Riikide iseloomustamine Eesti Riigi tekketeooria: Vägivalla teooria Riigivõimu iseloom: Demokraatia-Liberaalne Riigikorralduse vorm: Unitaarriik Riigivalitsemise vormid: Vabariik-Parlamentaarne Tunnused: 18-aastane isik on täisealine ning tohib tarbida, osta ja omada alkoholi- ning tubakatooteid. Parlamentaarne seadus Riigivõimu komponendid: Riigikogu, Valitsus, Parlament Venemaa Riigi tekketeooria: Vägivalla teooria Riigivõimu iseloom: Diktatuur-Autoritaarne Riigikorralduse vorm: Föderatsioon Riigivalitsemise vormid: Vabariik-Presidentaalne Tunnused: Viisata riiki pääsemine võimatu
Ühiskonna kordamine 1.Poliitilised ideoloogiad (lk 49-53) 2.Ideoloogiaga seotud peamised heaolu reziimid/mudelid (lk 54-56) 3.Parteid (lk 81-83) 4.Eesti Vabariik kui unitaarriik ja KOV Eestis (paljundus, pt 14 põhiseadus) 5.Vabad valimised (lk 64-73) 1)Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideoloogia peab ühtesi nähtusi ja suhteid soovitatavateks, teisi aga taunib. Iga ideoloogia ei ole poliitiline, nt budism, feminism, asketism, surrealism. Poliitiline ideoloogia on ideoloogia, mis annab aluse erakonnategevusele. Partei e erakond-kindla ülesehituse, liikmeskonna, ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mille
Parlamendi pärusmaaks vaid ka tema asetus partei jääb seadusandlus. valimisnimekirjas. Föderaalriik-Riik, kus piirkondadel Inimesed ei käi valimas, kuna on oma elu korraldamisel suurem 1)puudub huvi 2)Ei teata, mis nende vabadus. häältest saab 3)erakonnad ei täida Unitaarriik-Riik, kus kohaliku elu lubadusi 4)ei osata valida erakondade määrab põhijoontes keskvalitsuse vahel. poliitika. õiguskantsler-kontrollib põhiseaduse ja seaduste järgimist. Riigikontroll-kontrollib riigi majandustegevust ja riigivaraga ümberkäimist. Kaitsepolitsei-jälgib riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist. esindusdemokraatia- demokraatiavorm, kus rahvas teostab
Pariisi rahukonverentsi käigus sõlmitud rahulepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri. Rahvasteliit kavandati maailma kõikide riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel sõjaks kasvada. Paraku jäid välja mitmed maailma võimsamad riigid, näiteks USA. See muutis liidu ebatõhusaks organisatsiooniks, mis ei suutnud täita võetud ülesandeid. Ühiskond Riik ja riigivõim: riigivalitsemisvormid: vabariik ja monarhia; riigikorraldusevormid: unitaarriik ja föderatsioon. Eesti Vabariik kui unitaarriik. Vabariik on riigivalitsemisevorm, mille tunnuseks on mittepärilik võimukorraldus. Monarhia on riigivalitsemisevorm, mille eesotsas on üksikisik ehk monarh, kelle võim võib olla piiratud, piiramatu või sümboolne. Unitaarriik on riik, mille koosseisus ei ole autonoomseid haldusterritoriaalseid üksuseid. Föderatsioon ehk liitriik on alamüksuste ühendus, mille osadel on mõningad iseseisva riigi tunnused.
Rahvas saab uue valitsuse pärast presidendi valimisi mitte parlamendi valimisi. Autoritaarneriik. Seaduse muutmine käib valitseja suva järgi pole õigeid valimisi, kodanike organisetsioone on ainult 1 erakond. Totalitaarneriik. Planeerib ja kontrollib kõikke ühiskonnas toimunut. (Kodanike eraelu ametialasdeid suhteid ja liikumised.) Siirderiigid. Riigiti erineb ka kohaliku võimu ning regionaalse võimu vahekorda: *föderaalriik-piirkondadel on oma elu kamandamiseks suured valdused. *unitaarriik- kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika, nt eesti. Rahva osalus valimistes. Valimised on vabad kui peetakse kinni nendest nõuetest: *Kanditaate on ühetele saadiku kohale mitu. *kõigil on võrdne võimalus oma vaateid prapageerida. *kodanikel on õigus teha oma valik iseseisvalt ja hoida seda salaj. *hääled loetakse ausalt ja tlemused avalikustatakse täielikult. Valida saab alates 18a. Kanditeerida valla volikogusse 18a. Riigikogusse 21a.
Riigivalitsemise vormid: 1-Monarhia a. absoluutne b. parlamentaarne 2. vabariik a. Presidentaalne b. Riigivalitsemise viisid: 1. parlamentaarne demokraatia: otsene*esindus*osalus*eliit* 2.diktatuur autoritaarne *totalitaarne * Riigikorralduse vormid: *unitaarriik- ühtne riik-keskvõim* föderatsioon*konföderatsioon* Riigi tunnused- territoorium rahvas Riigivõimu tunnused- riigivõim *seadusandlik* täidesaatev* kohtuvõim* Riigivõimu komponendid- seadused Riigivalitsemise vormid: 1- Monarhia a. absoluutne b. parlamentaarne 2. vabariik a. Presidentaalne b. parlamentaarne Riigivalitsemise viisid: 1. demokraatia: otsene*esindus*osalus*eliit* 2.diktatuur autoritaarne *totalitaarne * Riigikorralduse vormid: *unitaarriik-ühtne riik- keskvõim*
küsimusi, tegutsedes seaduse alusel iseseisvalt; vallad (185) ja linnad (30) *E 2-tasandiline haldussüst: maakond-riikliku halduse üksus; maavanem ametnikkonnaga, ametisse nim.peam. 5.a vald ja linn-iseseisvad KOV-üksused; oma esinduskogu-volikogu;oma eelarve; valib rahvas iga 4.a tagant *tsentraliseeritud mudel-KOV-id sõltuvad keskvalitsusest (E, Soome) *detsenraliseeritud-KOV-id palju iseseisvamad (Sks, USA) *unitaarriik: -legitiimne võim keskvalitsusel -teatud ül-e täidavad väiksemad alalised üksused (provintsid, maakonnad) -rohkem kui 70% praegustest riikidest (E, PR, Skanvinaavia) head:hierarhilise võimu olemasolu vead:võimu kontsentratsioon, vähemuste nõrk esindatus *föderaalriik: -haldusüksustel mõned iseseisva riigi tunnused (kanepi legaliseerimine) -keskvõim vastutab ühtse välis-,kaitse-,rahanduspol eest -USA, Vene, Kanada head:loob ühtsuse, võimalik keskvõimu kontroll
vabade ja regulaarsete valimiste. Diktaatorlikus võimus on võim ühe isiku või institutsiooni käes. Ebademokraatlik valitsemine. Riigivõimul võib olla täielik kontroll kodaike kõigi eluvaldkondade üle. 5. Määra järgnevate riikide riigivalitsemise vorm, riigikorralduse vorm ja võimu iseloom: Saksamaa: Parlamentaarne Vabariik, Föderatsioon, Demokraatia Jaapan: Konstitutsiooniline Monarhia, Unitaarriik, Demokraatia Saudi Araabia: Absoluutne Monarhia, Unitaarriik, Diktatuur - Totalitaarne Soome: Parlamentaarne Vabariik, Unitaarriik, Demokraatia Valgevene: Vabariik, Konföderatsioon, Diktatuur - Autoritaarne riik Hiina: Vabariik, Unitaarriik, Diktatuur - Autoritaarne riik Venemaa: Presidentaalne Vabariik, Föderatsioon, Diktatuur - Autoritaarne riik 6. Õpilane suudab allikatekstist välja lugeda riikide riigivalitsemise vormi, riigikorralduse vormi ja võimu iseloomu tunnused. RIIGIVALITSEMISE VORMID - Vabariik, Monarhia
Mõisted: Parlament seadusandlik võim Valitsus täidesaatev võim Kohtud kohtuvõim Võimude lahusus ja tasakaalustatus demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt võim jaotatakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel Föderaalriik need riigid, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus Unitaarriik ehk ühtne riik riik, kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika Õiguskantsler kõrge ametiisik Eestis; teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet Riigikontroll riigiasutuste ja organisatsioonide majandustegevust kontrolliv organ Eestis Kaitsepolitsei jägib riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist Konstitutsioon ehk põhiseadus riigi kõrgeim seadus, mis sätestab valitsemiskorralduse, kodanikuõigused ja kohustused
Peale maismaa kuuluvad riigi territooriumi hulka veealad, mis jäävad riigi piiridesse. Territooriumi osadeks võivad olla ka eemal asuvad, teiste riikide territooriumide vahele jäävad alad ehk enklaavid Kellele laieneb riigivõim? Riigivõim laieneb nii kodanikele, välismaalastele kui ka kodakondsuseta isikutele. Kodune töö- Kuidas riik tekkis, erinevad teooriad. Riigivõimu korraldamise viis väljendub riigivalitsemise vormis (vabariik, monarhia) ja riigi halduslikust korraldusest (unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon) VABARIIKLIK RIIGIVALITSEMISE VORM Vabariik on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal. Vabariiklik riigivalitsemine jaguneb 1.parlamentaarne- parlamendil on võimu ülimuslikkus, riigipeal on vaid esinduslik funktsioon. Valitsuse nimetab ametisse parlament ja on parlamendi ees aruandekohustuslik (Eesti, Mongoolia, Lõuna-Aafrika 2.presidentaalne- riigipea on valitsuskabineti juht ja enamasti
Esindusdemokraatia: rahvas valib endale parlamendi, kes neid esindab. Mis on riik ja riigi tunnused. Ühiskonna poliitiline korraldus, tunnused on territoorium, kodanikkond,suveräänne võim? Riikide kujunemine: millal, kus, kelle poolt ja millist tüüpi riigid esimesena rajati? Linn-Linnriik-Riik. 4000 aastat tagasi, sumerita poolt, mesopotaanias. Riigi ülesanded. Igapäevaelu korraldamine Maksude kogumine Riigi esindamine Julgeoleku tagamine Seaduste kehtestamine Unitaarriik, föderatiivne riik (selgitus+näited). Unitaarriik: ehk ühtne riik, kellel pole osalise iseseivusega territooriume. Nt: Eesti, Taani, Soome ,Japan Föderatiiven: ehk föderatsioon, liitriik ning koosneb erinevatest väikestest riikidest. Nt; Usa, Venemaa, Saksamaa Presidentaalne vabariik: olulisemad tunnused, näited. President on riigipea kui ka valitsus juht, rahvas valib presidenti kui ka parlamendi.Nt: Lõuna-Ameerika, Kaukaasia, Kesk-Aasia.
aruandekohustuslik Konstitutsiooniline monarhia - võim on piiratud põhiseadusega, tavaliselt on monarhil esindusfunktsioon, igapäevast toimimist juhtib valitsus, seadusloomega tegeleb parlament (nt Taani, Norra, Rootsi, Holland, Belgia, Monaco, SB) Absoluutne monarhia - monarhi võim piiramatu, tal seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim (nt Saudi Araabia, Vatikan) riigikorralduse vorm - halduslk korralduse vorm/struktuur. Levinud vormid unitaarriik, konföderatsioon, föderatsioon. Unitaarriik - üksainus kõrgema võimu keskus, võib esineda eristaatust v KOV'ga piirkondi (enamik riike) Föderatsioon - liitriik, mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused st suur otsustamisõigus, keskvõim vastutab välis-, rahandus-, kaitsepoliitika eest (Venemaa, USA, Austraalia, Mehhiko, Saksamaa, India) Konföderatsioon - riikide liit ühiste eesmärkide (välis-, kaitse-, majanduspoliitilised) realiseerimiseks; liikmesriigid on säilitanud suveräänsuse
suur välja ränne, iibe vähenemine, suremus, rahvastiku vananemine Majanduse jätkusuutlikkus tööjõu probleemid, toetused, ületootmine, raiskamine DEMOKRAATLIKU ÜHISKONNA VALITSEMINE JA KODANIKUOSALUS RIIK JA RIIGI VORMID RIIK võimu ja valitsemisasutuste süsteem, mille abil hallatakse ühiskonda./Organiseeritud inimeste kogu, kes elab maa-alal ja on seotud ühise avalik-õigusliku võimuga. RIIGI HALDUSLIKU KORRALDUSE VORMID: Lihtriik e unitaarriik ainult üks kõrgema võimu keskus. (nt EESTI, Soome, Poola, Leedu) Föderatsioon liitriik, mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused st suur otsustamisõigus. (nt USA, Venemaa, Saksamaa) Konföderatsioon riikide liit ühiste, tavaliselt välis-, kaitse- ja majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Liikmesriikidel on säilinud suveräänsus. (nt Euroopa Liit) RIIGIVALITSEMISE VORMID
Konföde- I D O b) parlamentaarne ratsioon T U R U S D S VALITSUSVIISID, -VORMID demokraatia diktatuur a)parlamentaarne a)autoritaarne b)presidentaalne b)totalitaarne Unitaarriik e. ühtne riik-riik, kus suveräänsus kuulub jagamatult keskvõimule. On olemas ka kohalikud omavalitsused. EV on unitaarriik, ka Soome, Läti, Leedu, PM, Rootsi, Taani, Jaapan Föderatiivne e. liitriik-riik, mis koosneb autonoomsetest osariikidest(liidumaa, kanton, kubermang jne.)Riigivõim on jaotatud 2 tasandil. Osa küsimusi on keskvõimu, osa osariikide lahendada, parlamendid on 2-kojalised.Keskvõimu kompetentsi kuuluvad nt välis- ja
üle. Nt. Korea Rahvademokraatlik Vabariik. 15. Kellele kuulub seadusandlik võim? Seadusandlik võim kuulub Parlamendile ( Vabariigis ja Kontitutsioonilises monarhias) Valitsejale kuulub see absoluutses monarhias ja diktatuuris. 16. Loetle Riigikogu ülesandeid? 1. seaduste vastuvõtmine. 2. Seaduste täiendamine 3. Seaduste muutmine. 17. Kellele kuulub täidesaatev võim? Täidesaatev võim kuulub pea ministrile. 18. Mis on EV ülesanne? Unitaarriik ehk ühtne riik allub keskvalitsusele 19. Mis on Eesti kõrgeim kohus? Eesti kõrgeim kohus kuulub Riigikohtule mis asub Tartus, Toomemäel. 20. Millised on Riigikohtu ülesanded? Riigikohtu ülessame on tagada kõigile seadusega ettenähtavad õigused. 21. Mida tähendab võimude lahususe/ tasakaalu põhimõte? Võim ei ole ühe isiku käes , võim on avalik , kõik institutsioonid eksisteerivad paralleelselt ja põhinevad tööjaotusel. 22
· Monarhia võim on piiratud põhiseadusega. · Monarhil on tavaliselt vaid esindusfunktsioon. · Riigi igapäevast toimimist juhib valitsus ja seadusloomega tegeleb parlament. Absoluutne monarhia: · Monarhia võim on piiramatu või oluliste piiranguteta. · Monarhil on nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Riigikorralduse vormid iseloomustavad tavaliselt riigi haldusliku korralduse vormi/struktuuri. Enamlevinud riigikorralduse vormid on: · Unitaarriik · Föderatsioon · Konföderatsioon Unitaarriik: · Riigis on üksainus kõrgema võimu keskus. · Ka unitaarriigis võib esineda eristaatust või kohaliku omavalitsusega piirkondi Föderatsioon: · Liitriik, mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused st suur otsustamisõigus. · Liitriigi keskvõim vastutab tavaliselt välis-, rahandus- ja kaitsepoliitika eest.
5)Marksistlik teooria – majanduslikult juhtiv ühiskoona kith loob riigi, et positsioon luua Riigivõim ja valitsemisvormid, too näiteid Riigivõim on riigivalitsemise vorm ja halduslik korraldus. Riigivalitsemisevormid: 1) Parlamentaalne vabariik (Eesti) 2 )Presidentaalne vabariik (USA) 3) Konstitutsiooniline monarhia (Inglismaa) Riigikorralduse vormid: 1) Unitaarriik(üks kõrgem võim – Eesti) 2) Föderatsioon (liitriik – USA, Saksamaa) 3) Konföderatsioon (Riikide liit – EU Demokraatia ja diktatuur. Demokraatia – kõrgeima võimu kandjaks on rahavs, kes teostab seda vaba ja regulaarsete valimistega. Riigivõim toimib seadustega.
samas, kui leida mõtte- ja tegutsemiskaaslaseid, pole miski võimatu. Kas Sa oled nõus väitega, et kõik me oleme ühe ühiskonna liikmed, mis asub hukatuse äärel? Põhjenda oma arvamus! (globaalprobleemid) Olen nous, sest kõik inimesed kujundavad kõigi elu siin maamuna peal. Tooge välja põhilised erinevused (väga lühidalt) unitaarriigi, föderatsiooni ja konföderatsiooni vahel. (riigivormid) Unitaarriik on riik, mille koosseisu ei kuulu või mis ei koosne autonoomsetest haldusterritoriaalsetest üksustest. Unitaarriigid on näiteks Jaapan ja Prantsusmaa. Föderatsioon ehk liitriik on alamüksuste (föderatsiooni subjektide) ühendus, mille osadel on mõningad iseseisva riigi tunnused. Föderatsiooni tunnuseks on, et võim ja funktsioonid on keskvalitsuste ja mitmesuguste alamüksuste valitsuste vahel jagatud. Föderatsiooni vastandiks on unitaarriik. Näiteks USA
(usa) MONARHIA: Riigipea on päriliku võimuga monarh: kuningas, keiser, sultan, emiir. Konstitutsiooniline: Monarhi võim on piiratud põhiseadusega ja tal on pigem esindusfunktsioon. Riigi igapäevast toimimist juhib valitsus ja seadusloomega tegeleb parlament (suurbritannia). Absoluutne: Monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim (saudi-araabia). Riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderaalriik, konföderatsioon (näited) – Unitaarriik on riik, kus on üksainus kõrgema võimu keskus. Mõnikord võib ka ühtse riigi koosseisus esineda eristaatuse ja sisemise omavalitususega piirkondi (jaapan, eesti, prantsusmaa). Föderaalriik on liitriik, mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused, st suur otsustamisõigus. Liitriigi keskvõim vastutab tavaliselt ühtse välis-, kaitse- ja rahanduspoliitika eest
ÜHISKONNA KT ! 1) Mõisted: *de jura riik on olemas ent seda ei tunnustata *de fakto õigluslikult olemas aga võõrväed sees (eesti nsvl ajal) *võimu legitiimsius võim on õiguspärane ja valitsetakse seaduste aluse alusel *monarhia -võim 1 isiku käes( rootsi, norra jne ) *vabariik mitte pärilikvõimukorraldus(eesti) *unitaarriik -riigigi koosseisis pole autonoomseid haldusüksusi (eesti, norra, belgia) *Föderaalriik –liitriik,oblastid jne ( venemaa, Araabia Ühendemiraadid,Saksamaa) * Võimudelahusus - seadusliku,täidesaatva ja kohtuvõimude lahushoidmine *Otsene demokraatia e presidentaalne - rahvas valib otse (vaata lehelt) *Esindus demokraatia e parlamentaarne rahvas valib parlamendi ( vaata lehelt) 2)Riigipõhitunnused:
a)vabariik (sh parlamentaarne ja presidentaalne vabariik) b)monarhia( absoluutne-ja parlamentaarne) 3)Nimeta praegu Euroopas olevaid kuningriike! V:Rootsi,Norra,Taani,Holland,Belgia,Suurbritannia 4) Milline valitsemisvorm kehtib tänapäeva Eesti Vabariigis? V: Eestis kehtib parlamentaarse vabariigi valitsemise vorm. 5)Mida tähendavad mõisted föderatsioon ja unitaarriik? V: föderaalriik on riik, milleosad on suhteliselt iseseisvad( nagu Ameerika Ühendriigid) unitaarriik on riik,millesse ei kuulu isesisvaid osi,riigil on ühtne seadusandlus ja ühtsed võimu- ja valitsuasutused. 6)Mis on demokraatia? Nimeta kaasaja demokraatlikke riike! V: Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus ning inim- ja kodanikkonnaõiguste
ja kohtuvõime vahel. 3. Kolm võimu. · Täidesaatev võim. · Seadusandlik võim. · Kohtuvõim. 4. Parlamentaarse ja presidentaalse vabariigi erisus. Parlamentaarne vabariik: Rahvas valib parlamendi. Parlament valib presidendi ja hääletab valitsuse ametisse. Valitsus annab aru parlamendile. Presidentaalne vabariik: Rahvas valib presidendi ja parlamendi. President nimetab ametisse valitsuse. 5. Föderaal- ja unitaarriik. Föderaalriik: Regionaalse ja kohaliku võimu vahekord ühiskonna valitsemises erined riigiti suuresti. (Näiteks: USA, Saksamaa ja Venemaa) Unitaarriik: Kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika. (Näiteks: Prantsusmaa, Suurbritannia, Eesti ja Skandinaavia) 6. Mis on põhiseadus? Konstitutsioon ehk põhiseadus on riigi kõrgeim seadus 7. Millised on demokraatliku valimise 4 tunnust? · Kanditaare on ühele saadikukohale mitu.
Riigivõimu iseloom: demokraatia ja diktatuur (autoritaarne ja totalitaarne) - Demokraatia õigusriik, kõrgemat võimu kannab rahvas, kehtib üldine inim- ja kodanikuõiguste austamine. Diktatuur autoritaarse viisiga Toimub üksikisiku või grupi ebademokraatlik valitsemine, enamasti on ajutise iseloomuga ning piirangud ei ole täielikud. Diktatuur totalitaarse viisiga Kindel hirmuvalitsus, totaalne kontroll kõige ja kõigi üle, agressiivne valitsemisviis. Riigikorralduse (unitaarriik ja föderatsioon) ja riigivalitsemise vormid Unitaarriik ehk ühtne riik (tugeva keskvõimuga) ning föderaalriik ehk föderatsioon (igal osariigil oma võimuorgan). Vabariik: parlamentarism (Eesti, Saksamaa ja SB) Parlamendi ülimuslikkus, riigipea tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid. Valitsus moodustub valimistulemuste põhjal ning tihe seos on seadusandliku ja täidesaatva võimu vahel,
mingeid piiranguid omavaheliseks suhtlemiseks, vaid riiki võetakse täieõigusliku rahvusvahelise õiguse subjektina. · Riigi de facto tunnustamine- riigi rahvusvaheline tunnustamine, mille puhul ei peeta uut riiki täieõiguslikuks rahvusvahelise õiguse subjektiks. · Vabariik on riigivalitsemisevorm, mille puhul kõrgemad riigivõimu organid valib rahvas või moodustab need parlament. · Unitaarriik on lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi(vabariike,osariike,liidumaid) · Kohalik omavalitsus tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. · Föderatsioon e liitriik koosneb autonoomsetest osariikidest, kes osa riigivõimu on andnud keskvõimu pädevusse.
kaitse. Lisaks sellele täidab kohtusüsteem ka konstitutsioonilisi funktsioone. Üldjoontes eristatakse nelja peamist põhiseaduslikkusega seotud funktsiooni. Esitkes, seaduste konstitutsioonikohase järelvalve. Teiseks täidab ülemkohus erinevate võimuinstituitsioonide või tasandite tasakaalustaja rolli. Kolmandaks kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine. Regionaalsne ja kohalik valitsemine: erinevad struktuurmudelid: 1) Unitaarriik- lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi(vabariike, osariike, liidumaid jne.) Jaguneb vaid haldusterritorjaalseteks üksusteks. 2) Föderatsioon- liitriik, mille osadel on mõningaid iseseisva riigi tunnused. Tervikuna ja osariikidel on oma seadusandlikud, täidesaatvad ja õigustmõistvad organid ning oma põhiseadus. 3) Konföderatsioon- kindlate eesmärkide huvides kstvalt liitunud, kuid suveräänsuse säilitanud riikide liit. Keskorganid
pärilik võim. Abloluutse monarhia puhul kuulub monarhile nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim.tema võimu ei piira miski, ainult südametunnistus.(omaan, Kamar) Konstitutsiooniline monarhia puhul on on monarhi võimu ulatus määratud põhiseadustega ja peamine seadusandlik organ riigis on parlament. Täidesaatev võim kuulub valitsusele. Vabariik on riigivalitsemisorgan, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid valib rahvas või moodustab need parlament. Unitaarriik on lihtriik,millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnudtega üksusi(vabariike,osariike, liidumaid vms.) Kohalik omavalitsus tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. Föderatsioon ehk liitriik kosneb autonoomsetest osariikidest, kes osa riigivõimu on andnud keskvõimu pädevusse.
ülesehitus).................................................................................................................... 12 25. Hääle- ja kandideerimisõigus omavalitsuse volikogude valimistel Eestis................13 Hääleõigus:................................................................................................................ 13 Kandideerimisõigus.................................................................................................... 13 26. Unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon..............................................................13 Unitaarriik.................................................................................................................. 13 Föderatsioon.............................................................................................................. 13 Konföderatsioon......................................................................................................... 13 Termin...
Demokraatia iseenesest jaguneb ka veel kaheks erinevaks liigiks: parlamentaarne demokraatia ja presidentaalne demokraatia. Parlamentaarses demokraatias on nii, et rahvas valib parlamendi ning parlament kujundab valitsuse ning valib presidendi. Presidentaalses demokraatias valib rahvas parlamendi ja presidenti ning president nimetab ametisse valitsuse. Eestis valitseb parlamentaarne demokraatia, aga kuna meie elu määrab suures joones keskvalitsuse poliitika oleme me omakorda veel unitaarriik. On ka föderaalriike kus on erinevates maakondades/osariikides on elukorraldus vabam ja erineb teisest. Demokraatliku riigi kõige kõrgem seadusandlik võim on rahva valitud esindus ehk parlament. Parlament koosneb erinevatest gruppidest ja erinevate huvidega inimestest ning mitte kellegi arvamust ei suruta maha vaid tuleb arvestada kõigiga. Selle alusel toimibki demokraatia, poliitikas tuleb ikkagi ju jälgida erinevaid ühiskonnagruppe ja vaateid.
Ühiskonnamudelid: Põllumajandusühiskond – tegeletakse karjakasvatuse ja põlluharimisega, linnad on väiksed ja neid on vähe. Tööstusühiskond – arendatakse tööstust ja tehnikat, suurema töö teevad ära masinad, inimesed suunduvad järk-järgult linna elama. Teenindus- ja infoühiskond – majandustegevus tugineb teadusuuringutele, tootmine on automatiseeritud, suur tööhõive on teenindussektoris. Unitaarriik – riik, kus on üksainus kõrgema võimu keskus. Mõnikord võib ka ühtse riigi koosseisus esineda eristaatuse ja sisemise omavalitsusega piirkondi.NT: Jaapan, Prantsusmaa, Eesti. Föderatsioon – liitriik, mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused, st suur otsustamisõigus. Liitriigi keskvõim vastutab tavaliselt ühtse välis-, kaitse- ja rahanduspoliitika eest. NT: Saksamaa, Ameerika Ühendriigid.
· Demokraatlik valitsmine: Võim ei ole koondunud ühe isiku või asutuse kätte. Võim on avalik ja kontrollitav. Võim seisab rahvale võimalikult lähedal. · Parlamentaalse korralduse puhul valib parlamendisaadikud rahvas, otsestel valimistel. · Presidentaalse korralduse puhul valib rahvas otse nii parlamendi kui presidendi. · Föderaalriik riigid, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus(USA, Venemaa) · Unitaarriik riigid, kus kohaliku elu määrab põhijoones keskvalitsuse poliitika(Prant. Suurbr.) · Võimu kontrollimine: Tagada ühisvara kasutamine rahva huvides. Garanteerida riigi ja kodanike julgeolek. Vältida riigivõimu kuritarvitamist. · Õiguskantsler kontrollib põhiseaduse ja seaduste järgimist. · Riigikontroll kontrollib riigi majandustegevust ja riigivara ümberkäimist.
Suveräänsus ehk iseseisvus on riigi võime toimida ilma väliste kitsendusteta. Läbikukkunud riik- ei täida riigi ülesandeid, pole diplomaatilisi suhteid teiste riikidega, pole kontrolli elanikkonna ja territoorimu üle, sotsiaalhoolekanne pole küllaldane. Võimu korraldamise viis väljendub riigivormis, mis hõlmab nii riigivalitsemise vormi (monarhia, vabariik) kui ka riigi haldusliku korralduse vormi (föderatsioon, unitaarriik). RIIGIVALITSEMISE VORMID VABARIIK MONARHIA Vabariik on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis Riigipea on päriliku võimuga monarh: kuningas, keiser, juba antiikajal vastandina pärilikule monarhiale. sultan, emiir. Parlamentaarne Presidentaalne Konstitutsiooniline Absoluutne
ühiskonda abistav tegevus, täidesaatev võim valitsus, tarbija teenuse või kauba ostja, tolerantsus sallivus, tööandja inimene kes palkab kedagi tööle, tööhõive töötavate inimeste ja töövõimelise elanikkonna suhe, tööjaotus - ühiskondlikult tööde süsteem vajaduste ja võimaluste alusel, töövõtja inimene kes töötab tööandja juures, tsensuur totalitaarriikides ajakirjanduse, trükiste, lavastuse, raadio ja tv läbivaatamine riigiasutuse poolt, unitaarriik lihtriiknkuhu ei kuulu iseseisva riigi tunnused, vabariik riigikord, kus riigipea valitakse, vähemusvalitsus valitsust mida ei toeta enamik parlamendi liikmed, õigus ühiskonna poolt seadustatud normide kogum.
riigivalitsemise vormid: vabariik (parlamentaarne parlamendi võimu ülimuslikkus, riigipeal on esinduslik funktsioon. Eesti, presidentaalne riigipea on ka valitsuse juht ja valitud otse kodanike poolt, valitsus ei pea parlamendile aru andma. USA); monarhia (absoluutne monarh on ainuvalitseja. Katar, Vatikan, konstitutsiooniline monarhil on esindusfunktsioon, riigi toimimist juhib valitsus. SB, Tai ) Riigikorralduse vormid: unitaarriik Üks kõrgema võimu keskus. Eesti, Jaapan, föderaalriik Haldusüksustel on mõned iseseisva riigi tunnused, otsustusõigus. Saksamaa, USA, konföderatsioon Riikide liit. Euroopa liit ) Demokraatia Kõrgeim võim on rahval, toimuvad valimised. Iirimaa, Eesti, diktatuur (autoritaarne Isiku või institutsiooni ebademokraatlik valitsemine. Venemaa, totalitaarne Isiku või institutsiooni hirmuvalitsus. Täielik kontroll rahva üle. P
(võimalikult konkreetne) näide, kuidas see toimib Eestis. * Põhiseaduslik valitsus * Kõik on seaduse ees võrdsed * Inimõiguste kehtimine 8) Täida tühjad lahtrid tabelis. vabariik Monarhia *presidentaalne vabariik *absoluutne monarhia *parlamentaarne vabariik * parlamentaarne monarhia 9) Selgita, mille poolest erinevad föderatsioon ja unitaarriik. Föderatsioon ehk liitriikon iseseisvad, unitaarriiki ei kuulu iseseisvaid osi vaid on ühtne riik 10) Nimeta üks kehtivas Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatud: * isikuõigus – õigus elule, vabadusele ja seaduse kaitsele * poliitiline õigus – olla valitud, valida, kuulda organisatsioonidesse, avaldada arvamust * kultuuriline õigus – õigus haridusele, kuuluda kirikusse, säilitada rahvuskultuur 11) Leia õige termin
valitsus moodustatakse parlamendiväliselt ja ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik. 2)MONARHIA: *Kondtituts-iooniline(Suurbrit, Tai)- riigi igapäevast toimimist juhib valitsus ja seadusloomega tegeleb parlament. monarhi võim on piiratud põhiseadusega ja tal on pigem esindusfunktsioon. *Absoluutne(Vatikan, Katar, Saudi Araabia)- monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui kohtuvõim. Riigikorralduse vormid: 1)UNITAARRIIK(Jaapan, Eesti, Prantsusmaa)- riik, kus on üksainus kõrgema võimu keskus. Mõnikord võib ka ühtse riigi koosseisus esineda eristaatuse ja sisemise omavalitsusega piirkondi. 2)FÖDE-RATSIOON(Saksam, Ameerika Ühendriigid)- liitriik, mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused. liitriigi keskvõim vastutab ühtse välis-, kaitse- ja rahanduspoliitika eest. 3)KONFÖDERATSIOON(Euroopa Liit)- riikide liit ühiste, välis-, kaitse- ja
Pealinn Oslo Riigikeeled norra ja uusnorra Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Rahvuspühad Norralased tähistavad 17. mail rahvuspäeva, Norra põhiseaduspäeva. Mitmed inimesed kannavad rahvuslikke kostüüme ning (eriti lapsed) osalevad linnaparaadidel, mis võtavad aset üle kogu maa. Valitsusvorm Norra on parlamentaarse valitsemissüsteemiga konstitutsiooniline monarhia ja unitaarriik. Riik on demokraatlik:võimu allikas on rahvas ja selle legitiimsus pärineb rahvalt. Rahva võim väljendub eeskätt parlamendi Stortingi,maavolikogude ja vallavalitsuste valimistes. Kuningal puudub poliitiline võim. Kuningas Harald V. Usk Luterlus Ajad, punktuaalsus Ajakavast peetakse kinni. Kohtumised planeeritakse pikemalt ette. Kui
võim otsuste tegemi Parlamentaarne vabariik - riigipeaks on president või riigipea puudub. Presidentaalne vabariik- president omab olulist rolli riigiorganite süsteemis. Ta on nii riigipea kui ka valitsusjuht. Konstitutsiooniline monarhia- riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega. Absoluutne monarhia- on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik, kelle võim on piiramatu. Unitaarriik riik, mille koosseisus ei ole autonoomseid haldusterritoriaalseid üksusi. Föderatsioon ehk liitriik on alamüksuste ühendus, mille osadel on mõningad iseseisva riigi tunnused. Konföderatsioon- riikide liit, mille eesmärk on realiseerida ühiseid, tavaliselt välis-, kaitse- ja majanduspoliitilisi eesmärke, kus liikmesriigid on säilitanud oma suveräänsuse Ideoloogia- kogum ideid, mis on organiseeritud süstemaatilisel viisil ja juhivad
2. Churchilli kõne Fultoni ülikoolis 3. Trumani doktriin 4. Berliini blokaad 5. NATO loomine 6. Hiina RV väljakuulutamine NLKP sekretärid: 1. Suur terror, kollektiviseerimine, industrialiseerimine, II MS lõpp – Stalin 2. Sulaaeg, erinevad kampaaniad, Berliini müüri ehitamine, Kuuba kriis – Hruštšov 3. Praha kevad, neostalinism – Brežnev Kaks Saksamaad: 1. Demokraatlik, föderatsioon, orientatsioon Läände – Saksa LV 2. Unitaarriik, kommunistlik diktatuur, sõltuvus NSVL – Saksa DV Mõisted: 1. forsseeritud (raske)tööstuse eelisarendamine – industrialiseerimine 2. Nõukogude Liit, tema satelliitriigid ja teised sotsialistlikud maad külma sõja ajal – sotsialismileer 3. põllumajanduslike ühisettevõtete – kolhooside ja sovhooside – sundloomine – kollektiviseerimine 4. majanduse toimimine riiklikult ettemääratud mitmeaastaste kevade järgi – plaanimajandus 5
Jaapan- Konstitutsiooniline monarhia Venemaa- Vabariik Suurbritannia- Konstitutsiooniline monarhia Soome- Vabariik Läti-Vabariik Taani- Konstitutsiooniline monarhia Prantsusmaa- Vabariik 7.Mis on ühiskond? Ühisond on inimhulkade kooselu 8.Mida kujutab endast ühiskonna pluralism? kus kõik inimesed on ühesugused 9.Mida kujutab endast erasektor? Konkurents ja ettevõtlusvabadus on viinud selleni, et enamik ärilisi ettevõtteid kuulub erakapitalile. 10.Selgitage mõisted: a)unitaarriik-Ühtneriik b)föderaalriik- Liitriik c)presidentaalne vabariik- on riigi valitsemise vorm, kus president omab olulist rolli riigiorganite süsteemis d)parlamentaarne vabariik-on parlamentismi vorm,kus riigipeaks on president või riigipea puudub e)parlamentaarne monarhia-on parlamenrismi vorm, kus riigipeaks on monarh f)absoluutne monarhia-kuninga võimuei piiranud ükski dokument ega seisuslik esinduskogu 11.Millised ühised tunnused on kõigil kodanikuühiskonna institutsioonidel? 12
ning seaduslikke huve vastavuses EV seadustega. 6. Millised on õiguse tähtsamad harud? mis on eraõigus? mis on avalik õigus? Eraõigus- puudutab kõiki õiguslikke küsimusi, mis on seotud eraisikuga (füüsiline isik) Avalik õigus- puudutab kõiki õiguslikke küsimusi, mis on seotud riiklike intitutsioonide, erafirmade/MTÜga (juriidilised isikud) 7. Euroopa Liidu aluslepingud, Euroopa Liidu põhilised institutsioonid 8. mis on unitaarriik? mis on konföderatsioon? mis on föderaalriik ehk föderatsioon? 9. Mis on regionaalpoliitika tähtsaim ülesanne? 10. Miks on hariduse, sotsiaalküsimuste ja transpordi korraldamine peamiselt kohaliku omavalitsuse või maakonna ülesanne? 11. Millise administratiivse korraldusega on tegemist Eestis, kas tsentraliseeritud või detsentraliseeritud? Eesti on tsentraliseeritud korraldusega 12. Mitmetasandiline on eesti haldussüsteem? 13
Madalmaade kuningas. Madalmaade Kuningriigi statuut on Kuningriigi põhiseadus. Nn Hollandi põhiseadus on statuudile allutatud ning kehtib ainult Hollandi kohta. Kuningal on parlamendiga seadusandlik võim. Kuningriigi seadusandja koosneb Generaalstaatidest ja Kuningriigi valitsusest. Monarhia Hollandis Madalmaade Kuningriik on föderaalne monarhia. Riigipea on Hollandi kuningas. Holland on Euroopa Liidu täisliige. Holland on detsentraliseeritud unitaarriik, mille valitsus koosneb kuningast ja (Hollandi) ministrite nõukogust. Rahvast esindavad Generaalstaadid, mis koosnevad esindajatekojast ja senaatoritekojast. Maa on jaotatud 12 provintsiks Kuninga võimkond Statuudi järgi kuuluvad Kuningriigi võimkonda: Kuningriigi iseseisvuse säilitamine ja kaitse madalmaalasus Kuningriigi ordenite ning lipu ja vapi sätestamine laevade lipumaa sätestamine ning navigatsiooninõuete seadmine Kuningriigi lippu
valitsemine reklaamimaks teede ja tänavate sulgemise maks Lk. 125-130 mootorsõidukimaks loomapidamismaks Tänapäeva riigid lõbustusmaks parkimistasu · Unitaarriik. Tugev keskvalitsus Administratiivne ülesehitus · Föderatiivne riik. · Tsentraliseeritud: Olemas keskvalitsus, kuid kohalikel Keskvõimu täielik kontroll piirkondadel laialdased volitused Regionaalvalitsus kui vahendaja Suur rahaline sõltuvus riigist
Osalus- ja elitaardemokraatia -Osalus *Rahva kaasamine poliitikasse *Interneti kasvav roll -Elitaardemokraatia *Eliidi võim rahva nõusolekul Demokratiseerumise lained -I 1826-1922 -II 1945-1956 -III 1974-1995 Siirdeühiskond -Demokraatia kindlustamine -Vabad valimised -Reformide aeg -Populismi oht -Majanduskriis Riik -Ühiskonna poliitiline korraldus -Tunnused (territoorium, rahvas, suveräänne võim, võime astuda rahvusvahelistesse suhetesse) Riigikorralduse vormid -Unitaarriik ehk ühte riik (Eesti) -Föderaalriik ehk föderatsioon (USA, Venemaa) Presidentalism -Lõuna-Ameerika, Põhja-Aafrika, Kaukaasia, Kesk-Aasia -President nii riigipea kui valitsusjuht -Rahvas valib parlamendi ja presidendi -Valitsuse pikk eluiga -Vastastikuse tegevuse pärssimine Poolpresidentalism -Prantsusmaa, Venemaa, Leedu -Valitsusjuhi ülesandeid täidab nii riigipea kui peaminister -Peab rohkem arvestama parlamendi tahtega Parlamentarism -Eesti, Saksamaa, Suurbritannia
igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste kohaselt tagatud. Parlamentaarne demokraatia: demokraatia vorm, kus parlament ja valitsus on omavahel tihedas sõltuvuses (Briti Ühendkuningriik, Eesti). Presidentaalne demokraatia :demokraatia vorm, kus valitsust juhib reaalset võimu omav president (USA ,Venemaa). Föderaalriik :Riik, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus (USA, Saksamaa ,Venemaa) Unitaarriik :riik ,kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika (Prantsusmaa, Suurbritannia, Eesti). Võimu kontrollimine :1)tagada ühisvara kasutamine rahva huvides 2)garanteerida riigi ja kodanike julgeolek 3)vältida riigivõimu kuritarvitamist. Õiguskantsler: Kontrollib põhiseaduse ja seaduste järgimist. Riigikontroll: kontrollib riigi majandustegevust ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist.
parlamendist sültumatu presidenti kätte - üheparteiline süsteem · Rahvademokraatlik vabariik - riigiorganite süsteem parlamendi ja valitsuse näol - mõnes riigis ka ainusisikuline riigipea - kui mitmeparteiline süsteem pidid tegutsema kommunistliku või töölispartei juhtimisel · Riiklik korraldus - iseloomustab riigivõimu territoriaalset organisatsiooni Unitaarriik (lihtriik) - koosseisus pole suhteliselt iseseisvaid riike - ter. jaguneb halduster, üksusteks need jagunevad väiksemateks üksusteks - igal holdust.-sel üksusel on oma juhtimisorgan Föderatsioon Konföderatsioon (Sveits) · Õiguslikud vormid - riigifunktsioonide teostamist õigusloo - riigi täidesaatev tegevus - õigusemõistmine - kontroll - järelevalve · Organisatsioonilised vormid
riigi erinevate vormide tekkele ja arengule. Suurt mõju on avaldanud riigi vormile ajaloolised traditsioonid riikides nagu monarhia säilitamine Inglismaal, Jaapanis, Rootsis, Norras. Mõjutajateks on olnud ka riigi moodustamise tingimused nagu riigi föderatiivne vorm USA-s ja nagu ka antud riigi sise-ja välispoliitilised iseärasused. Kaasaegset riiki iseloomustab erinevate vormide mitmekesisus. Riigil on mitmeid erinevaid vorme nagu unitaarriik, mida iseloomustab ühtne riik ja kogu territooriumil ühtselt kehtiv seadus, mille lähimaks näiteks on Eesti Vabariik. Föderatsioon mis on oma ülesehituselt liitriik, sel on ühine välispoliitika ja julgeolekupoliitika. Ja seda riigi vormi iseloomustavad kõige paremini USA osariigid. Monarhistlik valitsemisvorm eksisteerib tänapäeval arenenud ja vabanenud riikides. On olemas mitmeid monarhilise valitsemise vorme. Absoluutsele monarhiale on iseloomulik riigipea kogu võimutäius
olevate inimeste hulk; vägivaldsete surmade osakaal. 10. Hea valitsemine Legitiimne ehk õiguspärane: rahva usk, et valitsejad käituvad õigesti. Efektiivne: suutlikkus oma otsuseid ellu viia, kõikide ühiskonnagruppide võrdne kohtlemine. Läbipaistev Kodanikke kaasav: tugev kodanikuühiskond 11. Demograafia rahvastikuteadus, mis uurib kui suur on sündimus, suremus, sisseränne. 12. Riigivormid: Unitaarriik tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganitega ning ühtsete seadustega. Riigi territoorium on jagatud küll haldusüksusteks, kuid neil ei ole iseseisvust, vaid neid juhivad keskse riigivõimu kohalikud esindused. Föderatsioon liitriik, mis tekib riigiõigusliku akti alusel, konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel. Oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni pädevusse kuuluvate küsimuste lahendamiseks, kuid selle osades kehtib omanäoline, teistest
inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnistamine. 12. Mida tähendab suveräänne? Riigi võime toimida ilma väliste kitsendusteta. Täielik sise-ja välispoliitiline sõltumatus; iseseisvus. 13. Mida tähendab enklaav? riik või selle osa, mida ümbritseb täielikult teise riigi territoorium. 14. Millised on riigivalitsemise vormid? Vabariik- parlamentaarne, presidentaalne. Monarhia- konstitutsionaalne, absoluutne. 15. Millised on riigikorralduse vormid? Unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. 16. Milline võib olla võimu iseloom riigis? Demokraatia- liberaalne riik. Diktatuur- autoritaarne riik, totalitaarne riik. 17. Mis on poliitiline ideoloogia? Maailmavaade, korrastatud ideede kogum. Kuidas korrastada riigivalitsemist, milline on riigi ja indiviidi suhe, kuidas ehitada üles edukalt toimivat majandust. 18. Erista sotsialismi, liberaalsust ja konservatismi. Liberaalsus- esiplaanil indiviid, riik
..haridusele ...rahvuskultuuri ja keele säilitamisele ...teabele 5. Jätkusuutlikkuse eesmärgid Heaolu kasv (tasakaalustatud rahanduspoliitika) Loodusressursside mõistlik kasutamine Ühiskonna sidusus (horisontaalne ja vertikaalne) kultuuri kestmine 6. Riik Riik on institutsioonide kogu, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Riigivalitsemise vorme: Vabariik Monarhia Riigikorralduse vorme: Unitaarriik Föderatsioon (alaliselt terviklik, kuid võib olla mitu võimu nn autonoomiad) Riigi tunnused Riik on alati seotud võimu teostamisega ja selle võim on ülimuslik ning sõltumatu. Riigi otsuseid vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad. Riik omab kontrolli teatud territooriumi üle. Riigi institutsioonid on avalikud nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. 7
Riik -organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus ühiskonna vajaduste rahuldamiseks, mis õiguskorra loomisel ja rakendamisel on oma territooriumil sõltumatu ja rahvusvahelises suhtlemises suveräänne igast muust võimust. Monarhia riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipeal on harilikult eluaegne ja pärilik võim. Vabariik- riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid valib rahvas või moodustab need parlament. Unitaarriik lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi.(vabariike,osariike,liidumaid vms.) Kohalik omavalitsus- tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. Föderatsioon e. Liitriik. -koosneb autonoomsetest osariikidest, kes osa riigivõimu on andnud keskvõimu pädevusse. Konföderatsioon e
annaabi.ee 
