Rooma mõisted Aeneis- Vana-Rooma eepos, mis räägib müütilise Rooma rahva esiisa Aenaease seiklustest pärast Trooja sõda (autor Vergilius) Amfiteater- ovaalse kujuga avalik vaatemänguplats Vana-Rooma linnades, mis oli esmajoones mõledud gladiaatorite võitluste pidamiseks Apostel- ristiusu rändjutlustaja ja esimeste koguduste rajaja 1-2. Sajandil Augur- preester Vana-Roomas, kes ennustas näiteks lindude lennu, häälitsuste või loomade käitumise järgi jumalate tahet Bütsants- Ida-Rooma keisririik ehk riik endise Rooma impeeriumi idapoolsetel aladel 395- 1453 Byzantion- Konstantinoopol Circus Maximus Rooma tähtsaim hipodroom, kus korraldati kaarikute võiduajamisi Divide et impera- Rooma impeeriumi poliitika suhetest vanelaste ja võidetutega. Rooma ei sekkunud alistatud riikide elukorraldusse otseselt, kuid sõlmis igaühega ...
Aja- ja kultuurilooline taust Pärisorjusliku majanduse kriis, talupoegade rahutused 18. sajandi lõpus. 1816. aastal Eestimaal ja 1819. aastal Liivimaal Isiklikult vaba, pärisnimi; puudus liikumisvabadus, maa mõisniku omandis Teoorjad 1841 Pühajärve sõda 1849 talurahvaseadus 1802 TÜ taasavamine Õppisid: K.J.Peterson, F. R. Kreutwald, F.R Faehlmann. 1838 Õpetatud Eesti Selts Johann Heinrich Rosenplänter (17821846) "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" (18131832) Kaastöölisteks nii eestlased kui ka soomalsed Rahvaluule, luule, kirjanduse käsitlused Eduard Ahrens Jutukirjandus Didaktilised juturaamatud Nn rahvaraamatud Eestlastest köstrid, koolmeistrid Robinsonaadid Nn jenoveevad Karskusliikumine OTTO WILHELM MASING (17631832 Pastor Rahva haridustaseme tõstmine, sisukama kirjavara soetamine, kõnekeele ...
Preetor oli Vana-Rooma kõrge riigiametnik, kes vastutas peamiselt kohtukorralduse ,õigusemõistmise eest.kuid vajadusel asenda konsulit Tsensor oli Vana-Roomas ametiisik, kes korraldas tsensust: ta tegi kindlaks inimeste varandusliku seisundi ning kehalise ja moraalse kõlblikkuse sõjaväeteenistuseks, määrates sellega ka nende maksukohustused. Samuti jagas ta kodanikud vara, elukoha ja sünnipära alusel sadakondadesse ja hõimudesse. Tsensor nimetas ja tagandas senaatorid ja ratsanikud. Ühtlasi oli tsensoril õigus karistada kodanikke mitmesuguste halbade kommete eest nii häbistamise, hääleõiguse piiramise kui ka maksude suurendamisega. Samuti rentis tsensor välja rahva vara ja juhtis infrastruktuuriprojektide rajamist. Diktaator ..piiramatu võimuga, määrati ametisse konsuli ja senati poolt kriisi olukordades kuni kuueks kuuks. Tähtaja lõppedes pidi diktaator oma tegude eest vastust andma
ROOMA KIRJANDUS Romulus ja rooma linn 753 eKr IIIsaj keskpaik Ladina keel Helleniseerumine e kreekastumine Kreeka kirjandusest roomlaste algupärane kirjandus Kirjanduse ajajärgud: Kirjanduseelne Rahvaluule põhizanrid, pidustused, rituaalid draamamängud, Atellaan-põhiline draamazanr sisult komöödia Arhailine (3-2saj eKr) samastumine kreeka jumaltega (jupiter,mars, venus..) rooma õigus: 12 tahvlit(1 rooma sedusekogu, sellel põhineb rooma õigus), kaptoolium(küngas rooma linnas),foorum(koosoleku ja turuplats), senat(valitsev riigi nõukogu), senaator(eluaekseks valiti, juhtisid kogu riiki), klient(vanene kodanik), tsensor(valvas kodanike elukommete järgi, kodanikeloendus), annaal(aastaraamat). Vanad zanrid(eepos, komöödia, dragöödia- rooma kirjanduse alguseks), Livius Andronicus-rooma kirjanduse rajaja; tõlkis ka ,,Odüsseia" Kuldne 1saj eKr, proosa. Varase...
1. Jumalad: Jupiter-Zeus, Mars-Ares, Juno-Hera, Poseidon-Neptunus, Hades-Pluto, Ceres-Demeter, Prosepina-Persephone, Minerva- Athena, Apollo-Apollon, Diana-Artemis, Mercurius-Hermes, Venus- Aphrodite, Bacchus-Dionysos, Saturnus-Kronos, Vesta-Hestia. 2. Isikud: Peetrus ja Paulus- Kristluse levitajad, Peetrus oli esimene Rooma piiskop. Titus Livius- tuntuim ajaloolane Vergilius- kirjanik ``Aeneis`` Cicero- rooma üks silmapaistvamaid riigimehi, kõnemees Octavianus ehk Augustus- keiser Romulus- pärimuse järgi rooma linna rajaja. Romulus ja Remus Nero- keiser, julm Traianus- keiser, suurim ulatus Roomal Caesar ja Pompeius, Antonius, Lepidus, Crassus. Diocletianus- sisekorra ja piiride taastamine,, sõjaväe tugevdamine, senat kaotab tähtsuse, kristlaste tagakiusamine. Constatinus 306-337, pooldas ristiusku, 313 legaliseeriti ristiusk. 3. Mõisted: Puunia sõda- sõjad Rooma ja Kartaago vahel, 3 sõda. Patriits- suursuguse suguvõsa liige ...
Aatrium - avatud katusega keskne ruum Itaalia ja Vana-Rooma elamus. Amfiteater - ovaalse põhiplaaniga ehitis avalikeks vaatemängudeks Vana Roomas ; amfiteatriteks peeti enamasti gladiaatorite võitlusi. Augur - preester-ennustaja Vana- Roomas, eriti lindude lennu tõlgendaja. Barbarid - võõramaalased, mittekreeklased Vana-Kreekas ; aja jooksul on selle sõnaga hakatud tähistama madala kultuuritasemega rahvaid ja ka ebakultuurseid ning kultuurivaenulikke inimesi. Diktaator - piiramatu võimuga riigiametnik Vana-Roomas, seati ametisse kriisiolukordades pooleks aastaks. Foorum - turu ja koosolekuplats Vana-Roomas. Geenius - kaitsevaim Vana-Rooma religioonis, edendas soojätkamist ja elujõudu Gladiaator - orjaseisuses või vaba elukutseline võitleja, kes esines Vana-Roomas peetud avalikel mängudel. Imperaator - tiitel, mida hakkasid kasutama Rooma valitsejad keisririigi ajal, hakkas tähistama keiserlikku võimu kandjat. Klient - ennast patrooni ...
1803-1882 Eepose koostamine Alustas tema sober Faehlmann, esines ÕES-is ettekandega „Muistend Kalevipojast” ÕES teeb talle üles. Koostada eepos F. sureb. ülessande võtab enda peale kreutzwald. Esialgne kavatsus kirjutada proosateos, kogub materjali juurde Otsustab kirjutada proosateose asemel luule vormis. Esimene redaktsioon 1853, „Alg-Kalevipoeg” Tsensor, kärpis teost oluliselt Eepos ilmub teadusliku väljaandena 1857-1861, 500 eksemplari, saksa-eesti keeles. Rahvaväljaanne 1862 soomes Kuopio linnas see oli pehmete kaantega odav trükk Kalevipoeg Viies lugu Kalevipoeg soomes, kättemaks tuuslarile Kuues lugu mõõga ostmine, sepa vanema poja tapmine Seitsmes lugu, tagasisõit, isa haual Kaheksas lugu viskevõistlus ja kuningaks saamine. Künd ja hobuse surm,
1. Erinevused demokraatlikus Ateena ja Rooma vabariigis : * Ateenas peale 594.a kui Solon oli kärpinud aristokraatia eesõigusi ning avanud lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks,hakkas ka rahvakoosoleku tähtsus suurenema järk- järgult ning 5.saj keskel kui riigi eesotsas seisis Perikles, oligi Ateenas kindel demokraatlik kord ehk `'rahva võim'' Roomas samal ajal juhtisid riiki igal aastal valitavad riigiametnikud-magistraadid ja vanemate nõugogu-senat. Riigi ametitesse ja senatisse pääsesid vaid tähtsad tegelased,see tõttu juhtis riiki üsna kitsas perekondade ring-nobiliteet, kuhu kuulus nii patriitse kui ka rikkaid plebeisid,suurem osa neist pärines põlvest-põlve.Kuigi riiki juhtisid aristokraalikud ametnikud,võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. * Kreekas valis rahvakoosolek rikastest ja suursuguste...
Sargon I oli Akadi riigi looja.Ta muutus Mesopotaamias ideaalse valitseja sümboliks, olles seega analoogne Karl Suure staatusega keskajal. Memphis oli vanakreeka mütoloogia tegelane, kes koos oma abikaasa Epaphosega olevat asutanud Memphise linna Vana-Egiptuses. Satraap oli kuninga määratud asevalitseja võimu all olev piirkond Pärsia suurriigis. Kükloop oli Odüsseias kirjeldatud Poseidoni poeg Polyphemos. Minerva oli tarkusejumalanna. Killukohus oli Ateena rahvakoosolek,kus iga kodanik kirjutas savinõu killule. Anu(sumeri An) oli Mesopotaamia taevajumal ja teiste jumalate isa. Gilgames oli Sumeri poolmüütiline valitseja, kes on Gilgamesi eepose nimikangelane. Hattusa oli Hetiidi riigi pealinn. Periklest peetakse väga sageli Ateena kõige edukamaks juhiks, kes kindlustas lõplikult demokraatia võidu polises ning kelle ajal oli Ateena oma õitsengu tipul. Efoor - riigiametnik Sparta linnriigis. Paabeli torn ehitati 3500 eKr Kesk-Mesopotaamia...
Polis- tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes linnast ja teda ümbritsevast maa-alast. Faalanks- Kreeka sõjaväeüksus, lahingurivi. Spartiaat- Sparta sõjamees, kes osales rahvakoosolekutel, täieõiguslik kodanik. Perioik- Spartas elanud vaba talupoeg või käsitööline, puudisid kodanikuõigused. Heloot- ori Spartas. Agoraa- turu- ja koosolekuplats Kreeka linnriikides. Akropol- Kreeka kindlus. Strateeg- sõjaplaani valmistaja. Andron- maja esindusruum, kus olid mehed ja käisid külalised, pidutsemistoimingud. Sümpoosion- Vana-Kreeka ritualiseeritud koosviibimine lehjendatud veini joomisega ja vestlusega. Müsteerium- salajane jumalateenistus jumala auks. Lüüra- 7-keelega pill, millega laulikud kandsid ette lugusid. Lüürika- kindla viisiga luuletus. Sofist- Vana-Kreeka filosoof, kes haris kõrgemal tasemel. Esimene õpetlane. Draama- teatrietendus. Komöödia- naljaka sisuga vaatemäng. Teatron- Vana-Kreeka terve mänguplats, kus toimusid vaatemäng...
Rooma ajaloo põhiperioodid Kuningate aeg Rooma vabariik Rooma varane Rooma hiline keisririik keisririik aeg 753-509 aastat eKr 509-30 eKr 30 eKr-235 pKr 235-395 pKr Valitsemine Esimene kuningas- Romulus *Rahvakoosolek Riigi juhtimine koondus Keisrid piiramatu võimuga (rajas Rooma linna). Kokku *Senat 300/600 ainuvalitseja kätte- keiser. Senati valitsejad. Senat muutus Rooma valitses üksteise järel 7 kuningat. *Magistraadid- igal aastal valitavad istungid jätkusid ja igal aastal linna nõukoguks, riigiasjade...
riigiametnikud ja preestrid, kuuluda senati, auväärsed kodanikud. g) Plebei kodanikud, kes patriitside hulka ei kuulunud, vaesed h) Konsul 2 konsulit juhivad sõjaväge i) rahvatribuun plebeide kaitse, astuvad nende õiguste eest välja; võisid seadustele panna veto-keeldu. j) Preetor magistraat, kes vastutab õigusemõistmise eest, juhib vajadusel sõjaväge ja konsuli asendus k) Tsensor - rahvaloendus l) res publica - Vabariik 8. Sõjad Kartaagoga (miks puhkesid, milliste tulemustega lõppesid?) Miks puhkesid, kuna Roomlased vallutasid alu ja hakkasid Kartoogo juurde liikuma, nii puhkes Kartaago ja Rooma vahel sõda ja sõjad. Lõppesid sellega, et Kartaago hävitati täielikult ja Roomast sai impeerium. Ühendasid Vahemeremaid. 9. Isikud a) Hannibal II Puunia sõda 218-201 eKr. Kartaagolaste väepealik
varem juttu olnud (VES 30.08.). Tema laiahaardelise ajaloolise ja kultuurilise tausta seiklustega Venemaa võimukoridorides Leninist Putinini irooniaga vürtsitatud oleviku kirjeldus Savisaare erilise sõbrannana käib paljudele üle mõistuse. Tõlgendused on väga vastuolulised, tema humoorikat sõnarikkust võetakse grafomaaniana ja vist välismõjude tõttu saab moderaatorist vahel kustutav ja blokeeriv tsensor, kes aga jätab puudutamata labasused. Ka siin Taanis kasutatakse kustutamist või blokeerimist, aga seda põhjendatakse. Eesti Päevalehe anonüümse tsensoriga pole Roosa Udul aga võimalik kontakti saada. Siin (Taanis) saab kommenteerida ainult oma nime kasutades, mis tõstab dialoogi väärtust ja aitab vältida peldikuseina teket. Eestis eelistatakse jätkata koputamise traditsiooni, mispärast väldivad paljud võrgus kommenteerimist,
riigiametnikd ja preestrid, jõukad maavaldajad, nende ümber palju kliente. g) Plebei kodanikud, kes polnud patriitsid. h) Konsul juhtis sõjaväge. i) Rahvatribuun valiti plebeidi poolt, seisis nende õiguste eest ja oli õigus panna peale veto ükskõik millise riigiorgani otsusele kui see kahjustas plebeide huve. j) Preetor tegeles õigusemõistmisega, võis ka sõjaväge juhtida ja konsulit asendada. k) Tsensor 5 aastaks, konsulite hulgast valiti, korraldas kodanike leondust ja korraldasid senaatorite nimekirja. l) res publica ühiskondlik asi 8. Sõjad Kartaagoga (miks puhkesid, milliste tulemustega lõppesid?) Roomale ei meeldinud Kartaago vallutused ja läks talle kallale, Rooma alistas Kartaago ja too hävitati, Rooma oli Vahemere valitseja. 9. Isikud a) Hannibal Kartaago vähejuht b) Caesar väejuht, poliitik ja kirjanik.
kontrollimise eest, ei ole ühtegi objektiivset viisi mõõtmaks psühhoanalüütilise praktika tulemusi. Puhtalt teoreetilises mõistes kutsub Freudi teooria Alateadvuse impulsse alla suruvast Egost esile kriitikat. Seda eriti seetõttu, et see omistab konkreetsetele mõistuse valdkondadele tahtlikult vastuolulised või ettekavatsetud faktorid. Sartre kritiseeris Freudi psühholoogiat ebaloogiliselt esitatud väite tõttu, mille kohaselt teadlik tsensor, Ego, surub alla alateadlikud ihad. Kui ego ei ole teadlik alateadlikest ideedest või ihadest, siis kuidas on võimalik, et ta teab neid alla suruda? Sellel kriitikale vaatamata on filosoofia võtnud Freudi teoreetilised põhimõtted üldiselt hästi omaks. Freud ise on väitnud, et tema filosoofia esindab uut ,,Koperniku revolutsiooni". Just nagu Kopernik oli näidanud, et Maa ei ole universumi keskpunkt
48. Theodosius Suur - toimus ida ja lääneosade eraldumine, kuid ühendas mõlemad pooled lühikeseks ajals. Pärast surma jagunes impeerium lõplikult kaheks osaks. 49. Tiberius Gracchus- nobiliteetide hulka kuuluv riigimees. Koos oma vennaga üritas läbi viia mitmeid reforme. 50. Tooga pidulik pealisrõivas rooma meestel. 51. Traianus - Rooma jõudis oma välise võimsuse tipule Trianuse valitsus ajal 98-117 pKr, mil vallutati Daakia (Rumeenia) ja Mesopotaamia. 52. Tsensor - korraldasid loendust, nende järelevalve all olid elukombed (valiti konsulite hulgast) 53. Tuunika - Roomlaste igapäevane alusrõivas kujutas endast üle õlgade heidetud ja vööga kokkutõmmatud põlvini ulatuv riidetükk.
____________________________ - - AJALOO OLÜMPIAADI TEEMA. GÜMNAASIUM - Vana-Rooma. Kristluse teke - Märksõnad: - Rooma Vabariik: Vabariigi kujunemine. Patriitside ja plebeide vahelised suhted. Institutsioonid ja võimu teostamine: magistraadid (kvestor, ediil, preetor, konsul, tsensor, rahvatribuun, diktaator), senat ja komiitsid. Rooma keisririik: Keisririigi kujunemine. Institutsioonid ja võimu teostamine. Provintsid ja nende valitsemine. Lääne-Rooma keisririigi lõpp. - Elanikekihid: kodanik ja poliitik, preester, sõdur, ori, talupoeg, käsitööline, kaupmees. - Rooma sõjavägi: Leegioni ülesehitus (tsentuuria, maniipul, kohort). Relvastus. - Rooma linn ja ehituskunsti areng.
· Trajanuse foorum Roomas. Keiser Trajanus valitses 98-117. Rooma suurim foorum. Väljaku ühel küljel oli 5-lööviline basiilika. Selle taga oli 40 m kõrgune sammas, otsas keisri kuju Trajanuse sammas. · Forum Romanum Rooma peafoorum. · Pont-du-Gard veejuhe Lõuna-Prantsusmaal, Nimes`i linna lähedal. · Via Appia sõjatee Roomast Capuani, hiljem pikendati. Vanimad osad 4. saj. e. Kr. (rajati tsensor Appius Claudius Caecuse algatusel) Omapärane oli roomlaste elamu. Selle keskne ruum oli aatrium. Selle laes oli suur nelinurkne ava, mille all oli bassein. Sisuliselt siseõu. Hästisäilinud elamud on Pompejis (seal oli vulkaanipurse aastal 79). II Skulptuur Palju valmistati koopiaid Kreeka skulptuuridest. Roomlased ise lõid vähe uut. Kaks ala, mis olid edukamad ja iseseisvamad: 1) portree omane sügav realism, loomutruudus. Portree arengule aitas kaasa esivanemate
Rooma usuline ja poliitiline keskus 23) Patriitsid – põlised Rooma elanikud ja suursuguste suguvõsade liikmed, täieõiguslikud kodanikud (õigus olla valitud riigiametisse, kuuluda senatisse) 24) Plebeid – Rooma lihtrahvas, peamiselt väiketalupojad ja käsitöölised (olid sõjaväekohuslased, õigus osaleda rahvakoosolekul) 25) Puunlased - kartaagolased 26) Konsul – Rooma vabariigi kõrgeim riigiametnik 27) Preetor - õigusemõistjad 28) Tsensor – kodanike loendajad 29) Kvestor – vastutasid riigikassa eest 30) Magistraat – riigiametnik Vana-Roomas 31) Rahvatribuun – Vana-Rooma riigiametnik, kaitses algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi 32) Senat – aristokraatlike vanemate nõukogu, kes juhtis Rooma riigi poliitikat 33) Kitoon – riietusese, nelinurkne riidetükk, mis tõmmati keskelt vööga kokku ja kinnitati õlalt nõelaga 34) Tooga - Vana-Rooma meessoost kodanike rõivaese, mis heideti
· Trajanuse foorum Roomas. Keiser Trajanus valitses 98-117. Rooma suurim foorum. Väljaku ühel küljel oli 5-lööviline basiilika. Selle taga oli 40 m kõrgune sammas, otsas keisri kuju Trajanuse sammas. · Forum Romanum Rooma peafoorum. · Pont-du-Gard veejuhe Lõuna-Prantsusmaal, Nimes`i linna lähedal. · Via Appia sõjatee Roomast Capuani, hiljem pikendati. Vanimad osad 4. saj. e. Kr. (rajati tsensor Appius Claudius Caecuse algatusel) Omapärane oli roomlaste elamu. Selle keskne ruum oli aatrium. Selle laes oli suur nelinurkne ava, mille all oli bassein. Sisuliselt siseõu. Hästisäilinud elamud on Pompejis (seal oli vulkaanipurse aastal 79). Pompejist on ka allolev foto. II Skulptuur Palju valmistati koopiaid Kreeka skulptuuridest. Roomlased ise lõid vähe uut. Kaks ala, mis olid edukamad ja iseseisvamad: 1) portree omane sügav realism, loomutruudus
Linnas kohtab Indrek vana koolivenda Otstaavlit, kes on nüüd politseijaoskonnas kirjutajaks, ja see kutsub ta endaga metsa koosolekule. Koosolekult linna jõuab mees haavatud kaelaga, kuna jäi soldatitele ette. Tagasi jõudes otsustab mees minna sööma ning kohtab härra Bõstrõid, kes olevat teda järve ääres näinud. Järgmisel kohtumisel annab Bõstrõi Indrekule teada, et tema sõber Viljasoo tahab temaga juttu teha. Indrek lähebki Viljasoo juurde. Mees oli kuulnud, et tsensor ei lasknud Indreku jutte Rahva sõbras läbi ning pakkus, et avaldab Indreku jutud oma raamatus. Indrek oligi nõus. Kord kõnnivad Kristi ja Indrek koosolekult enne selle lõppu koju ja märkavad turuplatsil rahvahulka ning mõistavad, et seal jätkatakse koosolekut. Järsku käib rahvamassist läbi ärev jutt, et soldatid on ühel rahvahulga küljel, kuid varsti levib mingi rahustav arvamus. Kuna soldatid
võetud 12 tahvli seadus ning mille kohaselt on eraomand püha ja puutumatu, familia perekond, populus romanus Rooma rahvas, senat vanemate nõukogu, senaator senati liige, kes olid ametis eluaeg, magistraat valitsevad riigiametnikud, kes valiti enamasti üheks aastaks, nobiliteet riiki juhtinud kitsas perekondade ring, kuhu kuulusid partiitsid ja rikkad plebeid, konsul kõrgeim magistraat, kellele kuulus kõrgeim võim riigis, tsensor ametnik, kes valiti endiste konsulite seast viiseks aastaks, üleasndeks oli tsensuse korraldamine ja senaatorite nimekirjade koostamine, diktaator ametnik, kes määrati konsulite ja senati kokkuleppel siis, kui riiki ähvardas tõsine oht, imperaator väepealiku tiitel, hiljem riigipea asustav tiitel roomas, foorum keskne väljak Roomas, provints - Itaaliast väljaspool asuv roomlaste vallutatud ala, munitsiipium omavalitsusega linn
(lihtrahvas). Omaette klass olid ka orjad. *Etruskid olid Roomlaste eelkäijad, kes rajasid hauakambrid ja panid alguse ehituskunstile, rikastasid ühiskonda metallide töötlemisega ja ühiskonna reformimisega. - *Rooma vabariigi loomiseks sõditi latiinidega, samniididega ja puunialastega. *Leegion oli sõjavägi, kuhu kuulus umbes 3600-6000 meest. *Rooma vabariigi ajal teostasid riigivõimu kaks valitavad konsulit, riigiametnikud ja senat. Riigiametnikud olid näiteks diktaator, preester, tsensor jm. *Plebeide elu Roomas oli keeruline, sest nad pidid maksma maksma, nad tegelesid lihttööga, nende abielu patriisidega oli keelatud ja neil oli ka sõjaväekohustus. *Plebeide setsessioonid oli plebeide streigid, mistõid kaasa peaagu võrdustamise patriisidega. Riigivõimu korraldasid: I – riigiametnikud ehk magistraadid (2 ametnikku) II – senat (senaatorid eluaegsed), tavaliselt konsulid ja teised kõrged ametnikud III rahvakoosolek ehk komiits 6. ROOMA KEISRIRIIK *1
koosmõjul riigi majandus õitses.3 Rooma ühiskond jagunes mõisnikkonnaks (patriitsid) ja rahvaks (plebeid). Rooma riigikorraldus koosnes kahest valitavast preetorist (hiljem konsul ning keisririigi ajal keisrist), kes olid nii kohtumõistjad kui vajadusel ka sõjalised juhid, vanemate kogust (Senat) ning üldkoosolekust. Sõjaohu korral võis määrata ametisse kuni kuueks kuuks ainuvalitseja volitustega diktaatori, kuni sõjaohu möödumiseni. 5.saj tekkis tsensori amet - tsensor kontrollis endiste ametnike senatisse vastuvõtmisel nende moraalset palet. Preetori ametiaeg oli üks aasta. Ametisse astudes avaldas ta oma edikti, kus ta avaldas need hagitüübid, mida ta kavatses rakendada.4 1 U. Mereste, 2003. Majandusleksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Köide II (N–Y). Lk 228 2 Vood, A. 2010. Ajaloo konspekt – keskaeg – 10. klass. //en.calameo.com/read/00169433521e8cdcc6ab6 3 Ibid 4 Ibid
Orjad (s.o. barbarid) peavad tegema ära raskema töö, omamata seejuures mitte mingisuguseid õigusi. Kuna on ideaalriik, siis ei tohi ka ori puudust kannatada. Poliitiliste probleemide taga seisab inimese loomus. Ei või oodata paremaid riike, seni kui pole paremaid inimesi. Seepärast on riigi tähtsamaid ülesandeid oma kodanikkude kasvatamine. Riik oma tsensorite abil peab rangelt valvama kasvatuse järele. Juba varasemaist aastaist alates peab tsensor valvama materjali üle, mida loetakse, ja muusika üle, mida kuulatakse. Emad ja ammed võivad jutustada ainult muinasjutte ja lugusid, mis on lubatud. Homeros ja Hesiodos kuulusid keelatud autorite hulka mitmel põhjusel. Neil leidus jutustusi, kus jumalad toimisid ebamoraalselt, aga noored pidid juba algusest peale õppima, et paha ei saa kunagi tuleneda jumalast, kuna jumal on teadus. Neil leidus kirjeldusi, mis
Indrek lohkude juurde elama. Ostaavliga saavad kokku kes kutsub ta koosolekule. Siit see koosolekutel käimine alguse saigi. Äraminekul soldatid ründavad ja indrek saab ka haavata. Söögikohas tutvub koeramamma ja boströiga. Edasi kohtub peretütre kristiga ja hakkavad koos koosplekutel käima. Neil tekib side. Neid ühendab sarnane mõtlemine ja kristi imelteb intreku vaba mõtlemist. Ka indrek hakkas kirjutama. Tahtis rahva sõbras töötada. Aga ta ei õppinud ridade vahele kirjutama. Tsensor ei lubanud. Indreku orav ka algul ei saanud trükki, sest orav sai lõpuks ise vabaks ja see näitaks halba valgust. Suurem mäss toimub ka. Öösel pimedas. Põletatakse ja laamendatakse. Indrek osa ei võtnud aga vaatamas käis koos kristiga kyll. Sellest arutatakse veel tükk aega. Kristi ja indrek kohtusid alati erinevates kohtades et kahtlust äratav poleks. Nii pidid nad erinevaid kohti läbima. Pärast üht koosolekut aga läks see ühel uruplatsil edasi. K ja i läksid ka vaatama.
Läbi hernuutlaste kaudu levis see rahva hulka2. Iseloomusta muusikaõpetuse taset ja muusikategevust Laiusel. Neljahäälse koorilaulu arendamisel olid Laiuse kihelkonna saavutused pikka aega teistest ees. Õpetati oreli ja viiulimängu3. Kes oli Georg Julius Schultz-Bertram ning missugune oli tema hinnang eesti muusikaelule? Ta kirjutas eesti folkloorist, etnograafiast ning ta huvitus eesti ajaloost. Ta oli saksa keeles kirjutav literaatm eestikeelse kirjanduse tsensor Peterburis. Ta imetles Laiuse kirikus kuuldud noormeeste fuugat ja motette. See näitas, et eestlased on muusikaliselt väga arenguvõimelised.4. Too näiteid Torma ja Põltsamaa muusikaelu kohta. Torma: A. Jakobson lõi laulukoori, ka pillikoori. Neljahäälset laulu viljeldi pea kõigis Torma kihelkonna koolides.Tema poeg C.R.Jakobson aitas kaasa kõrgele tasemele peale tema isa surma.Põltsamaa: Sealsed pastorid avaldasid esimese eestikeelse ilmaliku laulukogu. Kõrge tase kooridel. 1
Perekonnapead ja pojad VÕI isikud, kes ei ole teise isiku võimu all vs isikud, kes on teise isiku võimu all. Kõige väiksem kaotus. Ei puuduta poliitilisi õigusi (hääleõigus). Vabaduse ja kodakondsuse staatus jääb. Teovõime lapsed kuni 7.a, noorukid kuni 14.a Vabad mittekodanikud latiinid ja peregriinid. Orjad nagu asjad. Orje sai vabastada pidulikult deklareerides magistraadi ees, magistraat vabastab; kodanike nimekirja koostamisel kantakse nimekirja, tsensor annab nõusoleku; testamendiga. Kolonaat väikesed maalapid, mis anti välja pärilikele rentnikele või omanikele, kes said töötasuks teatava osa aastasaagist; samuti barbarid, kes asusid Rooma riiki; orjad, kes olid saanud kasutaiseks maatükke. Lõpuks Maaorjad. Juriidilised isikud raske defineerida, Vana-Roomas tunnustati ainult üksikisikuid. Riigimaad kuulusid kogu Rooma rahva omandiks, samuti riigi orjad. Seisid väljaspool tavalist käivet. Kuulub ius publicumi alla
Kordamisküsimused Vana-Rooma 1. Õpilane oskab kontuurkaardile märkida: Apenniini poolsaar, Aadria meri, Türreeni meri, Vahemeri, Rooma, Sürakuusa, Konstantinoopol Maakonnad- Etruuria, Latium, Rooma impeeriumi piirid Trajanuse ajal, Lääne-Rooma ja Ida-Rooma piirkonnad. 2. Võrrelge Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geograafilist asendit ja looduslikke tingimusi ja rahvaid Kreekas: Liigendatud rannajoon, Mägine, vähe põllumaid, palju saari Roomas: Sirge rannajoon, Palju põllumaid ,vähe saari 3. Kes olid etruskid ja, kuidas nad kujundasid Rooma kultuuri? Roomlaste naabrid, elasid Etuurias, Ehitasid nekropole, roomlased hiljem kopeerisid Etruskide saavutusi tehnoloogiates, näiteks KUPPEL. Mitu Etruski oli Roomas kuninga ametis. 4. Rooma linna teke. Kus asub ja milline on loomislegend Trooja lahingust põgenenud kangelase lapselapsed asustasid rooma linna. Väikestena neid tahtis ära tappa kuri kuningas. Romulust ja Remust kasvat...
8kõik allüksused, töötajad, kes paiknesid toimetuse ruumes) ja väljaspool aparaati olevad töötajad (kohalikud korrespondendid). TÖÖKORRALDUS: * toimetaja (lehed või peatoimetaja (ajakirjad, raadio ja TV) üldine töö korraldamine ja planeerimine, kaadriküsimused, allüksuste töö koordineerimine ja kontrollimine, toimetuse esindamine suhetes juhtorganitega (väiksemates lehtedes ka majandusasjad, posti sorteerimine, osakonna kureerimine). Määras honorari, jagas preemiaid. Oli tsensor. * asetoimetaja(d) toimetaja äraolekul asendas vimast kõiges. Muul ajal igapäevase töö juhtimine (osakondade suunamine, kontroll; lugude viseerimine; numbri valmimise jälgimine; lugejatega kohtumiste korraldamine; autoritega tegelemine...) * kolleegium väljaande töösuundade paikapanek; perspektiivplaanide läbiarutamine ja kinnitamine; osakondade ja ajakirjanike töö arutamine; töötajate töölevõtmine ja
7 Rooma kirjandus Kirjanduseelne periood(kuni3.s. eKr). kuni kreeka eeskujusid järgiva kirjanduse tekkimiseni Roomas. Kultusehümnid, itkud, triumfi-, pilke- ja esivanemaile pühendatud laulud, algelised draamavormid, linnakroonika (annaalid), juriidilised tekstid (kaheteistkümnetahvli seadused, 451/450) ja matusekõned. Esimene nimepidi tuntud rooma kirjanik oli tsensor Appius Claudius Caecus (~ 300 eKr) ; Vanim ajajärk: kuni kreeka eeskujusid järgiva kirjanduse tekkimiseni Roomas. Esimene nimepidi tuntud kirjanik Caecus. Rahvaloomingu ajajärk. Arhailine ajajärk: Andronicusest kuni Cicero kirjandusliku tegevuse alguseni. Kreeka eeskujude ülevõtmine. Kuldne ajajärk: Cicero aeg proosa kõrgaeg; Augustuse aeg luule kõrgaeg. Rooma kirjanduse õitseng, ,,kuldne ajajärk" rooma polise lagunemise ja impeeriumi tekkimise ajastul.
huve 39) ratsanikud ühiskonnakiht, kuhu kuulusid jõukad ja mõjukad roomlased, tegelesid kaubanduse ja finantsasjadega. Sageli said neist rahaasjadega tegelevad riigiametnikud või kohtunikud. 40) res Publica ,,avalik 41) senaator isik, kes 42) senat valitsev asi", kuulus senatisse, riiginõukogu, 43) tsensor valiti viieks aastaks, korraldasid kodanike loendusi ja senaatorite nimekirja 44) !!!!! Ütlused, mis andsin tunnis. 45) 46) Pildi allikas: 47) http://imgc.allpostersimages.com/images/P-473-488-90/65/6510/1JT6100Z/posters/jacques- grasset-de-saint-sauveur-a-roman-triumph-illustration-from-l-antique-rome-engraved-by-labrousse-published- 1796.jpg
ÜLDAJALUGU (KORDAMINE) 1)AASTAD 800.a. eKr- Kreeklased võtsid kasutusele tähestiku - Alpfabeedi (nimetus tuleneb kahest esimesest tähest: alfast ja beetast ja see kujundati foiniikia tähestiku põhjal. 776.a. eKr- Esimesed olümpiamängud Zeusi auks, Olümpias Lõuna-Kreekas. 753.a. eKr- Rajati Rooma linn (Romuluse poolt, legendi järgi) 338.a. eKr- Chaironeira lahing, Kreeka langes Makedoonia ülemvõimu alla. 60.a. eKr- Caesar sai konsuliks, tekkis triumviraat: Pompeiuse, Caesari ja Crassuse vahel. 30.a. eKr- Vana-Kreeka antiikajajärgu lõpp- Rooma võimu alla langes viimane hellenistlik riik-Egiptus. 395.a. pKr- Rooma jagati kaheks: 1. Lääne-Rooma 2. Ida-Rooma keisririik. 476.a. pKr- Rooma riigi lõpp, keskaja algus. 622.a. pKr- Muhamed sai ilmutuse Allahilt. 632.a. pKr- Islamiusu teke, rajajaks Muhamed, läks vägedega Mekasse. 1492.a.- Kolumbus avastas Ameerika. 1453.a.- Konstant...
Klimt esmakordeslt ja märkamatult akadeemilisest stiilist, maalis Glykene, Pausaniase armastatu, kui kaasaegse tüdruku tema päevilt) - Egiptus-primitiivne Itaalia kunst. SETSESSIOON, ESIMENE NÄITUS • 25. märts-15. juuli 1898 Gustav Klimti kujundatud plakat (asub nüüd Albertiina muuseumis) „Gartenbaugesellschaft“ hoones (August Weberi ehitatud 1859-1863 , ei ole säilinud; nr. 6 linnakaardil) rajatud Setsessiooni esimese näituse jaoks. Tsensor oli Theseuse alastioleku vastu ning nõudis plakati ümbertegemist. Setsession asutati 1897. aastal pärast noorte kunstnike väljarännet „Künstlerhausist“. See oli Austria suurim kunstnike ühing, kuid taidurid tundisd ennast selles hüljatuna. Nad ühinesid Gustav Klimtiga, kes sai nende esimeseks presidendiks ning juhatas suunda, kuni Klimt lahkus koos oma grupiga Setsessioonist. Esimene näitus oli edukas: külastajaid oli rohkem kui 57 000 ja näituse jooksul müüdi 218 kunstiteost
Rooma vabariigi kronoloogia Kuningate aeg Roomas 753-509 a eKr · Valitses esimene kuningas Romulus · Kokku 7 kuningat · Valdused ulatusid Tiber suudmenni · Viimased 3 kuningat etruskid · 510 a ekr Rooma kuningvõim kukutati, kehtestati vabariik Varane vabariik 509- 255 a eKr · Riigi eesotsas senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud, kõrgeimad neist 2 konsulit · V saj ekr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk-Itaalias · Algasid sõjad etruskidega · Tagasilöök 390 a ekr, kui gallid tungisid itaaliasse, roomlased said lüüa ja pidid lunaraha maksma · Kaotusest hoolimata jätkasid roomlased sõdu ning 265 a ekr oli kogu itaalia rooma võimu all Rooma tõuseb vahemeremaade suurvõimuks 264-133 aastat ekr · Itaalia vallutamise järel sattus Rooma sõtta tugeva Põhja-Aafrik riigi Kartaagoga, omavahel peeti maha 3 sõda, mida nim Puunia sõdadeks: 1. Esimene Puunia sõda (264-241 a ...
Usk Apostel rändjutlustaja, tuntumad Peetrus ja Paulus. Märter usu nimel kannatanu, hukatu. Kirik Kõiki kristlasi ühendav organisatsioon. Numeen looduslikes objektides sisalduv hing või vägi Vana-Rooma religioonis. Laar Vana-Rooma maja, perekonna kaitsejumalus, toodi ohverid ja kujusid hoiti aukohal. Geenius perekonna kaitsevaim Vana-Rooma religioonis, edendas soojätkamist ja elujõudu. Pontifeks preester Vana-Roomas. Pontifeks maximus ülempreester Vana-Roomas. Augur preester-ennustaja V-Roomas, eriti lindude lennu tõlgendajad. Sibüll kreeka päritolu ennustajanna. Sibülliraamatud riigi tulevikku käsitlevad papüüruserullid. Piiskop algselt suurema kristliku koguduse ülem, seejärel koguduste ülem linnas või piirkonnas. Evangeelium peale Jeesuse surma kirja pandud jutustus tema elust ja õpetusest. Neli evangeeliumi arvati U-Testamendi koosseisu. Presbüter varakristliku koguduse vanem Peetrus Jeesuse lähikondla...
Selle kaudu jaotati vesi eluhoonetesse, termidesse, avalikesse saunadesse, tiikidesse, eramajadesse, aedadesse, purskkaevudesse Akvedukte -Rooma riigi kõigi alade maastikke ilmestavaid tsiviilrajatisi, ehitasid eeskätt orjad ja müürsepad. Nad hoidsid neid korras ja parandasid jooksvalt. Seejärel samuti akvedukte kavandanud insenerid, kes kuulusid peaaegu eranditult sõjaväe koosseisu Vanima veejuhtme ehitas tsensor Appius Claudius, mistõttu sai see nime Aqua Appia. See kulges enam kui 25 kilomeetri pikkusena Anienest lõuna pool olevatest allikatest kagupoolsete linnaosadeni. Teised suured akveduktid, millest igaühel oli mitu haru, ehitati linna varustamiseks sellises järjekorras: Anio Vetus (üle 60 kilomeetri pikk), Aqua Marcia (pikim- üle 90 kilomeetri), Aqua Tepula, Aqua Julia, Aqua Virgo, Aqua Alsietina, Aqua Claudia, Anio Novus, Aqua Traiana ja viimaks Aqua Alexandrina
puhastama. 4. peatkk Linna judes lheb Indrek sma ning kuuleb pealt proua Kuusiku ja hrra Bstri vestlust. Vanahrra rgib sellest kuidas inimesi peab kartma ning tema on oma elu valesti elanud. 5. peatkk Indrek peab perenaisele kirjutama palveid, mida too saaks laiali saata. Indrekule hakkab see t aga meeldima ning iga palvega improviseerib ta jrjest rohkem. ige pea leiab ta he oma palvetest avaldatud Rahva sbras. Ta kutsuti toimetusse, et arutada tema Orava loo avalikustamist, kuid tsensor pidi selle vastu olema ning see toiming ji katki. 6. peatkk Perettar Kristi on maalt koju judnud. Ta rgib isa ja emaga Ameerikasse sidust, kuhu tal kunagi on plaanis minna, et vabaks saada. Mssudest eemale. Kristi tunnistab Indrekule, et kib salaja mssajate koosolekutel juba pool aastat ning kutsub Indreku kaasa. Kui minna kahekesi, siis ei pidavat nuhke sabas olema, sest kurameerijaid ei peeta kunagi mssajateks. 7. peatkk Kristi ning Indrek judsid koosolekule natuke hiljem kui pidi
tagavad harmoonilise ühiskonnakorralduse. Ateena demokraatiat, kus kõik kodanikud riigijuhtimisest osa võtsid, pidas Platon halvaks riigikorraks. Poliitiliste probleemide taga seisab inimese loomus. Ei või oodata paremaid riike, seni kui pole paremaid inimesi. Seepärast on riigi tähtsamaid ülesandeid oma kodanikkude kasvatamine. Riik oma tsensorite abil peab rangelt valvama kasvatuse järele. Juba varasemaist aastaist alates peab tsensor valvama materjali üle, mida loetakse, ja muusika üle, mida kuulatakse. Emad ja ammed võivad jutustada ainult muinasjutte ja lugusid, mis on lubatud. Homeros ja Hesiodos kuulusid keelatud autorite hulka mitmel põhjusel. Neil leidus jutustusi, kus jumalad toimisid ebamoraalselt, aga noored pidid juba algusest peale õppima, et paha ei saa kunagi tuleneda jumalast, kuna jumal on teadus. Neil leidus kirjeldusi, mis äratasid kartust
Vana-Rooma 1) Sõjaväereform pani aluse Makedoonia laienemisele. Aleksandri Suure juhtimisel ja Makedoonia valdus piirnes Doonau, Aadria mere, Egiptuse, Kaukasuse ja Indusega.. 2) Aleksander Suur omab suurt tähtsust hellenismis, tänu temale levis see plajudesse eri paikadesse. Rajas Egiptusesse Aleksandria, millest sai hellenismi pealinn. 3) Kuningate aeg (723-509 eKr) iseloomulikud jooned: plebeid ja patriitsid, valitses 7 kuningat, kodanikuõigused olid seotud sõjaväekohustusega. Sündmused: Alba Longa linna hävitamine, Ostia rajamine, kuningavõimu kaotamine 509 eKr. Isikud: Romulus, Numa Pompilius, Tullus Hostilius, Ancus Mardus, Tarquinius Priscus, Servius Tuilius ja Tarquinius Superbus. Varane vabariik (509-265 eKr) iseloomulikud jooned: valitses kaks konsulit, kes igal aastal ümber valiti. Sündmused: Gallid rüüstasid Roomat 390 e.K.r, Rooma vallutas Kampaania ja Laatiumi maa...
1)Mis pani aluse Makedoonia riigi laienemisele? Makedoonlastele oli määratud luua suurriik, mis kandis kreeka kultuuri laiali üle kogu Lähis-Ida ja juhatas sisse nn hellenistliku ajastu. 6. ja 5. sajandil eKr Makedoonia tugevnes, ühtlasi tugevnes Makedoonias helleni kultuuri mõju.Makedoonia sai Kreeka riikide süsteemi ja kreeka kultuuriruumi osaks, tegutsedes kord ateenlaste liitlastena, kord nende vastu. 4. sajandil eKr Makedoonia tugevnemine ja laienemine jätkus. Selles oli eriline osa kuningas Philippos II (359–336 eKr) sõjaväereformil. 2) Hinnake ja tooge näiteid, millist tähendust ja tähtsust omab Aleksander Suur hellenismis? Aleksander Suur rajas Egiptusesse Aleksandria linna, mis sai hiljem hellenismimaailma suurimaks metropoliks. Ta rajas Aleksandria-nimelisi linnu mujalegi, kuid ükski teistest ei saanud nii suureks ja edukaks kui Egiptuse oma. Peale Aleksander Suure surma jätkasid tema järglased tema poliitikat helleniseerimis...
Makedoonia ja hellenism. Rooma ja antiiktsivilisatsioonide tähtsus 1) Mis pani aluse Makedoonia riigi laienemisele? Makedoonlastele oli määratud luua suurriik, mis kandis kreeka kultuuri laiali üle kogu Lähis-Ida ja juhatas sisse nn hellenistliku ajastu. 6. ja 5. sajandil eKr Makedoonia tugevnes, ühtlasi tugevnes Makedoonias helleni kultuuri mõju. Makedoonia sai Kreeka riikide süsteemi ja kreeka kultuuriruumi osaks, tegutsedes kord ateenlaste liitlastena, kord nende vastu. 4. sajandil eKr Makedoonia tugevnemine ja laienemine jätkus. Selles oli eriline osa kuningas Philippos II (359–336 eKr) sõjaväereformil. 2) Hinnake ja tooge näiteid, millist tähendust ja tähtsust omab Aleksander Suur hellenismis? Aleksander Suur rajas Egiptusesse Aleksandria linna, mis sai hiljem hellenismimaailma suurimaks metropoliks. Ta rajas Aleksandria-nimelisi linnu mujalegi, kuid ükski teistest ei saanud nii suureks ja edukaks...
Virmalised, Lasteleht) Päevalehe kontsern- TEKÜ, mitteparteiline ( Aeg, Koit, Perekonnaleht, Sarjaja, Õigus ja Kohus). Lehed. Postimees: Hindrey, Teataja: Päts, poliitiline, praktiline leht. Mitmekesine toimetus. Päevaleht: mitteparteiline. Luiga, erapooletu, uudised, erakuulutused. Sõja lõpuks mittebolsevistlik ajakirjandus hävitatud. Sõjatsensuur kaotati 1920. 1919/20- 1930ndate algus modernne, mitmekesine, tööstus Trükiseadus. Laku perset tsensor. Ajaleht=riiklik info+kõmu. Vaba Maa, Postimees, Kaja, Rahva Sõna. Kaup. Kuulutuste, reklaami osakaal tõuseb. Kõmulehed: Esmaspäev, Rahvaleht. Segazanrid: kirjeldus, artikkel, juhtkiri, veste, reportaaz, interview. Sõnum üldmõiste informeeriva teksti kohta. Uudis ja teade sünonüümid. Pealkirjad näitavad uudisväärtuslikkust, kannavad keskseid fakte, fraas ilma verbita, palju alapealkirju. Laaman: puudused kantselei stiil,
Kesksmeks on sugutung e libiido II MINA = EGO e teadlik alus lähtub reaalsusest + kontrollib MISKI impulsse ja arvestab üliminaga. 4 S.S 2010-05-22 III ÜLIMINA superego e südametunnistus lähtub moraalist. Kujuneb vanemateja kasvatajate ettekirjutise põhjal. Ülimina on ka range tsensor, mille tõttu libiido ei saa väljenduda oteseese seksuaalse käitumisena. Seepärast juhitakse libiido energia mujale(kunst, muusika, luuletused). Sündides on inimesel vaid Miski, mis koosneb vaid seksuaalsetest ja argesiivsetest instinktidest. Mina hakkab arenema 6.-8 elukuujooksul ja kujuneb välja 2.-3.eluaastaks. Ülimina hakkab arnema 5.-6 eluaastal ja kujuneb välja 10.-11. eluaastaks. KAITSEMEHHANISMID
Ainult nemad võisid olla riigiametnikud, jõukad maavaldajad. Need kes patriitside hulka ei kuulunud nim. plebeideks(neil lubati osaleda vaid rahvakoosolekul). Magistraadid riigiametnikud, valiti rahvakoosolekul üheks aastaks. Palka ei makstud, sest riigi teenimist peeti auasjaks, sellepärast said riigiametisse kandideerida aga ainult jõukad kodanikud. Preetor tegeles õigusmõistmisega, võis asendada konsulit, juhtida sõjaväge. Tsensor ametiaeg kestis viis aastat, valiti endiste konsulite hulgast, nad korraldasid kodanike loendust ja koostasid senaatorite nimekirja, valvasid kodanike elukommete järgi. Mariuse sõjareform- Marius hakkas värbama proletaare palgalisteks sõduriteks. Relvastust ei pidanud nood hankima ise, vaid said selle väepealikult. Selle tulemusel kujunes elukutseline palgaline sõjavägi. Rooma õigus Roomas oli riigikorraldus ja kohtupidamine seadusega kindlaks
1861. aastal hakkas isa abistama ajalehetöös ka Lydia. Lubatud oli kirjutada omalt maalt ja võõrastelt maadelt, kiriku- ja kooliteateid, kirjutisi misjonitööst, põllupidamisest ja majandusest, tervisehoiuõpetusi, jutte ning jutujätke ja kuulutusi. Kohalike sotsiaalpoliitiliste olude ja probleemide käsitlemine ei olnud lubatud, samuti olid keelatud juhtkirjad. Jannsen hakkas siiski juba üsna varsti avaldama juhtkirjataolisi kirjutisi, peites neid sõnumite osakonda. Tsensor omalt poolt jälgis valvsalt, et midagi ülearust ei pääseks rahvast "rikkuma". Mõningates küsimustes tohtis Jannsen siiski seisukohta võtta, näiteks väljarändamise vastu ja talude päriseksostmise poolt. Alates esimesest numbrist pöördus "Perno Postimees" eesti rahva - mitte enam maa- või talurahva poole. Jannsen usub eesti rahva elujõudu ning teiste rahvastega võrdset arenemis- ja haridusvõimelisust. Ta usub eesti kultuuri ja kirjanduse
Neile oli olulisem pigem vorm, kui sisu. Vormiliselt oli nende tekstidele tüüpiline kolmandas isikus jutustamine, seda vast eelkõige vastandumaks naturalistide ja mina-romaanide mina-kangelasele. Selle asemel, et kirjeldada, mis toimus peategelase mõtetes, kirjeldati sageli hoopis tähtsusetuid kõrvalseiku.) 19)Mida iseloomustab sõjajärgne proosa? Sengo bungaku (sõjajärge kirjandus). Kohe pärast sõda toimus kiire kirjanduse tõus, sest sõjaaegne tsensor ja piirangud võeti maha. Bundani`d elavnesid taas ning avalikkuse ette ilmusid mitmed kirjandusajakirjad nagu Kindai bungaku ja Shin nihon bungaku. Tollane kirjandus paljuski mässav ja muutustealdis. Bundan`ide taastamine tähendas ühtlasi ka, et uute kirjanike esiletõus hakkas olenema Akutagawa kirjanduspreemiast. 20)Milline on üldjoontes uuem luule? Õpetaja ei pannud vist seda faili üles :P, kirjutan nii palju kui enda tekstist aru saan...
järeldada, et õpilased olid omandanud mingi noodilugemisoskuse. Neljahäälse koorilaulu arendamisel olid Laiuse kihelkonna saavutused pikka aega teistest ees ja pälvisid üldist tähelepanu. Laiuse kirikus korraldatud koorikontserditele tuli rahvast kaugemaltki. 3) Kes oli Georg Julius Schultz-Bertram ning missugune oli tema hinnang eesti muusikaelule? V: Georg Julius Schultz-Bertram oli eesti ja saksa keeles kirjutav literaat, eestikeelse kirjanduse tsensor Peterburis, kes huvitus eesti folkloorist, etnograafiast ning ajaloost. Tema hinnangul oli ta Laiuse kirikus kuulnud eesti noormehi esitavat Bachi ja Händeli fuugasid ning motette, mis olid suurima imetluse esile kutsunud. See pidavat näitama et eestlased on muusikaliselt väga arenemisvõimelised. 4) Too näiteid Torma ja Põltsamaa muusikaelu kohta. V: 1844. aastal lõi A. Jakobson Tormas laulukoori, 4 aastat hiljem ka pillikoori. Neljahäälset
3) Keisririik – 30 eKr – 476 pKr – koos temaga tekkis keisririik. a) varane keiserriik – printsipaat . Sõjavägi annetas Octavianusele tiitli – Imperator. Sinna lisas veel Caesar. Senat annetas talle Augustuse tiitli. Kõige rohkem tuntakse Augustuse nime all. Princeps – esimene, tähtsuse poolt esimene. Princepsiks nimetati seda valitsejat, kes sai senatis esimesena sõna. 30 eKr-235 pkr – Printsipaat. Augustus koondas enda kätte kõik magistraatide kohad. Ta oli konsul, tsensor, preetor, ülempreester ehk pontifex maximus ja ka diktaator.Tema käes oli küll võim, kuid reaalse töö tegemiseks palgati ametnikud. Rahvakoosolek enam koos ei käinud. Senat jäi alles. Provintsid jagati ära senati ja keisri vahel. Senat haldas vähemtähtsaid provintse, neid kuhu sõjaväge ei paigutatud. Teised provintsid, kus paiknes sõjavägi, allusid keisrile. Sõjavägi ei paiknenud enam Roomas. Pretoriaanid – keisri ihukaitseväelased.
Tallinna 21.Kool Liisa Aavik 11C Raamatu ,,Nero" analüüs Õpetaja: Tiina Meeri Tallinn 2012 2 Kokkuvõtted kahe peatüki kaupa Esimene raamat Ptk I-II Artemidoruse ,,õde" Acte palub Nerolt venna eest armu ning seda Artemidorus ka saab. Keiser räägib emale oma tunnetest Acte vastu. Tema ema saab pahaseks, kuna ta tahab et Nero rohkem oma tulevasest talle määratud naisest Octaviast hooliks. Ptk III-IV Nero läheb ühes oma õpetaja Tigellinusega linna peale, kus, kohtab Actet ning avaldab talle austust. Acte tunneb endas tundeid tärkavat, kuid ristiusk käsib teda Nerost eemale hoida. Ta põgeneb ja kaob jäljetult Nero ja Nicodemuse eest, kes teda patule tahaksid õhutada. Ptk V-VI Nero vestleb Senecaga oma tundemaailmast ning abiellub külma Octaviaga, keda ta ei armasta. Ptk VII-VIII Octavia ja Nero peavad suurt pidu. Üles tõusevad mitmed keerulised armulood ning võimuprobleemid...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
