2) Milline on perenaise ja peremehe omavaheline suhe? Perenaise ja peremehe omavaheline suhe oli halb. Mehel polnud mingit hääleõigust, kõike otsustas naine. Isegi kogu raha oli naise käes. Mees sai seda naise käest väga vähe. Nad elasid koos nagu naabrid. Mingeid seksuaalsuhteid nende vahel polnud. Nad elasid koos lihtsalt nagu naabrid. Üksteist nähti vaid õhtusöögi ajal või ühistel külaskäikudel. 3) Kirjelda teenijaid, kes koos Celestine`iga viimases majas töötavad? Marianne, köögitüdruk- keskealine, palju läbielanud naine, jutukas. Joseph, aednik- isamaalane, juudivastane, alguses oli ta Celestine´i vastu külm, hoolimatu, hiljem armus temasse. 4) Mis on kapteni kõige suurem kirg ja mida ta teeb Celestine`i pärast? Kapteni suu...
Ma arvan, et selle edu põhjuseks võis olla see, et autor oli pilke objektiks valinud variseri, kes vagaduse maski all oma musti asju ajab ning sellega tabas Moliere tolle aja ühiskonna üpriski olulist pahet. Näidend koosneb viiest vaatusest. Tegelased on järmised: proua Pernelle- Orgoni ema, Orgon- Elmire'i mees. Elmire- orgoni naine, Damis- Orgoni poeg, Mariane- orgoni tütar, Valere- Mariane'i peigmees, Cleante- Elmire'i vend, Tartuffe- vagatseja, Dorine- Mariane'i toaneitsi , härra loyal- kohtuteener, politseiametnik ja Flipote- proua Pernelle'i teenijanna. Tegevus toimub Pariisis, Orgoni majas. Näidendi keskseks tegelaseks on vagatseja Tartuffe, kes asub elama Orgoni majja. Too Tartuffe on aga väga hea petis ning suudab majaperemehe ning tolle ema ümber sõrme keerata oma valedega. Sündmused lähevad nii kaugele, et Orgon soovib oma tütre Tartuffe'ile mehele panna ning kirjutab koguni oma vara tema nimele...
,,ELU JA ARMASTUS" ANTON HANSEN TAMMSAARE Romaan Teos algab Irma Vainu (peategelane) keskkooli lõpetamisega. Ta oli saamas19 aastaseks, oli kevadel lõpetanud oma kodukandis valge kleidiga leeri ning kavatses sama kleidiga ka keskkooli lõpu ära veeta. Kahju oli vaid ühest- kleidilt puudusid punased roosinupud, mida alevikus kusagilt saada polnud. Kalmu Eedi ( Irmasse lootusetult armunud) lubas Irma jaoks linna minna, et ühes Kase preiliga (Irma koolikaaslane- kaupmehe tütar) oleks ka Irmal olnud roos rinnas. Irma keeldus, kuna ta oleks pidanud lubama iseenda rooside eest. Sel tähtsalt päeval- lõpetamisel oli aga lisaks kaupmehe tütrele roos rinnas ka Kalmu peretütrel Valvel (Eedi õde). Irma ühes teiste lõpetajatega, valmistudes koolist lahkuma seisis tema ees ratta seljas Eedi punaste roosidekimbuga. Irma ei tahtnud sugugi neid vastu võtta, kuid lahkudes visk...
Kogu tekst improviseeriti näidendi käigus. Kujunesid välja tegelastüübid, kes kordusid näidendist näidendisse ja pärinesid Itaalia eri osadest (nt Veneetsia kaupmehi esindas vana himur sarvekandja Pantalone, Euroopa vanimast ülikoolilinnast Bolognast oli pärit pedantlik ja tarbetult askeldav õpetlane Dottore, suurimad publiku naerutajad olid teenrid: nt Arlecchino (siit üldnimi arlekiin), lõbus koketeeriv toaneitsi Colombina (kolombiin). Nende eeskujul tekkisid mujalgi rahvuslikud koomikutüübid: prantsuse Pierrot, inglise Clown jt). Peale armastajapaari kandsid kõik tegelased maske, mida rahvas hästi tundis, teades juba ette, mida ühelt või teiselt tegelaselt oodata. Tegevus seisnes enamasti armastusintriigis, kus isad või hooldajad armastajate kohtumist takistada püüdsid. INGLISE RENESSANSIKIRJANDUS Inglismaal sai renessansi mõjukaimaks kirjandusharuks draama....
Renessanss. - Sõna ,,renessanss" tähendab taassündi, antiikkultuuri taaselustamist. Sai alguse Lääne-Euroopas XIV-XVII sajandil. See murranguline pööre looduse, loomulikkuse, ratsionaalsete teadmiste ning vabamate inimsuhete poole tähistab ühtlasi uusaja algust. Humanism tähendab antiikkultuuri uurimist ja tutvustamist, ent alates Petrarcast hakkas humanism tähendama inimese ja inimlikkuse kaitset, inimese vabastamist kiriku, seisuslike normide, maise võimu orjusest. Humanistid: Petrarca, Boccaccio, Erasmus, Rabelais, Montaigne, Shakespeare ja Cervantes. Maadeavastused XV sajandi lõpus ja XVI sajandi alguses võimaldasid luua kujutlust maailmast kui tervikust, hakati idealiseerima pärisrahvaid ning Ameerika avastamisele ja vallutamisele järgnesid sõjad mõjusfääride pärast. 2. Dante Alighieri. - Dante kohta on öeldud, et ta seisis ühe jalaga kesk...
· samal õhtul maeti noored · öösel kasvas Tristani hauast välja roheliste lehtedega ilus lõhnav laukapuu, mis küünitas end Isolde hauda · laukapuud raiuti 3x maha, kuid puu kasvas uuesti ,,Yvain ehk Lõvirüütel" · Yvain on noor rüütel, kes kuulub kun. Arturi kaaskonda · Yvain haavas surmavalt Musta Rüütlit teda jälitades oli sattunud musta rüütli lossi lõksu · Yvain pääses lõksust tänu toaneitsi abile · tänu nähtamatuks muutvale võlusõrmusele näeb ta lossidaami · ta armus naisesse · Musta Rüütli naine vihaks alguses Yvaini lõpuks tekkis tal armastus oma mehe mõrtsuka vastu · Yvain abiellus M.R. lesega · daam andis Yvainile loa minna aastaks seiklema · Yvain usunstas kokkuleppe ja naasis 3 aasta pärast · Yvaini ootas koju naastes ees suletud väravad (naine ei tahtnud teda enam, sest ta...
aastat alguses alustas oma loomingulist tegevust Eduard Vilde, kellest peagi kujunes eesti kirjanduse juhtiv prosaist. Vilde varasemas loomingus domineerib seikluslik element, erakordne fabuleerimisanne ja huumoritaju, mistõttu ta looming oli rahva hulgas populaarne. Vilde ei jäänud kunagi loorberitele puhkama, ta arendas end pidevalt, oli kursis ühiskonnas valitevate meeleoludega, teadis palju valitevast sotsiaalsest ja esteetilisest mõttelaadist. 90. ndail sai Vildest eesti kirjanduse juhtiv kriitiline realist. Emigratsiooniajal süvenes Vilde teostes psühholoogiline sisu. Lisaks kirjutas Vilde paguluses draamat, pannes sellega aluse eesti draama sünnile. Tagasihoidlik, kohusetundlik, aus, pehme iselga, tõsine. Vilde isa Jüri Vilde sai 1862. aastal Pudivere mõisa moonakaks edutati moonakaks. Kahe aasta pärast abiellus noor kubjas mõisa te...
Tapa Gümnaasium Renessanss Lisbeth Vinter 10b Tapa 2011 1 Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') (itaalia keeles Rinascita ,,taassünd") oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemalduminereligioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgneskeskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri jaFrancesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningat...
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis si...
O SALIS ED : KUNINGAS NARR, Joosep NOORTEENER, Mathias TEENER TOANEITSI VÄEÜLEM KIRJAÜLEM SISEÜLEM VÄLISÜLEM VARAÜLEM PÕLLUÜLEM KARJAÜLEM HÜVEÜLEM ÜLEMPREESTER KARLO ANGELA ISA EMA PEALIK, VALVURID, SÕDURID A e g: olevik K o h t: olematu maa Euroopa taladel Esimene vaatus (Ruumikas neljanurgeline tuba. Keskel suur laud paari tooliga. Teised toolid paremal seina ääres. Laua tagaotsas kõrgend, kus torkab silma midagi aujärje või mahuka tugitooli taolist. Toa kolmest uksest kaks on tagaseinas: üks lauast pahemalt kuningale, teine peagu paremas nurgas teenritele. Kolmas uks, kust tulevad ülemad, asub paremas seinas. Eesriide kerkides laual põleb küünal ja noorteener Mathias tõstab toole laua äärde. Kostab vali koputus paremalt tagaseina ukselt, aga noorteener ei võta seda kuuldavakski. Alles kui...
tagaotsitud kurjategija!( Toatüdruk Dorine) Moliere"Tartuffe" Tegelased: a)Esimene rühm, kuhu kuuluvad Orgon - Elmire'i mees proua Pernelle - Orgoni ema Tartuffe - valevaga Nad kõik töötasid Tartuffe heaks ja aitasid kaudselt kaasa Orgoni petmisele. b)Orgoni hüvanguks tegutsesid Elmire - Orgoni naine Damis - Orgoni poeg Mariane - Orgoni tütar.Valère'i armsam Valère - Mariane'i armsam Cléante - Elmire'i vend Dorine - Mariane'i toaneitsi Näidend räägib Orgoni ja Tartuffe'i vahelistest suhetest. Valelik Tartuffe kasutab ära Orgoni jumalakartlikkust ning loob temaga omakasupüüdlikud suhted. Kõik teised majaelanikud, peale Orgoni ja tema ema, saavad Tartuffe plaanidest aru, kuid nad ei suuda Orgoni mõjutada Tartuffe'i vastu. Kõrvalintriigiks kujuneb Orgoni soov panna oma tütar mehele Tartuffe'ile. Mariane'il on aga juba peigmees ning ta ei soovi naituda. Ikkagi tekib Mariane ja Valère...
TARTUFFE EHK PETIS Komöödia viies vaatuses TEGELASED: PROUA PERNELLE, Orgoni ema. ORGON, Elmire´i mees. ELMIRE, Orgoni naine. DAMIS, Orgoni poeg. MARIANE, Orgoni tütar ja Valére´i armsam. VALERÉ, Mariane´i armsam. CLÉANTE, Elmire´i vend. TARTUFFE, valevaga. DORINE, Mariane´i toaneitsi . HÄRRA LOYAL, kohtutäitur. POLITSEIMEISTER. FLIPOTE, proua Pernelle´i teenija. Tegevus toimub Pariisis, Orgoni majas. ESIMENE VAATUS ESIMENE STSEEN Proua Pernellel on kiire majast lahkumisega. Elmire, Dorine, Damis, Mariane, Cleante üritavad teda takistada. Kõik on pahased vanaproua peale ,et ta nagu isagi (Orgon) Tartuffe kuulab. Rahvas kutsub seda viimast kelmiks. Pernelle peab seda aga laimuks. Paneb kõik sealolijad oma rumala jutuga enda arust paika ning lahkub. TEINE STSEEN...
Keisri hull Autor: Jaan Kross Sisu: Lugu algab sellega , et üks noormees otsustab tema jaoks tähtsal hetkel pävikut pidama hakkata. Algul räägib , kuidas olud on. On aasta 1827 ning koju vanglast oodatakse tema õe abikaasat Timot. Nad sõidavad selhetkel kodu mõisa... vankris istuvad peale tema veel ta õde Eeva, tema 9 aastane poeg Jüri, teener Käsper, toaneitsi Liiso, kutsar Juhan.... Timo tahab natukene ratsutada. Kui päevad mööduvad siis härra Mettich (Jakob;minategelane) kirjutab ka varem juhtunu kohta , et lugejale rohkem selgust tuua, miks ja milleks mõned asjad on sündinud.Ta alustab kohe päris algusest. Kui Eeva oli alles 14 aastane elasid nad perega talus ning too läks mõisa tööle.. See pereisale küll ei meeldinud aga mis seal ikka lapse tahtmise vastu saad. Seal...
Kogu tekst improviseeriti näidendi käigus.Kujunesid välja tegelastüübid, kes kordusid näidedist näidendisse ja pärinesid Itaalia eri osadest (nt: Veneetsia kaupmehi esindas vana himur sarvekandja Pantalone, Euroopa vanimast ülikoolilinnast Bologanst oli pärit pedantlik ja tarbetult askeldav õpetlane Dottore, suurimas publik naerutajad olid teenerid: nt Aröecchino (siit üldnimi arlekiin),lõbus koketeeriv toaneitsi Colombina (kolombiin). Nende eeskuju tekkisid mujalgi rahvaslikud koomikutüübid:prantsuse Pierrot, inglise Clown jt).Pealne armastajapaari kandsid kõik tegelased maske, mida rahvad hästi tundis, teades juba ette, mida ühelt või teiselt tegelaselt oodata.Tegevus seines enamasti armustusintriigis,kus isad või hooldajad armastajate kohtumist takistada püüdsid. Inglise renessansikirjandus Inglismaal sai renessansi mõjukaimaks kirjandusharuks draama....
oli episoodiline tegelane. Tema välimust isloomustati kui kollaka hobuselõustaga, õukonnanaeratuse maskiga, rohama välimusega, vihaste kätega. Samuti öeldi, et ta on keerutaja ja salgaja, patu-ja nutukott ning ülinisti võlts inimene. Liisa .. oli toaneitsi . Juhan .. oli kutsar. Jettela .. oli 18-aastane peretuttav, kes oli autoriteetne, tark, tragi.Tema isa oli Hr. Laming. Jettelal oli 2 last politseimeistri abiga. Tiit .. oli mees, kes kaotas Timo tegude läbi oma silma.Sellal kui ta sõjaväes oli, oli ta korra...
Ma arvan, et selle edu põhjuseks võis olla see, et autor oli pilke objektiks valinud variseri, kes vagaduse maski all oma musti asju ajab ning sellega tabas Moliere tolle aja ühiskonna üpriski olulist pahet. Tegelased: proua Pernelle- Orgoni ema, Orgon- Elmire’i mees. Elmire- orgoni naine, Damis- Orgoni poeg, Mariane- orgoni tütar, Valere- Mariane’i peigmees, Cleante- Elmire’i vend, Tartuffe- vagatseja, Dorine- Mariane’i toaneitsi , härra loyal- kohtuteener, politseiametnik ja Flipote- proua Pernelle’i teenijanna. Tegevus toimus Pariisis, Orgoni majas. Lavastajaks oli Lembit Peterson. Ta on lõpetanud Tallinna 20.Keskkooli 1971. aastal ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri näitleja ja lavastaja erialal 1976. Aastal. Ta on lavastanud 56 näidendit kokku ja ise osalenud kokku kaheteistkümnes filmis ja näidendis. Teeninud on ta paljude autasude seast näiteks 2001 – Valgetähe IV klassi...
Liina päris "teatrihaiguse" ilmselt emalt, kes lõi kaasa Valga Säde seltsi asjaarmastajate draamatrupis. Lõpetas kodulinnas Valgas venekeelse algkooli ja saksakeelse tütarlastekooli. 1910. aastal läks nooruke Liina Reiman Tartusse Karl Menningu kodu ukse taha, sooviga näitlejaks saada. Menning nägi temas potentsiaali ja kutsus ta katsetele, mille Liina läbis edukalt. Tema esimene ülesastumine Vanemuise laval oli prantsuse komöödias "Cyprienne" toaneitsi Josephine'i osa. Isiklikus elus aset leidnud tragöödia temasse armunud grusiinlasest üliõpilane võttis endalt tema silme ees elu viis noore Liina endast välja ja ta palus teatrist puhkust. Tööle naases ta masenduses, Menningu arvamus Liinast muutus ning ta ei pikendanud tema üheaastast lepingut Vanemuises. Liina sõitis Kaukaasiasse, et rääkida hukkunud noormehe perele, mis temaga juhtus....
Keisri hull Jaan Kross Tegelased: Timotheus von Bock (Timo) peategelane Eeva (Katharina von Bock) Timo naine (Kitty) Jakob Eeva vend Anna Jakobi naine, Lamingu tütar Laming mõisavalitseja Eeva Anna ja Jakobi tütar Karl & Georg Timo vennad Jette, toaneitsi Liiso, teener Käsper, kutsar Juhan, poeg Jüri Tegevustik algab 1827, Timo saab vanglast välja, sp hakkas Jakob päevikut pidama Räägib segamini olevikust & minevikust (Timo vanglas jne) Timo võtab Eeva naiseks (lk22) Timo, Jakob & Eeva sõitsid Riiga (lk38) Jette & Jakob (lk44) Miks & kuidas Jakob vahistati (lk56) Georgi külastus, Timo võlad (lk77) Peeter teatab väljakolimisest (lk80) Jakob leiab Timo kirjad (lk83)...
Tartuffe ehk petis Moliere Tegelased: Proua Pernelle ema Orgon Elmire mees Elmire Orgoni naine Damis poeg Mariane tütar Valere Mariane peika Cleante Elmire vend Tartuffe vagatseja Dorine Toaneitsi Härra Loyal kohtuteener Politseiametnik Filipote Pernelle'i teenijanna Tegevustik: Pariis; Orgoni maja I VAATUS Proua Pernelle soovib kiirelt majast lahkuda ja teised takistavad. Kellelegi ei meeldi, et ta Tartuffe kuulab (petis). Pernelle ei usu neid ja lahkub. (I stseen) Cleante ja Dorine vestlus, arutavad kuidas Orgon & Pernelle petis Tartuffe müju all on (II stseen) Elmire teatab, et Orgon jõudis (III stseen)...
Kogu tekst improviseeriti näidendi käigus. Kujunesid välja tegelastüübid, kes kordusid näidendist näidendisse ja pärinesid Itaalia eri osadest (nt Veneetsia kaupmehi esindas vana himur sarvekandja Pantalone, Euroopa vanimast ülikoolilinnast Bolognast oli pärit pedantlik ja tarbetult askeldav õpetlane Dottore, suurimad publiku naerutajad olid teenrid: nt Arlecchino (siit üldnimi arlekiin), lõbus koketeeriv toaneitsi Colombina (kolombiin). Nende eeskujul tekkisid mujalgi rahvuslikud koomikutüübid: prantsuse Pierrot, inglise Clown jt). Peale armastajapaari kandsid kõik tegelased maske, mida rahvas hästi tundis, teades juba ette, mida ühelt või teiselt tegelaselt oodata. Tegevus seisnes enamasti armastusintriigis, kus isad või hooldajad armastajate kohtumist takistada püüdsid. INGLISE RENESSANSIKIRJANDUS Inglismaal sai renessansi mõjukaimaks kirjandusharuks draama....