Atmosfäär (0)

1)   iseloomusta üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjelda joonise järgi atmosfääri 
ehitust; ● Tähtsamad gaasid, millest õhk koosneb, on  lämmastik , hapnik,  argoon  ja  süsihappegaas ● Kui kõrgus suureneb, siis  atmosfäär  hõreneb
●  Meteoroloogias  peetakse atmosfääri ülapiiriks 1000–1200 km Vahetult maapinnaga  puutub  kokku 9–17 km kõrguseni ulatuv  troposfäär . Selles kihis 
paikneb enamik õhkkonna veeaurust, pilvedest ja tolmust ning sinna on koondunud peaaegu
90% atmosfääri massist. Troposfääri kohal kõrgub 50 km kõrguseni ulatuv  stratosfäär , mille  alaosa  on külm (–45…–
65 °C), kuid mõneti kõrgemal hakkab temperatuur järk-järgult  tõusma   Kolmas kiht,  mesosfäär , ulatub umbes 85 km kõrguseni.  Mesosfääris  temperatuur jälle 
langeb. Mesosfääri peal paikneb atmosfääri järgmine korrus, 500–800 km kõrguseni ulatuv 
termosfäär , mis päeval soojenedes  paisub  ja öösel jahtudes kokku tõmbub. Temperatuur 
selles võib küündida kuni +1500 °C-ni Maa atmosfääri välimine kiht,  eksosfäär , hõreneb järk-järgult ja läheb  sujuvalt  üle 
planeetidevaheliseks ruumiks 2)   selgita joonise järgi Maa kiirgusbilanssi ning kasvuhooneefekti; 3)   tea kliimat kujundavaid tegureid, sh astronoomilisi tegureid; Astronoomilised  kliimatekketegurid  on Päikese aktiivsus, Maa kaugus Päikesest, planeedi 
tiirlemine  ümber Päikese ja orbiidi kuju, planeedi  pöörlemine  ümber oma telje ja 
pöörlemistelje  kallakus  orbiidi  tasapinna  suhtes. õhutemperatuur , -niiskus ja -rõhk, päikesekiirguse hulk, sademete kogus ja tüüp, tuule kiirus 
ja suund.
4)   selgita joonise põhjal üldist õhuringlust ning selle mõju konkreetse koha kliimale; Kui õhu liikumist mõjutaks ainult  päikesekiirgus , siis oleks üldine  õhuringlus  järgmine: 
ekvaatoril  õhk soojeneb, tõuseb üles ja liigub kõrgemates õhukihtides pooluste poole. 
Poolusteni jõudnud õhk on nii palju  jahtunud , tihedamaks ja raskemaks muutunud, et hakkab
laskuma. Jõudnud alla, hakkab jahe õhk pooluselt n-ö laiali valguma ja maapinna lähedastes
õhukihtides taas  ekvaatori  poole liikuma, kus kogu  ringkäik  uuesti  pihta  hakkab. Sellistes 
oludes puhuksid tuuled maapinna kohal ainult põhjast lõunasse. 5)   analüüsi kliima mõju teistele looduskomponentidele ja inimtegevusele; kliima määrab inimeste  riietuse , hoonete ehitusviisi, põllumajanduse ja muu eluks olulise. kivimite murenemise kiirus. Paljudes kohtades maakeral on tuul oluline  pinnamoe  kujundaja,
selle ilmekaks tulemuseks on  luited . Tuule põhjustatud  lainetus  võib omakorda tekitada 
rannavalle. Tuule tegevus paigutab maapinnal ümber suuri pinnase koguseid. Kliima 
jahenemine on olnud tõukeks ulatuslikele mandrijäätumistele. Ookeanide  veetemperatuur  ja jääolud sõltuvad otseselt päikesekiirguse hulgast, merevee 
soolsus  ka auramisest. Igal taimel on tema elutegevuseks soodsa  kliimaga  piirkonnad.  Kliima muutumisega kaasneb mulla  erosioon ,  kõrbestumine ,  põuad  ja  üleujutused , mis 
muuhulgas  langetab põllumajanduse saagikust, millel on omakorda negatiivsed 
sotsiaalmajanduslikud tagajärjed.  Kliimamuutuse  tõttu muutuvad osade taimede 
kasvupiirkonnad. Kõrgemad temperatuurid, muutuvad sademete  mustrid  ning sagedasemad 
ekstreemsed ilmastikuolud mõjutavad negatiivselt ka ülemaailmset toidujulgeolekut. 6)   iseloomusta  ilmakaardi  järgi ilma etteantud kohas, tea ilmaprognoosimise 
nüüdisaegseid võimalusi; Tänapäeval on ilma prognoosimiseks arendatud välja kogu planeeti hõlmavad arvutimudelid,
mis käsitlevad atmosfääri, litosfääri, biosfääri ja  hüdrosfääri  seotud  süsteemina . Need 
keerukad  mudelid ei ole midagi muud kui arvutuseeskirjad Maa sfääride nende seoste kohta,
mis mõjutavad atmosfääri  seisundit . 7)    too näiteid inimtegevuse mõju kohta atmosfääri  koostisele Maavarade kaevandamine, tööstus, põllumajandus ja transport, aga ka inimeste 
igapäevaelus kasutatavad  seadmed   paiskavad  atmosfääri  saasteaineid ,  tuhka  ja  tahma , 
aerosoole ja  kasvuhoonegaase . Alates 20. sajandi algusest on Maa keskmine 
pinnatemperatuur tõusnud 0,8 ºC
Põhimõisted :  ● atmosfäär ehk  õhkkond  – Maad ümbritsev kihilise ehitusega gaasiline kest, mis  koosneb enamasti lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja veeaurust ● troposfäär – atmosfääri alumine õhukiht, mis ulatub polaaraladel 8 km ja ekvaatoril 

17 km kõrgusele

● stratosfäär – atmosfääri kiht, mis paikneb troposfääri kohal ja mis algab 9-17 km  kõrguselt ning küündib 50 km kõrguseni merepinnast ●  osoonikiht  – peamiselt stratosfääris, 15–55 km kõrgusel paiknev kiht, mis sisaldab  osooni (O3), mis neelab Päikeselt lähtuvat ultraviolettkiirgust ●  kiirgusbilanss  - Maale  saabuva  ja Maalt lahkuva  kiirgushulga  vahe ●  kasvuhoonegaas  – atmosfääris olevad gaasid – veeaur, süsihappegaas (CO2),  metaan  (CH4),  dilämmastikoksiid  (N2O),  osoon  (O3) jm–, mis lasevad läbi 
pikalainelist päikesekiirgust ja  neelavad  Maalt lähtuvat lühilainelist soojuskiirgust, 
kiirates seda igas suunas laiali ●  kasvuhooneefekt  – nähtus, kus maapinnalt lähtuv  soojuskiirgus  neeldub  kasvuhoonegaasides,  mistõttu  on atmosfäär,  litosfäär  ja  hüdrosfäär   püsivalt  
soojemad, kui need oleks ilma kasvuhoonegaasideta ●  põhjapöörijoon  – kujuteldav paralleel  põhjapoolkeral  (23,5° N), kus Päike on  seniidis  kord aastas, s.o suvisel pööripäeval (20. või 21. juuni) ●  lõunapöörijoon  – kujuteldav paralleel lõunapoolkeral (23,5° S), kus Päike on  seniidis kord aastas, s.o  talvisel  pööripäeval (21. või 22. detsember) ●  põhjapolaarjoon  – kujuteldav paralleel põhjapoolkeral, (66,5° N), millest põhja pool  esineb  polaaröö  ja -päev ●  lõunapolaarjoon  – kujuteldav paralleel lõunapoolkeral (66,5° S), millest lõuna pool  esineb polaaröö ja -päev ● üldine õhuringlus – kogu maakera  hõlmav  õhu püsiv  samasuunaline  liikumine ●  õhurõhk  – rõhk, mida avaldab aluspinnale selle kohal olev  õhusammas ●  õhumass  – ulatuslik õhukogum, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja on  seetõttu ühesuguse temperatuuri ja niiskussisaldusega ● soe  front  – eralduspind pealetungiva sooja ja taanduva külma õhumassi vahel ● külm front – eralduspind pealetungiva külma ja sooja õhumassi vahel ●  tsüklon  ehk  madalrõhkkond  – ulatuslik ala, kus õhurõhk on madalam kui seda  ümbritsevates piirkondades ●  antitsüklon  ehk  kõrgrõhkkond  – ulatuslik ala, kus õhurõhk on kõrgem kui seda  ümbritsevates piirkondades
●  passaadid  – 30. laiuskraadidelt ekvaatori poole puhuvad püsivad tuuled ●  läänetuuled  – 30. laiuskraadidelt 60. laiuskraadide poole puhuvad püsivad tuuled ●  mussoonid  – 15.–20. laiuskraadidel esinev püsivad tuuled, mis puhuvad aluspinna  erineva soojenemise tõttu talvel mandrilt ookeanile ja suvel ookeanilt mandrile ● ilmaprognoos ehk  ilmaennustus  – tuleviku ilma teaduslikult põhjendatud kirjeldus  kindla hetke või ajavahemiku jaoks kindlas kohas või piirkonnas