Atmosfäär - millest koosneb õhkkond (1)

ATMOSFÄÄR
Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisel ja toitaine taimekasvuks. Hapniku tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismine elutegevuse käigus. Seda kasutavad organismid hingamiseks. Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismde hingamise tagajärjel. Kõige rohkem veeuru on maapinna lähedal ekvatoriaalses kliimavöötmes.
Troposfäär- on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist.Troposfääris leiavad aset peamised ilmastikunähused: pilved , sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuned ilm ja kliima.
Tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange.
Stratosfäär- ulatub ligi 50km kõrgusele, ehk osooni osa, mis neelab ultraviolett kiirguse.
Mesosfäär- enam osooni pole ja temp langeb langeb kiiresti, õhk on väga hõre.
Termosfäär- Õhumolekule on ülivähe ja temperatuur tõuseb. Termosfäär läheb sujuvalt üle planeetide vaheliseks ruumiks.
Ultravolett kiirgus põhjustab inimestel päevituse. Infrapunase kiirguse abil kandub edasi soojus .
atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb . Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse. Neelavateks aineteks on stratosfääris osoon ning troposfäris veeaur, pilved ja aerosool .
Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest.
Albeedo- ehk tagasipeegeldunud kiirgus.
Kõige rohkem peegeldub lume pealt ja kõige vähem vee pinnalt.Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur , seda suurem on Maa soojuskiirgus .Kui ilm on pilves , on plaju veeauru ja õhk soe, siis esinem märkimisväärne atmosfääri vastukiirgus.
Effektiivne kiirgus- Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe.
Positiivne kiirgusbilanss- maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergia , kui ise soojuskiirgusena ära annab.
Negatiivne kiirgusbilanss- maapind annab rohkem soojuskiirgust ära kui juurde saab.
Tervikuna on maakera kiirgusbilnass tasakaalus.
Kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhoone effekti tugevnemise tõttu.
Osoonaugud- Osoonikihi olulist hõrenemise kohta stratosfääris.
Montreali Protokoll - riigid on võtnud endale kohustuseks lõpetada freoonide tootmise.
Osoonikihi hõrenemist põhjustavad freoond( ained balloonide kasutamises, külmutuskappide gaasid, ja õhujahutamisseadmed)
KASVUHONEEFEKT.( kasvuhoonegaasid )
Mida suurem on õhurõhu muutus, seda tugevam tuul puhub . Oluliseks tuule suunda mõjutavaks jõuks on inetsjõud ehk Coriolisi jõud. Selle jõud on maksimaalne poolustel ja puudub ekvatoril.
Gradientjõud- paneb õhu liikuma õhurõhkude erinevusest.
Globaalne õhuringlus- ehk suuri soojushulki kantakse hest piirkonnast teise, paiknevus on üle makera.
Ekvaatori lähedased alad- saavad palju päikesekiirgust ja seega õhk soojeneb tugevasti ning hakkab tõusma, millest kujuneb püsiv madalrõhuala.
Mussoon - ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sensooselt vastupidiseks.Mussooni tsirkulatsiooni põhjustab ookeani j mandri ebaühtlane soojenemine ja jahtumine .
Atlandi ookeanilt läänetuultega maismaale kanduv niiske õhuvool põhjustab palju sademeid ja pehmet talve, mida ida poole minna seda külmemaks läheb.
Arktiline õhk-on külm ja kuiv ning esineb Põhja-Jäämere jääväljade kohal.
Parasväätme mereline õhk-on niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe. Kujuneb parasvöötmes ookeanide kohal.
Parasvötme kontinentaalne õhk- on kuiv , suvel üsna soe, talvel väga külm, kujuneb välja mandri kohal , keskmistel laiustel.
Troopiline mereline õhk- on soe ja niiske , kujuneb ookeanide kohal kõrgrõhuvööndis ja passaaltuultevööndis.
Troopiline kontinentaalne õhk- on palav ja äärmiselt kuiv, kujuneb kõrbete koal.
Ekvatoriaalne õhk- on kuum ja niske, kujuneb ekvaatori lähedases madalrõhuvööndis, nii ookeanide kui ka mandrite kohal.
Antarktiline õhk- külm ja kuiv, kujuneb mandrit kata jääkilbi kohal.
Font-kahe erineva omadustega õhumassivahel olev kitsas eraldusvöönd.
Statsionaarne ehk püsiv front , esineb siis kui front on mitu päea seisnud ning pole võimalik määrata liikumise suunda.
Soe front- tekib siis kui soe õhk liigub külmema poole.
Külm front- tekib siis kui kümem front liigub soojema poole.
Tsüklon on Madalrõhkkond
Antitsüklon on Kõrgrõhkkond
Tsüklonid kujnevad tavaliselt välja frontidel ookeani kohal
Lõunatsülonid ekivad tavaliselt Vahemere või Musta mere piirkonnas ja liguvad lõunast põhja poole.Lõunatsüklitega kantakse kuuma ja niisket troopilist õhku suurtele laiustele.
Tornaado -kuni mõnesaja meetrise läbimõõduga vertikaalse telje ümber pöörlev väga tugev õhukeeris.mis hävitab kõike mis ette jääb.
Tromb-sama mis tornaado.
vesipüks-sama mis tornaado aga mere kohal esinev, mis imeb endasse vett.
Tuulispask-sama mis tornaado aga tunduvalt väiksem.
PEAMISED SAASTEAINED:
¤ väävliühendid
¤ lämmastikühendid
¤ süsinikühendid
¤ aerasool ehk tahked osakesed
Kõige enam satub tolmu kõrbe aladelt .Saastamise tagajärjel väheneb atmosfäri läbipaistvus ning, see takistab maapinna jahtumist, samuti on kahjulik inimeste hingamis elundite jaoks.Tekivad happesademed
Inversioon - olukord, kus kõrgemal asuvas kihis on temperatuur on kõrgem kui madalamas õhukihis, tõkestab õhu edasise liikumise.