Toaneitsi päevik 1) Kuidas leiab Celestine oma viimase töökoha? Majaproua andis kuulutuse teenijate büroosse ning Celestine leidis selle. 2) Milline on perenaise ja peremehe omavaheline suhe? Perenaise ja peremehe omavaheline suhe oli halb. Mehel polnud mingit hääleõigust, kõike otsustas naine. Isegi kogu raha oli naise käes. Mees sai seda naise käest väga vähe. Nad elasid koos nagu naabrid. Mingeid seksuaalsuhteid nende vahel polnud. Nad elasid koos lihtsalt nagu naabrid. Üksteist nähti vaid õhtusöögi ajal või ühistel külaskäikudel. 3) Kirjelda teenijaid, kes koos Celestine`iga viimases majas töötavad? Marianne, köögitüdruk- keskealine, palju läbielanud naine, jutukas. Joseph, aednik- isamaalane, juudivastane, alguses oli ta Celestine´i vastu külm, hoolimatu, hiljem armus temasse. 4) Mis on kapteni kõige suurem kirg ja mida ta teeb Celestine`i pärast? Kapteni suu...
Keisri hull Jaan Kross Tegelased: Timotheus von Bock (Timo) peategelane Eeva (Katharina von Bock) Timo naine (Kitty) Jakob Eeva vend Anna Jakobi naine, Lamingu tütar Laming mõisavalitseja Eeva Anna ja Jakobi tütar Karl & Georg Timo vennad Jette, toaneitsi Liiso, teener Käsper, kutsar Juhan, poeg Jüri Tegevustik algab 1827, Timo saab vanglast välja, sp hakkas Jakob päevikut pidama Räägib segamini olevikust & minevikust (Timo vanglas jne) Timo võtab Eeva naiseks (lk22) Timo, Jakob & Eeva sõitsid Riiga (lk38) Jette & Jakob (lk44) Miks & kuidas Jakob vahistati (lk56) Georgi külastus, Timo võlad (lk77) Peeter teatab väljakolimisest (lk80) Jakob leiab Timo kirjad (lk83)
Ma arvan, et selle edu põhjuseks võis olla see, et autor oli pilke objektiks valinud variseri, kes vagaduse maski all oma musti asju ajab ning sellega tabas Moliere tolle aja ühiskonna üpriski olulist pahet. Näidend koosneb viiest vaatusest. Tegelased on järmised: proua Pernelle- Orgoni ema, Orgon- Elmire'i mees. Elmire- orgoni naine, Damis- Orgoni poeg, Mariane- orgoni tütar, Valere- Mariane'i peigmees, Cleante- Elmire'i vend, Tartuffe- vagatseja, Dorine- Mariane'i toaneitsi, härra loyal- kohtuteener, politseiametnik ja Flipote- proua Pernelle'i teenijanna. Tegevus toimub Pariisis, Orgoni majas. Näidendi keskseks tegelaseks on vagatseja Tartuffe, kes asub elama Orgoni majja. Too Tartuffe on aga väga hea petis ning suudab majaperemehe ning tolle ema ümber sõrme keerata oma valedega. Sündmused lähevad nii kaugele, et Orgon soovib oma tütre Tartuffe'ile mehele panna ning kirjutab koguni oma vara tema nimele
Tartuffe ehk petis Moliere Tegelased: Proua Pernelle ema Orgon Elmire mees Elmire Orgoni naine Damis poeg Mariane tütar Valere Mariane peika Cleante Elmire vend Tartuffe vagatseja Dorine Toaneitsi Härra Loyal kohtuteener Politseiametnik Filipote Pernelle'i teenijanna Tegevustik: Pariis; Orgoni maja I VAATUS Proua Pernelle soovib kiirelt majast lahkuda ja teised takistavad. Kellelegi ei meeldi, et ta Tartuffe kuulab (petis). Pernelle ei usu neid ja lahkub. (I stseen) Cleante ja Dorine vestlus, arutavad kuidas Orgon & Pernelle petis Tartuffe müju all on (II stseen) Elmire teatab, et Orgon jõudis (III stseen)
lapsena. Liina päris "teatrihaiguse" ilmselt emalt, kes lõi kaasa Valga Säde seltsi asjaarmastajate draamatrupis. Lõpetas kodulinnas Valgas venekeelse algkooli ja saksakeelse tütarlastekooli. 1910. aastal läks nooruke Liina Reiman Tartusse Karl Menningu kodu ukse taha, sooviga näitlejaks saada. Menning nägi temas potentsiaali ja kutsus ta katsetele, mille Liina läbis edukalt. Tema esimene ülesastumine Vanemuise laval oli prantsuse komöödias "Cyprienne" toaneitsi Josephine'i osa. Isiklikus elus aset leidnud tragöödia temasse armunud grusiinlasest üliõpilane võttis endalt tema silme ees elu viis noore Liina endast välja ja ta palus teatrist puhkust. Tööle naases ta masenduses, Menningu arvamus Liinast muutus ning ta ei pikendanud tema üheaastast lepingut Vanemuises. Liina sõitis Kaukaasiasse, et rääkida hukkunud noormehe perele, mis temaga juhtus.
ühiskonnas väga palju. Ma arvan, et selle edu põhjuseks võis olla see, et autor oli pilke objektiks valinud variseri, kes vagaduse maski all oma musti asju ajab ning sellega tabas Moliere tolle aja ühiskonna üpriski olulist pahet. Tegelased: proua Pernelle- Orgoni ema, Orgon- Elmire’i mees. Elmire- orgoni naine, Damis- Orgoni poeg, Mariane- orgoni tütar, Valere- Mariane’i peigmees, Cleante- Elmire’i vend, Tartuffe- vagatseja, Dorine- Mariane’i toaneitsi, härra loyal- kohtuteener, politseiametnik ja Flipote- proua Pernelle’i teenijanna. Tegevus toimus Pariisis, Orgoni majas. Lavastajaks oli Lembit Peterson. Ta on lõpetanud Tallinna 20.Keskkooli 1971. aastal ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri näitleja ja lavastaja erialal 1976. Aastal. Ta on lavastanud 56 näidendit kokku ja ise osalenud kokku kaheteistkümnes filmis ja näidendis. Teeninud on ta paljude autasude seast näiteks 2001 – Valgetähe IV klassi
.. oli episoodiline tegelane. Tema välimust isloomustati kui kollaka hobuselõustaga, õukonnanaeratuse maskiga, rohama välimusega, vihaste kätega. Samuti öeldi, et ta on keerutaja ja salgaja, patu-ja nutukott ning ülinisti võlts inimene. Liisa .. oli toaneitsi. Juhan .. oli kutsar. Jettela .. oli 18-aastane peretuttav, kes oli autoriteetne, tark, tragi.Tema isa oli Hr. Laming. Jettelal oli 2 last politseimeistri abiga. Tiit .. oli mees, kes kaotas Timo tegude läbi oma silma.Sellal kui ta sõjaväes oli, oli ta korra
Peamine eripäev oli selles, et valmistekst puudus, olid vaid stsenaariumid.Kogu tekst improviseeriti näidendi käigus.Kujunesid välja tegelastüübid, kes kordusid näidedist näidendisse ja pärinesid Itaalia eri osadest (nt: Veneetsia kaupmehi esindas vana himur sarvekandja Pantalone, Euroopa vanimast ülikoolilinnast Bologanst oli pärit pedantlik ja tarbetult askeldav õpetlane Dottore, suurimas publik naerutajad olid teenerid: nt Aröecchino (siit üldnimi arlekiin),lõbus koketeeriv toaneitsi Colombina (kolombiin). Nende eeskuju tekkisid mujalgi rahvaslikud koomikutüübid:prantsuse Pierrot, inglise Clown jt).Pealne armastajapaari kandsid kõik tegelased maske, mida rahvad hästi tundis, teades juba ette, mida ühelt või teiselt tegelaselt oodata.Tegevus seines enamasti armustusintriigis,kus isad või hooldajad armastajate kohtumist takistada püüdsid. Inglise renessansikirjandus Inglismaal sai renessansi mõjukaimaks kirjandusharuks draama.
sarvekandja, kes esindas Veneetsia kaupmeeskonda), Dottore (pedantlik ja tarbetult askeldav õpetalne, kes oli pärit Euroopa vanimast ülikoolilinnast Bolognast), Capitano (ärplev, tüüpkuju lähtus tollases Itaalias seiklevatest hispaania sõjameestest), dzannid (teenrid, suurimad publiku naerutajad), Arlecchino (veiderdav juhmard ja narr ühes isikus), Brighella (kaval ja intriigitsev), Pedrolino, Pulcinella, Colombina (teenijatüdrukutest tuntuim, lõbus koketeeriv toaneitsi). 15. Inglise draama. - Inglise rahvusdraama kujunemise allikaks olid ühelt poolt hiliskeskaja rahvalikud moraliteed ja müsteeriumid, mida mängiti menukalt 16. saj lõpuni ning interluudiumid (lõbusad näidendid). Teiselt pool aga antiikdraama, mida hoogsasti tõlgiti ja jäljendati. Teater muutus enneolematult populaarseks Elizabeth I valitsemisajal. Shakespeare'i eelkäija on Christopher Marlowe. Marlowe tõi teatrilavale Fausti-müüdi. 16. W. Shakespeare. - W
Kuningal on külm Mäng kolmes vaatuses, neljas pildis. O SALIS ED : KUNINGAS NARR, Joosep NOORTEENER, Mathias TEENER TOANEITSI VÄEÜLEM KIRJAÜLEM SISEÜLEM VÄLISÜLEM VARAÜLEM PÕLLUÜLEM KARJAÜLEM HÜVEÜLEM ÜLEMPREESTER KARLO ANGELA ISA EMA PEALIK, VALVURID, SÕDURID A e g: olevik K o h t: olematu maa Euroopa taladel Esimene vaatus (Ruumikas neljanurgeline tuba. Keskel suur laud paari tooliga. Teised toolid paremal seina ääres. Laua tagaotsas kõrgend, kus torkab silma midagi aujärje või mahuka tugitooli taolist.
Peamine eripära oli selles, et valmistekst puudus, olid vaid stsenaariumid. Kogu tekst improviseeriti näidendi käigus. Kujunesid välja tegelastüübid, kes kordusid näidendist näidendisse ja pärinesid Itaalia eri osadest (nt Veneetsia kaupmehi esindas vana himur sarvekandja Pantalone, Euroopa vanimast ülikoolilinnast Bolognast oli pärit pedantlik ja tarbetult askeldav õpetlane Dottore, suurimad publiku naerutajad olid teenrid: nt Arlecchino (siit üldnimi arlekiin), lõbus koketeeriv toaneitsi Colombina (kolombiin). Nende eeskujul tekkisid mujalgi rahvuslikud koomikutüübid: prantsuse Pierrot, inglise Clown jt). Peale armastajapaari kandsid kõik tegelased maske, mida rahvas hästi tundis, teades juba ette, mida ühelt või teiselt tegelaselt oodata. Tegevus seisnes enamasti armastusintriigis, kus isad või hooldajad armastajate kohtumist takistada püüdsid. INGLISE RENESSANSIKIRJANDUS Inglismaal sai renessansi mõjukaimaks kirjandusharuks draama.
· samal õhtul maeti noored · öösel kasvas Tristani hauast välja roheliste lehtedega ilus lõhnav laukapuu, mis küünitas end Isolde hauda · laukapuud raiuti 3x maha, kuid puu kasvas uuesti ,,Yvain ehk Lõvirüütel" · Yvain on noor rüütel, kes kuulub kun. Arturi kaaskonda · Yvain haavas surmavalt Musta Rüütlit teda jälitades oli sattunud musta rüütli lossi lõksu · Yvain pääses lõksust tänu toaneitsi abile · tänu nähtamatuks muutvale võlusõrmusele näeb ta lossidaami · ta armus naisesse · Musta Rüütli naine vihaks alguses Yvaini lõpuks tekkis tal armastus oma mehe mõrtsuka vastu · Yvain abiellus M.R. lesega · daam andis Yvainile loa minna aastaks seiklema · Yvain usunstas kokkuleppe ja naasis 3 aasta pärast · Yvaini ootas koju naastes ees suletud väravad (naine ei tahtnud teda enam, sest ta
TARTUFFE EHK PETIS Komöödia viies vaatuses TEGELASED: PROUA PERNELLE, Orgoni ema. ORGON, Elmire´i mees. ELMIRE, Orgoni naine. DAMIS, Orgoni poeg. MARIANE, Orgoni tütar ja Valére´i armsam. VALERÉ, Mariane´i armsam. CLÉANTE, Elmire´i vend. TARTUFFE, valevaga. DORINE, Mariane´i toaneitsi. HÄRRA LOYAL, kohtutäitur. POLITSEIMEISTER. FLIPOTE, proua Pernelle´i teenija. Tegevus toimub Pariisis, Orgoni majas. ESIMENE VAATUS ESIMENE STSEEN Proua Pernellel on kiire majast lahkumisega. Elmire, Dorine, Damis, Mariane, Cleante üritavad teda takistada. Kõik on pahased vanaproua peale ,et ta nagu isagi (Orgon) Tartuffe kuulab. Rahvas kutsub seda viimast kelmiks. Pernelle peab seda aga laimuks. Paneb kõik sealolijad oma rumala jutuga enda arust paika ning lahkub. TEINE STSEEN
Peamine eripära oli selles, et valmistekst puudus, olid vaid stsenaariumid. Kogu tekst improviseeriti näidendi käigus. Kujunesid välja tegelastüübid, kes kordusid näidendist näidendisse ja pärinesid Itaalia eri osadest (nt Veneetsia kaupmehi esindas vana himur sarvekandja Pantalone, Euroopa vanimast ülikoolilinnast Bolognast oli pärit pedantlik ja tarbetult askeldav õpetlane Dottore, suurimad publiku naerutajad olid teenrid: nt Arlecchino (siit üldnimi arlekiin), lõbus koketeeriv toaneitsi Colombina (kolombiin). Nende eeskujul tekkisid mujalgi rahvuslikud koomikutüübid: prantsuse Pierrot, inglise Clown jt). Peale armastajapaari kandsid kõik tegelased maske, mida rahvas hästi tundis, teades juba ette, mida ühelt või teiselt tegelaselt oodata. Tegevus seisnes enamasti armastusintriigis, kus isad või hooldajad armastajate kohtumist takistada püüdsid. INGLISE RENESSANSIKIRJANDUS Inglismaal sai renessansi mõjukaimaks kirjandusharuks draama.
sarja ,,Vaateid Vene elusse", mille katketas talvel, mil peatoimetajaks sai Tõnisson. Aasta lõpul kirjutas jutukese ,,Ma tulen taevast ülevalt" (jõulujutuke), mis ilmus ,,Eest Postimehes". Moskvas maini 1897. valmis vaid jutustus ,,Astla vastu" käsikiri. Järgnevalt tuli kutse toimetada Narva ajalehte ,,Virmaline", mida tol ajal omasid vennad Reinvaldid (ühiskonna probleemid, tööliselu). 1897 avaldas ta ,,Virmalises" kerge jutukese ,,Uus toaneitsi" ning hakkas ilmuma romaan ,,Raudsed käed". ENT juba mõne aja pärast tekkis Vildel konflikt vastutava toimetajaga, kes ei tahtnud enam avaldada taolist reaalilist romaani. Romaani ilmumine katkes. Vilde suhted ,,Virmalisega" lõppesid 1898. a. märtsis. Mõne kuu pärast oli Vilde Tallinnas A. Buschi ,,Eesti Postimehe" toimetuses (kõrvalseisev infoleht). Jällegi suur töökoormus. Sai tänu töökohale reisida= 1900. a
Kui mees ei olnud päri, ta arvas, et Irma on tema armastusest juba tüdinenud, et last tahab. Hiljem jõulude möödudes viis kogu majarahvas enda jõulupuud prügikasti juurde nurka, norutama, kus oli nende jaoks nagu meelega üks kohake jäetud. Aga Irma ei tahtnud oma puud sinna viia. Jõulud läksid - puu seisis, uusaasta läks puu seisis endiselt, kolmekuninga läks, kuid puu seisis ikka omal paigal. Passija ( uus toaneitsi) kaebas, et kuus varistab hirmsasti okkaid. Mees küsis naiselt, et mis sa tast veel hoiad, et ta ei lõhna ju enam. Irma seevastu aga ei uskunud, et ta tema lõhna ei tunne. Ja järgmisel päeval, kui meest polnud kodus, laskis ta endale kojarahvalt tuua kiini ja väikese sae, klaasis jõulupuult oksad ja tükeldas siis tema tüve. Iga murtud oksaga, iga tüvetükiga viskas ta natuke oma armu- ja eluvalust tulle. Aga mõned, kes passijalt kuulsid, et Eindorhvi proua
Keisri hull Autor: Jaan Kross Sisu: Lugu algab sellega , et üks noormees otsustab tema jaoks tähtsal hetkel pävikut pidama hakkata. Algul räägib , kuidas olud on. On aasta 1827 ning koju vanglast oodatakse tema õe abikaasat Timot. Nad sõidavad selhetkel kodu mõisa... vankris istuvad peale tema veel ta õde Eeva, tema 9 aastane poeg Jüri, teener Käsper, toaneitsi Liiso, kutsar Juhan.... Timo tahab natukene ratsutada. Kui päevad mööduvad siis härra Mettich (Jakob;minategelane) kirjutab ka varem juhtunu kohta , et lugejale rohkem selgust tuua, miks ja milleks mõned asjad on sündinud.Ta alustab kohe päris algusest. Kui Eeva oli alles 14 aastane elasid nad perega talus ning too läks mõisa tööle.. See pereisale küll ei meeldinud aga mis seal ikka lapse tahtmise vastu saad. Seal
Kujunesid välja 20 tegelastüübid, kes kordusid näidendist näidendisse ja pärinesid Itaalia eri osadest (nt Veneetsia kaupmehi esindas vana himur sarvekandja Pantalone, Euroopa vanimast ülikoolilinnast Bolognast oli pärit pedantlik ja tarbetult askeldav õpetlane Dottore, suurimad publiku naerutajad olid teenrid: nt Arlecchino (siit üldnimi arlekiin), lõbus koketeeriv toaneitsi Colombina (kolombiin). Nende eeskujul tekkisid mujalgi rahvuslikud koomikutüübid: prantsuse Pierrot, inglise Clown jt). Peale armastajapaari kandsid kõik tegelased maske, mida rahvas hästi tundis, teades juba ette, mida ühelt või teiselt tegelaselt oodata. Tegevus seisnes enamasti armastusintriigis, kus isad või hooldajad armastajate kohtumist takistada püüdsid. WILLIAM SHAKESPEARE (15641616) Euroopa renessansi kuulsaim näitekirjanik. Sündis Lõuna-
tagaotsitud kurjategija!( Toatüdruk Dorine) Moliere"Tartuffe" Tegelased: a)Esimene rühm, kuhu kuuluvad Orgon - Elmire'i mees proua Pernelle - Orgoni ema Tartuffe - valevaga Nad kõik töötasid Tartuffe heaks ja aitasid kaudselt kaasa Orgoni petmisele. b)Orgoni hüvanguks tegutsesid Elmire - Orgoni naine Damis - Orgoni poeg Mariane - Orgoni tütar.Valère'i armsam Valère - Mariane'i armsam Cléante - Elmire'i vend Dorine - Mariane'i toaneitsi Näidend räägib Orgoni ja Tartuffe'i vahelistest suhetest. Valelik Tartuffe kasutab ära Orgoni jumalakartlikkust ning loob temaga omakasupüüdlikud suhted. Kõik teised majaelanikud, peale Orgoni ja tema ema, saavad Tartuffe plaanidest aru, kuid nad ei suuda Orgoni mõjutada Tartuffe'i vastu. Kõrvalintriigiks kujuneb Orgoni soov panna oma tütar mehele Tartuffe'ile. Mariane'il on aga juba peigmees ning ta ei soovi naituda. Ikkagi tekib Mariane ja Valère
toaneitsile. Viimane, ilus kahekümne kuni kahekümne kahe aastane nobe ja elav neiu, tõeline suursuguse daami toatüdruk, hüppas tõllaastmelt, kus ta vastavalt tolle aja kombele oli istunud, ja lähenes terrassile, kus d'Artag-nan oli märganud Lubini. D'Artagnan jälgis pilguga toaneitsit ja nägi teda terrassi suunas minevat. Juhuslikult oli aga majast tulnud käsk Lubini ära kutsunud. Planchet oli jäänud üksinda ja vaatas nüüd ringi, missugust teed mööda oli d'Artagnan kadunud. Toaneitsi tuli Planchet' juurde, keda ta pidas Lubiniks, ja ulatas talle väikese kirjakese: «Andke see oma isandale,» ütles ta. «Oma isandale?» kordas Planchet imestunult. «Jah, see on väga kiire. Võtke ometi ruttu.» Seejärel põgenes ta tõlla poole, mis oli juba ümber pööratud suunas, kust ta oli tulnud. Toaneitsi hüppas astmelauale ja tõld sõitis minema. Planchet keerutas,ja veeretas kirjakest, siis aga, olles harjunud passiivselt kuuletuma,
annaabi.ee 
