Atmosfäär Sandra Tšarnetski Nele Oks Taebla Gümnaasium Sisukord • Atmosfääri koostis ja ehitus • Kiirgusbilanss • Tuul ja õhuringlus • Õhumassid, frondid, tsüklonid • Õhu saastumine Atmosfääri koostis ja ehitus • Maa atmosfäär koosneb peamiselt gaasidest ja lisanditest • Atmosfääri moodustavate gaaside ainesisaldus peaaegu ei muutu. • Atmosfäär võimaldab hoida Maal elutegevuseks sobivat temperatuuri. • Atmosfääri puudumisel kuumeneks maapind Päikesekiirguse arvel päeval 100C-ni ja öösel -100C-ni ja alla selle. • Maa atmosfääri paksus on umbes 1000- 1200km. Kiirgusbilanss • Kiirgusbilanss-aluspinnale langenud ja sealt hajunud kiirguse vahe. • Eristatakse positiivset kiirgusbilanssi ja negatiivset kiirgusbilanssi. • Kiirgusbilanss tekitab kasvuhooneefekti. • Maakera kiirgusbilanss on tasakaalus. • Positiivne kiirgusbilanss -kui maa saab rohkem kiirgusenergiat,kui ära annab (maapind sooj...
ATMOSFÄÄR 2017 MIS ON ATMOSFÄÄR? • ATMOSFÄÄR – Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. • Maa atmosfääri alumine piir on maa- ja merepind, ülemine piir ei ole täpselt määratletav. Atmosfäär http://feelgrafix.com/972394-atmosphere.html MIS GAASIDEST KOOSNEB ATMOSFÄÄR? • Lämmastik • Hapnik • Argoon • Süsihappegaas • Veeaur jne • Lämmastik – tekib orgaanilise aine lagunemisel (toitaine taimedele). • Hapnik – tekib taimede FS käigus (vajalik organismidele hingamiseks). • Süsihappegaas tekib: • organismide hingamisel, fossiilsete kütuste põlemisel ja vulkaanipursetel. • Tähtsus: • FS toimimine • Seob Maa soojuskiirgust • Mõjutab õhutemp. • Veeaur tekib: • auramisel maapinnalt, transpiratsioon, vulkaanipurse, kuumaveeallikad, hingamisel jne. • Olulisus: • Veeringe ja sademed • Õhutemp. ühtlust...
Atmosfääri üldiseks tsirkulatsiooniks nimetatakse suure ulatusega õhuvoole nii maapinna lähedal kui kõrgemal atmosfääris. (lühidalt: õhuvoolud, õhumasside liikumine) Nende õhuvooludega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest kohast teise. Tsirkulatsiooni algpõhjus: päikesekiirguse ebaühtlane jaotumine maakeral. Kui Maa oleks ühtlase ehitusega ja ei pöörleks ümber oma telje, oleks atmosfääri üldine tsirkulatsioon palju lihtsam: maapind soojeneks ühtlaselt ning seda tugevamini, mida lähemal ekvaatorile. Ekvaatoril tõuseks kuum õhk üles ja liiguks pooluste suunas, poolustelt voolaks külm õhk ekvaatorile. Õhutsirkulatsiooni mõjutavad (muudavad keeruliseks): 1) gradientjõud Ladina keeles gradiens sammuv, gradient tähendab langus-, muutusastet. So õhurõhu langus või tõus mingi pikkusühiku kohta. Õhurõhu muutumist mingil territooriumil iseloomustab õhurõhu vahe kahe punkti vahel. Kui õhurõhu muutus on arvestatud ühe pikkusühiku kohta,...
Atmosfääri kontrolltöö Atmosfääri koostis ja ehitus Mõisted: Atmosfäär ehk õhkkond- maad ümbritsev kihilise ehitusega gaasiline kest, mis koosneb enamasti lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja veeaurust. Troposfäär- atmosfääri alumine õhukiht, mis ulatub polaaraladel 8 km ja ekvaatoril 17 km kõrgusele. Statosfäär- atmosfääri kiht, mis paikneb troposfääri kohal, merepinnast 17- 50 km kõrgusel. Osoonikint- peamiselt stratosfääris, 15- 55 km kõrgusel paiknev kiht, mis sisaldab osooni (O3), mis neelab Päikeselt lähtuvat ultraviolettkiirgust. Meteoroloogia- teadusharu, mis tegeleb atmosfääri uurimisega. Atmosfäärikomponendid- 1) puhas ja kuiv õhk, 2) veeaur, 3) aerosoolid Atmosfääri ülapiir 1000- 1200km Atmosfääri kihid: troposfäär 9-17km, stratosfäär 50km, mesosfäär 85km, termosfäär 500-800km, eksosfäär 190 000km. Meteoorid 75-85km, virmalised 100km, rahvusvaheline kosmosejaam 415km. Mida kõrgemale minna seda külmemaks l...
Tuul ja õhuringlus Tuule kiirust ja suunda mõjutavad tegurid · Õhurõhu territoriaalsed erinevused põhjustavad õhu horisontaalse liikumise - tuule. · Õhu paneb liikuma gradientjõud, mis on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunas. Mida suurem on õhurõhu muutus pikkusühiku kohta ehk õhurõhu gradient, seda tugevam tuul puhub. Ilmakaardilt näeme kõige tormisemaid paiku selle järgi, kus on isobaarid joonistatud kõige tihedamalt üksteise kõrvale. Kui gradientjõud oleks ainsaks tuule liikumist mõjutavaks jõuks, siis õhurõhu erinevused kaoksid kiiresti ja püsivaid tuulte süsteeme ei tekiks. · Oluliseks tuule suunda mõjutavaks jõuks on maakera pöörlemisel tekkiv inertsjõud ehk Coriolisi jõud. Põhjapoolkeral kalduvad selle jõu mõjul liikuvad kehad, sh õhk ja vesi, oma liikumise suunast paremale, lõunapoolkeral vasakule. Coriolisi jõud on maksimaalne poolusel ja puudub ekvaa...
Armosfääri koostis ja ehitus Armosfääri koostis ja ehitus Õhk,gaaside segu, mis koosneb N (78%), O2 (21%), 1 % Õhk,gaaside segu, mis koosneb N (78%), O2 (21%), 1 % Argooni, CO2, muud. Argooni, CO2, muud. N on tekkinud surnud organismide kõdunemisel. N on tekkinud surnud organismide kõdunemisel. 02 tuleb fotosünteesist. 02 tuleb fotosünteesist. Argoon tekib radioaktiivse aine lag.-st. Argoon tekib radioaktiivse aine lag.-st. CO2 põlemisel(fosiilsete kütuste) ja hingamisel.(suur CO2 põlemisel(fosiilsete kütuste) ja hingamisel.(suur soojusmahtuvus) soojusmahtuvus) Muud gaasid- veeaur, tolm suits tahm, soola osakesed. Muud gaasid- veeaur, tolm suits tahm, soola osakesed. Troposfäär, 80% õhkkonna massist, iga km kohta langeb ...
KORDAMINE 1. Iseloomusta atmosfääri koostist ja ehitust Atmosfäär on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugusest teisest gaasidest. Atmosfääri tänapäevane gaasiline koostis on kujunenud maakera pika arengu käigus. Troposfäär kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikeb valdav osa õhkkonna massist. Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodutab umb 20% atmosfääri massist. Seal hakkab temperatuur kõrguse kasvades tõusma. Mesosfäär enam osooni pole ja temp langeb kõrguse kasvades. Termosfäär õhumolekule on jäänud juba nii väheks, et nende suure kineeilise energia tõttu temp tõuseb. 2. Selgita ilmaelementide vahelisi seoseid (õhutemp, õhurõhk, õhu tihedus, niiskussisaldus) Kõrguse kasvades hakkab temp tõusma, kõige madalam temp on troposfääris, seal toimub temperatuuri järks langemine. Stratosfääris hakkab aga temp kõrguse kasvades ...
Atmosfäär õhk Puhas kuiv õhk koosneb peamiselt lämmastikust(78%), hapnikust(20,9%), argoonist(0,93%) ja süsihappegaasist(0,0375%). ~1000km laiune vöö. Füüsikalised omadused: Toa temperatuuril gaasilises olekus Värvusetu Lõhnatu Maitsetu Kokkusurutav Ei juhi elektrit Normaalne õhurõhk 760mmHg Atmosfääri kihid: Eksofäär Termosfäär-100km kõrgusel virmalised Mesosfäär-õhk on hõre, temperatuur langeb Stratosfäär-temperatuur tõuseb,(gaaside kiht, osoonikiht, mis takistab Päikese kiirguse eest) Troposfäär(6-20km)-vahetult vastu maapinda.Elame igapäevasel, saame mõõta temperatuuri.( 6kraadi muutub kilomeetri kohta, rõhk muutub 100mmHG kilomeetri kohta) Erinevad temperatuurid ja koostised : Läbi atmosfääri saabub meile päikesekiirgus.(nähtav kiirgus 56% ; Ultraviolettkiirgus 8%, infrapuna...
ATMOSFÄÄR 5.1. Atmosfääri koostis ja ehitus Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikus, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks. Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Troposfääri toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri kohal on tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodustab umbes 20% atmosfääri massist. Stratosfääris hakkab temperatuur kõrguse kasvades tõusma. Selle peamiseks põhjustajaks on osoonikiht. Mesosfääris enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti. Õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre. Termosfääris on õhu...
Geograafia Konspekt Atmosfäär *Atmosfäär-maad ümbritsev õhukiht. *Atmosfäär kaitseb: kahjulikke kiirguste eest, meteoriitide eest ja reguleerib soojust ja kiirgust. 1) Troposfäär-tekivad ilmastikunähtused, temperatuur langeb 6kraadi tuhande meetri kohta, 80% kogu õhust on troposfääris. 2) Stratosfäär-õhutemp. tõuseb(osoonikiht, neelab päikeselt kiirgust, toimub soojenemine). Osoonikiht on tähtis, et elusorganismid elada saaksid. Pilvisus mõjutab soojenemist ja jahtumist ? - Pilved takistavad sooja väljalaskmist. *Albeedo-peegeldumisvõime-pinnalt peegelduva ja pinnale langeva päikesekiirguse suhe. Albeedo sõltub aluspinna värvusest, maapinna niiskusest, pinna struktuurist, päikesekiirte langemisnurgast. Albeedo 100% looduses...lumi. Albeedo 0%, kui on absoluutselt must pind. *Maa...
ATMOSFÄÄR Kordamine, Õ lk 34-52, TV lk 38-51 1. Iseloomusta atmosfääri tähtsust, koostist ja ehitust. TV lk 38 Mis on? Pidev, katkematu Maad ümbritsev sfäär Leidub kõigis Maa sfäärides Püsib ümber Maa tänu külgetõmbejõule Ulatus 1000 – 1200 km Väga liikuv keskkond Gaasiline, hõre keskkond Gaaside segu Kihiline ehitus Tähtsus: tagab elu võimalikkuse maal, sisaldades hapnikku: hingamine ja põlemine; võimaldab roheliste taimede elu: CO2 fotosünteesiks ja lämmastik taimekasvuks; toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm: tuuled ja soojusvahetus, veeringa ja sademed; tagab keskmise temp ja vähendab selle kõikumisi: looduslik kasvuhooneefekt tänu süsihappegaasile ja veeaurule; kaitseb Maad kosmiliste võõrkehade ja UV kiirguse eest; seal toimuvad keemilised reaktsioonid nt oksüdeerumine. Koostis: tv lk 38 ül 3 + Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, ...
Atmosfäär 1. Defineeri mõisted: Õhuringlus- püsiv suuremõõtmeliste õhuvoolude süsteem, mis kujundab õhumasside ümberpaiknemise maakeral Õhumass- õhumassiks nimetatakse tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused Passaadid- püsiv tuultesüsteem 30nendatelt laiuskraadidelt ekvaatori suunas Mussoonid- püsiv tuultesüsteem, kus pool aastat puhub tuul mandrilt mere suunas ja pool aastat merelt mandri suunas Front- kitsas eraldusvöönd kahe erineva omadusega õhumassi vahel Tsüklon- ulatuslik madalrõhuala Antitsüklon- ulatuslik kõrgrõhuala Tuul- õhumasside liikumine 2. Kuidas tekivad õhumassid ja kirjelda nende liikumist. Iseloomusta. 3. Nimeta kõik 4 õhumassi ja iseloomusta neid. Ekvatoriaalne o päike on peaaegu kogu aeg seniidis o ma...
Atmosfäär - ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioonijõud. Troposfäär- on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 818 km kõrgusele. Troposfäär sisaldab umbes nelja viiendikku kogu atmosfääri massist. Õhutemperatuur kõrgemale tõustes troposfääris üldiselt langeb. Stratosfäär-on atmosfäärikiht. Kliima-ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade reziim.Kliimat iseloomustatakse erinevate pikaajaliselt instrumentaalselt mõõdetavate näitajatega: õhutemperatuur, niiskus, õhurõhk, tuul, sademed ja muud meteoroloogilised elemendid. Kliima kirjeldab teatud piirkonnale tüüpilist ilma aastate lõikes Pöörijoon- on kujutletav joon maakera pinnal, mille pikkuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon). Nendel paralleelidel on päike seniidis üks kord aastas (pööripäeval). Polaarjoon-on kujutletav joon maakera pi...
Kordamine geograafia kontrlltööks Atmosfäär 1.Iseloomusta atmosfääri koostist ja ehitust Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Atmosfääri tänapäevane gaasiline koostis on kujunenud maakera pika arengu käigus. · Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Troposfääris toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri kohal on tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal enam temperatuur ei lange. Troposfääri paksuse laiuselist muutumist põhjustab maakera pöörlemisest tingitud kesktõukejõud, mis kuhjab rohkem õhku kokku troopilistel aladel, kus see jõud on kõige tugevam. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: te...
KT 4. Atmosfäär Atmosfäär õhkkond. Maa sfäär, Mad ümbritsev õhukiht. Atmosfäär koosneb: Lämmastik (78%), hapnik (21%) argoon ( 0,93%), süsihappegaas (0,03%), veeaur, jm. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud 4 sfääriks. Troposfäär, Stratorfäär, Mesofäär, Termosfäär. Globaalne õhuringlus ehk atmosfääri üldine tsirkulatisoon tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliste püsivat süsteemi, mile järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Nende õhuvooludega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest piirkonnast teise. Maakera hõlmava õhuringluse muudavad keerukaks mitu asjaolu:. Coriolisi ja hõõrdejõud( muudavad õhu liikumise suunda) ulatuslik mere ja maismaa-alade erinev soojenemine ja jahtumine( mõjutab kõrg ja madalrõhualade paiknemist ning õhu liikumist), kõrged mäestikud( takistavad maapinnnalähedaste õhumasside liikumist). 30. K. 60. M Polaaraladel K. Ekvaator M Mõlemal poolkeral on 4...
Atmosfäär ehk õhk Õhuvöö paikneb kuni 1200 km pikkuse vööna Peamised gaasid, mis esinevad õhus N2 – 78% O2 – 20,9% Ar – 0,93% CO2 – 0,04% Lisandgaasid – He, Ne, Kr, Xe, H2, N2O Õhu füüsikalised omadused Värvitu Lõhnatu Maitsetu Kokkusurutav Ei juhi elektrit 760 mmHg normaalne õhurõhk 𝜌 = 1,226 kg/m3 Atmosfäär jaguneb erinevateks kihtideks omaduste ja koostise alusel 1. Troposfäär ulatub 6/8 – 20 km kõrgusele Maise päritoluga tahked osakesed Ainuke kiht, kus on vesi! Õhurõhk langeb 1km/100 mmHg Temperatuur langeb 1km/ 6oC (võib langeda ~ -60oC) 2. Stratosfäär ulatud kuni 50 km kõrgusele O3 takistab UV-kiirguse hulga jõudmist maapinnale Temperatuur tõuseb kiiresti 3. Mesosfäär ulatub kuni 85 km kõrgus...
ATMOSFÄÄR Atmosfäär e. õhkkond - Maa sfäär, Maad ümbritsev õhukiht Uurimine: ilmateaduse areng baromeeter ja termomeeter ilmaennustused on olnud atmosfääriuuringute jaoks liikumapanev jõud tänapäeval - sateliidipildid, ilmaradarid, õhupalliga taevasse lastavad raadiosondid ja laevade ning lennukite automaatjaamad. Tähtsus: atmosfäär on ümbritsenud inimest tema igapäevastes tegemistes kogu inimkonna ajaloo jooksul toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm tagab keskmise temperatuuri ja vähendab selle kõikumisi: looduslik kasvuhooneefekt kaitseb Maad taevakehade ja liigse UV-kiirguse eest tagab elu võimalikkuse Maal võimaldab roheliste taimede elu on elukeskkond: loomad, linnud, putukad, eosed on alati mõjutanud inimeste tegevusalasid ja elulaadi kõige rohkem sõltuvad ilmastikust põllumajandus ja mitmed transpordiliigid. Kihiline ehitus: Troposfäär - kõige alumine atm...
Atmosfäär-õhkkond,maad ümbritsev kihilise ehitusega õhkkest. Ilm-pidevalt muutuv atmosfääri seisund. Ilmastik-mõne aasta vältel jälgitav ilmade vaheldumine mingis kohas. Kliima-mingi paiga ilmade pikaajaline korrapärane vaheldumine. Meteoroloogia-teadus atmosfääri ehitusest. Otsekiirgus-paralleelsete kiirtena maapinnale jõudev päikesekiirgus. Hajuskiirgus-päikesekiirgus, mis jõuab maapinnale pärast pilvede poolt põhjustatud hajumist õhus. Kogukiirgus-otse-ja hajuskiirgus. Lühilaineline kiirgus-valguskiirgus. Pikalaineline kiirgus-soojuskiirgus. Albeedo-pinna peegeldumisnäitaja. Coriolisi jõud-inertsjõud, mis tekib Maa pöörlemise tõttu ümber oma telje. Hoovus-meres või ookeanis toimuv veemassi horisontaalne liikumine,tuulte pärast. Seniit-Päikese või muu taevakeha asend maapinna suhtes täisnurga all. Polaaröö-periood,mil päike ei tõuse silmapiirile väh 1 ööpäeva jooksul. Polaarpäev-periood, mil päike ei looju väh 1 ööpäeva vältel. Ekvaat...
ATMOSFÄÄR 19. teab üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjeldab joonise abil atmosfääri ehitust; 20. selgitab joonise abil Maa kiirgusbilanssi; KIIRGUSBILANSS- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe R=Q (1- A)- E R- kiirgusbilanss Q- kogukiirgus A- albeedo E- efektiivne kiirgus- Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe ALBEEDO- tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse ehk aluspinna 69 % Maalt peegeldusvõime Saabuv päikesekiirgus 100% lahkuv kiirgus 27 % peegeldub õhust ja pilvedelt Tervikuna...
Geograafia kordamisküsimused ja vastused Küsinused: 1.Too näiteid kliima soojenemise võimalikest tagajärgedest. 2.Selgita gradient, Coriolise ja hõõrdejõu mõju õhu liikumisele. 3.Iseloomusta globaalset õhuringlust. 4.Iseloomusta õhuringluse mõju Eesti kliimale. 5.Iseloomusta peamisi õhumasse. 6.Iseloomusta ilmamuutusi sooja ja külma frondi üleminekul. 7.Iselooomusta õhu liikumist tsükloni ja antistsükloni korral ning nendega kaasnevat ilma. 8.Selgita õhusaastumise võimalusi ning selle tagajärgi. 9.Too näiteid ilmakatastroofide kohta. Vastused: 1.Ilmastik muutub ebapüsivaks ja sellest on tingitud ka materjaalse kahju mitmekordne kasvamine viimaste aastakümnete vältel. Ulatuslikel aladel on kliima muutunud põuasemaks, mis on endaga kaasa toonud kõrbestumise, nt Sahara kõrbest lõunapoole jäävas Shaeli piirkonnas. Teisalt on esinenud ka suuri üleujutusi, nt viimastel aastatel Kesk- Euroopas , mida varasemast ajast p...
Geograafia 3. Kursus 2.Va Atmosfäär Atmosfäär Atmosfääri ehitus × Troposfäär (alumine 10 km) o Alumises kihis langeb temperatuur 6°C / km tõusu kohta. × Osoonikiht (2550 km kõrgusel kõige tihedam) o Kaitseb kahjuliku UV kiirguse eest Mere pinnal on osakeste vahe 0,0001 cm 100 km kõrgusel osakeste vahe 10 cm 500 km kõrgusel osakeste vahe 1 km Õhu koostis Koostisosa Kuidas õhku sattub Osa looduses/roll Lämmastik 78% Lagunemise teel Toitaine taimedele Hapnik Süsihappegaas Veeaur 0,5% 4% Aurumise teel Kliima kujundamine Aerosoolid (Tolm, sool) Vees...
Kontrolltöö Atmosfäär 1.Mis on atmosfäär? Loetle atmosfäär kihid. Mille alusel liigitatakse? Atmosfääri tähtsus. Atmosfäär- õhkkond- maad ümbritsev kihilise ehitusega gaasiline kest, mis koosneb enamasti lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja veeaurust. Kihid- troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, termosfäär. Liigitatakse temperatuuri muutuse ja kõrguse alusel. Atmosfääri tähtsus- õhuringlus ühtlustab maakera temperatuuri. 2. Nimeta õhu komponendid. Otstarve. Õhu komponendid- lämmastik, hapnik, argoon, süsihappegaas. Otstarve- elusolendid(hingamine, toidust energia kätte saamine organismis), taimed ( fotosüntees ja hingamine taimedel) ning põlemine. 3. Kirjelda troposfääri koostist, seal toimuvaid protsesse. Troposfääri koostis- veeaur, pilved, tolm. Protsessid- tekivad pilved ja arenevad rõhkkonnad. 4. Kus asub enamus osoonist? Osooni roll. Mis on osooniaugud? Esinemine. *Enamus osoonist ...
Tähtsus TAGAB ELU VÕIMALIKKUSE MAAL HINGAMINE, PÕLEMINE HAPNIK, FOTOSÜNTEES ON ELUKESKKOND LINNUD, PUTUKAD, EOSED TOIMUVAD KLIIMAPROTSESSID JA KUJUNEB ILM TUULED JA SOOJUSVAHETUS, VEERINGE JA SADEMED TAGAB KESKMISE TEMPERATUURI LOODUSLIK KASVUHOONEEFEKT VÄHENDAB ÖÖPÄEVASEID TEMPERATUURIKÕIKUMISI SÜSIHAPPEGAAS KAITSEB MAAD: 1) KOSMILISTE TAEVAKEHADE EEST 2) UV-KIIRGUSE EEST LÄMMASTIKUVARU VAJALIK TAIMEKASVUKS VÕIMALIKUD KEEMILISED REAKTSIOONID OKSÜDEERUMINE Lämmastik, hapnik, argoon ,süsihappegaas, teised (veeaur, metaan, osoon) Kihiline ehitus: 1) TROPOSFÄÄR 2) STRATOSFÄÄR 3) MESOSFÄÄR 4) TERMOSFÄÄR Osoonikihi hõrenemine: OSOONIAUGUD ON SUURIMAD POOLUSTE ÜMBRUSES, KUS OSOONISISALDUS ON VÄIKSEM. OSOONI HÄVITAVAD: · FLOORI- JA KLOORIÜHENDID · ...
Atmosfäär ehk õhkkond on maad ümbritsev õhukiht. Lämmastik tekib org aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks. Hapnik tekib fotosünteesi käigus ja seda kasutavad organismid hingamisks. Süsihappegaas satub õhku kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. See neelab pikalainelist soojuskiirgust ja selle koguse suurenemine atmosfääris põhjustab kliima soojenemist. Troposfäär on kõige alumine kiht, paikneb valdav osa õhkkonna massist, seal tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb, kujuneb ilm ja kliima. Statosfäär teine kiht, siin paikneb osoonikiht, temperatuur tõuseb kõrguse kasvades. Mesosfäär - õhk on hõre, osooni ole.Termosfäär kõrgeim kiht, läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks.Aluspinna albeedo ehk tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse. Efektiivne kiirgus maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Tavaliselt on see positiivne. Mida selge...
ATOMOSFÄÄR Maa sfäär, Maad übritsev õhukiht. 16.Atomosfääri koostis: Gaaside segu. Koosneb lämmastikust 78%, hapnikust 21% , argoonist 0,93%, süsihappegaasist 0,03% ja mitmesugustest teistest gaasidest 0,04%. Atmosfääri ehitus: 0-12 km TROPOSFÄÄR-80% õhumassist, 1 km temp. langeb 6', kujuneb ilm,kliima, sademed, pilved. 8-9 km tropopaus-temperatuur ei muutu. 12-50 km STRATOSFÄÄR- temp. kõrguse suurenedes suureneb, O3 neelab UV-kiirgust ja soojeneb, pooluste kohal on osoonikiht hõre. 50-83 km MESOSFÄÄR- temp. kõrgusega langeb 85-480 km TERMOSFÄÄR-õhk väga hõre, molekulid liiguvad kiiresti, nende kineetiline energia põhjustab temp. tõusu. 17.Maa kiirgusbilanss: Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne-maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab. Negatiivne-annab maapind rohkem soojuskiirgust ära, kui juurde saab. 18.Üldine õhuringlus: Tähendab suu...
Kontrolltöö ATMOSFÄÄR 1.Mis on atmosfäär? Loetle atmosfääri kihid. Mille alusel liigitatakse? Atmosfrääri tähtsus. 2.Nimeta õhu komponendid. Otstarve. 3.Kirjelda troposfääri koostist, seal toimuvaid protsesse. 4.Kus asub enamus osoonist? Osooni roll. Mis on osooniaugud? Esinemine. 5.Kus esinevad virmalised? Mis kutsub esile virmaliste tekke? 6.Kuidas muutub temperatuur ja õhu rõhk kõrguse kasvades? 7.Mida kujutab endast päikese kiirgus? Mis juhtub päikese kiirgusega atmosfääri kihtides? 8.Mis juhtub päikese kiirgusega maapinnal? 9.Mis on maa kiirgusbilanss? Millal on kiirgusbilanss positiivne, negatiivne ja mis sellega kaasneb? 10.Millistes kliimavöötmetes on kiirgusbilanss positiivne, negatiivne? 11.Nimeta kasvuhoonegaase, nende osa kliima soojenemises. Mis on kasvuhooneefekt? 12.Kuidas tekib tuul? Tuule suund ja seda mõjutavad tegurid. 13.Mis on passaattuuled, mussoontuuled ja kus need esinevad? Suund. Püüa n...
ATMOSFÄÄR Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest (lämmastiku, hapniku, argooni, süsihappegaasi ja teiste gaaside ning veeauru segu), mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. ATMOSFÄÄRI KOOSTIS JA EHITUS KOOSTIS gaaside segu, lämmastik, hapnik, argoon, süsihappegaas ja mitmesugused teised gaasid. Armosfääri tänapäevane gaasiline koostis on kujunenud maakera pika arengu käigus o Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks. o Hapnik tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus. Seda kasutavd organismid hingamiseks. o Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põlemisel, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust ja selle koguse suurenemine atmosfääris põ...
1) iseloomusta üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjelda joonise järgi atmosfääri ehitust; ● Tähtsamad gaasid, millest õhk koosneb, on lämmastik, hapnik, argoon ja süsihappegaas ● Kui kõrgus suureneb, siis atmosfäär hõreneb ● Meteoroloogias peetakse atmosfääri ülapiiriks 1000–1200 km Vahetult maapinnaga puutub kokku 9–17 km kõrguseni ulatuv troposfäär. Selles kihis paikneb enamik õhkkonna veeaurust, pilvedest ja tolmust ning sinna on koondunud peaaegu 90% atmosfääri massist. Troposfääri kohal kõrgub 50 km kõrguseni ulatuv stratosfäär, mille alaosa on külm (–45…– 65 °C), kuid mõneti kõrgemal hakkab temperatuur järk-järgult tõusma Kolmas kiht, mesosfäär, ulatub umbes 85 km kõrguseni. Mesosfääris temperatuur jälle langeb. Mesosfääri peal paikneb atmosfääri järgmine korrus, 500–800 km kõrguseni ulatuv termosfäär, mis päeval soojenedes paisub ja öösel jahtudes kokku tõmbub. Temperatuur selles võib küündida kuni +1...
Atmosfäär - Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Atmosfääri koostis: · Hapnik 21% · Lämmastik 78% · süsihappegaas · veeaur · lisaained Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks.Hapnik tekib fotosünteesi käigus ja on vajalik organismide hingamiseks.Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamise , vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust kliima soojenemine. CH4 (metaan) tekib soodes, põlemisel, loomakasvatusel, prügimägedes, kulu põletamisel. KLIIMA SOOJENEMISE PÕHJUSEKS! Troposfäär: pilved, sademed, ilm, kliima. Stratosfäär: kuni 50 km. Neelab päikesekiirgusttemp. tõus. Kaitseb ultraviolettkiirguse eest. Mesosfäär: meteoorid, 50-85 km. Termosfäär: 80-480 km, virmalised. Päikese kiirgusspektori jagunemine: 56% silmaga nähtav valgus valgus. 36% in...
1.ATMOSFÄÄRi kihtideks jaotamisel lähtutakse temperatuurist: 1) troposfäär kuni 10km. See on kõige tihedam ja soojem kiht. Temas esinevad: sademed, tuul, äike, udu, sudu, halonähtused. 80% kogu õhkkonna massist. Temperatuur tõustes 6°C km kohta. 2) stratosfäär 50-55km kõrgusel. Sinna on koondatud suurem osa osoonist neelab UV-kiirgust ja seetõttu tõuseb ka temp. 3) metsosfäär 50-58km kõrgusel. Õhk on seal väga hõre ning selles puudub veeaur, tolm ja osoon 4) termosfäär kuni 800km kõrgusel. Temp tõuseb väga kiiresti. Seal esinevad virmalised ning põlevad ära meteoorid 5) eksosfäär ehk hajumissfäär atmosfääri kõige kõrgem koht(kõrgemal kui 800km) 2. ÕHU KOOSTIS: 78% - lämmastik 21% - hapnik 1% - muud (veeaur, osoon. Süsihappegaas-0,03%, argoon) 3.PÄIKESEKIIRGUS. Osa päikesekiirgust jõuab maapinnani otse = otsekiirgus(kiired paralleelsed maapinnaga). Osa hajub atmosfääris = hajuskiirgus. Otsekiirgus ja hajuskiirg...
Atmosfäär (õhkkond): · Troposfäär seal paikneb 80% õhkkonna massist. Leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused (tekivad pilved, sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, tekib ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud) võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini. Ulatub 8 (polaaraladel)- 16(ekvaatoril) km-ni. Temp langeb 6°C km kohta. · Tropopaus õhukiht, millest kõrgemal temp enam ei lange. Troposfääri peal. · Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni. Moodustab 20% atmosfääri massist. Temp hakkab kõrguse kasvades tõusma, kuna seal paikneb osoonikiht, mis neelab päikeselt tuleva UV- kiirguse. · Mesosfäär (50-85km). Osoonikihti seal enam pole ning temp langeb kõrguse kasvades kiiresti. Õhk on seal väga hõre. · Termosfäär Õhumolekule on nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temp tõuseb. Selle õlemist piiri on võimatu määrata, tinglikult on õhkkonna...
Geograafia- kliima 1. Mõisted: · Ilm- atmosfääri lühiajaline seisund väikesel maa-alal, mille kestust hinnatakse minutites, tundides või päevades. · Kliima- õhkkonna pikaajaline keskmine seisund. · Hajuskiirgus- mingi osa kiirgusest hajub pilvedes ja jõuab maapinnani hajuskiirgusena. · Otsekiirgus- selge ilmaga jõuab päikesekiirgus otse maapinnani. · Seniit- päikesekiirte langemine Maale täisnurga all. · Osoonikiht- maapinnast umbes 15-35 km kõrgusel paiknev atmosfääri kiht, kus osooni suhteline sisaldus on suurem. Osoonikiht kaitseb maapinda Päikese ultraviolettkiirguse eest. · Atmosfäär- Maad ümbritsev õhkkond. · Troposfäär- atmosfääri alumine umbes 9-16 km paksune kiht, kus kujunevad ilm ja kliima. · Passaadid- 30. laiustelt aasta ringi ekvaatori poole puhuvad püsivad tuuled. Põhjapoolkeral on kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. · Õhutemperatuuri amplituud- kõrgeima ja mada...
ATMOSFÄÄR Atmosfäär ehk õhkkond. Tänapäeva ilmaennustamiseks kasutatakse satelliitpilte, ilmaradareid, õhupalliga taevasse lastavatelt raadiosondidelt, laevadel ja lennukitel olevatest automaatjaamadest. Arvutid on palju arengule kaasa aidanud. Atmosfääri koostis ja ehitus Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust (78 %), hapnikust (21 %), argoonist (0,93 %), süsihappegaasist (0,03 %) ja mitmesugustest teistest gaasidest. Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisest ja on vajalik taimekasvuks. Hapnikku tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus. Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel.(neelab pikalainelist soojuskiirgust, tekitab suures koguses kliimasoojenemist) Veeauru hulk õhus varieerub 0,5 4 %. Kõige rohkem veeauru on ekvatoriaalses kliimavöötmes. Veeaur neelab päikesekiirgust ja ka maapinna soojuskiirgust, mille tagajärjel tempera...
Atmosfäär.
Iseloomusta atmosfääri koostist ja ehitust
<-termosfäär->|
Atmosfäär ehk õhkkond · On maad ümbritsev õhu kest. · Ulatub umbes 1000km kõrgusele. · On kihilise ehitusega. · On pidevas liikumises. · Leidub kõigis .. Õhu koostis · Lämmastik 78% · Hapnik 21% · Muud gaasid 1% (argoon, süsihappegaas, vesinik, heelium) · Lisaks veeaur, tolmu-ja soolaosakesed Gaaside teke ja tähtsus GAAS TEKE TÄHTSUS Lämmastik orgaailise aine lagunemisel toitaine taimekasvuks Hapnik roheliste taimede hingamiseks, põlemiseks fotosünteesil Süsihappegaas hingamisel, põlemisel, neelab soojuskiirgust, mõju vulkaanipurskel maa temp.-le fotosünteesiks Veeaur aurumisel aluspinnalt, ...
ATMOSFÄÄR 1.MÕISTED Atmosfäär - Maad ümbritsev õhukiht Albeedo - aluspinnalt tagasi peegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse Efektiivne kiirgus - Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe Kiirgusbilanss - maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe.Päeval positiivne, öösel negatiivne. Osooniauk - osoonikihi hõrenemine stratosfääris Kasvuhooneefekt - temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust Globaalne õhuringlus - suuremõõtmeliste õhvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille abil toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral Mussoon - õhuvoolude süst...
1. Atmosfääri tähtsus, koostis ja ehitus. Atmosfääri tähtsus: Atmosfäär tagab elu võimalikkuse maal, sisaldades hapnikku: hingamine, põlemine. Võimaldab roheliste taimede elu (CO2 fotosünteesiks ja lämmastik taimekasvuks). Toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm (tuuled ja soojusvahetus, veeringe ja sademed) Tagab keskmise temperatuuri (looduslik kasvuhooneefekt) Kaitseb maad kosmiliste taevakehade ja UV-kiirguse eest. Toimvad keemilised reaktsioonid, (nt: oksüdeerumine). Koostis: Õhk koosneb peamiselt lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist (0,9%) ja süsinikdioksiidist (0,04%). Lämmastik- tekib orgaanilise aine lagunemisel (surnud organismid), vajalik toitaine taimedele Hapnik-Tekib rohelistes taimedes fotosünteesi käigus; Vajalik elusorganismidele hingamiseks Süsihappegaas-Tekib hingamisel, fossiilsete kütuste põlemisel, vulkaanipurskel; Neelab soojuskiirgust, mõjutades sellega atmosfääri temperatuuri; osaleb fotosünteesil Vee...
ATMOSFÄÄR Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisel ja toitaine taimekasvuks. Hapniku tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismine elutegevuse käigus. Seda kasutavad organismid hingamiseks. Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismde hingamise tagajärjel. Kõige rohkem veeuru on maapinna lähedal ekvatoriaalses kliimavöötmes. Troposfäär- on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist.Troposfääris leiavad aset peamised ilmastikunähused: pilved, sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuned ilm ja kliima. Tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Stratosfäär- ulatub ligi 50km kõrgusele, ehk osooni osa, mis neelab ultraviolett kiirguse. Mesosfäär- enam osooni pole ja temp langeb langeb kiiresti, õhk on väga hõre. Termosfäär- Õhumolekule on ülivähe ja temperatuur tõuseb. Termosfäär läheb sujuvalt üle plane...
Õhu koostis Lämmastik-78% Hapnik-21% Argoon-0,39% Süsihappegaas-0,03% Vesinik-0,01% Muu-0,03% Ülapiir 1000-1200 km Ligikaudu 99% massist paikneb maapinnast 30-35 km. Kõrgusel Atmosfääri kihistumine Troposfäär -11 km. Stratosfäär- 55 km. osoon Mesosfäär- 80 km. ioniseeritud Termosfäär- 800 km.virmalised Eksosfäär-gaasi tihedus väga väike, sarnane maailmaruumi omaga ILM-õhkkonna seisund mingil ajahetkel kindlas kohas. KLIIMA- mingile maa-alale iseloomulik ilmastikuolude kordumine. Meteoroloogiline element Ilma iseloomustav mõõdetav kompleks nt. temperatuur, rõhk, lumikatte paksus. Temperatuuri amplituud- maksimum ja miinimumtemperatuuride vahe Isotermid-temperatuuri samajooned. Keskmine temperatuur 14 kraadi Suurim mõõdetud 57,8 kraadi Vähim mõõdetud -89,2 kraadi KLIIMATEKKETEGURID Esmased Päikesekiirgus-maa kaugus päikesest, orbiidi kuju, telje kallakus Maa karakteristikud- kerakujulisus, maismaa ja mere vahelduvus, mäeah...
Geograafia 18.10.12 Kliimatekketegurid ASTRONOOMILISED · Maa kaugus päikesest · Maa telje kallakus · Saadav päikesekiirguse hulk · Maa tiirlemine ümber Päikese ja pöörlemine ümber oma telje jt. GEOGRAAFILISED · Mandrite ja ookeanide paigutus · Koha geograafiline laius · Mäeahelike olemasolu · Merehoovused · Igijää ja- lumi Golfi hoovus (Põhja-Atlandi hoovus)' ALBEEDO Maapinnale langeva ja sealt peegelduva kiirgusenergia suhe. Albeedo iseloomustab pinna peegeldumisvõimet. Tume maapind neeljab palju kiirgust (muld) Kõige enam peegeldab kiirgust tagasu igijää ja lumi. KIIRGUSBILANSS Maakera keskmine õhtutemperatuur on +15 kraadi Piirkonniti kiirgusbilanss erinev. Ekvatoriaalses vööndus kõige suurem, pooluste suunas väheneb. Negatiivne kiirgusbilanss on lume ja jääga aladel (Gröönimaa, Antarktis jm.) ÕHURINGLUS e. ATMOSFÄÄRI ÜLDTSIRKULATSIOON · Püsiv kogu maakera hõlmav õhu liikumine, mis toimub päik...
ÕHURÕHK JA ÕHURINGLUS Õhurõhk on õhu surve aluspinnale Soe õhk tõuseb, sest soojenemisel õhk paisub, hõreneb ja muutub kergeks. Külm õhk laskub, sest jahtudes õhk tiheneb ja muutub raskeks. Soe õhk tõuseb – tekib madalama õhurõhuga ala. (M) Laskumisel õhk kuhjub – tekib kõrgema õhurõhuga ala. (K) Madalrõhualal on ilm pilvine, niiske, vihmane. (soe kerge õhk tõuseb ja jahtub) Kõrgrõhualal on ilm selge, päikseline, kuiv. (külm raske õhk laskub ja soojeneb) Tuul On õhu horisontaalne liikumine Tekib õhurõhu erinevuste tõttu Õhk liigub kõrgema õhurõhuga alalt madalama õhurõhuga alale Mida suurem on õhurõhkude vahe, seda suurem on tuule kiirus Tuuli mõjutavad tegurid Erinev päikesekiirguse jaotumine Maal ja sellest tulenev erinev temperatuur ning madal- ja kõrgrõhualade kujunemine Maismaa ja vee erinev soojenemis- ja jahtumis-kiirus Reljeef – mäestikud takistavad õhu liikumist Maake...
Geograafia 1. Atmosfäär e õhkkond- maad ümbritsev õhukiht. Albeedo- tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse 0,9 või üle selle. Efektiivne kiirgus- maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Kiirgusbilanss- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Osooniauk- osoonikihi olulised hõrenemised stratosfääris. Esinevad sesoonselt polaaraladel, eriti Antarktika piirkonnas. Kasvuhooneefekt- temp ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte (klaasi, kile) all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Peamisteks soojuskiirguse neelajaks on veeaur, CO2, CH4. Globaalne õhuringlus- atmosfääri üldine õhuvoolude süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Mussoon- ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks (talvel sisemaalt ookeani suunas,...
PEDOSFÄÄR Mulla tekketegurid Passiivsed: Lähtekivim. lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutamist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Aktiivsed: Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda ainering, orgaanilise aine kogunemise...
Atmosfäär Atmosfääriks e. õhkkonnaks nim. maakera välimist, gaasilist kesta, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Õhk on gaaside segu. Meteoroloogias eristatakse õhkkonnas puhast ja kuva õhku, veeauru ning aerosoole. Lämmastik(78%) tekib org aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks. Hapnikku(21%) tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus. Argoon(0,93%). Süsihappe- gaas(0,03%) satub õhku kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Õhurõhk on rõhk, mida õhk avaldab maapinnale ning õhk- konnas olevatele esemetele ja organismidele.Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus asub valdav osa õhkkonna massist. Troposfääris toimuvad kõik peamised ilmastikunähtused (pilved, sademed, ilma ja kliima kujunemine). Stratosfäär ulatub 50 km-ni, moodustab 20% atmosfääri massist. Seal hakkab temp tõusma. Selle põhjustajaks on osoonikiht, mis neelab päikesekiirgust. Mesosfääris (50-85 ...
2.Mulla lähtekivimiks on murenenud kivimite osakesed ehk kui kivim mureneb, siis selle osakestest hakkab tekkima uus mudel. 4.Eesti mullad on suhteliselt noored, kuna siin oli hiljuti jääaeg ja mullad ei saanud areneda. 1. Füüsikaline murenemine e. Rabenemine toimub kivimiosakeste t0 kõikumisest(kokkutõmbumisest ja soojuspaisumisest)Ülekaalus seal, kus kliima on kuiv ja temperatuuri kõikumine on suur, nt kõrbes.Keemiline koostis ei muutu.3.Mullateke ehk mullagenees ehk pedogenees tekib füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste protsesside keeruka koosmõju tulemusena. Mulla mineraalosa materjal mureneb mehaanilise ja keemilise mõju tagajärjel. Kuumas ja niiskes kliimas on keemiline murenemine tunduvalt intensiivsem kui kuivas ja jahedas kliimas. Viimasel juhul prevaleerib mehaaniline murenemine. Mullatekkimise aluseks on lähtekivimi füüsikalis-keemilised protsessid, milles mängivad olulist rolli ka organismid, eeskätt taimed, seened ja b...
Õhk - gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Lämmastik 78% - satub õhku orgaanilise aine lagundamisega on oluline taimedele toitainete omastamiseks Hapnik 21% - satub õhku fotosünteesi tagajärjel on oluline hingamiseks elusolenditele Argoon 0,9% - satub õhku inimtegevuse tagajärjel Süsihappegaas 0,03% - satub õhku tänu fossiilsetele kütustele ja vulkaanipursetele Veeaur satub õhku veekogude pinnalt, tänu aineringele ning mulla pindmistelekihtidele Osoon ta on atmosfääris juba olemas ning on oluline, sest kaitseb meid UV-kiirguse eest. Troposfäär kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Tropopaus õhukiht, millest kõrgemal temepratuur enam ei lange. Stratosfäär troposfääri kohal asuv atmosfäärikiht, kus temperatuur kõrguse suurenedes kasvab ja kus paikneb suurem osa osoonist. Mesofäär 50-85 km kõrgusel paikn...
Atmosfäär ehk Õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest (lämmastiku, hapniku, argooni, süsihappegaasi ja teiste gaaside ning veeauru segu), mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Atmosfääri moodustavaid gaase hoiab kinni Maa gravitatsiooniväli, kui gaaside impulss on piisavalt väike. Atmosfäär on väga liikuv, alludes isegi väikestele rõhuerinevustele, mille tagajärjeks on tuulte tekkimine. Peamised atmosfääri koostisosad on lämmastik (78%), hapnik (21%), argoon (0,9%) ja süsinikdioksiid (0,04%). Troposfäär on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 1016 km kõrgusele. Troposfääri kohal olevat atmosfääri osa nimetatakse stratosfääriks. Troposfäär sisaldab umbes nelja viiendikku kogu atmosfääri massist. Õhutemperatuur kõrgemale tõustes troposfääris üldiselt langeb. See ongi aluseks troposfääri ja stratosfääri eristamisele, sest stratosfääris õhutemperatuur kõrguse suurenedes kasvab. Õhutemperatuur langeb troposfääris keskmi...
PEDOSFÄÄR e. mullasfäär MULLA TEKE · Lähtekivim- murenemisest haaratud kivimiline pind, millele muld hakkab tekkima. Annab mineraalaine, millest sõltub mulla koostis. Mida rohkem kivim peenendub, seda rohkem tekib mulda ja taimede lagunemisel muutub muld viljakamaks. · Selleks, et muld saaks tekkima hakata, peab mineraalne materjal olema piisavalt poorne. See võimaldab kinni hoida vett ja õhku. · Keemiline murenemine vabastab toiteelemendid. · Kui murenemiskoorikud asustavad osad kõrgemad taimed, võib rääkida mulla kujunemisest. Taimed annavad org. osa- huumuse. · Muld on murenemiskooriku kõige maapinnalähedasem ja aktiivsem osa. · Orgaanilise aine kogunemine parasniisketes tingimustes on seotud kahe paralleelselt toimuva protsessiga: 1. Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal j...
Tuulest ja ilmaennustamisest Taimi Paljak sünoptik Veidi ajalugu · Ilma jälgimise algus ulatub antiikaega · Suur tõuge- baromeetri (Torricelli, 1643) ja termomeetri (G.Galilei termoskoop 1597, vesi-,alkohol-,elavhõbedat. vastavalt 1632,1641,1657) · Nüüdisaegse ilmaennustuse alguseks loetakse 1860- ndaid, mil telegraafi leiutamine tegi võimalikuks vaatlusandmete kiire edastamise · Globaalne telekommunikatsioonisüsteem (Global Telecommunication System- GTS) · Numbrilised ilmaennustusmudelid (Numerical Weather Prediction-NWP models · NWP - globaalmudelid (GM)- nt.GFS,ECMWF piiratud ala mudelid (LAM-Limited Area Models)- nt.HIRLAM, ALADIN Ilmavaatlused nii maalt kui õhust Maapealsete vaatlusandmete esitlusskeem Sünoptiline kaart 22.08.09 Õhurõhu jaotus maapinnal · Kiirgusbilanss määrab atmosfääri ja selle all oleva maapinna soojusliku seisundi, ...
ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11.klass 1. LITOSFÄÄR a) Joonise abil seleta maa siseehitust ning võrdle mandrilist ja okeaanilist maakoort Näitaja Mandriline maakoor Okeaaniline maakoor Maakoore paksus 40-80 km 5-8 km Vanus Vanem u. 4 miljardit aastat Noorem u. 180 miljonit aastat Koostis Tard,- sette,- moondekivimid Sette- ja tardkivimid (basalt) (graniit) Moodustus / Tihedus Mandrid / kergem Maailmamere põhi / raskem b) Võrdle geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servadel (okeaaniliste laamade eemaldumine, okeaanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandril...
annaabi.ee 
