse ("Missugune olevus käib hommikuti neljal jalal, lõuna ajal kahel ja õhtul kolmel jalal?" "Inimene.") Sfinks tapab end ise, Teeba päästetud. Tänulikud linlased kuulutasid Oidipuse oma kuningaks ja ta abiellus kadunud kuninga lese Iokastega (s.o tema pärisema, kunn tapetud Oidipuse poolt). Aastaid hiljem tabab maad ikaldus, oraakel teatab, et näljahäda&katk kaob, kui karistatakse Laiose mõrvarit. Pime ennustaja ütleb Oidipusele, et tema on süüdi, Iokaste ja O ei usu. Iokaste räägib O'le, kuidas Delfi oraakel oli ette kuulutanud, et Laios sureb oma poja käe läbi, ja kuidas nad Laiosega olid otsustanud selle vältimiseks lapse surma saata. Lõpuks kuulutas Iokaste võidurõõmsalt, et Laiose tapsid röövlid kolme maantee risti peal. O saab aru, et tema tappis Laiose. Pöörane Oidipus otsis lossis oma naist
Väidetavalt oli kuningas surnud une pealt aias ussi nõelamise läbi. Uss, kes teda nõelas, oli oma vend. Vaim nimetab kuningat verepilastajaks ja kuningannat langenud naiseks. Vaim räägib, kuidas vend oli talle aias uinaku ajal maruheina mahla, kangetoimelist mürki, kõrvadesse valanud. Nii röövis ta korraga nii elu, krooni kui kuninganna. Vaim palub Hamletil kätte maksta, kuid hoiduda oma südant rüvetamast ning mitte haududa halba ema vastu. (lk 27-29) II vaatus I stseen Mida ja miks palub Polonius Reynaldolt? Kuidas? Polonius saadab teele oma teenri Reynaldo, kes Pariisis peab lisaks raha ja kirjade Laertesele toimetamise ka salamisi tema tegevuse ja käitumise kohta andmeid koguma. (lk33) Millise info H.kohta viib isale O? Ophelia jutustab isale, et Hamlet on hullumeelse kombel tema ette ilmunud. Polonius arvab, et Hamlet on hullunud armastusest Ophelia vastu, kes vastavalt isa käsule temaga enam tegemist ei teinud. (lk 35) II stseen
RISTUMINE PEATEEGA ehk MUINASJUTT KULDSEST KALAKESEST Näidend kahes vaatuses Aastal 1997 Moto: Ma kirjutasin selle raha pärast Tegelased Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht Siin Tegemisaeg Nüüd I VAATUS 1. stseen Osvalt teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud. Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad. Roland ja Laura alustavad kõnelust. Räägivad rohkem nagu publikule, et nad on jäänud öö peale, kuna ükski masin neid peale ei võtnud
lossimüürile . Marcellus ja Horatia hoiavad Hamletit kinni,keelitavad mitte minema vaimuga kaasa, et mine sa tea kuhuvaim teda viib.Hamlet saab tigedaks nende peale ja järgib ikkagi vaimule. Vaim räägib Hamletile tõe ja sunnib teda kätte maksma. Vaim räägib ,et ta ei surnud ussi salvamisse nagu kõikarvasid, vaid teda mõrvati.Mõrvas teda oma vend ja praegune kuningas Claudius. Claudius mõrvas teda surmava vedelikuga , valades seda magavale kuningale kõrva.Peale vaimu lahkumist,ilmusid Horatio ja Marcellus ,et saada teada mis vaim rääkis. Hamlet pidas sõna ega rääkinud neile. Hamlet käskis neid oma möögal vanduda, et kõik mis nad tol ööl nögid jääb ainult nende kolme vahele.Marcellus ja Horatio vandusid seda. Möödusid mõned nädalad. Polonius saadab Reynaldo Pariisi oma poega Laertest mustama väljamõeldud lugudega.Kuid mittenii mustavaid valesid,et see Laertese mainet kahjustaks.Ophelia nägi Hamletit ja too
arvatava revidendi silmade läbi on. * mõisnikud Dobtshinski ja Bobtshinski - alati koos olnud, läbini sarnased ja ühtemoodi keskmiselt rumalad. * kreisiarst Hiebner - tark ja kauge, temast eriti juttu ei ole. * saadetud päevavargast ametnik Peterburist ja arvatav revident Ivan Aleksandrovitsh Hlestakov - 23a. kõhn, kaalutlematu tuulepea, samas lihtne ja puhtsüdamlik. Oskab olukorda enda kasuks pöörata, tegelikult paras narr. Avastatakse linna kõrtsist juba mitmendat päeva võlgu elamast ja peetakse revidendiks. * viimase vana teener Ossip - nutikas ja teistele kidakeelne, armastab endaga rääkida ja teisi nende selja taga õpetada. Kolkakülla tuleb teade peatselt saabuvast Peterburi revidendist, uurimaks kas tasub hoida küla maakonnakeskusena . Kogu külakese puupeadest prominentkond muutub sellest pööraseks, kuna nende vastutusel valdkonnad on haledalt lohakil. Kõik
ainult teise auhinna. Tragöödia eellugu on järgmine. Teebai kuninga Laios on röövinud Pelops'ilt tema noore poja Chrysippos'e; selle kuriteo eest ta neetakse Hera poolt surma saama oma poja käe läbi. Laios kuuleb seda Delfi oraaklilt; tem abielu Iokaste'ga jääb kaua lastetuks; kui aga tal sünnib poeg Oidipus, ta saadab selle ustava orjaga Kitaironi mägedele, kuhu käsib jätta maimukese surema. Kuid ori halastab lapsele ja annab ta Korintose karjuse hoolde, kes viib ta oma lastetule kuningale Polybos'ele, kus Oidipus kasvab üles Korintose printsina. Saades täisealiseks Oidipusel tekib kahtlus oma päritolu kohta. Delfi oraakel, kelle poole ta pöördub selle asjas, teatab, et tal on määratud tappa oma isa ja abielluda emaga. Oidipus otsustab nüüd Korintose hoopis maha jätta, pidades sealset kuningapaari oma vanemaiks, ja asub teele Teebai suunas. Teekonnal satub ta aga tülli kitsustikus viie saatja seltsis talle
Hamlet ei hakka kunagi Claudiust o, ma isaks pidama kuna too oli abiellunud hamleti e maga. Ja ta ei tahtnud et Claudisu teda pojaks hüüaks. Ja heitis talle et tal on matuse riided seljas, se e pidavat lihtsalt jonni näitama ütöles cludius. Hamletil oli plaanis minna õppi ma Wittenbergi kuid see oleks halvasti m õ junud kuningale, kuna seal poleks saanud ta Hamletit kontrollida ja palus hamletuil j ääda, selle peale Hamlet ei kostnud erit midagi. Ta oli väga pahane G ertrudi peale kes alles leinas valepisarates o ma abikaasat ja juba jälle oli kihlatud
· Glucki ``Iphigenia'' esietendus triumf Marie-Antoinette'ile. Esimest korda surub dofiin oma tahtmise linnale ja õukonnale avalikult peale. Le roi est mort, vive le roi! · Preestrid keelduvad kuninga haigevoodi juurde astumast, enne peab surev kuningas tegudega oma kahetsust näitama. · 10. mail kell pool neli sureb kuningas, siis kustutatakse märguandeks küünal. · Kogu õukond tormab uuele kuningale ja kuningannale õnne soovima. · Marie-Antoinette ei soovi valitseda, kuid ei taha ka seda, et keegi valitseks tema ülevõi mõjutaks teda. Valitsejanna olla ei tähenda talle enamat kui ise vaba olla. · Louis XV armuke saadetakse pagendusse. Ühe kuningapaari portree · Louis XVI silmanägemine on tohutult kehv. · Kellegagi vestelda tähendab talle vaimset pingutust, sest uus kuningas tunneb suurt hirmu tarkade inimeste ees.
DON JUAN Komöödia viies vaatuses TEGELASED: DON JUAN, don Luisi poeg. SGANARELLE. GUSMAN, Elvira teener. DON CARLOS - DON ALONSO Elvira vennad DON LUIS, don Juani isa. FRANCISCO, sant. CHARLOTTE - MATHURINE külatüdrukud Pierrot, KÜLAPOISS, Charlotte´i peigmees. KOMTUURI KUJU. LA VIOLETTE - RAGOTIN don Juani teenrid. HÄRRA DIMANCHE, kaupmees. LA RAMÉE, elukutseline mõõgamees. VAIM. DON JUANI SAATJASKOND. DON CARLOSE JA DON ALONSO SAATJASKOND. Tegevus toimub Sitsiilias. ESIMENE VAATUS (Palee) ESIMENE STSEEN
Peremees läheb ise korterisse 50 ning leiab pitseeritud ukse tagant Korovjevi (Fagott), kellega sõlmib nädalase üürilepingu, et professor, kass ja tõlk võiksid jääda korterisse seni kuni etendused on antud. Korovjev annab Nikanorile ka lisaraha 400 rubla, mille viimane peidab oma korteri ventilatsioonilõõri. Woland annab teada, et talle Nikanor ei meeldi, mille peale Korovjev helistab miilitsasse esitledes ennast kui Timofei Kvastsov korterist nr 11 ja teatab, et korteriühistu esimehel on kodus välisvaluutat. Miilits ilmub söögi ajal Nikanori korterisse ning leiabki ventilatsioonist dollarid. Nikanor üritab end kaitsma hakata, kuid tulutult, sest nii leping, kontramargid, üüriraha kui kiri on ta portfellist kadunud. Mees arreteeritakse. Kvastsov kaob oma korterist. Teatris ootavad Stjopat Rimski (Grigori Danilovits, kõhn, sarvraamidega prillidega, Varieteeteatri finantsdirektor) ja Ivan Saveljevits Varenuhha (teatri administraator)
Romeo ja Julia Esimene Vaatus 1. stseen Samson(Capuletti teener) ja Gregorio(Capuletti teener) lähevad kaklema Abrahami(Montecchi teener) ja Balthasariga(Montecchi teener) kuna mõlemad osapooled väidavad, et nende isand on parem. Võitlusega liituvad veel Tybalt(Capuletti naise vennapoeg) ja Benvolio(Montecchi vennapoeg), saabuvad veel Montecchi ning sinjoora Montecchi(Montecchi naine) ja Capuletti ja sinjoora Capuletti(Capuletti naine) ning ka Vürst enda kaaskonnaga, kes tüli ära lahutab
Tol ajal usuti vaimudesse. Usuti, et vaimude manamiseks ja kahjutuks tegemiseks pidi oskama ladina keelt, seega ainult haritlased võisid vaimudega kartmatult rääkida. Vaimule ettesattumisest arvati, et sellel võivad olla hukatuslikud tagajärjed. Hamletit hoiatati, et vaimudel on kombeks inimesi segadusse ajada, et nad enesetapu sooritaksid. Hamlet ei hoolinud hoiatusest vaid järgnes vaimule, kes rääkis talle tõe kuninga surma kohta. Hamleti vanad ülikoolikaaslased olid lojaalsed kuningale ja kuningannale, mitte Hamletile. Nad proovisid Hamletilt tõde välja pressida, et seda kuningale ja kuningannale ette kanda. "HAMLET" lühikokkuvõte Autor: William Shakespeare Kuninga ihukaitseväelased kõnnivad tunnimeestena Helsingori lossimüüril. Järsku märkavad nad kadunud kuninga(Hamleti isa) vaimu ning ehmuvad. Francisco ja Bernardo mainivad sellest hiljem ka Horatiole, kes oli haritud ning sellepärast arvati, et ta saab vaimudega kõnelda.
Sillamaa (Aida), Liisi Koikson (Amneris) ja Lauri Liiv (Radames). Zoserit mängis Tõnis Mägi. Koos koori ja orkestriga (Vanemuise orkester, ooperikoor, ballett ning Toomas Lungeansambel) oli laval 200 inimest. Kokku anti 5 etendust. Lavastuse eelarve oli ligikaudu kolm miljonit krooni. Esietendusel oli 7500 vaatajat, sealhulgas Tim Rice isiklikult, kes pidas etendust suurepäraseks. Lauljatest tõstis ta esile Lauri Liivi, pidades teda Broadway osatäitjast paremaks. Esimene vaatus Esimese vaatuse tegevus algab tänapäeval New Yorgi Metropolitan Museum'i Vana- Egiptuse ekspositsiooni juures. Välja on pandud ka suur kandiline kast, kuhu inimesi elusalt maeti. Seal on säilinud Vana-Egiptuse printsess Amneris. Kaks muuseumikülastajat; keda mängivad Aida ja Radamese osatäitja, lähevad haua juurde. Amneris astub vitriinist välja ja laulab, et kõik lood räägivad inimeste ekslikkusest ja armastusest. Lavapilt vahetub. Muuseum on kadunud, laval on ainult taust
Hamlet saab teada, et Claudius, kes oli Hamleti isa, Taanimaa kuninga, vend, oli tapnud Hamleti isa ning saanud ise kuningaks ja abiellunud Hamleti emaga. Hamlet laseb Horatiol ja Marcellusel vanduda mitte kellelegi vaimust rääkida. Cornelius ja Valtemand saadetakse Norramaale kirja viima ja Lartes sõidab kodust ära Pariisi. Teises vaatuses saadab Polonius oma teenri poja järele uurima, kirja ja raha viima. Kuningale viib Polonius Hamleti kirja, mis oli mõeldud Opheliale.Polonius tahab Hamletit oma tütrega kokku viia.Kuningas tahab Rosencrantz'i ja Guildensterni panna Hamleti järgi nuhkida, et teada saada, mis Hamletit vaevab, kuid Hamlet näeb triki läbi. Hamlet kuuleb Poloniuse ja kuninga ning kuninganna jutu lõppu ning oskab osavalt vastata Poloniuse küsimustele, kui nad kahekesi jäävad. Hamlet jätkab hullumeelse mängimist Helsingöri lossi tuleb näitetrupp
Hamlet ei luba valvuritel sellest kellegile teisele rääkida. Peale Hamleti isa surma sai kuningaks Claudius, kes oli Hamleti onu. Hamelti ema abiellus peale oma mehe surma Claudiusega. Hamlet hakkab arvama, et uus kuningas on tema isa surmas süüdi. Selles vatuses on tähtis sündmus veel see, kaks saadikut saadetakse Norramaale kirja viima. Teises vaatuses saadab kantsler Polonius oma teenri oma poja juurde. Tema poeg Laertes sõitis esimeses vaatuses Pariisi. Teener pidi Laertesele viima kirja ja raha. Selles vaatuses juhtub veel kirjadega palju. Nimelt annab Polonius Hamleti poolt Opheliale mõeldud kirja ( Hamlet oli Opheliasse armunud) hoopis kuningale ning siis hakkab huvitama, et mis Hamletit vaevab. Claudius paneb selle pärast Hamletile nuhid järgi aga Hamlet saab sellest aru. Kõige olulisem selles peatükis on see, et lossi tuleb näitetrupp. Hamletil tuleb idee, et näitlejad võiksid etendada sellise näidendi,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
