Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Geograafia: Atmosfäär (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuiv ja külm 4 Kus esineb polaaröö ja polaarpäev?
  • Mis paneb õhu liikuma?
  • Kuidas põhjustavad inimesed happevihmasid?

Lõik failist

Atmosfäär
  • Defineeri mõisted:
    • Õhuringlus- püsiv suuremõõtmeliste õhuvoolude süsteem, mis kujundab õhumasside ümberpaiknemise maakeral
    • Õhumass - õhumassiks nimetatakse tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused
    • Passaadid- püsiv tuultesüsteem 30nendatelt laiuskraadidelt ekvaatori suunas
    • Mussoonid - püsiv tuultesüsteem, kus pool aastat puhub tuul mandrilt mere suunas ja pool aastat merelt mandri suunas
    • Front - kitsas eraldusvöönd kahe erineva omadusega õhumassi vahel
    • Tsüklon - ulatuslik madalrõhuala
    • Antitsüklon- ulatuslik kõrgrõhuala
    • Tuul- õhumasside liikumine


  • Kuidas tekivad õhumassid ja kirjelda nende liikumist. Iseloomusta.
  • Nimeta kõik 4 õhumassi ja iseloomusta neid.
    • Ekvatoriaalne
      • päike on peaaegu kogu aeg seniidis
      • maapind saab palju soojust
      • õhumass on soe ja niiske


    • troopiline
      • päike on peaaegu kogu aeg kõrgelt ja maapind saab palju soojust
      • palav õhumass, sest põhiliselt kogu aeg pilvitu
      • õhu niiskus sõltub sellest, kas õhumass kujuneb mandri või ookeani kohal
    • parasvöötme
      • päikesekiirte languse nurk muutub aasta jooksul, sellepäras on
        • talvel külm
        • suvel soe
      • õhu niiskus sõltub sellest, kas õhumass kujuneb mandri või ookeani kohal
        • mandriline kuiv
        • mereline niiske
      • sageli eristatakse 4 aastaaega
      • sademete hulk jääb vahemikku 250-2000 mm aastas
      • õhumassid liiguvad läänest itta
        • seetõttu on mandrite lääneosad sademeterikkamad
    • arktiline ja antarktiline
      • polaarjoonist pooluseni on polaaröö , millal päike ei paista
        • sellepärast on arktiline õhumass alati külm
      • õhu niiskus on väike nii mandri kui ka ookeani kohal, sest ookean on aasta läbi jääga kaetud
      • õhumass on kuiv ja külm


  • Kus esineb polaaröö ja polaarpäev ?
    • polaarjoonest põhja poole

  • Mis paneb õhu liikuma?

  • Iseloomusta sooja ja külma fronti
    • Soe- piirkond, kus soojem õhk liigub külmemale peale
      • Õhutemperatuuri tõus
      • Pilved
      • Tibutab lausvihma
      • Talvel sajab lund ja tuiskab
    • Külm- piirkond, kus külmem õhk liigub soojemale alla



  • Kuidas põhjustavad inimesed happevihmasid?



  • Geograafia-Atmosfäär #1 Geograafia-Atmosfäär #2 Geograafia-Atmosfäär #3
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-09-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 116 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kelziii Õppematerjali autor
    Mõisted ja nende definitsioonid, õhumassid ja nede iseloomustused, frondid, happevihmad, kasvuhooneefekt.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    3
    doc

    Geograafia - Atmosfäär

    teistest gaasidest. Atmosfääri tänapäevane koostis on kujunenud maakera pika arengu käigus. Õhus oleva veeauru hulk varieerub väga suurtes piirides (0,5-4%). Kõige rohkem on veeauru maapinna lähedal ekvatoriaalses kliimavöötmes. Kõrguse kasvades veeauru hulk kahaneb kiiresti. Veeaur neelab nii päikesekiirgust kui ka maapinna soojuskiirgust, mille tagajärjel õhutemperatuuri kõikumised vähenevad. 4) Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks. Igat sfääri iseloomustab temperatuuri kindlasuunaline muutumine. · Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa (ligi 80%) õhkkonna massist. Troposfääris toimub temperatuuri järkjärguline langemine keskmiselt 6oC kilomeetri kohta. Troposfäär on 10-15 km paksune kiht ning seal leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused. Tropopaus - troposfääri kohal paiknev õhukiht, kus temperatuur kõrguse kasvades ei muutu.

