Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Moliere - Naiste kool (0)

1 Hindamata
Punktid
NAISTE KOOL
Komöödia viies vaatuses
TEGELASED:
ARNOLPHE , teise nimega de la Souche.
AGNÉS, naiivne tütarlaps, Arnolphe´i kasvandik.
HORACE, Agnési armsam .
ALAIN , talupoiss, Arnolphe´i teener.
GEORGETTE, talutüdruk, Arnolphe´i teenija.
CHRYSALDE, Arnolphe´i sõber.
ENRIQUE , Chrysalde´i õemees.
ORONTE , Horace´i isa, Arnolphe´i hea sõber.
NOTAR .
Tegevus toimub Pariisis, väljakul Arnolphe´i maja ees.
ESIMENE VAATUS
ESIMENE STSEEN
Arnolphe teatab , et ta kavatseb abielluda . Chrysalde näeb selles aga suurt hädaohtu, probleeme ning sekeldusi. Arnolphe räägib, kuidas ta ühe väikse tütarlapse enda kasvatada võttis, oma kasvandikuks tegi, et üks päev ta endale naiseks võtta. On hoidnud teda muust maailmast eraldatuna, et ta oleks piisavalt rumal, alandlik jne. , et seda hardamalt peab ta oma mehest lugu. Seejärel kurdab ta, et talle ei meeldi oma enda nimi. Arnolphe mõis kõlab liiga maotult nagu sarvekandjate patroon . Seetõttu laskis vahetada oma nime la Souche vastu. Vannub, et saab pahaseks, kui inimesed teda seda nime pidi kutsuma ei hakka. Tema jutust tuleb korduvalt välja tõsiasi ,et ta kardab abieluga alt minnaning endale sarved pähe saada.
TEINE STSEEN
Arnolphe on ukse taga ning möirgab oma teenritele, et nad ta sisse laseksid. Alain ning Georgette viivitavad meelega ning leiavad asju põhjenduseks, et mitte ust avada. Kui neid ähvardatakse neljaks päevaks ilma toiduta jätta, tormavad nad võidu ust avama. Väidavad mõlemad, et nemad avasid ukse esimesena. Alain saab pihta larhvi. Võtab Alainil kolm korda mütsi peast ära. Pahandab, et see mühakas aru ei saa, et müts peab tema juuresolekul maas olema. Käsib tal Agnése siia kutsuda.
KOLMAS STSEEN
Arnolphe uurib Georgettelt, et kas Agnes kurb ka oli, et üksi koju jäi. Naine vastab jah ja ei. Agnés olevat kartnud, et see reis Arnolhpel kaua ei või kesta.
NELJAS STSEEN
Arnolphe uurib Agneselt, et kas teda rõõmustab mehe reisilt naasemine. Muidugi. Hetkel õmbleb neiu mehele öömütsi
VIIES STSEEN
Arnolphe salgab omaette naissoost õpetlasi.
KUUES STSEEN
Arnolhpe satub kokku Horacega, keda pole peaaegu neli aastat näinud. Horace näitab Oronte kirja, kus seasab, et keegi Enrique on sabunud mõne päeva eest Ameerikast ning tulevad nüüd neile külla. Horace avaldab talle ühe saladuse , et ta kohtas üht neidu ning on nüüd temasse armunud. Näitab näpuga Arnolphe enda maja peale, et seal too Agnes elabki ning et teda hoiab seal vangistused keegi narr . Kõik naabrid räägivad, et sel Sourcel või žoussel on mõistust vähe. Arnolph keeb vihas, ent kuna noormees ei tea, et too mees ongi tegelikult la Souche, otsustab ta mitte ennast avalikustada.
SEITSMES STSEEN
Arnolphe omaette, et kui piinav see jutuajamine talle oli ning et kavatseb noormeest ära kasutada, kuna sealt võib veel midagi selguda.
TEINE VAATUS
ESIMENE STSEEN
Arnolphe neab oma reisi. Kavatseb oma tulevast naist veelgi tsivilisatsioonist eemal hoida, et keegi talle n.-ö. liiga ei teeks .
TEINE STSEEN
Arnolphe tormab oma teenreid nüpeldama, et nood lubasid Horacel nende majas ringi jalutada. Seejärel läheb õue oma närve tuulutama.
KOLMAS STSEEN
Teenrid omaette. Alain leiab, et isand olla armukade.
NELJAS STSEEN
Arnolphe omaette. Kavatseb kreeka filosoofi Augustuse elujuhendi järgi toimides lasta Agnesel kõik südamelt ära rääkida, mis vahepeal juhutnud on.
VIIES STSEEN
Arnolphe saadab teenrid tuppa tagasi.
KUUES STSEEN
Uurib Agneselt, et kas kõik on vanaviisi. Ei, kass on surnud. Mees saab pahaseks ning lõpuks tuleb välja, et üks mees käis teda mitu päeva järjest vaatamas, kui tüdruk rõdul istus. Igakord olid nad üksteist tervitanud. Siis oli tulnud üks vanaeit. Rääkinud, et mees on raskelt haige ning et teda terveks ravida on vaja mees tema läheduses hoida. Muidu tüdruk ise soovis teda terveks ravida, nii et see läks päris lihtsalt. Laps ise aga oma teguviisis midagi hukkamõistvat ei leia. Arnolphe rahuneb vahepeal natuke maha, ent kui edasi uurib, saab teada ,et mees on tüdrukule korduvalt armastust avaldanud ning päevad läbi tema kätt suudelnud. Mees kahtlustab, et Horace olla naisega maganud, ent seda veel õnneks mitte. Räägib naisele, et mees olla tahtnud teda vaid võrgutada ning et see on patt. Agnés ei mõista miks see patt oli, kui see nii hea tundus, et veel tahaks. Mees teatab, et ainult abielludes ei ole see enam patt. Nüüd räägivad nad teineteisest mööda, kui mees teatab, et naine hakkab abielluma. Mees räägib, et nemad kaks abielluvad, naine arvab aga, et tema ning Horace. Abielluma peaks toimuma täna. Naine saab möödarääkimisest aru. Arnolphe on endast väljas.
KOLMAS VAATUS
ESIMENE STSEEN
Arnolphe on õnnelik, et tema teenrid Horace majast välja peksid. Valmistub abieluks. Teenrid on ka mõlemad Horace vastu, kuna too oli andnud neile võltsraha.
TEINE STSEEN
Peab agnesele moraali, et tema on hea mees ning annab talle naiste kohustustest väikese raamatu, kelle eutorit ta ei tea. Agnes loeb ükshaaval ette seal seisvad reeglid. Kõik, mis seal kirjas seisab võiks kirjeldada epamiselt nii, et naine jaoks on ainult tema mees ning mitte midagi muud. Võib istuda ja astuda ainult mehe loal ning kõige muude asjade jaoks, mida seljas kanda ning kellega suhelda, läheb samuti tarvis mehe luba.
KOLMAS STSEEN
Arnolphe omaette. Õigustab oma teguviisi , leiab ,et see on ainuõige lahendus. Naine ei tohi olla tark.
NELJAS STSEEN
Horace ja Arnolphe satuvad jälle kokku. Horacel on suur häda, ta naise hooldaja on jõudnud koju. Oli tahtnud täna naisele külla minna ning toapoiss ja teenijanna olid ta toore sõimuga üle valanud, ukse nina ees kinni löönud, pluss siis kõige tipuks oli Agenes visanud talle kiviga (Arnolphe enda käsul). Arnolphe on mõnda ega õnnelik, mängib kaasa, et tal on kurb meel, ent Horace pajatab edasi, et koos kiviga oli kaasas ka kiri, kus seisis ,et see kõik oli üks scam , et selle korraldanud tema hooldaja. Veel annab tüdruk oma kirjas mõista ka, et ta vaevleb juba südamevalu käes ning et tema isa peab kõikide maailma poissmeeste vastu propagandasõda. Arnolphe köhib vahepeal kõrvale igast roppusi Agnese kohta. Tahab minekut teha. Horacio küsib veel nõu ,et kuidas majja läheneda, kuna teenijaid ta enam kasutada ei saa. Enne oli üks vanamutt teda aidanud, ent too olla neli päeva tagasi hinge heitnud.
VIIES STSEEN
Arnolphe omaette. Neab tüdruku taibukust. Kardab jälle sarvi pähe saada. Vaevleb tohututes valudes – südamevaludes.
NELJAS VAATUS
ESIMENE STSEEN
Arnolphe omaette. On vihane , et ta on 13 aastat tüdrukut naiseks kasvatanud ning nüüd mingi naistekütt röövib Agnese ta nina alt.
TEINE STSEEN
Notar on viimaks kohale saabunud ning kõnetab Arnolphet. Arnolphe räägib omaette ning tal pole õrna aimugi, et notar seal on. Enam jaolt kõik sama, et armastab naist ja tahab ajada asjad niimoodi joonde, et ta petta ei saaks ega ka sarvi pähe saaks. Notar lausub iga Arnolphe õeldud värsi peale oma soovituse. Viimaks mees märkab notarit. Notar jätkab. Arnolphe läheb närvi ja saadab ta minema.
KOLMAS STSEEN
Notar palub teenritel oma isandale öelda, et ta on tainapea. Teenrid on seda rõõmuga nõus tegema.
NELJAS STSEEN
Arnolphe teeb oma teenijaist põhimõtteliselt valvurid , et mitte lasta Horaciol kusagile maja ligi. Treenib neid rollimänguga, näideldes Horaciot ning tema libedat keelt. Teenrid tõrjuvad liba Horaciot erinevate sõimusõnadega. Alain ja Georgette mõlemad tõukavad oma isandat, satuvad hoogu ning ei tahagi lõpetada. Arnolphe jääb kõigega rahule ning saadab nad oma postidele.
VIIES STSEEN
Arnolphe omaette. Tahab palgata käsilasi juurde, kes valvakis kõiki jüngreid, kes Agnese lähedal jõlguvad.
KUUES STSEEN
Horacio teatab Arnolphele, et on jälle teenijatelt peksa saanud, ent see kord on ta Agnesega kokku leppinud mooduse, kuidas kokku saada. Täna öösel kavatseb ta tema rõdu alla ilmuda , kolm korda köhatada, mille järel Agnes talle akna avab. Mehel endal on redel kaasas, nii et..
SEITSMES STSEEN
Arnolphe omaette, parastab, et Horacio näeb temas sõpra ning lubab talle ilusa õhtu kinkida .
KAHEKSAS STSEEN
Arnolphe sõber Chrysalde annab mehele nõu, et isegi sarvedega mees võib käia püstijalu. Ütleb, et naisevõtt on õnneasi, ent Arnolphe võtab kõike mõrudalt. Sõber annab uuesti mõista, et sarve kandjaid on tuhandeid, et ta ei peaks seda nii paaniliselt kartma. Arnolphe saadab sõbra minema. On valmis hakkama oma maja sissetungija eest kaitsma.
ÜHEKSAS STSEEN
Arnolphe annab oma teenritele teada, et öösel on oodata Horaciot ning et need talle korralikult malakat annaksid. Teenrid on seda suurima rõõmuga nõus tegema.
VIIES VAATUS
ESIMENE STSEEN
Arnolphe sõimab oma teenreid, sest viimsed olid öösel Horaciole sellist tormi teinud, et see vigastustesse ära suri. Mees on nõutu, et mida teha laibaga, mis on maja ees ning, mida tolle isa selle kohta ütleb.
TEINE STSEEN
Horacio on elus ning satub jälle Arnolphega kokku, et talle oma seiklustest pajatada. Peale seda, kui ta oli peksa saanud, hakkas ta surnut teesklema. Teenrid on surmani hirmunud, et jooksid minema. Järgmisel hetkel oli Agnes tema juurde jooksnud ning avaldanud talle oma soovi, et on valmis ära põgenema oma hooldaja juurest. Palub Arnolphelt öömaja Agnese jaoks, kuna vaja on naine kuskile turvalisse kohta viia mõneks ajaks, kuni Horacio ise endale jalad alla saab. Arnolphe on nõus seda tegema. Annab Horaciole juhtnöörid, kuhu neiu talle tuua. Katab oma näo mantliga ja tänab fortuunat.
KOLMAS STSEEN
Horacio annab Agnese Arnolphele üle.
(Arnolphe võtab Agnése käest kinni, ilma et see teda ära tunneks.)
Agnes ei taha Horaciost lahku minna ning järgneb tuvide sadistamine, et kui kallid teineteisele ollakse. Arnolphe peab seda kõike pealt kuulama . Üritab tüdrukut vägisi ära tõmmata. Horacio lahkub .
NELJAS STSEEN
Arnolphe avalikustab end. Kallab tüdruku mürgise valanguga üle, teine leiab aga et ta pole seda ära teeninud . Mees olevat ise andnud loa abiellumiseks. Arnolphe räägib, et tema tahtis teda naiseks aga tüdruk paneb ta paika, et ta eelistab Horaciot rohkem, kuna vana mees olevat liiga masendav ja kaine . Neiu vaidleb talle igal teel vastu. Arnolphe kiidab omaette tema sõnaosavust. Ütleb talle siis, et ta on tänamatu, et terve elu on ta neiut ülal pidanud. See lubab kõik viimse krossini talle tagasi maksta. Mees valib teise taktika ning lubab naisele kõik andeks anda, veel ka, et naine võib edaspidi kõike teha, mis süda ihaldab ning veel palju tarbetuid armusõnu. Agnes vastab lihtsalt, et see liigutas teda vähe ning üks sõna Horacio suust on ka palju rohkem väärt, kui see kõik kokku. Arnolphe lubab ta kloostrisse paigutada.
VIIES STSEEN
Arnolphe annab Agnese Alainile, et see teda valvaks. Tüdruk on luku taga. Mees ise kiirustab tõlda muretsema, et naine kiiremini kloostrisse ära viia.
KUUES STSEEN
Horace kohal on jälle mustad pilves. Kurdab, et nüüd on ta isa talle naise välja valinud ning keegi Enrique Ameerikast tahab anda oma tütre selle liidu sünniks. Palub Arnolphet, et too räägiks tema isale aru pähe. Too on nõus seda tegema. Horacio peab Arnolphet juba oma isaks.
SEITSMES STSEEN
Enrique kurdab, et kaotas oma naise sellel maal. Saabub Arnolphe, kaelustab Orontet. Teatab, et teab juba nende plaanidest ning palub mehel oma pojale mitte järele anda ja oma tahtmisele kindlaks jääda. Horacio sõimab Arnolphet omaette äraandjaks. Chrysalde kaitseb Horacet aga Oronto on juba Arnolphe soovist innustatud. Kui Oronto Arnolphet mainib, parandab Chrysalde teda de la Souchetks. Nüüd saab Horace ka teada, kes tema sõber on kõik see aeg olnud.
KAHEKSAS STSEEN
Arnolphe palub Georgettelt, et ta Agnése väja tooks. Viimane on kõiks see aeg üritanud ruumist põgeneda. Mees soovib veel, et nüüd Horace paari pandaks, et tal on tuju tantsida.
ÜHEKSAS STSEEN
Arnolphe hakkab Agnést ära viima, ent Oronto ei saa aru miks, sest Agnés on see naine, kellega Horacet tahetakse paari panna. Enrique oli ta maale viinud ning ime läbi oli ta Arnolphe majja sattunud. Chrysalde soovitab tal Arnolphel mitte naist võtta, kui siuke hirm on sarvede ees. Arnolphe lahkub sõnagi lausumata.
KÜMNES STSEEN
Happy ending. Enrique on oma tütre tagasi saanud ja Horacio ning Agnés taas üksteist leidnud.
CHRYSALDE: Nüüd aga kõigepealt meil tuleks tuppa minna, et sõpra trööstida, kes löödult taanduus sinna, ja teda tänada, kes elukangast koob, meid maa peal lahku viib ja jälle kokku toob.
SEE LUGU OLI VÄRISIS.
Moliere - Naiste kool #1 Moliere - Naiste kool #2 Moliere - Naiste kool #3 Moliere - Naiste kool #4 Moliere - Naiste kool #5 Moliere - Naiste kool #6
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-12-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Absolute Õppematerjali autor
9 lk

Sarnased õppematerjalid

Naiste kool-kokkuvõte
2
doc

"Naiste kool" kokkuvõte

Tavapäraselt on tegelaseks mingi ebameeldiv tüüp, kes tahab enda arvates väga tark ja kaval olla, siis neiuke, kelle ümber tegevus käibki ja keegi kavalpea, kes siis sellel nö. ebameeldiva tegelase üle kavaldab ja neiu südame võidab. Sagedasti on tegemist abielumeestega, keda nende naised lollitavad ja teistega petavad. Ilmselgelt annavad Moliere`i kirjutatud näidendid pildikese tolle aja ellusuhtumiste ja kommete kohta. Vaatamata veidi lihtsakoelisele süzeele on Moliere osanud kõigis oma näidendites teravmeelse keelekasutusega kirjutada nauditava teksti. Moliere kasutab sarkasmi ,et pilgata rumalust ja upsakust. Selles näidendis meeldis mulle kõige rohkem Chrysalde, kes ei olnud küll peategelane, kuid kelle tarkus ja läbinägelikkus mulle meeldis. Tema oli see, kes teadis, et mida külvad, seda lõikad. Kui külvad pilget ja põlgust ning oled oma arvates väga tark, siis lõpetad sellena, kelle üle naerdakse

Kirjandus
Moliere - Tartuffe ehk petis
6
docx

Moliere - Tartuffe ehk petis

TARTUFFE EHK PETIS Komöödia viies vaatuses TEGELASED: PROUA PERNELLE, Orgoni ema. ORGON, Elmire´i mees. ELMIRE, Orgoni naine. DAMIS, Orgoni poeg. MARIANE, Orgoni tütar ja Valére´i armsam. VALERÉ, Mariane´i armsam. CLÉANTE, Elmire´i vend. TARTUFFE, valevaga. DORINE, Mariane´i toaneitsi. HÄRRA LOYAL, kohtutäitur. POLITSEIMEISTER. FLIPOTE, proua Pernelle´i teenija. Tegevus toimub Pariisis, Orgoni majas. ESIMENE VAATUS ESIMENE STSEEN Proua Pernellel on kiire majast lahkumisega. Elmire, Dorine, Damis, Mariane, Cleante üritavad teda takistada. Kõik on pahased vanaproua peale ,et ta nagu isagi (Orgon) Tartuffe kuulab. Rahvas kutsub seda viimast kelmiks. Pernelle peab seda aga laimuks. Paneb kõik sealolijad oma rumala jutuga enda arust paika ning lahkub. TEINE STSEEN Cleante ja Dorine räägivad, et kuivõrd Orgon ja proua Pernelle Tartuffe mõju all on. Tartuffe olevat viimne kui kelm. KOLMAS STSEEN Elmire teatab, et tema mees on saabunud ning vaja on üles tema juurd

Kirjandus
Moliere - Don Juan
9
docx

Moliere - Don Juan

DON JUAN Komöödia viies vaatuses TEGELASED: DON JUAN, don Luisi poeg. SGANARELLE. GUSMAN, Elvira teener. DON CARLOS - DON ALONSO ­ Elvira vennad DON LUIS, don Juani isa. FRANCISCO, sant. CHARLOTTE - MATHURINE ­ külatüdrukud Pierrot, KÜLAPOISS, Charlotte´i peigmees. KOMTUURI KUJU. LA VIOLETTE - RAGOTIN ­ don Juani teenrid. HÄRRA DIMANCHE, kaupmees. LA RAMÉE, elukutseline mõõgamees. VAIM. DON JUANI SAATJASKOND. DON CARLOSE JA DON ALONSO SAATJASKOND. Tegevus toimub Sitsiilias. ESIMENE VAATUS (Palee) ESIMENE STSEEN Sganarelle, tubakakott käes, räägib, et tubakas on haritud inimeste kirg. See teeb rõõmsaks, pluss inimesed, kes suitsetavad, muutuvad viisakamaks. Miks muidu nad seltskonnas kõikidele oma tubakat pakuvad. Uurib Gusmani käest, et kas nende ärasõit tuli tema käskjannale veidi ootamatult. Tema enda isand, don Juan, olevat jätnud donja Elvira südamesse sügavad jäljed ning nüüd ajab naine tema juurest ootamatult lahkunud meest taga. Gusman uurib, et k

Kirjandus
Moliere - Scapini kelmused
6
docx

Moliere - Scapini kelmused

SCAPINI KELMUSED Komöödia kolmes vaatuses TEGELASED: ARGANTE, Octave´i ja Zerbinette´i isa. GÉRONTE, Léandre´i ja Hyacinte´i isa. OCTAVE, Argante´i poeg ja Hyacinte´i armsam. LÉANDRE, Géronte´i poeg ja Zerbinette´i armsam. ZERBINETTE, arvatav mustlastüdruk, tegelikult Argante´i tütar ja Léandre´i armsam. HYACINTE, Géronte´i tütar ja Octave´i armsam. SCAPIN, Léandre´i teener, kelm. SYLVESTRE, Octave´i teener. NÉRINE, Hyacinte´i amm. CARLE, kelm. KAKS KANDJAT. Tegevus toimub Napolis. ESIMENE VAATUS ESIMENE STSEEN Octave teatab Sylvestrele suure kurvastusega, et tema isa tuleb linna tagasi, kindla kavatusega talle naine võtta. Väljavalituks on Géronte´i tütar. Isa sai onult mingi kirja, mis peaks talle rohkesti meelehärmi tekitama, kuna Octave on juba iseselle kirja sisu pärast närvis. Paanitseb. TEINE STSEEN Octave kurdab oma mure Scapinile, et talle tahetakse vastu tahtmist naist võtta. Scapin loobub aitamast, kuna tal on niigi palju sekeldus

Kirjandus
Moliere - Naeruväärsed eputised
4
docx

Moliere - Naeruväärsed eputised

Mehed kannavad markii porist läbi, markii enda pideva sõimu saatel. Kuk mehed raha küsivad, annab Mascarille kandjale kõrvakiilu, tema n.-ö. häbematuse eest. Kui mees ühe kandepuu haarab, muutub Mascarille jutt ning viskab neile paar kopikat. Ütleb, et talle õigel ajal järgi tullakse, kuna peab jõudma tagasi Louvre´i kuninga magamamineku tseremooniaks. KAHEKSAS STSEEN Marotte annab markiile teada, et emandad kohe saabuvad. ÜHEKSAS STSEEN Mascarille alustab keerutades naiste võlumist. Madelon palub mingeid vestlusmugavusi kohale veeretada. Mees kardab midagi, et keegi tahab tema elu kallale tikkuda. Mees kammib end ja seab oma püksipitsid korda. Uurb naistelt, mida nad Pariisi kohta arvavad. Ise leiab, et väljaspool Pariisi pole haritud inimesel elu. Uurib, et kui palju neidudel külalisi käib. Väga ei käigi. Ise aga ei tõuse hommikuti ülessegi, kui toas vähemalt tosinatäis kaunishingi kohal ei ole. Madelon ja Cathos räägivad kultuurielust

Kirjandus
Moliere-Misantroop-
4
doc

Moliere "Misantroop"

Misantroop Moliere Tegelased: Alceste- Celimene'i austaja Philinte- Alceste'i sõber Oronte- Celimene'i austaja Celimene- Alceste'i armastatu Eliante- Celimene'i nõbu Arsinoe- Celimene'i sõbratar Acaste- markii Clitandre- markii Basque- Celimene'i teener Aukohtu käskjalg Dubois- Alceste'i teener Tegevus toimub Pariisis, Celimene'i majas. Esimene vaatus I stseen: Alceste ja Philinte tülitsevad, sest Alceste vihkab kogu inimsugu selle

Kirjandus
Romeo ja Julia
9
docx

Romeo ja Julia

Romeo ja Julia Esimene Vaatus 1. stseen Samson(Capuletti teener) ja Gregorio(Capuletti teener) lähevad kaklema Abrahami(Montecchi teener) ja Balthasariga(Montecchi teener) kuna mõlemad osapooled väidavad, et nende isand on parem. Võitlusega liituvad veel Tybalt(Capuletti naise vennapoeg) ja Benvolio(Montecchi vennapoeg), saabuvad veel Montecchi ning sinjoora Montecchi(Montecchi naine) ja Capuletti ja sinjoora Capuletti(Capuletti naine) ning ka Vürst enda kaaskonnaga, kes tüli ära lahutab. Montecchi ja sinjoora Montecchi ja Vürst lahkuvad ning saabub Romeo kes jääb Benvoliole südant puistama enda armastusest Rosalina vastu ning oma südamedaami(Rosalina) ilust. 2. stseen Capuletti soovitab Parisel Julia süda võita ning korraldab selle jaoks peo. Capuletti andis enda lugemisoskusteta teenrile nimekirja peo külalistest, keda ta kutsuma peab. Murelik teener pöördus tee peal olles juhusl

Kirjandus
Romeo ja Julia sisukirjeldus
6
rtf

Romeo ja Julia sisukirjeldus

Esimene vaatus Proloog: sisu kokkuvõte koori esituses. Veronas kaks auväärset majakonda - Capulettid ( Julia perekond) ja Montecchid ( Romeo perekond) on ammustest aegadest vaenujalaal. Vaenu lepitab alles nende armunud laste traagiline hukkumine. I stseen: Capuletti ja Montecchi teenrid õhutavad omavahel vaenu ja mõõgavõitlus lähebki lahti. Selle lõpetab vürst Escaluse ilmumine, kes surma ähvardusel keelab mässu ja vaenu õhutamise ning nõuab perekondade pead enda juurde kõnelusele. Teiste lahkumise järel jäävad lavale Romeo vanemad ja susgulane Benvolio. Ema muretseb Romeo melanhoolia pärast. Vanemad on asjatult Romeod tema kurvameelsuse põhjuse üle küsitlenud. Benvolio üritab ise Romeo mure jälile saada. Romeo pihib, et on armunud, kuid kuna tema armsam on vandunud jääda neitsiks, pole Romeol mingit lootust. Benvolio annab nõu neiu peast visata ja uurida teiste ilu, kuid Romeo usub, et teiste ilu ei suuda iialgi armastatu iluga võistelda. II stseen:

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun