Valküürid Paulo Coelho Tutvustus „Valküürides” räägib Paulo Coelho ausalt ja avameelselt võitlusest oma sisemise hirmu ja kahtlustega. Samuti on see lugu kahest inimesest, kes püüavad teineteist mõista. Kuid eelkõige on see jõuline sõnum minevikuga leppimisest ja usust tulevikku. Alles siis, kui suudame ära tunda ja omaks võtta oma tugevused ja nõrkused, võime muuta maailma. Tutvustus "Valküürid"on autobiograafiline romaan ning räägib Coelho ja tema abikaasa Christina Oiticica reisist Mojave kõrbesse, kohtamaks Valküüride abiga oma kaitseingleid. Chris on esmalt kaasas vaid Pauloga koos reisimiseks ning naise isikliku eesmärgina abielus pikka aega pesitsenud probleemide sõnastamiseks ning välja juurimiseks - kuid kaasatakse inglite otsinguisse: esmalt teatab rituaalide meister Took, et Chrisi ülesanne on Paulot
aasid. Teoses on ka räägitud vaanide ja aaside tülidest ja leppimistest. Tegelasteks on veel alfid, nornid ja muud müütilised olevused. Eepose maailmapilt Pärimuse järgi oli maailmas kolm taset, mis omakorda jagunesid ilmadeks. Näiteks: Idavöllr- taevane ilm; Midgardr- keskmine ilm; Niflheimr -allilm. Need kõik on ühendatud Yggdrasili juurtega (maailmapuu). Oli ka õndsate koht Valhalla, kuhu valküürid, Odini tütred, viisid langenud kangelasi, kus nad raviti imeväel terveks, et nad saaksid taas lahingusse asuda. Kõige tähtsamad jumalad ,,Vanas Eddas" Odin- aasist jumal, kellel oli mitu nime; pea-, valguse-, tarkuse- ja sõjajumal. Frigg Odini naine, maa ja maa saatuse, armastuse-, viljakuse- ja abielujumalanna. Thor aasist jumal, kellele kuulus imevasar, millel oli kohutav jõud ja põhjustas kõud; piksejumal.
Vaanid aga raiusid Miimiril pea maha ja saatsid tagasi aasidele. Odin kastis pead ravimtaimedega, et see kunagi mädanema ei läheks, ja lausus selle kohal loitsu, et taastada Miimiri kõnevõime. Hiljem pandi Miimiri pea valvama Yggdrasilli juure all asuvat võlukaevu (Miimiri kaev) ja Odin loovutas ühe oma silma, et tarkusekaevust juua ning omandada ,,mitmed tõed, mida keegi veel ei teadnud". Herfödr Odin? Valküürid - olid germaani mütoloogias Odini lahingukaaslased või kilbikandjad. Valküürid ratsutasid lahinguväljade kohal ja kogusid surnud kangelasi einherjisid. Parimad kangelastest, kes langesid, said Odini sõdalasteks maailmalõpu lahingus (Ragnarok). Valküürid lõbustasid ja teenisid neid sõdalasi, kes läksid Valhallasse. Valküürid olid algselt tõenäoliselt amatsoonide sarnased jumalannad, kes nautisid lahinguid ja sõjahaavu
Vaanid aga raiusid Miimiril pea maha ja saatsid tagasi aasidele. Odin kastis pead ravimtaimedega, et see kunagi mädanema ei läheks, ja lausus selle kohal loitsu, et taastada Miimiri kõnevõime. Hiljem pandi Miimiri pea valvama Yggdrasilli juure all asuvat võlukaevu (Miimiri kaev) ja Odin loovutas ühe oma silma, et tarkusekaevust juua ning omandada „mitmed tõed, mida keegi veel ei teadnud“. Herfödr – Odin? Valküürid - olid germaani mütoloogias Odini lahingukaaslased või kilbikandjad. Valküürid ratsutasid lahinguväljade kohal ja kogusid surnud kangelasi einherjisid. Parimad kangelastest, kes langesid, said Odini sõdalasteks maailmalõpu lahingus (Ragnarok). Valküürid lõbustasid ja teenisid neid sõdalasi, kes läksid Valhallasse. Valküürid olid algselt tõenäoliselt amatsoonide sarnased jumalannad, kes nautisid lahinguid ja sõjahaavu
Pärimuse järgi oli maailmas kolm tasemet, mis jagunesid erinevateks ilmadeks: Idavöllr, taevane ilm(Muuspell, tuleilm; Aalfheimr, alfide maa; Asgrard, aaside maa); Midgardr, keskmine ilm(Midgardr, inimeste maa; Jöötunheimr, jöötunite maa; Vanaheimr, vaanide maa); Niflheimr, allilm(Svartalfaheimr, kurjade haldjate maa; Niflhel, surnute ilm; Niflheimr, udude ja jää ilm). Need kõik on ühendatud Yggdrasili juurtega. Märkimisväärne on ka Valhalla, õndsate asupaik, kuhu valküürid, Odini tütred, viivad langenud kangelasi, kus nad raviti imeväel terveks, et nad saaksid taas lahingusse asuda. Kui elas Üümir ja voolas Ürgaeg, ei olnud midagi. Ei olnud liiva ega merd, maad ega taevast. Oli ainult koletu kuristik. Kuid siis pöörasid Burri pojad kuristiku ümber ja tegid valmis võimsa Midgardri Üümiri erinevatest kehaosadest(verest mered ja jõed, ajudest pilved, lihast maa), siis oli olemas ka muud meeldivad nähtused, nagu päike, kuu, tähed jne.
teke ja viikingiaja lõpp Kristlik Euroopa skandinaavlaste ristiusk Võimalus normanne tsiviliseerida Ristiusk Skandinaavia maades riikide teke Kuningad nägid võimalust Viikingite retked vaibusid Kindel siseolu, vägivalla taunimine Uued rüüstajad eestlased ja kuralased Stavekirke Skandinaavia varakeskaegne puukirik Norra Rahvusmuuseumis Oslos Skandinaavlaste muistne maailmapilt Austati loodusjõude,loodusobjekte ja esivanemaid Hiiud,mäevaimud trollid ja naissõdalased valküürid Muinasskandinaavlased ilmapuun universumit toetav raamistik Ragnarökis
Islandi eepika. Islandi vanade eepiliste laulude kogumik on ,,Vanem Edda"millel pole kindlat süzeed, vaid koondab laule, mis pärinesid eri aegadest ja vahel räägivad üksteisele vastu. Mütoloogilised laulud räägivad maailma tekkimisest. Vanimad jumalad hiiud on sõjajalal teiste jumalate aasidega, kellel on omakorda tüli vaanidega; räägitakse kääbustest-seppadest alfidest ja saatuse valdjataridest nornidest jt. Manala on Valhalla, kus on jumalikud neitsid valküürid. Teos peegeldab kõigi muinasgermaani rahvaste kujutlusi maailmast, uskumusi ja legende, mis ulatuvad tagasi eKr aega. Anglosaksi eepika Anglosaksi eeposes kangelane võitleb lohedega. Tapab Grendeli, kelle eest tuleb kätte maksma tema ema, tapab sellegi. Lohed võiksid olla looduse salapära sümboliks, kui poeem ei rõhutaks nende kurjust. Teose II osas on 50 a möödunud.Tuleb uus lohe tema riiki kiusama, tapab lohe, saab tema varanduseàrahvale ja sureb haavadesse.
laulmisstiili meloodiarikkad, jõulise rütmiga, meeldejäävate grandioossed, kuulajat jäägitult haaravad motiividega Kirjutanud 26 ooperit. Neist tuntumad: Tuntumad teosed: ,,Oberto" ooperitetraloogia ,,Niebelungide ,,Kuningas üheks tunniks" sõrmus", mis koosneb ooperitest ,,Reini ,,Nabucco" kuld", ,,Valküürid", ,,Siegfried", ja ,,Lombardlased" ,,Jumalate hukk" ,,Ernani" ,,Lendav Hollandlane" ,,Attila" ,,Tannhäuser" ,,Macbeth" ,,Lohengrin" ,,Luisa Miller" ,,Tristan ja Isolde" ,,Rigoletto" ,,Nürnbergi meisterlauljad"
Oma ooperite libretod kirjutas Wagner ise Meloodia Wagneri muusikale on iseloomulik jõuline pingelisus, kõlaküllus, tihe harmoonia ja värvikas orkestratsioon. Mida uut tõi? Wagner tõi ooperimuusikasse leitmotiivid tegelast või tunnet iseloomustavad lühikesed meloodialõigud. Ooperid olid läbikomponeeritud - see tähendas et numbrid olid ühendatud terviklikeks stseenideks ja vaatusteks Tähtsamad Teosed Ooperid "Nibelungide sõrmus","Reini kuld", "Valküürid", "Siegfried", "Jumalate hukk""Lendav hollandlane", "Tannhäuser","Lohengrin"',"Tristan ja Isolde","Parsifal"
Valmisid teosed Tannhäuser ja Lohengrin 1846 a. Kandis ette Beethoveni 9. sümfoonia 1848-49 kirjutas artikli Revolutsioon. Wagner põgenes ja peitis end Lizti juures 1849-64 pagulus aastad tema elus hakkas elama sveitsis. Kadents- kokkuvõttev tehniline virvarr Pagulus aastatel tegeles filosoofiaga. Uuris üht filosoofi Schopenhauerit. Ta ülistab suurelt kunsti ja muusikat kuna see viib inimesed igapäeva elust eemale. Wagner hakkas kirjutama ooperit Tristan ja Isolde Reini kuld, valküürid, siegfried, Jumalate hukk. Neist saab kokku tetraloogia Nibelungide sõrmus. Kuningas kinkis wagnerile villa ja maksis võlausaldajatele. Varased teosed eeskujud itaalia ja prantsuse ooperid libreto ja muusika kirjutamine koondati 1 inimesele
Olid meresõitjad ja põlluharijad Geograafiline piiritlus-Skandinaavia/Idas/Euroopas/Islandis/Ameerikas Ühiskonnakorraldus: nii mehed kui ka naised olid võrdsed, elasid külades Tegevusalad: rööv, põllundus, kaubandus Laevad: puidust, kergesti navigeeritavad(maamärk/tähed/kõhutunne), sõitsid madalas vees, kerged Usk Ragnarök- maailmalõpp Asgard- jumalate palee Valhalla ehk Asgard Freya- viljakusejumalanna Odin(isa), Thor(poeg)- sõja/tava jumalad Valküürid-need kes viisid lahingutes langenud sõdalase Asgardi Viikingi aja lõpp- laevamatus/tavamatmine tähtsate asjadega(nt kirstuvõti)
sama inimese poolt. Leit motiv igal tegelasel, hõlbustab arusaamist. Orkestril on väga suur roll info edastamisel. Wagneri orkestrid on tavaliselt 4x koosseisud.(vaskpuhkpillid on tema arust väga tähtsal kohal) Orkestlile ehitati orkestriauk. Etenduse ajal kustutati saalis tuled. Saali põrand peab olema kaldu, et näeks. Looming: ,,Tannhöuser,, ,,Tiristan ja Isolde,, ,,Lendav hollandlane,, ,,Nürmbergi muisterlaljad,, ,,Niebelungide sõrmus,, (peateos ja koosneb 4 osast: reini kuld, valküürid,siegtried, jumalate hukk) mõtted sellest et raha ajab inimesed hulluks. PJOTR TSAIKOVSKI(1840-1893) 1862 avanes võimalus hakata muusikat õppima Venemaa esimeses konservatooriumis. 1866 avati Moskvas konservatoorium, kuhu ta läks teoreetilisi aineid õppima. 1867 Oma venna kutsel veetis ta suva Haapsalus. Seal mere ääres on pink, mis tema muusikat mängib. Looming: 3 instrumentaalkonts. 1 viiulikontsert 2 klaverikont.
Ooperid sarnanesidd sümf teostega sest laulja hääl oli kui juhtiv instrumen orkestris. Orkestratsioon väga meisterlik. Tähtsal kkohalmeisterlik. Tähtsal kkohal vaskpuhkpillid. Vaatamata oma keerukusele, pessimismile ja vokaalsele raskusele on saanud ooperid populaarseiks. Ei sega mütoloogiline ja dramaatiline sisu. 14 ooperit (Tannhäuser, Nurmbergi meisterlauljad, Lohengrin, Parcifal, Tristan ja Isolde, naine ilma varjuta, lendav hollandlane. Tetraloogia Niebelungide sõrmus: 1. Valküürid, 2. Siegfid, 3. Reini kulld, 4. Jumalate hukk), 2 sünf, avamängud ( Faust, Cristoph Columbus, Poloonia), väikevormid klaverile, seadnud ork muusikat klaverile, mõned romaanid, palju kirjutisi, artikkleid, arvustusi. Ooperite sisu Nurmbergi meisterlauljad Ainus lõbusam ooper. Sellest on saanud saksa esindusooper. Iga aastasel lauluvõistlusel panevad meisttrid parimale preemia. Eva võib Walterile naiseks minna vaid kui viimane võidab võistlluse. Hans koolitab Walterit ja see võidab.
Skandinaaviast. 4. Alateema(skandinaavlaste muistne maailmapilt, skandinaavia jumalad, ruunid, saagad ja kangelaseepikad) Paljude rahvaste kombel austasid skandinaavlased loodusjõude, eriti päikest, loodusobjekte (puid, jõgesid, allikaid ja järvi) ning ka esivanemaid. Maailm on nende kujutluses asustatud paljude müütiliste olenditega, kelle seast paistsid silma näiteks inimestele ohtlikud hiiud, mäevaimud trollid ja naissõdalased valküürid. Viimased kogusid lahinguväljadelt langenud sõjameeste laipu, et toimetada nad võitluses hukkunud sõdalaste valda Valhalasse.
Bizet 22. Kirjutas kokku 11 ooperit, k.a. ooperitetraloogia R.Wagner 23. Kirjutas 26 ooperit, mis on kõik tänini edukalt maailma ooperilavadel G.Verdi 24. Kirjutas palju oopereid, kuid teda tuntakse ainult 1 järgi G.Bizet 2. Kirjuta ooperile juurde õige helilooja (Verdi, Wagner või Bizet) •Nabucco Verdi •Tannhäuser Wagner •La Traviata Verdi •Pärlipüüdja Bizet •Niebelungide sõrmus Wagner •Falstaff Verdi •Carmen Bizet •Aida Verdi •Valküürid Wagner •Lendav Hollandlane Wagner •Macbeth Verdi •Nürnbergi meisterlauljad Wagner •Rigoletto Verdi
ooperireformi (sõna ja muusika võrdõiguslikuks, terviklikkus, helilooja libreto autor; uued lauljad, lavastajad, dirigendid), kirjutab mütoloogia, ajaloo, vanade legendide põhjal, esimese ooperi 42 tegelast hukkuvad lõpuks. [,,Tristan ja Isolde" (ooper), ,,Lendav hollandlane" [Romantiline ooper] ,,Nibelungide sõrmus" (ooperitetraloogia, ,,Reini kuld", ,,Valküürid", ,,Siegfried", ,,Jumalate hukk"), ,,Parsifal" (ooper), ,,Tännhäuser" (ooper), ,,Lohengrin" (ooper), ,,Nürnbergi meisterlauljad" (koomiline ooper)] Giuseppe Verdi Rahvusliikumise juht, mitmed laulud tema ooperitest muutusid vabadusvõitluse lauludeks, libreto aluseks suurte näitekirjanike teosed, reformis ooperit (üritas kaotada primadonna-kultust ja rõhutas terviklikkuse tähtsust), muutis
sunnitud elatist teenima kaubandusest ja mereröövist, konungid tahtsid saada röövsaaki Retkede suunad:Briti saared, Reini jõu suudmeala, Põhja-Prantsusmaa, Hispaania Bütsants, araabia maad, Island, Põhjamere saared, Gröönimaa Maailmapilt: austasid loodusjõude, loodusobjekte, esivanemaid. Maailm oli nende kujutluses asustatud paljude müütliliste olenditega, kelle seas paistsid silma näiteks inimestele ohtlikud hiiud, mäevaimud trollid ja naissõdalased valküürid, viimased toimetasid lahingus hukkunud sõjameeste laibad hukkunud sõdalaste valda Valhallasse. Nägid maailma kolmeosalise ilmapuuna: ülemised oksad ulatusid taeva, alumised põrgu. Pärimuse järgi pidi maailm hävinema hea ja kurja viimses võitluses-ragnarökis BÜTSANTS: Ühiskond: maaharijad olid isiklikult vabad, kuid maksukohustuslikud, roomlased, kreeka keel. Kaubandussidemed ulatusid Indiani, Hiinani, idaslaavlaste ja soomeugrilaste aladeni
sajandil võrreldes varasemaga? Romantikud kohtusid oma publikuga nagu võrdne võrdsega. Suurema osa tähelepanust teenisid romantismiajastul solistid-virtuoosid, nende seas pianistid, viiuldajad, dirigendid jt interpreedid. Heliloojad, kes enam oma teoseid ise ette ei kandnud, jäid tasapisi tahaplaanile. Tekkis enneolematu virtuoosikultus. 18.Too näiteid heliloojate „spetsialiseerumisest“ kindlatele žanritele. Verdi ja Wagner kirjutasid peamiselt oopereid Nt: „Macbeth“ ja „Valküürid“ Liszt ja Chopin kirjutasid klaveriteoseid Nt: „Rännuaastad“ Schubert ja Schumann kirjutasid laule Nt: „Ilus möldrineiu“ ja „Mirdid“. Berlioz ja Brahms kirjutasid sümfooniaid Nt: „Fantastiline“ ja „Traagiline avamäng“ 19.Millega tegelesid heliloojad peale muusika kirjutamise? Mendelssohn avas 1842. aastal Leipzigis konservatooriumi. Schumann terava sulega kriitik, kes andis välja oma muusikaajakirja. Liszt oli kriitik
lauljat, ülejäänud laulvad näitlejad. Linnateater mitmežanriline: sõnateater, ooprid, operetid, balletid. 17. Wagneri reform seisnes muusika, tantsu, draama, poeesia sünteesis. Keskendus draama arendamisele. Loobus avamängust. Püüdles lõputu meloodia poole. Leitmotiivid. 18. Wagner: Edu tagasid uuendused, mis tulid reformiga. 11 ooperit ja mõningad orkestriteosed, oratoorium. 1. „Lendav Hollandlane” 2. „Tannhäuser” 3. „Lohengrin” 4. „Valküürid” 5. „Tristan ja Isolde” 19. „Fantastiline sümfoonia” Hector Berlioz Kired ,ball, teekond tapalavale, stseen väljakul ja öine nägemus nõiasabatil. Esmakordselt: siiani vaid soololaulule omane intiimne lüüriline pihtimus sümfoonias, programmiline. 20. „Carmen” Georges Bizet Prosper Merimee samanimeline jutustus Carmen, Don Jose, Micaela, Escamillo Avamäng, Toreadoori kuplee, Habaneera
Leif Eriksson- Eriku poeg, tema juhtimisel jõuti P-Ameerikasse.Knut Suur-Taani kuningas, valitses mõnda aega nii Inglismaad, Taanit kui Norrat, oli kristlane ja rajas kirikuid. Olav Tryggvason-Norra kuningas, oli nooruses Eestis oli, kodumaal püüdis ta ristiusku kehtestada. Ristiusk juurdus alles Olav Püha ajal. Olav Sülekuningas- Rootsi kuningas, 1008 lasi ta end ristiusustada. Viikingite maailmapildiga seotud mõisted: Valhalla-hukkunud sõdalaste vald, valküürid(naissõdalsed) kogusid laipu lahinguväljadelt., ilmapuu-maailmavaade, selle kõige ülemised oksad ulatusid taevasse, alumine juur aga puudutas põrgut Inimesed elasid Midgårdis, mida ümbrites maailmameri kus elab madu nim. Jörmungandr. Maailma kohal onAsgård-jumalate elupaik, kust vikerkaare sild viib otse allmaailma. Üle mere onUtgård-sela elasid inimestele vaenulikud gigandid härmahiiud, ragnarök-hea
Pillid esitasid iseseisvaid osi, partituurid on polüfoonilised. Wagner soovis sakslastele anda rahvuskangelane Siegfried ,,Nibelungide sõrmus". Selle tetraloogia kirjutas ta lõpuni kui valmis Bayreuth'i ooperimaja (4 õhtut = 20 h). Ooperi üldine idee: raha ja selle mõju maailmale (sõrmus = võim armastus). Muud ooperid: ,,Haldjad", ,,Armastuskeeld", ,,Rienzi", ,,Lendav hollandlane", ,,Tannhäuser", ,,Lohengrin", tetraloogia ,,Reini kuld", ,,Valküürid", ,,Siegfried", ,,Jumalate hukk", ,,Tristan ja Isolde", ,,Nürnbergi meisterlauljad", ,,Parsifal". Tegelased: hukkuvad, sunnitud hülgama inimeste maailma, vastukaaluks kunst, ennastohverdav armastus. Wagner ja Eesti: Wagneri selts, 18. mai 2001 W. gala (viibis ka ta pojapoeg Wolfgang), järgmine aastal 2007. Georges Bizet Ei ole kuulus reformija. Oluline siiski: teoste orkestratsioon, meloodia, oskas edasi anda draamat ja muusikalisi karaktereid
Tema loominguga kaasnesid juhtmotiivid. Tema meloodiad olid lõputud. Wagner seadis lauljatele kõrged nõudmised: nad pidid olema väga head näitlejad ning neil pidi olema väga kõva hääl. Levinud võteteks tema ooperites on juhtmotiivid iseloomustati kindlaid tegelasi ja sündmustikku. Erakordselt võimas oli Wagneri orkester neljakordne kooseis (tav. 70) palju puhkpille. "Tristan ja Isolde" Wagneri kõige ulatuslikum teos on "Nieblungide sõrmus", see koosneb neljast ooperist (Valküürid, Siegried, Reini kuld, Jumalate hukk) H. Berlioz Tema looming on läbi ja lõhki programmiline. Programmilisi sümfooniaid on tal mitmeid, nt "Harold Itaalias", "Romeo ja Julia". Berlioz kirjutas ka oopereid, nt "Beatrice ja Benetict", "Troojalased", oratooriumi "Fausti needmine", "Kristuse lapsepõlv". Berlioz ei kirjutanud kammerkoosseisudele. G. Bizet Ta kirjutanud muusikas mitmes zanris, nt laule, orgestriteoseid. Aga kuulsaks on ta saanud tänu ooperitele, mida ta kokku kirjutas 30
Rahvasterändamine. Sküüdid. Keldid. Viikingid *Rändrahvad ehk nomaadid elasid hiiglaslikul stepialal, mis ulatub Kesk-Euroopasse (Ungarini). See piirkond oli sobiv karjakasvatuseks, kuid taheti siiski veel paremaid karjamaid leida ning tänu sellele ei kujunenud neil püsivaid asulaid. *Nad võitlesid ka eluruumi pärast- tugevamad sundisid teisi taganema ja uusi elupaiku otsima. Siiski arenes neil välja tööjaotus ja käsitööoskused. *Kultuur arenes välja Roomast ja Kreekast põhja pool *Tegelesid siis põhiliselt karjakasvatusega. *Mõnikord ründasid nomaadid linnu röövimise eesmärgil, kuid tihti esines ka rahulikke kaubandussuhteid.* Nad vahendasid kaupu, sealhulgas kunstilise tähendusega objekte suurte vahemaade taha ja soodustasid sellega stiililevikut *Kunst: käsitöö ja metallide töötlemine Sküüdid *Sküüdid olid iraani keeli kõnelenud europiidne karjakasvatajatest rändrahvas. *Neid võib pidada põlluharijateks. Neil tekkis ka ülikute kiht. ...
eepostest ja legendidest. Kangelased sageli hukuvad ja on pidanud minema elama allmaailma. Wagneri ooperis on oluline roll orkestril, inimhäält vaatleb kui ühte pilli orkestris. Wagner kasutab ooperis juhtmotiivi (lühike hästi meeldejääv meloodia, mis iseloomustab üksikut tegelast või tegevust. Wagner ehitab ooperi üksnes arenevate süzeedega ja see on vastandiks numbriooperile? Ooperi tetraloogia ,,Nibelungide sõrmus" mille põhjal tegi 4 ooperit: ,,Reini kuld" ,,Valküürid" ,,Sikfrid" ,,Jumalate hukk" On kirjutanud ka ,,Tannhäuser" ,,Lendav hollandlane" ,,Nürbergi meisterlauljad" ,,Tristan ja Isolde" Ooper 19. sajandil 19. sajandi ooper reageeris tundlikult ühiskonna sündmustele. Ooperi ainestik võeti antiikajaloost ja mütoloogiast, ajaliist, olustikulistest sündmustest. Tekst mida kasutatakse ooperites on libreto. Aaria on laul, millega näitleja/laulja näitab oma kehasttava tegelase hingeelu ja tundeid (kehakeele ja laulu abil)
· Esialgu varjas ta end Weimaris Liszti juures Pagulasaastad 1849-1864 · Wagner tegeles agaralt ka filosoofia ja heliloominguga. · Hoolega uuris ta saksa filosoofi Schopenhaueri pessimistlike teoseid. Pagulasaastad 1849-1864 · Schopenhaueri lugemise mõjul asub Wagner kirjutama ooperit "Tristan ja Isolde", mis valmis aastal 1859 · Tähtsamaks loominguliseks saavutuseks on veel ooperitetraloogia "Nibelungide sõrmus" loomine "Reini kuld" (1854) "Valküürid" (1856) "Siegfried" ,,Jumalate hukk" 1864-1883 · Üheks Wagneri kunsti jumaldajaks oli Baieri noor kuningas Ludvig II · Helilooja asus elama kuninga poolt kingitud villasse Münchenis · Mitmed õukonna kirjanikud kunstnikud ja muusikud polnud rahul valitseja armulikkusega Wagneri suhtes. · 1869. aastal heitis Wagner teist korda abielusse suure klaverimängija von Bülow`i lahutatud naisega. · Linnaks, milles möödusid helilooja
Mererööv huvitas ka sisevõitluses alla jäänud konungeid. Nii kujunesid viikingite salgad . VII ja eriti IX sajandist hakati rüüstama poliitiliselt killunenud LääneEuroopat. X sajandil. 12) Kirjeldage muinasskandinaavlaste maailmapilti. Tooge näiteid, millest räägivad nende saagad ja kangelaseepika? Nad austasid loodusjõude, päikest ja loodusobjekte ning ka esivanemaid. Maailm oli asustatud paljude müütiliste olenditega nagu nt: ohtlikud hiiud, trollid ja naissõdalased valküürid Muinasskandinaavlased nägid maailma müütilise kolmeosalise ilmapuuna. Selle kõige ülemised oksad puudutasid taevast, kõige alumised aga põrgut. Inimesed elasid midgardis, seda ümbritses maailmameri, kus elutses hiiglaslik madu Jörmundgandr. Inimeste maailma kohal kõrgus Asgardjumalate elupaik. Üle mere oli Utgard kus elasid härmahiiudinimestele ja jumalatele vaenulikud gigandid. Pärimuse järgi pidi maailm hävima hea ja kurja viimses võitlusesragnarökis.
Frigg- oli germaani mütoloogias jumalate pealiku Odini naine ja Baldri ema. Frigg oli viljakusejumalanna. Tuntud on müüt sellest, kuidas Frigg võttis igalt asjalt ja olevuselt tõotuse, et need ei tee tema pojale Baldrile midagi halba, jättis välja aga puuvõõriku, mis tundus kahjutu ja süütu taim. Just puuvõõrik sai aga Baldrile saatuslikuks tema pimeda venna Hödri käe läbi. 6. Mis on ruunid, mis on spruhhid, kes olid valküürid, kes on kabu, mida tehti Valhallas. Ruunid germaani rahvaste tähestik koosnes 24 tähest või kujundist, mida nimetati ruunideks. Esimesed tõendid ruunidest pärinevad 2. Sajandist pKr, kuid tõenäoliselt kasutati neid juba varem. Germaani rahvastel puudus pärgament mistõttu uuristati ruunid puusse, kivisse või luusse see selgitab ka nende nurgelist kuju. On oletatud, et ruunid arenesid ladina keelest pärast kokkupuuteid roomlastega, kuid kindlad tõendid
üsna suure täpsusega, ristiusu kõlblusideedel neis muinasgermaani müütides erilist kohta pole. VANEM EDDA (Edda=luuleõpetus. Vanem=et eristada 13.saj ilmunud luuleõpikust) –Islandi vanade eepiliste laulude kuulsaim kogumik. Kirja pandud 11.-12.saj, kogumik 13.saj. Koondab eri aegadest pärit laule, mis sisaldavad uskumusi ja legende Kristuse-eelsest ajast. TEGELASED: vanimad jumalad hiiud, jumalad aasid(kõige tähtsamad), jumalad vaanid, müütilised olendid (alfid, nornid jne), valküürid, Skandinaavia tähtsaim jumal Odin, vaenlane Loki – ükski tegelane pole läbinisti hea või halb, igalühel nõrkusi ja tugevusi. Sõjakangelaste manala on Valhalla, kuhu sangareid kannavad jumalikud neitsid valküürid, kes neid seal õlle ja mõduga kostitavad. Teos kujutab kõigi muinasgermaani rahvaste kujutusi maailmast, uskumisi ja legende. Maailm tehti hiid Üümiri lihast. Surmavaen ja kättemaks on muinasgermaani jumalate vahekordades tavaline
Valhalla oli tohutu suur ja uhke saal,kuhu viib Valgrind-Püha värav, millel on 540 ust ja igast uksest mahub kõrvuti läbi 800 meest,seined on odadest ja kilpidest ning pinged kaetud kaitserüüdega.Valhallas elavad: lahingus hukunud mehed kes ka siin päevad läbi omavahel võitlevad ja võitlustes surevad kuid õhtul ärkavad nad uuesti ellu et veeta aega peolauas kus süüakse võlumetssea liha mis kunagi otsa ei saa,siga on elus ja liha tekib järjest juurde,samuti elavad seal veel valküürid-lõbusad naisolendid kes surnuid sõdureid abistavad (kilbikandjad) ja lõbustavad, meenutavad amatsoone.Pealeselle elab Valhallas veel ka kukk, kes on hommikune ärataja ja Ragnarök'I ehk maailmalõpu kuulutaja. Skandinaavia kristluse-eelne usund -Allikad: saagad ,,Beowulf''& ,,Inglite saaga'', eepos ,, Edda'', ruunikirjad(5.-6saj) kestis kuni 10.sajandini,kristlik usund oli olnud polüteistlik,usuti mitmesse jumalasse- 2 jumalate suguvõsa: aasid & vaanid
Kõik kunstid pekas olema ühtsed(lähtus antiigist), loomulikud , tõepärased. Analüüsis kaasaegse kunsti probleeme->kunstnik ori, vaba see kelle on raha. ,,Ooper ja draama" uurimus kaasaja teatrist. ,,Tuleviku kunst" Ei olnud ooperis rahul kooriga->ei seosta end vastava tükiga. Tegeles filosoofia heliloominguga. Schopenhauer- saksa filosoof, pessimistlikud teosed-> tõestas, et inimene määratud igavesse orjusesse Hakkas kirjutama ooperit ,,Tristan ja Isolde" ,,Reini kuld", ,,Valküürid" valmimine + ,,Siegfried", ,,Jumalate hukk" -> tetroloogia ,,Nibelungide sõrmus" 1864-1883 Tagasi kodus. Kuningas kinkis Wagnerile villa Münhenis, maksis ta võlad. Wagner lahkus- >Sveitsi->1867 lõpetas ooperi ,,Nürnbergi meistrilauljad" Wagneri elulõpp möödus Bairotis->sai legendaarseks Ehitas ooperimaja, 1872 nurgakivi, 1876 avati ->esietendus tetroloogia ,,Nibelungide sõrmus" 4õhtut. Tegelased jumalad, kääbused, hiiglased. Teatri ees Ludvig II kuju.
ega positsioon, ei raha ega rikkused (Lüübeki surmatantsu pildil püüab liigkasuvõtja surmale altkäe rahakukrut sokutada). Selle tõe meenutamine võib olla küll shokeeriv, kuid samas kainestav, välja toov igapäevarutiini hüpnoosist. Et lõpus ei selguks, et ollakse täiesti tühja elanud. (See mingi tüübi arvamus surmatantsust) =) Valhalla- surnute riik, `langenute eluase'. Langenud sõdurite saal on Skandinaavia mütoloogias Odini saal, kuhu valküürid tõid kangelaslikult surnud sõdurid ja muud Odini lemmikud sööminguid ja joominguid. Eriti rohkesti viljeldi kunsteeposi keskajal, näiteks Wolfram von Eschenbachi "Parzival" jt rüütli- ning õukonnaeeposed, aga ka renessansiajal, näiteks itaalia renessansiaja kuulsaima poeedi Dante Alighieri (1265-1321) ,,Jumalik komöödia". Keskaja kuulsaimad kangelaslaulud-eeposed on prantsuse ,,Rolandi laul", mida lauldi juba aastal 1066, kui normannid vallutasid
........................................................ 22 7.10 Aarded ja talismanid .....................................................................22 7.11 Asgard .................................................................................... 23 8 Jumalad ja nendega seotud müüdid ................................................................24 8.1 Odin ..........................................................................................24 8.2 Valküürid ....................................................................................25 3 8.3 Asgardi kuninganna ........................................................................ 26 8.4 Kõue jumal ................................................................................. 26 8.5 Vikerkaare silla valvur ................................................
Wagneri harmoonia oli väga pingeline, täis krematisme, kindlat helistikku polnud võimalik kuulata. Tema loominguga kaasnesid juhtmotiivid. Tema meloodiad olid lõputud. Wagner seadis lauljatele kõrged nõudmised: nad pidid olema väga head näitlejad ning neil pidi olema väga kõva hääl. Wagneri kõige ulatuslikum teos on "Nieblungide sõrmus", see koosneb neljast ooperist. Neid kantakse ette neljal päeval. Niebelungide laul koosneb: 1.) "Valküürid" 2.) "Siegfried" 3.) "Reini kuld" 4.) "Jumalate hukk" Kuulame: "Valküüride lend" ooperist "Vaklüürid" Wagner kasutab neljakordset orkestrit. Kõige olulisemad on vaskpuhkpillid. Tuntumad ooperid: "Lendav Hollandlane", "Tannhäuser", "Lohengrin", "Tristan ja Isolde" Kuulame: "Tannhäuser'ist" "Palverändurite kool" Wagneri ooperireform tõi kaasa: 1) tulede kustutamise 2) saalipõrand ehitati kaldu
Tagajärjed: Araablased ründasid Paljude rahvaste komel austasid skandi- rüütlid rüüstasid naavlased loodusjõude, eriti päikest, ungarlased rändasid sisse loodusobjekte(puid, jõgesid, allikad) ning ka esivanemaid. Maailm oli nende kujutluses asustatud paljude müütiliste olenditega, kelle seal paistsid silma näiteks inimestele ohtlikud hiiud, mäevaimud trollid ja naissõdalased valküürid. Viimased kogusid lahinguväljadelt langenud sõjameeste laipu, et toimetada võitluses hukkunud sõdalaste valda Valhallasse. I aastatuhande teisel poolel suurenes meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus. Kauplemise kõrval kasutasid bondid(taluperemehed) normannid- skandinaavlased Eriku Punane - pealik Leif Erikssom - Eriku poeg Konungid - kogokondade pealikud
lahkudes jätsid nad endast maha tapetud ja rüüstatud asulad. Inglismaal lõpetasid nad kloostrikultuuri, vallutasid suure osa saarest ja hiljem ka terve saare. Prantsusmaal püüti tulutult vallutada Pariisi, kuid Põhja-Prantsusmaale tekkis Normandia Hertsogkond, kus omandati kiiresti prantsuse keel ja kombed. Skandinaavlaste maailmapilt nad austasid loodusobjekte, esivanemaid ja loodusjõude. Nende arvates oli maailmas palju müütilisi olendeid nagu näiteks trollid, hiiud, valküürid (naissõdalased, kes toimetasid sõjameeste laipu hukkunud sõdalaste valda Valhallasse). Skandinaavlased nägid maailma müütilise olmeosalise ilmapuuna, mille ülemised oksad ulatusid taevasse, juured puudutasid aga põrgut. See oli universumi toetav raamistik. Inimeste maailma ümber oli maailmameri, kus elutses hiiglaslik madu, nende maailma kohal elasid aga jumalad, kelle riigist viis vikerkaar otse allmaailma. Maailm pidi hävima ragnarökis, ehk hea
f. Ungarlane, esinenud Tartu Ülikooli aulas, 5. Fryderyk Chopin a. Ei ole programmiline, enamus klaverile, tundlik ja nõtke, täis kaunistusi b. Arvukalt väikevorme: etüüdid, prelüüdid, nokturnid, valsid, polomerid, masurkad, ballaadid, ekspromptid c. 2 klaverikontserti d. Poolakas 6. Richard Wagner a. Põhiliselt ooperid (kokku 13), ooperireform b. Saksa eeposel põhinev ooperitetroloogia ,,Nibelungide sõrmus": ,,Reini kuld", ,,Valküürid", ,,Siegfried", ,,Jumalate hukk" c. Ooperid: ,,Lendav Hollandlane", ,,Tannhäuser", ,,Lohegrin", ,,Tristan ja Isolde" 7. Giuseppe Verdi a. Meloodiarikkus, jõuline rütmika, meeldejäävad motiivid, vokaalne valitsemine b. Oopereid kokku 26: ,,Oberto", ,,Attila", ,,Macbeth", ,,Rigoletto", ,,Aida", ,,Don Carlos", ,,Trubaduur", ,,Nabuceo", ,,Traviata" 8. Edward Grieg a. Helikeel Norra rahvamuusikast b
niisiis käsikäes riikide tekkega. Kuningad nägid ristiusus vahendit oma võimu kindlustamiseks.viikingite retked hakkasid pärast ristiusu vastuvõtmist järk-järgult vaibuma; 5.Skandinaavlaste maailmapilt ja mütoloogia Skandinaavlaste muistne maailmapilt Nad austasid loodusjõude, eriti päikest, loodusobjekte(puid, jõgesid, allikaid ja järvi) ning ka esivanemaid; nende kujutluses maailm oli asustatud paljude müütiliste olenditega; valküürid; Valhalla-võitluses hukkunud sõdalaste vald; Muinasskandinaalased nägid maailma müütilise kolmeosalise ilmapuuna; Pärimuse järgi pidi maailma hävima hea ja kurja võitluses-ragnarökis. See tähendab hukatust nii inimetele kui jumalatele; Skandinaavia jumalad Aasid ja Vaanid; Odin(sõja ja päikesejumal); Thor(taeva-ja piksejumal); Frej(viljakusjumal) Ruunid Ruunikiri; algselt 24 hiljem 16 tähemärki; Ruunid ei olnud lihtsalt tähed, vaid neil olid ka ,,jõudu anvvd"
on laulud, mis pärinevad eri aegadest, mõnes kohas räägivad nad üksteisele isegi ka vastu. ,,Vanema Edda laulud on mütoloogilised ja räägivad maailma tekkest. Tegelasteks on vanimad jumalad hiiud ja nendega sõjajalal olevad jumalad aasid. Räägitakse aaside ja vannide tülist ja leppimisest, palju on juttu alfidest maa-alustest kääbustest, saatusemäärajannadest nornidest ja mitmetest teistest müütilistest olevustest. Sõjakangelaste manala on Valhalla, kuhu valküürid jumalikud neitsid sangareid kannavad, et neid seal õlle ja mõduga kostitada. Teos peegeldab kõigi muinasgermaani rahvaste kujutlusi maailmast, uskumusi ja legende. Samuti on leitud neis ühiseid jooni kogu indoeuroopa keelkonna ja soome-ugri rahvaste muistse müüdistikuga. !!! Lisaks mütoloogilistele lauludele sisaldab ,,Vanem Edda" ka selliseid laule, mille kesksel kohal on hoopis inimestest kangelased, mitte jumalad. Kuigi mõningatel kangelaslauludel
Võttis osa Dresdeni ülestõusust, mille tagajärjel pidi Sakasamaalt põgenema. Elas 10 aastat Sveitsis. 1861 tuli Saksamaale tagasi. 1876 avati ooperi maja spetsiaalselt Wagneri ooperite esitamiseks. Avamisel etentati ooperitetraloogia ,,Nibelungi sõrmus". LOOMING: ta oli 19. Sajandi suurim ooperi reformaator. Tema ideeks oli muusika, tantsu, draama ja poeesia süntees ehk segu. Ooperid jagunesid tseenideks. ,,Nibelungide sõrmus" milla alla kuulub veel neli ooperit: ,,Reini kuld," ,,Valküürid", ,,Siegrfied" ning ,,Jumalate hulk". ,,Lendav Hollandlane", ,,Tristan ja Isolde", jne. *Fryderyk Chopin 1810- 1849 Pooal helilooja. Ema poolt poolakas ja isa poolt parntslane. Isa oli õpetaja. Pantsus keele ja kirjanduse õppejõud. Seitsme aastaselt kirjutas oma esimesed teosed klaverile. Teda on võrreldud imelaps Motzardiga. Ta olid erkordsed head pianisti võimed. Ta õppis Varssavi kõrgemas muusikakoolis õppis kompositsiooni. Pärast lõpetamist reisis palju, andis
Kujunesid Viikingite salgad. Kes hakkasid regulaarselt rüüstama Lääne-Euroopat. Jõudsid välja Islandilt Gröönimaale ja Põhja-Ameerikasse, Venemaale, Lõuna-Euroopasse, Musta mere äärde. Lääne-Euroopas normannid, Ida-Euroopas varjaagid. 7. Ülevaade skandinaavlaste religioonist ja kultuurist. Austasid loodusjõude ja esivanemaid. Maailm asustatud ohtlike olenditega nt hiiud, mäevaimud, trollid. Naissõdalased valküürid korjasid laipu et viia need Valhallasse. Maailm oli kolmeosaline ilmapuu. Pärimuse järgi pidi maailm hävinema viimses võitluses ragnarökis. Sõja ja põikesejumal Odin Piksejumal Thor Viljakusjumal Frej Kurjade jõudude kehastaja Loki Loomade ohverdamise kõrval toodi vahepeal ka inimohvreid. Ruunikiri Taanis kasutusele võetud, levis hiljem mujale. Meieni tekst jõudnud haua-ja mälestuskividel või relvadel. Peeti pühaks
Vanem Edda - (kirja pandud XI-XII käsikiri koostati aga XIII saj) ei ole kindla sü¾eega ühendatud terviklik eepos, vaid koondab laule, mis pärinedes eri aegadest, paiguti üksteisele ka vastu räägivad. Arvatakse, et nad on kirja pandud XI-XII saj. selle mütoloogilised laulud pajatavad maailma tekkest. Tegelasteks on vanimad hiiud ja nendega sõjajalal olevad jumalad aasid. (Valhalla on sõjakangelaste manala, kuhu sangareid kannavad jumalikud neitsid valküürid, kes neid seal õlle ja mõduga kostitavad.) Nibelungide laul - XII ja XIII saj vahetusest. Räägib nibelungide soo hukust , mis on germaani pärimustes ja lauludes väga vana. Ajalooliseks aluseks on suure rahvasterände aegsed sündmused. Üheks juhtmotiiviks on vasallitruudus valitsejannale, aga ka tervikuna daamide tahte ja võimu olulises rollis. Lugu käib islandi kuningatütre
Ning nii ka läks esietendus toimus Weimaris 2850. aasta augustis. Wagner kannatas masenduse all isoleeritud Saksa muusika maailmast, sissetulekust rääkimata. Tema naine, kellele ei meeldinud tema ooperid, mis järgnesid Rienzi'le, langes samuti sügavamasse depressiooni. Lõpuks sattusi ta erüsiipeli küüsi, mis muutis ta muusika kirjutamise palju keerukamaks. 1852. aastaks oli Wagneril valmis nelja Sõrmuse ooperi Nibelungi sõrmus ("Reini Kuld", "Valküürid", "Seigfried", "Jumalate hukk") - libretod ning hakkas koheselt komponeerima 1853. aasta novembris "Reini Kulda" ja "Valküüre" 1854. aastal. 1856. aastal asus ta töötama Siegfriedi kallal, kuid jättis asja pooleli oma uue idee tõttu Tristian ja Isolde. Tristian ja Isolde kirjutamisel olid tal kaks inspiratsiooni allikat: Esimene põhineb 1854. aastal kui tema sõber poeet Georg Herwegh tutvustas teda filosoof Arthur Schopenhauer töödele
kaitsepühakuna. Rootsis liitis maa ühtseks riigiks Olav Sülepea, 1008 a. lasi end ka ristida. Poliitiliseks keskuseks Uppsala. Seal säilitas ka paganausk oma positsiooni pikalt. Ristiusk juurdus XII sajandil, mil asutati Uppsala peapiiskopkond. Alistati ka Soome, kus hakkas kehtima ka ristiusk. Usk Austati loodusjõude, eriti päikest, loodusobjekte ning ka esivanemaid. Müütilised olendid : inimestele ohtlikud hiiud, mäevaimud trollid ja naissõdalased valküürid. Maailna nähti müütilise kolmeosalise ilmapuuna. Jumalad : kaks perekonda Aasid ja Vaanid. Enamik tähtsaid jumalaid pärines Aaside seast. Odin sõja-ja päikesejumal. Ühesilmne kübaraga vanamees.Odin valdas nõia-,loitsu-ja luulekunsti. Thor taeva-, ja piksejumal. Punahabeline vanamees. Põlluharijate seas kõrgelt hinnatud. Frej rahu,jõukuse ja viljakuse jumal, pärines Vaanide perekonnast. Edendas taimekasvu kui ka loomade ja inimeste sigivust.
Aluseks Christoph Wagenseili "Meisterlauljate veetlev kunst". Algplaan äärejoonistatud Marienbadis 1845. Libretto alustatud Pariisis 1862, muusika loomist alustatud Bieberichis Reini ääres 1862 ja lõpetatud Triebschenis Luzerni lähedal 1867. Esiettekanne Münchenis 1868 Hans von Bülowi juhatusel. "Nibelungide sõrmus"- Teatripidustus kolmel õhtul ühe eelõhtuga. Eelõhtu: Reini kuld. Esietendus 1869 Münchenis Wüllneri juhatusel. Esimene päev: Valküürid. Esietendus 1869 Münchenis. Teine päev: Siegfried. Esietendus 1876 Bayreuthis. Kolmas päev: Jumalate hukk (Jumalate hämarik). Esietendus 1876 Bayreuthis. Peamine allikas: "Edda" Wälsungite ja Nibelungide-saagad, samuti vanaaegne saksa jumalatemütoloogia. Esimene versioon: "Siegfriedi surm" (Kogutud kirjad, II köide, lk.215-300). "Nibelungide sõrmuse" libretot alustas Wagner 1848 Dresdenis, jätkas
dissonantside ahelaid ("lõppematu meloodia"). Pingestatud helikeele kõrgpunktiks on ooper "Tristan ja Isolde". · Alates "Lendavast hollandlasest " kirjutas Wagner oma libretod ise. Ta oli veendunud, et ooperite sisu peab olema minevikust (saksa mütoloogiast), mitte pahelisest kaasajast. Tetraloogia "Niebelungide sõrmus" libreto on Wagner kirjutanud saksa eepose põhjal. "Niebelungide sõrmuse" osad on "Rheini kuld" 1852-54, "Valküürid" 1852-56, "Siegfried" 1851-71, "Jumalate hukk" 1848-74. Põhiteemaks on Reini jões asuv kuld, millest valmistatud sõrmus annab võimu terve maailma üle. Kuid selle eest tuleb ka tasu maksta: Lehekülg 7 tuleb lahti öelda inimlikest tunnetest ja lõpuks kulla jõu läbi hukkuda.Kulda ihaldavad jumalad, inimesed, kääbused, hiiglased. Lõpuks viiakse kuld tagasi Reini jõkke, kuid jumalate riik hävib.
ansamblid, aariad) siis tema taotles et lavaline tegevus ja muusikaline arendus läheksid pidevalt edasi. Tema ideaaliks oli nn lõputu meloodia. Tahtis muusikat, sõna ja lavakujundust sulatada kokku üheks tervikuks. Waqner kirjutas librettod ise, ooperite sisu pärines saksa eepostest, muinasjuttudest ja enamasti valitseb traagiline atmosfäär. „Tannhäuser“ „Tristan ja Isolde“ „Lendav hollandlane“ „Nibelungide sõrmus“ – koosneb omakorda veel neljast ooperist „Valküürid“ Ta rajas Bayreuthi linna oma ooperiteatri. Paigutas esimest korda orkestri lavaauku, et saavutada hea tasakaal orkestri ja solistide vahel. Paistuas orkestri varasest suuremaks lisades eriti vaskpille. MK Valküüride lend ooperist „Valküürid“ filmides Palverändurite koor ooperist „Tanhäuser“ Hitleri lemmik, algab vaikselt, koor Operett Tekkis 19.saj Prantsusmaal meelelahutusliku lavažanrina. Operett=väike lavateos
· "Super Grinzane Cavour Book Award" (Itaalia 1996) · "Flaiano International Award" (Itaalia 1996) · "Knight of Arts and Letters" (Prantsusmaa 1996) · "Grand Prix Litteraire Elle" (Prantsusmaa 1995) 5 1.2.Bibliograafia · 1982: Põrguarhiivid · 1986: Vampirismi praktiline kasutusjuhend · 1987: Palverännak: maagi päevik · 1988: Alkeemik · 1990: Brida · 1991: Kingitus · 1992: Valküürid · 1994: Maktub · 1994: Istusin Piedra jõe ääres ja nutsin · 1996: Viies mägi · 1997: Valgusesõdalase kasutusjuhend · 1998: Veronika otsustab surra · 2000: Kurat ja preili Prym · 2001: Isad, pojad ja isade pojad · 2003: Üksteist minutit · 2004: Dzinn ja roosid · 2005: Zahir · 2006: Nagu voolav jõgi · 2006: Portobello nõid 6 2.Sisu kokkuvõte
Hoolega uuris ta saksa filosoofi Schopenhaueri pessimistlike teoseid. Helilooja, kelle üllad lootused olid alati karile jooksnud, leidsid siit ajutist rahuldust. Kaupmees Wesendocki noore naise vastu tärganud tugeva armastuse ja Schopenhaueri lugemise mõjul asub Wagner kirjutama ooperit "Tristan ja Isolde", mis valmis aastal 1859. "Tristan ja Isolde" kõrval on pagulasaastate tähtsamaks loominguliseks saavutuseks veel ooperite "Reini kuld" (1854) ja "Valküürid" (1856) valmimine ning töö ooperite "Siegfried" ja "Jumalate hukk" kallal. Kõik neli ooperit ühendas Wagner hiljem ühtse pealkirja "Nibelungide sõrmus" alla. 8 Taas kodumaal ja Sveitsis 1864-1883 Üheks Wagneri kunsti jumaldajaks oli äsja troonile asunud Baieri noor kuningas Ludvig II. Helilooja muusika oli psüühiliselt haigele valitsejale tagasihoidmatuks
Saadud raha eest ostis Viini maja, elas külluses, kuni raha sai otsa. Sattus taas võlgadesse ja naases Saksamaale. 3. LOOMINGUPERI000 1854-1882 1859 valmis reformooper "Tristan ja Isolde" -- vastas püstitatud nõuete 1869 -- ooper "Nürnbergi meisterlauljad" -- koomiline ooper klassikalise ooperivormiga Suurim avantüür (ohtlik üritus) muusikaajaloos on Wagneri loodud ooperitetraloogia "Niebelungide sõrmus": · "Reini kuld" · "Valküürid" · "Siegfried" · "Jumalate hukk" Probleemistik erakordne -- tsivilisatsiooni hukkumine, inimese eetiline kriis. Peategelased on jumalad ja nende lapsed; hiiglased -- kääbused, kes käituvad nagu inimesed. Kokku on 33 tegelast ja üle 100 leitmotiivi. Lavalist tegevust vähe, tegevustik toimub muusikas, orkestris. MK: Ooper "Tannhäuser" avamäng 1864-- Wagneri ellu sekkus Baieri kuningas Ludwig II. (hull?) Ludwig oli vaimustuses Wagneri loomingust
Kopernik kõhkles seda avaldada kuid temaga nõustus Galilei Pilet 4 *Viikingid Elukoht, tegevusalad, tähtsus Euroopas, kultuur. Viikingid olid pärit Skandinaaviast. Nende tegutsemise hiilgeaeg oli 8-11 sajand. Viikingid olid põlluharijad, sõdalased ja kaupmehed.Nad austasid loodusjõude, eriti päikest ning esivanemaid..Nad nägid maalima kolmeosalise ilmapuuna. Maailm oli kujutluses neil paljude müütilisete olenditega näiteks mäevaimud,trollid ja naissõdalased-valküürid. Valküürid kogusid lahinguväljadelt sõdalaste laipu et viia nad hukkunud sõdalaste valda Valhallasse. Jumalateks olid näiteks Odin ja Thor. Haritava maa vähesus sundis viikingitel korraldada rüüsteretki mujal maades. Viikingite sõjalaev kandis kuni 80 sõdalast. Laev oli üsna lühike, kõigest 20-25 m. Viikingid suutsid tungida sügavale sisemaale tänu nede laeva madala süvisele. 1000. ndal aastal jõudsid viikingid Ameerikasse. Viikingid panid aluse Vene-Kiievi riigile. NB
annaabi.ee 