    Geograafia
    thumbnail
    11
    docx

    Atmosfääri ulatus ja koostis

    1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Koosneb gaaside segust ­ õhust. Õhust sõltub kogu orgaaniline elu. Ulatub kõrguseni kuni 110 km. Atmosfäär on jagatud 4-ks sfääriks õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel : troposfäär, stratosfäär, mesosfäär ja termosfäär. 2.Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused . Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, mille paksus on poolustel 8 km, ekvaatoril 18 km. Siia koondub 80-90% atmosfääris olevast õhust. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud) võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini. Trposfääris toimub õhumasside konvektsioon (õhumasside üles-alla liikumine õhu ebaühtlase soojenemise tõttu). t° langeb keskmiselt 6 °C

    Geograafia
    thumbnail
    6
    doc

    Atmosfäär

    ATMOSFÄÄR 5.1. Atmosfääri koostis ja ehitus Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikus, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks. Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Troposfääri toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri kohal on tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima.

    Geograafia
    thumbnail
    5
    odt

    Kordamine geograafia kontrlltööks - Atmosfäär

    Kordamine geograafia kontrlltööks Atmosfäär 1.Iseloomusta atmosfääri koostist ja ehitust Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Atmosfääri tänapäevane gaasiline koostis on kujunenud maakera pika arengu käigus. · Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Troposfääris toimub temperatuuri järkjärguline langemine

    Geograafia
    thumbnail
    5
    docx

    Atmosfäär.

    Tähtsus TAGAB ELU VÕIMALIKKUSE MAAL ­ HINGAMINE, PÕLEMINE ­ HAPNIK, FOTOSÜNTEES ON ELUKESKKOND ­ LINNUD, PUTUKAD, EOSED TOIMUVAD KLIIMAPROTSESSID JA KUJUNEB ILM ­ TUULED JA SOOJUSVAHETUS, VEERINGE JA SADEMED TAGAB KESKMISE TEMPERATUURI ­ LOODUSLIK KASVUHOONEEFEKT VÄHENDAB ÖÖPÄEVASEID TEMPERATUURIKÕIKUMISI ­ SÜSIHAPPEGAAS KAITSEB MAAD: 1) KOSMILISTE TAEVAKEHADE EEST 2) UV-KIIRGUSE EEST LÄMMASTIKUVARU ­ VAJALIK TAIMEKASVUKS VÕIMALIKUD KEEMILISED REAKTSIOONID ­ OKSÜDEERUMINE Lämmastik, hapnik, argoon ,süsihappegaas, teised (veeaur, metaan, osoon) Kihiline ehitus: 1) TROPOSFÄÄR 2) STRATOSFÄÄR 3) MESOSFÄÄR 4) TERMOSFÄÄR Osoonikihi hõrenemine: OSOONIAUGUD ON SUURIMAD POOLUSTE ÜMBRUSES, KUS OSOONISISALDUS ON VÄIKSEM. OSOONI HÄVITAVAD: · FLOORI- JA KLOORIÜHENDID · FREOONID

    Geograafia
    thumbnail
    9
    doc

    Atmosfäär - Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest

    Seda kasutavd organismid hingamiseks. o Süsihappegaas ­ satub õhku fossiilsete kütuste põlemisel, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust ja selle koguse suurenemine atmosfääris põhjustab kliima soojenemist. EHITUS: Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär on jagatud neljaks sfääriks. Igat sfääri iseloomustab temperatuuri kindlasuunaline muutumine: Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär on jagatud neljaks sfääriks. Igat sfääri iseloomustab temperatuuri kindlasuunaline muutumine: o TROPOSFÄÄR ­ kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa (ligi 80%) õhkkonna massist. Seal toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri

    Geograafia
    thumbnail
    8
    odt

    Geograafia kt kordamisküsimused

    4. Kasvuhooneefekt. Kasvuhoones on temperatuur üldjuhul palju kõrgem kui ümbritsevas õhus, sest lühilaineline päikesekiirgus, mis läbib kasvuhoone klaasi või kile, jõuab mullapinnale ja soojendab seda tugevasti. Maapinnalt lahkuvat pikalainelist soojuskiirgust klaas või kile aga läbi ei lase. Maa õhkkond talitleb sarnaselt kasvuhoonega. Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Peamiseks soojuskiirguse neelajaks on veeaur, lisaks veel süsihappegaas, metaan, naerugaas, maalähedane osoon jt gaasid, samuti aerosool. Kokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks. Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. 5. Kliimat kujundavad tegurid, sh astronoomilised tegurid. 1

    Geograafia
    thumbnail
    12
    doc

    Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks.

    Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks. 1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Atmosfääri kihid ulatuvad kuni 110 km kõrguseni. Atmosfäär koosneb: lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist, süsihappegaasist ja teistest gaasidest. 2. Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused Atmosfääri kihid on: Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, temperatuur langeb 6c km koht, troposfääri kohal on tropopaus(õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange), leiavad aset peamised ilmastikunähtused.

    Füüsika




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun