Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Kategooria teatriõpetus - 19 õppematerjali

Teatrikunst >> Teatriõpetus
thumbnail
5
docx

Onu Vanja

ONU VANJA - STSEENID MAAELUST NELJAS VAATUSES TEGELASED: ALEKSANDER VLADIMIROVIT SEREBRJAKOV ­ eruprofessor JELENA ANDREJEVNA ­ tema naine, 27 aastane SOFJA ALEKSANDROVNA (SONJA) ­ Serebrjakovi tütar esimesest abielust MARIA VASSILJEVNA VOINITSKAJA ­ salanõuniku lesk, Serebrjakovi esimese naise ema IVAN PETROVIT VOINITSKI ­ eelmise poeg MIHHAIL LVOVIT ASTROV ­ arst ILJA ILJAT TELEGIN ­ vaesunud mõisnik MARINA ­ vana lapsehoidja TÖÖMEES Tegevuskoht ­ Serebrjakovi mõis. Aed. Näha osa majast terrassiga. Alleel vana papli all on teejoomiseks kaetud laud. Ilma on pilves. Marina ja Astrov puhuvad juttu. Astrov saab Marinalt teada kui kaua nad juba tuttavad on olnud ning kui vanaks ta nende 11 aastaga jäänud on. Astrovil on olnud liiga palju tööd ning liiga vähe aega enda jaoks. Räägib, et kõik tema lähedal on veidrikud ning varsti saab ta ise ka samasuguseks. Räägib, et paar päeva tagasi suri tal üks inimene ära ning ta tunn...

Teatriõpetus
40 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kajakas – KOMÖÖDIA NELJAS VAATUSES

KAJAKAS ­ KOMÖÖDIA NELJAS VAATUSES TEGELASED: IRINA NIKOLAVEJNA ARKADINA ­ mehe järgi Trepleva, näitlejanna KONSTATIN GAVRILOVIT TREPLEV ­ tema poeg, noormees PJOTR NIKOLAJEVIT ZARETNAJA ­ Arkadina vend NIINA MIHHAILOVNA ZARETNAJA ­ noor neiu, rikka mõisniku tütar ILJA AFANASJEVIT AMRAJEV ­ eruporutik, Sorini mõisa valitseja POLINA ANDREJEVNA ­ tema naine MAA ­ nende tütar BORISS ALEKSEJEVIT TRIGORIN ­ kirjanik JEVGENI SERGEJEVIT DORN ­ arst SEMJON SEMJONOVIT MEDVEDENKO ­ õpetaja JAKOV ­ töömees KOKK TOATÜDRUK Tegevus toimub Sorini mõisas. Kolmanda ja neljanda vaatuse vahet on kaks aastat. Esimene vaatus saab alguse Medvedenko armuavaldusest Masale, mil nad mõisa pargis jalutades filosofeerisid, et kas vaene saab ka õnnelik olla. Treplev valmistub valmistub oma etenduseks. Peaosa ning ka ainukest osa mängib Niina Zaretsnaja, kellesse Treplev ka kohutavalt armunud on. Treplev ise kirjutas selle näidendi ning tal...

Teatriõpetus
28 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kirsiaed – KOMÖÖDIA NELJAS VAATUSES

KIRSIAED ­ KOMÖÖDIA NELJAS VAATUSES TEGELASED: LJUBOV ANDREJEVNA RANEVSKAJA ­ mõisaproua ANJA ­ tema tütar, 17 ­ aastane VARJA ­ tema kasutütar, 24 ­ aastane LEONID ANDREJEVIT GAJEV ­ Ranevskaja vend JERMOLAI ALEKSEJEVIT LOPAHHIN ­ kaupmees PJOTR SERGEJEVIT TROFIMOV ­ üliõpilane BORISS BORISSOVIT SIMEONOV ­ PITIK ­ mõisnik ARLOTTA IVANOVNA ­ guvernant SEMJON PANTELEJEVIT JEPOHHODOV ­ kontorist DUNJAA ­ toatüdruk FIRSS ­ toapoiss, 87 ­ aastane vanamees JAA ­noor poiss TEEKÄIA JAAMAÜLEM POSTIAMETNIK KÜLALILI, TEENIJAID Tegevus toimub L. A. Ranevskaja mõisas. Lugu siis sellest, kuidas mõisaproua tuli pikalt reisilt tagasi oma armsasse kirsiaeda. Prantsusmaale läks ta sest, et tema poeg oli seal samas kohas uppunud jõkke ning meesgi oli sampanjasurma ära surnud. Teose kogu draama seisnes selles, et mõisaproua oli omadega niivõrd võlgades, et terve mõis pandi oksjonile Lopahhinil oli plaan anda mõisa krundid suvitajatele üüriks e...

Teatriõpetus
65 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kolm õde – DRAAMA NELJAS VAATUSES

KOLM ÕDE ­ DRAAMA NELJAS VAATUSES TEGELASED: ANDREI SERGEJEVIT PROZOROV NATALJA IVANOVNA ­ tema pruut, hiljem naine OLGA - MAA ­ Prozorovi õed IRINA ­ FJODOR ILJIT KULÕGIN ­ gümnaasiumiõpetaja, Masa mees ALEKSANDER IGNATJEVIT VERININ ­ alampolkovnik, patareikomandör NIKOLAI LVOVIT TUSENBACH ­ parun, leitnant VASSILI VASSILJEVIT SOLJONÕI ­ staabikapten IVAN ROMANOVIT TEBUTÕKIN . sõjaväearst ALEKSEI PETROVIT FEDODIK ­ alamleitnant VLADIMIR KARLOVIT RODE ­alamleitnant FERAPONT ­ semstvovalitsuse valvur, rauk ANFISSA ­ lapsehoidja, 80 ­ aastane eit Tegevus toimub ühes kubermangulinnas. Tegevus algab Prozorovite majas, kus kolme õde isast on mööda saanud täpselt üks aasta. Olga (tütarlastegümnaasiumi õpetaja, 28 aastane) filosofeerib, Irina (20 aastane) tähistab oma nimepäeva ning Masa, kes on veel endiselt leian, kannab musta kleiti. Mõisas läheb käima äge nimepäeva pidu. Irinale tehakse igasugu kingitusi ja asju. Aruteldakse...

Teatriõpetus
42 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Henrik Ibsen - Nukumaja

NUKUMAJA Näidend kolmes vaatuses (1879) Tegelased ADVOKAAT HELMER NORA, tema naine DOKTOR RANK PROUA LINDE JURISKONSULT KROGSTAD HELMERI kolm väikest last ANNE-MARIE, Helmerite lapsehoidja TOATÜDRUK EKSPRESS Tegevus toimub advokaat Helmeri korteris ESIMENE VAATUS (Hubane ning maitsekalt, kuid mitte kallihinnalise mööbliga sisustatud võõrastetuba. Uks paremal taga viib esikusse; teine vasakul taga Helmeri kabinetti. Nende kahe ukse vahel on pianiino jne. Talvine päev. Esikus heliseb uksekell; natukese aja pärast on kuulda, kuidas uks avatakse. Rõõmsalt laulda ümisedes tuleb Nora tuppa, tal on üleriided seljas ja ta kannab tervet virna pakke, mis ta paremal asuvale lauale paigutab. Ta jätab esiku ukse enese järel lahti ja seal on näha ekspress, kel on käes jõulukuusk ja korv; ta annab need toatüdrukule, kes neile ukse avas. Ekspress saab oma tasu, tänab ja läheb ära. Nora suleb ukse. Üleriideid seljast võttes naerab ta ikka veel t...

Teatriõpetus
500 allalaadimist
thumbnail
5
docx

A. H Tammsaare - Kuningal on külm

O SALIS ED : KUNINGAS NARR, Joosep NOORTEENER, Mathias TEENER TOANEITSI VÄEÜLEM KIRJAÜLEM SISEÜLEM VÄLISÜLEM VARAÜLEM PÕLLUÜLEM KARJAÜLEM HÜVEÜLEM ÜLEMPREESTER KARLO ANGELA ISA EMA PEALIK, VALVURID, SÕDURID A e g: olevik K o h t: olematu maa Euroopa taladel Esimene vaatus (Ruumikas neljanurgeline tuba. Keskel suur laud paari tooliga. Teised toolid paremal seina ääres. Laua tagaotsas kõrgend, kus torkab silma midagi aujärje või mahuka tugitooli taolist. Toa kolmest uksest kaks on tagaseinas: üks lauast pahemalt ­ kuningale, teine peagu paremas nurgas ­ teenritele. Kolmas uks, kust tulevad ülemad, asub paremas seinas. Eesriide kerkides laual põleb küünal ja noorteener Mathias tõstab toole laua äärde. Kostab vali koputus paremalt tagaseina ukselt, aga noorteener ei võta seda kuuldavakski. Alles kui...

Teatriõpetus
40 allalaadimist
thumbnail
6
docx

A. H. Tammsaare - Juudit

SUSANNA, tema ümmardaja. OSIAS, Petuulia peavanem. KABRIS, Petuulia vanem. SIIMEON. RABI. OLOVERNES, Assuri väejuhataja. PAGOAS, tema telgiülem. AKIOR, Ammoni pealik. NIMETU. NAINE. NAINE LAPSEGA. KÄSKJALG. Rahvas, rahvaste vanemad ja vürstid, pealikud, sõdurid, pidulised, hääled I, II, III ja IV väravavaht. Esimene vaatus (Eestuba Juuditi juures. Pahemat kätt välisuks, paremat kätt uks siseruumi, kust tuleb Juudit. Kohe pärast seda Susanna välisuksest.) Juudit ja Susanna räägivad Assuri pealikust, Olovernesest, kes nende riiki piirab. Räägivad, et peaaegu terve Petuulia on kaotamas oma usku Jehoovasse ning on vaid aja küsimus, kui rahvas tõstab mässu ning otsib abi Olovernese palge ees. Linnas valitseb nälg. Kaevud on vaenlaste käes ning kui neid ei vabastata sureb linn vaid paari päevaga nälja...

Teatriõpetus
224 allalaadimist
thumbnail
6
docx

B. Brecht - Galilei elu

GALILEI ELU Tegelased GALILEO GALILEI ANDREA SARTI PROUA SARTI, Andrea ema, Galilei majapidaja LUDOVICO MARSALI, rikas noormees HÄRRA PRIULI, Padua ülikooli kuraator SAGREDO, Galiei sõber VIRGINIA, Galilei tütar FEDERZONI, läätselihvija, Galilei kaastöötaja DOOD RAEHÄRRAD COSMO DE MEDICI, Firenze suurhertsog ÕUEMARSSAL TEOLOOG FILOSOOF MATEMAATIK VANEM ÕUEDAAM NOOREM ÕUEDAAM SUURHERTSOGI TEENER KAKS NUNNA KAKS SÕDURIT VANA NAINE PAKS PRELAAT KAKS ÕPETLAST KAKS MUNKA KAKS ASTRONOOMI VÄGA KÕHN MUNK VÄGA VANA KARDINAL PAATER CHRISTOPHER CLAVIUS, astronoom VÄIKE MUNK KARDINAL-INKVISIITOR KARDINAL BARBERINI, hiljem PAAVST URBANUS VIII KARDINAL BELLARMIN KAKS VAIMULIKKU SEKRETÄRI KAKS NOORT DAAMI FILIPPO MUCIUS, õpetlane HÄRRA GAFFONE, Pisa ülikooli rektor BALLAADILAULJA TEMA NAINE VANNI, rauavalaja AMETNIK KÕRGE AMETNIK TUNDMATU MUNK TALUPOEG PIIRIVALVUR KIRJUTAJA MEHI, NAISI, LAPSI Galileo Galilei, matemaatikaõpetaja Paduas, tahab tõest...

Teatriõpetus
9 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Eduard Vilde - Pisuhänd tegelased ja vaatused

Tegelased: VANA VESTMAN MATILDE LAURA tema tütred LUDVIG SANDER, tema väimees, ehitusinsener TIIT PIIBELEHT LIINA, Sanderite toatüdruk Esimese ja teise vaatuse vahet on mõned kuud, teise ja kolmanda vahet paar päeva. Kõigi kolme vaatuse mängupaiks on insener Sanderi töötuba. Aeg: Aasta enne maailmasõda. ESIMENE VAATUS Insener Sanderi töötuba. Tagaseinas lahtine tiibuks, mis viib saali, paremal pool eeskojast tulev kinnine uks, vasakul pool kaks akent vastu uulitsat. Akende vahekohal seisab joonistuslaud paberite ja tarbenõudega, parempoolses eesnurgas kirjutuslaud, vasakpoolses eesnurgas sohva ja paar tugitooli, tagaseinas kaks raamatukappi; istmeid siin ja seal, sohva kõrval suitsetamislauake, kirjutuslaua lähedal telefon jne. (Ludvig Sander, äiaga jutus, seisab kirjutuslaua otsas, kätt selle servale toetades. Vana Vestman, suvipalitu seljas, kübar ja hõbenupuga...

Teatriõpetus
65 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Film nimega PARFÜÜM

Tal oli kaks eesmärki: 1) Luua maailma parim lõhn ning 2) Jäädvustada inimese lõhn. Filmis andis operaator lõhna tundmist nii hästi edasi, et ma tundsin nagu oleksin ise kohal olnud. Ma ei tundnud lõhnu, kuid olen üsna kindel et aimasin neid ning leidsin ka mõne lõhna oma mälestustest (nt. mäletan päriselus tundnud okste lõhna ning see meenus mulle kui filmis oksa kasutati). Kõige parem osa filmi juures oli see, et lõhn, mille ümber kogu film keerles (inimeselõhnade segu) on minule TÄIESTI tundmatu. Ma vaatasin küll filmi hoolega ja süvenenult ning olen ju inimese lõhna samuti tundnud Kuid siiski! Need 13 lõhna mis kõik koos inimesed hulluks ajasid ­ kõik need olid mulle täiesti tundmatud. Selle filmi põhjal võin öelda, et parfüüm tähendas seal mitut elementi: r...

Teatriõpetus
10 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Karin Raski elulugu

2 SISSEJUHATUS.......................................................................3 1. ELULUGU............................................................................4 2. INTERVJUU.........................................................................5 3. ROLLID................................................................................6 3.1 Rollid Nukuteatris............................................................6 3.2 Rollis mujal......................................................................6 3.3 Auhinnad..........................................................................7 4. KOKKUVÕTE.......................................................................8 5. KASUTATUD KIRJANDUS................................................9 6. LISAD...

Teatriõpetus
6 allalaadimist
thumbnail
0
pptm

Teater No99

docstxt/1323016568153827.txt...

Teatriõpetus
4 allalaadimist
thumbnail
2
doc

NO72: The Rise and Fall of Estonia - retsensioon

detsembril vaatamas NO99 teatri etendust "NO72: The Rise and Fall of Estonia". Elus esimest korda Nokia kontsertsaali sisendes olin kohe meisterlikult seatud konksu otsas: kurb hakkas. Meelde tulid poliitikute lubadused, et Sakala keskust nende valitsemisajal maha ei võeta ja sellele järgnenud vähem kui kuu aega, mil seda tõesti ei tehtud. Oma koha leidnud (Nokia kontsertsaalis asuvad parimad kohad peale üheksandat rida, kui algab istekohtade tõus), olin täielikult vastuvõtlik ja oma vaimsed barjäärid selle lähedalt vaadates kohutavalt ebakvaliteetselt ehitatud saali ukse taha jätnud. Olin teada saanud, et etendus kehastab epiloogi neljale varasemale Eestit käsitlevale tükile. Sellest ka kõikehõlmav sümboolsus ja, kuna mina enam küll Eesti teatrimaastikku hästi ilma Ojasoo/Semperi/Epneri ja selle konkretse noore naäitlejatrupita ette ei kujuta,...

Teatriõpetus
13 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Merle Karusoo

aastate lõpus Eesti elulugude kogumise. Karusoo oli üks esimesi, kes nõukogude reziimiaja lõpupoole pöördus vabatruppide poole. Hetkel Eesti Draamateatris töötav Karusoo on varem lavastajana tööl olnud Draamateatris (1976­78), Eesti Riiklikus Noorsooteatris (1978­83); 1998­99 oli ta Eesti Draamateatri juht. Karusoo teatridramaturgia lähtub arusaamast, et just teatri kaudu ja vahenditega saab vaadelda ja analüüsida ühiskonda ning selle probleeme. Vaieldamatult ühe Eesti kõige jõulisema teatrikeele ja mõtlemisega lavastajana esindab ta pea ainukesena kohalikku sotsiaaluurimusliku teatri suunda. Karusoo teatrit võiks iseloomustada kui detailitäpset, lakoonilist ja vaatajat süviti puudutavat. Karusoo on lavastanud vaid üksikuid teiste autorite näidendeid. Enamasti koos trupiga kogutud d...

Teatriõpetus
9 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Väino Uibo tõi Kuressaare linnateatris lavale „Kauka jumala“

septembril kogunesid kultuurihuvilised Saaremaa linnateatri väljamüüdud saali vaatama Kitzbergi näidendit ,,Kauka jumal", mille esmakordsest lavale toomisest on möödas juba terve sajand. Lavastaja V. Uibo suutis üllatada publikut, juhendades suurepäraselt Saaremaa rahavateatri harrastusnäitlejaid säärase klassika, nagu Kitzbergi teos kinldasti on, etendamisel. Näidendit oli küll kärbitud ja muudetud, kuid raha jumaldamine ja vankumatu kõrkus koos auhanusega olid selgesti esikohal. Peategelast Mogri Märti kehastas ,,Ugala" näitleja Peeter Jürgens, kes suutis vaatamata tõredale tegelaskujule publiku koheselt endale võita. Kõik kes teavad originaalteosest vägagi värvikat Märti, jäid emotsionaalse esitusega väga rahule. Mis lavateose nautimist segas, oli etenduse algul kriiskava naeruga kohale tormanud näitlejapaar, kes Miilit-Leenat kehastades jätsi...

Teatriõpetus
15 allalaadimist
thumbnail
2
odt

"Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia..." retsensioon

,,See maja seisab keset Südalinna ­ ei kaitse ingel teda, vaid kultuur! Vassiljev ja Bubõr ta tegid sinna. Kõik, mis ta sees, on kordumatult suur." - Juhan Viiding Kirjaniku Andrus Kiviräha ja lavastaja Merle Karusoo koostööl sündis Eesti Draamateatris lavastus ,,Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia...", mis räägib loo, kuidas kultuuriasutus Tallinna müüride vahele sajand tagasi ehitati. Autor lisas talle omasel moel maja valmimise loole mitmeid tahke juurde ja välja tuli ei midagi muud, kui puhas komöödia. Näidendi p...

Teatriõpetus
17 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Iphigeneia Aulises

Iseloomustage peategelasi · Agamemnon-karm, ta küll armastas oma pere, kuid kuna ta tappis oma lihase tütre ütleks ma, et ta on täiesti südametu ja ma ei kujuta ette, kuidas üks inimene sudab sellist ajsa üldse teha, nagu tappa oma laps, jõhker, sai kõik mida tahtis- Võttis endale Klytaimestra isegi, kui naine seda telikult ei soovinud ja ta tegi seda manipuleerides seega ta oli ka manipuuleriv. · Klytaimestra-armastav, tark, hea kuulaja, julge-kuna julges öelda midagi Agamemnolile kuigi teadis et ta on võimeline kõiges. · Iphigeneia-armastav- armastas siiski oma isa kuigi ta teda mõrvata tahtis; , tark, õrna hingega, julge, otsusekindel, vapper, austav, · Karm-sest oli näha et tema almad kartsid teda ja tegid mida ta ütles; armastav- armastas oma pere väga, oli näha et tal oli teglikult v...

Teatriõpetus
32 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Hundi näidend

00Karnevali teema: Hunt ,,Tibi ja tema probleemid" Õpetaja: Ma olin just enda ülikooli õpilastega metsa ääres, kui mulle tuli mõte: ,, Annaks neile tegevust ja saadaks nad hunti otsime." Mõtlesin veel, et nad peavad tõestuseks tooma ühe pildi tooma hundist metsas. Andsin igale ühele fotoka. Inimesed olin ma paaridesse jaganud. Hanna-Liisa: ,, Miks mina pean Jaaniga paaris olema? Ta on nagu täiega nõme." Õpetaja: ,,Hakkage minema! Pigem praegu, enne kui pime pole." Hanna-Liisa:" Pfuff, okei, aga nagu, kui meeldi ää, siis mina tulen ära!" Õpetaja: ,,Jaan ja Hanna-Liisa läksid metsa." Jaan: ,, Me ei ole siin metsas ainsad, nii, et ole ettevaatlik!" Kährik: ,, Arrr... Mis te teete minu maadel?" Jaan: ,, Ma ju ütlesin..... Ega see ju üksinda sinu maa pole, siin nagunii veel sadu loomi.." Kährik: ,, Ah no siis pole pro...

Teatriõpetus
4 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Teatriretsensioon „Meistriklass“

Tegevus leiab aset 1948.aasta jaanuaris Moskvas. Ühel õhtupoolikul kogunevad samasse ruumi Nõukogude Liidu juht Jossif Stalin, heliloojad Sergei Prokofjev ja Dmitri Šostakovitš ning Stalinile truu riigimees Andrei Zdanov. Kangema napsu saatel hakkavad neli meest arutlema Nõukogude Liidu muusikakultuuri üle, mis vahepeal kisub ka väga emotsionaalseks. Näidendi lavastanud Rudolf Allabert on minu meelest väga täpselt ära tabanud tolle aja heliloojate ja üleüldse kultuuriinimeste olukorda. Stalin valitses ju karmi käega ning midagi nö riigivastast ja mäsleva harmooniaga pala ei tohtinud heliloojad kirjutada. Samuti on hästi jäljendatud seda Stalini tallalakkumist, mida tema valitsusajal rohkelt oli, et ikka suurele liidrile meeldida. Oli ka aru saada heliloojate kartusest mitte vastu vaielda kõrgematel...

Teatriõpetus
20 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun