TIIT SOKK KORVPALLUR JA TREENER TIIT SOKK Eesti esimene ja tõenäoliselt ka viimane olümpiavõitja. Sokust räägitakse, kui läbi aegade ühes parimast Eesti korvpallurist. Kas ta ka tõesti parim oli, ei oska vast keegi öelda, kuid tiitlite poolest on teda kindlasti väga raske edestada. TIIT SOKK Auhinnakappi kaunistavad veel 1986 ja 1990 MM-i hõbedad ning 1989 EM-i pronks. 1981 aastal võitis ta aga juba noorte EM-il kulla ja 1983. juunioride MM hõbeda. Eesti meistriliigast on meistritiitlid ette näidata aastast 1984, 1985 TPI ning 1992 Kalevi meeskonna koosseisus. TIIT SOKK Kuid Sokk pole ainult Euroopas ja N. Liidus nime teinud, ta on tulnud ka USA-s WBL-i meistriks Youngstown Pridega(WBL- liiga, kus tohtisid osaleda vaid kuni 195cm pikkad mängijad). TIIT...
TIIT SOKK KORVPALLUR JA TREENER TIIT SOKK Eesti esimene ja tõenäoliselt ka viimane olümpiavõitja. Sokust räägitakse, kui läbi aegade ühes parimast Eesti korvpallurist. Kas ta ka tõesti parim oli, ei oska vast keegi öelda, kuid tiitlite poolest on teda kindlasti väga raske edestada. TIIT SOKK Auhinnakappi kaunistavad veel 1986 ja 1990 MM-i hõbedad ning 1989 EM-i pronks. 1981 aastal võitis ta aga juba noorte EM-il kulla ja 1983. juunioride MM hõbeda. Eesti meistriliigast on meistritiitlid ette näidata aastast 1984, 1985 TPI ning 1992 Kalevi meeskonna koosseisus. TIIT SOKK Kuid Sokk pole ainult Euroopas ja N. Liidus nime teinud, ta on tulnud ka USA-s WBL-i meistriks Youngstown Pridega(WBL- liiga, kus tohtisid osaleda vaid kuni 195cm pikkad mängijad). TIIT...
KOOL Nimi KORVPALL Referaat Pärnu 2011 1 SISUKORD Sissejuhatus ...........................................................................................................................3 Ajalugu...................................................................................................................................3 Reeglid...................................................................................................................................3 Võistlusriietus.........................................................................................................................5 Mängijad-vigastus...................................................................................................................7 Kapten-kohustused ja õigused................................................................................................7 Treenerid-kohustused ja õigused................
12. klassi teooriaküsimused 1. Kes on kaasaegsete olümpiamängude idee autor ning kus ja millal toimusid esimesed olümpiamängud? Kaasaegsete olümpiamängude idee autor on Pierre de Coubertin. Esimesed kaasaegsed olümpiamängud toimusid Ateenas 1896. aastal. 2. Kes oli esimene eestlane, kes võitis esimese olümpiamedali ja mis alal? Esimene eestlane, kes võitis olümpiamedali, oli Martin Klein. Ta võitis Stockholmis 1912 hõbemedali kreeka-rooma maadluses. 3. Mis on EOK ja kes on praegu selle organisatsiooni esimees? EOK on Eesti Olümpiakomitee. Selle praegune esimees on Mart siimann. 4. Kas Eestis on toimunud olümpiamänge, millal ja kus? Eestis, Tallinnas toimus 1980. aastal Moskva suveolümpiamängude purjeregatt. 5. Millal ja kus osalesid eestlased taasiseseisva võistkonnana olümpiamängudel? 1992 Albetville 6. Mis on olümpialiikumise eesmärgid: - anda panus rahumeelse ja parema maail...
Sport-äri või kultuur? Sport, mida see mõiste tähendab? Sõna seletab ennast arusaadavalt: himu liikumise vastu, soov ennast vormis hoida ja jälgida tervislikku eluviisi.Äri ja kultuur käivad spordiga käsikäes.Sporti hakkab üle võtma äri,kuna suured rahad on mängus ja kõik tahavad teenida palju raha.Kas siis kultuur hakkab tahaplaanile jääma? Äri ja spordi vastastikune side on tihe. Tugevat emotsiooni on võimalik müüa suure raha eest. Enamik tarbimisotsuseid teeme emotsioonist lähtuvalt ja emotsioon on ainukene asi, mida ka tegelikult õnnestub müüa. Sport loob emotsiooni ja elab selle müügist. Ühelt poolt on sport meelelahutus, teiselt poolt äri nii sportlastele, kes spordiga teenivad igapäevast leiba, kui ka ettevõtjatele, kelle jaoks sport on võimas ja tulemuslik turunduskanal. Sõnum on seda efektiivsem, mida tugevamalt seda eksponeeritakse ja spordis on selleks palju võimalusi. Andrus Veerpa...
Kehaline kasvatus eksam G1 Kergejõustik 1) mitmevõistlus - naiste seitsmevõistlus Esimene päev Teine päev 100m tõkkejooks kaugushüpe kõrgushüpe odavise kuulitõuge 800m jooks 200m jooks - Meeste kümnevõistlus Esimene päev Teine päev 100m jooks 110m tõkkejooks kaugushüpe kettaheide kuulitõuge teivashüpe kõrgushüpe odavise 400m jooks 1500m jooks 2)Heited, tõuked, visked Odavise- M 800g, N 600g (3 katset) Kettaheide- M 2kg, N 1kg (3 katset) Kuulitõuge- M 7,257kg, N 4kg (3 katset) Vasaraheide- M 7, 257kg, N 4kg (3 katset) 3) Hüpped Kaugushüpe- Kolmikhüpe- Kõrgushüpe- Teivashüpe- 4) Jooksud Tõkkej...
Sisukord Sisukord........................................................................................... 1. Sissejuhatus............................................................................ 2. Korvpalli üldine tutvustus....................................................... 2.1. Korvpalli ajalugu........................................................ 2.2. Eesti korvpalli ajalugu................................................. 2.3. Eesti koondis ja spordi/korvpalli klubid....................... 2.4. Noorte treenimisvõimalused............................................. 3. Vigastused.................................................................................. 3.1.Vigastuste ennetamine...................................................... 3.2. Levinumad vigastused...................................................
Sport-kas kultuur, äri või poliitika Sõna sport on meile igapäevane nähtus või kuuldus, sest sellest kuuleme me igapäev kas koolis,kodus või meedias. Sport on väga tihedalt seotud kultuuriga, sest see on meie ühiskonna üks lahutamatuid osi, olgu selleks kas kergejõustik, jalgpall, korvpall. Enamus tippspordist lahkunud on läinud kas poliitikuks või on siiani väga edukad ärimehed. Spordi seos kultuuriga on väga suur, sest see on osake meist ja meie kultuurist. Kui ei oleks sporti, siis ei oleks ka eestlasi. Kui vaadata sporti, siis see on nagu teater,kino ja muusika-see on sama väärne asi. Ka spordis on suureks mõjutajaks kultuur. Kui võtame näiteks valge- ja mustanahalise inimese, siis mustanahaliste närvikava ja töötahe on hoopis teised, mis valgel inimesel. Neil on sees teistsugune ,,mootor". Kui liikuda aegades tagasi, siis terve elanikkond elasgi vaid spordist. See on esimestest olümpiamängudest...
XXX XXXGÜMNAASIUM XXX klass XXX XXX(Nimi) EESTI KORVPALL JA PARIMAD KORVPALLURID LÄBI AEGADE Uurimus Juhendaja: XXX XXX XXX(linn) 2009 1 SISSEJUHATUS. p................................................................................................. 3 1. EESTI KORVPALL ............................................................. 4 1.1. Eesti korvpalli sünd ........................................................ 4 1.2. Kohaliku liiga teke ............................................................................ 5 1.3. Korvpalli populaarsuse kasv Eestis ............................................ 7 1.4. Rasked aja Eesti korvpallis ........................................................... 9 ...
Korvpall Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel ning kus eesmärgiks on saada pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel visata pall enda korvi. Eesti korvpall 2006. a. möödus 90 aastat korvpallimängu algusest Eestis. Korvpall pääses olümpiamängudele esmakordselt 1936. a. Berliinis ja eestlastele langes au see turniir avada, nad jäid lõpuks jagama üheksandat kohta. Esimesed eestlastest maailmameistrid olid Maret-Mai Otsa ja Ene Kitsing, kahekordseks tsempioniks krooniti Priit Tompson, esimeseks olümpiavõitjaks Tiit Sokk, aga hõbemedalivõitjaid kogunes terve rida Lõssov, Kullam, Kruus, Lipso (viimane on ainus, kel kaks olümpiamedalit kodus). Korvpallis on maailmameistriks kullatud kuus eestlast, Euroopa meistriteks koguni 13 ja kõigist neist saab selles raamatus lugeda. Mõistagi ka ainsast NBA-s mänginud Martin Müürsepast ja teistest ässadest viimase poole sajandi jooksul. Ame...
1. Alfred Neuland 4. Voldemar Väli Tõstmine Kreeka-rooma maadlus Antverpen 1920 Amsterdam 1928 2.Eduard Pütsep Kreeka-rooma maadlus 5.Kristjan Palusalu Pariis 1924 Vabamaadlus Berliin 1936 3.Osvald Käpp 6.Kristjan Palusalu Vabamaadlus Kreeka-rooma maadlus Amsterdam 1928 Berliin 1936 7.Johannes Kotkas 10. Jüri Tarmak Kreeka-rooma maadlus Kergejõustik Helsingi 1952 München 1972 8. Ants Antson Kiiruisutamine 11.Svetlana Tsirkova Innsbruck 1964 Vehklemine München 1972 12. Jaan Talts Tõstmine 9. Svetlana Tsirkova München 1972 Vehklemine Mexico 1968 13. Aavo pikkuus 16. Viljar Loor Jalgrattasport Võrkpall Montreal 1976 Moskva 1980 14. Ivar Stukolkin 17. Mait Riismann...
Aasta Sportlane Spordiala Toimumiskoht 1920 Alfred Neuland Tõstmine Antverpen 1924 Eduard Pütsep Kreeka-rooma maadlus Pariis (käbeskaal) 1928 Voldemar Väli Kreeka-rooma maadlus Amsterdam (sulgkaal) 1928 Osvald Käpp Vabamaadlus Amsterdam (kergekaal) 1936 Kristjan Palusalu Kreeka-rooma maadlus Berliin (raskekaal) 1936 Kristjan Palusalu Vabamaadlus Berliin (raskekaal) 1952 Johannes Kotkas Kreeka-rooma maadlus Helsingi (raskekaal) 1964 Ants Antson Kiiruisutamine Innsbruck (1500m) 1968 Svetlana Tsirkova Naiskondlik florett Mexico (vehklemine) 1972 Jaan Talts Tõstmine...
Eduard Vilde,,Pisuhänd`` 1. Teose tegevus toimub aasta enne maailmasõda ja kestab umbes3-4 kuud. 2.Tegevus toimub kinnisvara äriga rikastunud ärimehe Vestmani perekonnas.Tegevuspaik- inseneri Sanderi töötuba. 3.Konflikt algab sellest, et äiapapa usaldust teenida, peab Ludvig Sandrist saama kuulsus. 4.Kuna Sander on Matildele kirjutanud võõraid luuletusi enda nime all, nõuab naine, et Sander saaks kuulsaks kirjanikuks. Kuulsaks saab ta tänu Piibelehe kirjutatud käsikirjale, mille eest vastutasuks palub Piibeleht Sandrit endale isameheks, et Laura saaks ka kaasavara isa käest. Laura on lahedama eluga harjunud, aga Piibeleht seda pakkuda ei suuda. Kuna Sander ei ole nõus isameheks hakkama, ähvardab Piibeleht päevavalge tuua selle, kes on ,,Pisuhänna`` tegelik autor. Notari juures kinnitatud käsikirja kavatses Piibeleht enda kosjavankri ette panna. Veel kavatseb Piibeleht Vestmani üle lüüa, kui saadab Sandri enda volinikuna Peterburi ...
1920 Antwerpen Alfred Neuland Tõstmine Kergekaal (67,5 kg) 1924 Pariis Eduard Pütsep Kreeka-rooma maadlus Kärbeskaal (58 kg) 1928 Amsterdam Voldemar Väli Kreeka-rooma maadlus Sulgkaal (62 kg) 1928 Amsterdam Osvald Käpp Vabamaadlus I kergekeskkaal (66 kg) 1936 Berliin Kristjan Palusalu Kreeka-rooma maadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1936 Berliin Kristjan Palusalu Vabamaadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1952 Helsingi Johannes Kotkas Kreeka-rooma maadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1964 Innsbruck Ants Antson Kiiruisutamine 1500 m 1968 México Svetlana Tsirkova Vehklemine Naiskondlik florett 1972 München Jüri Tarmak Kergejõustik Kõrgushüpe 1972 München Jaan Talts Tõstmine Raskekaal (110 kg) 1972 München Svetlana Tsirkova Vehklemine Naiskondlik florett 1976 Mont...
EESTI KORVPALL 20. SAJANDI TEISEL POOLEL Sissejuhatus Me valisime oma teemaks korvpalli arengu Eestis selletõttu, et meid huvitab väga see mäng. Eesmärgiks oli teada saada, kuidas on möödunud varasemad aastad Eesti korvpallis ning teada saada, millised on olnud saavutused. Korvpalli võib nimetada Eesti rahvusspordiks. Seda ala on läbi aastate jälginud tuhanded silmapaarid ning huvi korvpalli vastu võrreldes teiste pallimängualadega on märgatav. Kes meist ei teaks kui pingeline on Kalev/Cramo ja Tartu Rocki vaheline vastasseis ehk siis, üldiselt võib kokkuvõtta, et Eesti rahval on meeletu huvi korvpalli vastu nii meistriliiga kui balti liiga vastu. Kahtlemata on kõige selle huvi taga see, et korvpallil on väga pikk ajalugu, millele me oma töös ka välja toome. I periood 1945.a. kuni 50-ndate aastate keskpaik Iseloomustavad näitajad: 1. NL-i süsteemi integreerumine suvised meistrivõistlused väljas ja talvised siseesivõistlused või ka...
,,EESTI OLÜMPIAMEDALIVÕITJAD 1912-2006" Tiit Lääne Raamatus "Eesti olümpiamedalivõitjad" 1912 2006 on esmakordselt ühiste kaante vahele võetud kõik meie olümpiamedalistid. Enam kui sada aastat on maailm pidanud kaasaegseid olümpiamänge. Mängudest on kujunenud oluline rahvusliku eneseteadvuse mõõdupuu nii suurriikide kui ka Eesti taoliste väikeriikide jaoks. Ja sellepärast on iga medal, mis erinevatel aegadel olümpiatelt võidetud, iga riigi, ka meie jaoks, hindamatu väärtusega. Ikka on leidunud Eestiski keegi, kelle sportlik ettevalmistus on lubanud tõusta tippu maailma suurimal spordipeol. Võitnud esimese olümpiamedali 1912. aastal, on eestlased sealt alates pea alati jõudnud ka pjedestaalile. Talimängudelt võideti eelmisel sajandil kaks medalit, kuid seda rikkamalt on möödunud kahed viimased mängud. Ning kokkuvõttes on eesti sportlaste medalisaak olnud se...
Riin Tooming Mustvee Gümnaasium 12.klass Korvpalli ajalugu: Korvpalli leiutas 1891 Springfieldis (USA) kohaliku ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja James Naismith. Aastal 1892 peeti seal ka esimene ametlik võistlus. USAst levis korvpall sportmänguna Aasiasse, hiljem Euroopasse, Lõuna- Ameerikasse ja mujale. 19. sajandi lõpus sai alguse elukutseliste korvpall. Sellest mängust, mis 1891.aastal sündis Ameerikas Springfieldi kolledzis ja mis kahe kümnendi järel ka meie Maarjamaale jõudis, on tänaseks küll järele jäänud ainult mängu põhimõte kes kahest meeskonnast mänguaja jooksul toimetab palli käsitsi, kas siis söötes või põrgatades, rohkem kordi vastase korvi. Kõik muu on kardinaalselt muutunud. Tänane korvpall on sünnijärgsest korvpallist täiesti erinev mäng. Korvpallis on Eesti ajalooline õnn see, et olime Tsaari-Venemaa rüpes ja geograafiliselt lähedal tema tollasele pealinnale Sankt-Peterburgile. Nimelt Ameerika ...
EESTI OLÜMPIAVÕITJ AD Patrik Edur Rühm PK12-PE Alfred Neuland Alfred Neuland (10. oktoober 1895 Valga 16. november 1966 Tallinn) oli Eesti tõstja, esimene eesti olümpiavõitja. Neuland võitis kulla kaaluklassis alla 67,5 kilo Antwerpenis 1920 tulemusega 257,5 kilo. Pariisi 1924. aasta olümpiamängudel sai Neuland hõbemedali kaaluklassis 75 kilo. Ta kaotas Itaalia Carlo Galimbertile 37,5 kiloga tulemusega 455 kilo.Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises. Neuland võitis maailmameistritiitli Tallinnas 1922. aastal. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Voldemar Väli Voldemar Väli Voldemar Väli (10. jaanuar 1903 Kuressaare 13. aprill 1997) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 ja -pronks 1936. Väli esindas...
1. Mis on olümpiamängud ? Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. 2...
VÕISTLUSMÄÄRUSED. 1.Normaalmõõtmetega jooksurada on kahest paralleelsest sirgest ja kahest võrdse raadiusega kurvist koosnev 400 m pikkune ringrada. M 160 2.Kuni 400 m (kaasa arvatud) pikkustel distantsidel jookseb iga võistleja kogu võistlusmaa eraldi rajal. M 160 3. Stardipakkude kasutamine on kohustuslik kõigil kuni 400 m (kaasa arvatud) pikkustel distantsidel ja 4x200 m ning 4x400 m teatejooksu esimestel etappidel. Ühelgi muul distantsil pole stardipakkude kasutamine lubatud. M 161 4.Kõikidel kuni 400 m (kaasa arvatud) distantsidel (ka 4x200 m ja 4x400 m teatejooksude esimese vahetuse jooksjatel) on madalstart. M 162 5.Võistleja peab sooritama äratõuke ühelt jalalt. M 182 6.Katse loetakse ebaõnnestunuks, kui: (a) Võistleja ajab katset sooritades lati maha; (b) Võistleja puudutab latti ületamata mõne kehaosaga maandumispaika või maapinda hüppetellingute vahel või nendest väljaspool, teiselpool tellin...
kasvuaastad Erki oli peres neljas laps.Neli aastat enne Erkit oli sündinud Margit,järgnesid aastate vahedega Joel ja Elin.Kairi oli Erkist kaheksa ja Ragne üheka aastat noorem.Erki elas om vanndade ja õdedega Võrus väikses kahetoalises korteris.Kõik suved aga veetsid-nad,neli vanemat last-vanavanemate pool maal.Algul Kullamaal,kus vanaisa oli kirikuõpetaja,hiljem Rõuges,kui ta kodukanti tagasi tuli.Oli Erki seitsmene.Kolimine oli tal hästi meeles , kuna kui kraam oli majja tassitud, sõid nad pakendist võetud viinereid ja sinki.See oli tollal ajal haruldane kraam,vanaisa oli selle kaasa toonud Leningradist , kus ta käis kuus ingrisoomlastele jumalateenistust pidamas. Rõuges tehti tollal kaunis aktiivselt sporti. Sovhoosi spordiinstruktor oli Karin Laine nimeline naisterahvas, tõeline spordiärataja.Küll ta organiseeris võrkpalli, küll ujumist.Saime tema poegadega hea klapi, mängisime ja sportis...
Kool KORVPALLI EUROOPA MEISTRIVÕISTLUSED Referaat Nimi klass Türi 2011 SISSEJUHATUS Korvpalliks nimetatakse spordiala, mida üldjuhul mängitakse kahe meeskonna vahel. Mängu eesmärgiks on pall visata reeglite järgi vastase korvi ja takistada vastasel palli viskamast enda võistkonna korvi. Võiskonnale arvestatakse punkte korvi langenud pallidelt. Meeskond, kes mängu lõpuks vastasest enim punkte on kogunud, võidab. Alates 1932.aastast juhib ülemaailmset korvpallialast tegevust Rahvusvaheline Korvpalliföderatsioon FIBA, millel on rohkem kui 150 liikmesmaad. Eesti korvpallialast tegevust juhib Eesti Korvpalliliit. Rahvusvahelised korvpallireeglid , mille järgi peetakse rahvusvahelisi võistlusi, on kehtestatud liikmesmaade poolt. Samas võib iga liikmesriik teha enda riigi piires täiendavaid reegleid või teha neis muudatusi. 2011. aastal t...
EESTI OLÜMPIAVÕITJAD Alfred Neuland Alfred Karl Neuland (õieti Neiland; 10. oktoober 1895 Valga 16. november1966 Tallinn) oli Eesti tõstja, esimene eestlasest olümpiavõitja. Aasta : 1920 Spordiala : tõstmine(kergekaal) Tulemus : 257,5 Eduard Pütsep Eduard Pütsep (21. oktoober 1898 Vastseliina vald 22. august 1960Kuusamo, Soome) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1924kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927, Eesti esimene olümpiavõitja maadluses. Aasta : 1924 Spordiala : kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal) Voldemar Väli Voldemar Väli (10. jaanuar 1903 Kuressaare 13. aprill 1997) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 ja pronks 1936. Väli esindas Eesti Vabariiki 34 korda, mis on Eesti rekord raskejõustikus. Eesti meistriks tuli 13 aastat järjest. Aasta : 1928 Spordiala : kreek...
SQL> SPOOL currently spooling to ülesanne_03.lst --Soovitus.Enne päringu läbiviimist andke järgnev sqlplus-i formaatimiskorraldus SQL> COLUMN eesnimi FORMAT A15; SQL> COLUMN perenimi FORMAT A15; SQL> COLUMN voorkeel FORMAT 999; SQL> COLUMN diagramm FORMAT A12; --Koostage tabeli kandidaadid abil horisontaalne tulpdiagramm: iga nime järel on sümbolite "*" jada; iga "*" vastab kümnele punktile võõrkeele eksamil (ümardatult kümnega jaguva arvuni). SQL> SELECT eesnimi, perenimi, voorkeel, (LPAD('*', ROUND(voorkeel/10, 0), '*')) AS diagramm FROM kandidaadid; EESNIMI PERENIMI VOORKEEL DIAGRAMM --------------- --------------- -------- ------------ Pirjo Kask 67 ******* Mari Maasikas 89 ********* Liina Vaarikas 85 ********* KRISTJAN MAAPALU 41 **** GERD SIIMON 48 ***** TANEL VIHMANN ...
Nimi 1 Martin Klein 2 Mihkel Kuusk 3 Alfred Neuland 4 Jüri Losmann 5 Alfred Schmidit 6 Eduard Pütsep 7 Alfred Neuland 8 Jaan Kikas 9 Harald Tammer 10 Aleksander Klumberg 11 Roman Steinberg 12 Alekssander Kolmpere 13 Osvald Käpp 14 Voldemar Väli 15 Arnold Lühaäär 16 Albert Kusnets 17 William von Wiren, Georg Faehlmann, Nikolai Veksin, Eberhard Vogdt 18 Kristijan Palusalu 19 Nikolai Stepulov 20 August Neo 21 Voldemar Väli 22 August Neo 23 Johannes Kotkas 24 Johann Lõssov 25 Bruno Junk 26 Bruno Junk 27 Aleksander Tsutselov 28 Hanno Selg 29 Ants Antson 30 Rein Aun 31 Jaak Lipso 32 Svetlana Tsirkova 33 Jaan Talts 34 Jaak Lipso 35 Jaan Talts 36 Jüri Tarmak 37 Svetlana Tsirkova 38 George Zazitski 39 Aavo Pikkuus 40 Raul Arnemann 41 Jaak Uudmäe 43 Viljar Loor 44 Ivar Stukolkin 45 Mait Riisman 46 Nikolai Poljakov 47 Ivar Stukolkin 48 Jüri ...
Eestlaste medalivõidud olümpiamängudel Eestlaste olümpiamängude kuldmedalivõidud Aasta Koht Sportlane Ala Võistlusala Tulemus Märkused 257,5 Alfred Kergekaal (67,5 1920 Antwerpen Tõstmine (72,5-75- Neuland kg) 110) Eduard Kreeka-rooma Kärbeskaal (58 1924 Pariis Pütsep maadlus kg) Voldemar Kreeka-rooma 1928 Amsterdam Sulgkaal (62 kg) Väli maadlus Osvald I kergekeskkaal 1928 Amsterdam Vabamaadlus Käpp (66 kg) ...
Eesti olümpiavõitjad Merilin Jürine KK11-PE Alfred Karl Neuland · Oli Eesti tõstja, esimene eestlasest olümipiavõitja · Spordiala tõstmine (kergekaal) · Tulemus 257,5 (72,5-75-110) · Võitis kulla Antwerpenises 1920 · Võitis hõbemedali Pariisis 1924 · Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit Eduard Pütsep · Oli Eesti maadleja, esimene olümpiavõitja maadluses · Spordiala kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal), võitis kulla 1924 · Võitis EM-hõbeda 1927 · 4-5 koht 1920 Anwerpenises Kreeka-Rooma maadlus · 6 koht 1928 Amsterdamis Kreeka-Rooma maadlus ja 9 koht vabamaadluses · Võitis hõbeda maailmameistrivõistlustel 1922 Stockholmis ja 1927 Budapestis, mõlemad Kreeka- Rooma maadlusega Voldemar Väli · Oli Eesti maadleja, esindas Eestit 34 korda · Spordiala Kreeka-Rooma maadlus · Võitis kulla 1928 Amsterdamis · Pronksi 1936 Berliinis · Võitis kulla EM'il 1926 Riias, 1927 ...
Korvpallist üldiselt Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Mängu reeglid on p Põhja-Ameerika korvpalliliiga(NBA) National Basketball Association (NBA) on kutseline korvpalliliiga, mille klubid asuvad USA's ja Kanadas. NBA loodi 6. juunil 1946 New Yorgis BAA (Basketball Association of America) nime all. Nimevahetus toimus 1949. aastal, kui BAAga ühinesid mitmed NBLi (National Basketball League) klubid. Uus liiga alustas 17 meeskonnaga, kuid juba pärast esimest hooaega lahkus 6 meeskonda, kellele järgnes varst...
Eesti olümpiavõitjad Gerli Sulg KK11-PE Click to edit Master text styles Alfred Neuland Second level Third level Fourth level Fifth level oli Eesti tõstja,1eestlasest olümpiavõitja. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Click to edit Master text styles Second level Eduard Pütsep Third level Fourth level Fifth level oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1924 kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927. Eesti esimene olümpiavõitja maa- dluses. Voldemar Väli Click to edit Ma...
Eesti olümpiavõitjad Hannastiina Villand KK13-PE Ants Antson ● Sündinud 11. novembril Tallinnas ● Endine kiiruisutaja ● Võitis IX taliolümpiamängudel 1500 meetri kiiruisutamises kuldmedali ● 11. veebruaril 1964 Oslos püsitas ta maailmarekordi ● 1964 Eesti Aasta sportlane ● 2001 Eesti Punase Risti 2. astme teenetemärk Gerd Kanter ● Sündinud 6. mail 1979 Tallinnas ● Kettaheitja ● 2008 Olümpiavõitja, 2012 pronksmedali võitja ● Maailmameistrivõistlustel on võitnud nii kuld-, hõbe- ja pronksmedaleid ● Universiaadil võitis kuldmedali ● 2006 Valgetähe 4. klassi teenetemärk ● 2007, 2008 ja 2011 aasta meessportlane ● 8. detsember 2008 anti talle Eesti Olümpiakomitee teenetemärk ● 2009 Valgetähe 1. klassi teenetemärk ● 2010 Aasta Kergejõustiklane Johannes Kotkas ● 3. veebruar 1915 - 8. mai 1998 ● Maadleja ● 1952 Olümpiavõitja Kreeka-Rooma maadlus, raskekaal • 1953 hõbemedal Maailmameistrivõistlustel ● 1938, 193...
Eesti olümpiavõitjate saavutused Alfred Neuland Neuland võitis kulla kaaluklassis alla 67,5 kilo Antwerpenis 1920 tulemusega 257,5 kilo. Neulandi eri tõsteviiside tulemused olid 72,5 kilo ühe käega surumises, 75 kilo ühe käega tõukamises ja 110 kilo kahe käega tõukamises. Pariisi 1924. aasta olümpiamängudel sai Neuland hõbemedali kaaluklassis 75 kilo. Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises. Neuland võitis maailmameistritiitli Tallinnas 1922. aastal. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Eduard Pütsep Olümpiavõitja 1924 kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927, Eesti esimene olümpiavõitja maadluses, MM-võistluste hõbe kreeka-rooma maadluses 1922, MM-võistluste 4. koht kreeka-rooma maadluses 1921, kolmekordne Eesti meister (1921 -- 1925) Osvald Käpp Olümpiav...
KONTROLLTÖÖ KERGEJÕUSTIK 10.-12.kl 1. Kui pikk on staadioniring? 400 m 2. Nimeta jooksude liigid Lühi-(kuni 400m), kesk-(kuni1500m) pikamaa(alates 3000m), tõkke-, takistus ja teatejooks 3. Nimeta viske- ja tõukealasid. Odavise, kettaheide, vasaraheide, kuulitõuge 4. Nimeta hüppealasid. Kaugushüpe, kõrgushüpe, kolmikhüpe, teivashüpe 5. Kuidas antakse jooksualadel käsklusi?(lühi- ja pikamaa distantsil) Lühimaa- ,,Kohtadele", ,,Valmis", ,,Start" Pikamaa ,,Kohtadele", ,,Start" 6. Mitu valestarti on lubatud teha võistlejal? Mitte ühtegi 7. Kas lühimaajooksjad võivad enne finishit vahetada rada? ei 8. Kuidas toimub 800 m jooksus radade vahetus? Pärast esimest kurvi 9. Kas taganttuulega saavutatud jooksurekordit kinnitatakse?(lubatud taganttuul) ja mis aladel seda arvestatakse. ...
Maarika Anijärv Enim tegeletakse Eestis spordialadest kergejõustikuga ja sealt ka mitmeid silmatorkavaid võite erinevatelt aladelt. Kuulsaimakas elusolevaks Eesti kergejõustiklaseks on Erki Nool. Suusatamisega alates 12. eluaastast tegelenud Andrus Veerpalu on nimekaim Eesti meessuusataja ja naissuusatajatest kuulsaim on Kristina Smigun, kellel on seljataga kaks kuldmedalit Olümpiamängudelt ja kuulub ka maailma naissuusatajate tippu. Läbi aegade on eestlased Olümpialt koju toonud kokku 24 Olümpiavõitu. Eesti kergejõustiklased Kergejõustik on üks harrastatavaimaid ja vanimaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab sportlikku käimist, jookse, heiteid, hüppeid ja mitmevõistlusi. Silmapaistvaimateks Eesti kergejõustiklasteks loetakse hetkel Erki Noolt, Andrus Värnikut ja Gerd Kanterit. Neist kuulsaim, Erki N...
Topic Sports Tallinn English College 8b form 2007 1. Introduction For some people sport plays a very important part in their lives. And to some, it is even a way of life. There are different kinds of sports. For instance, there are sports meant for playing indoors, some can be practised only at a certain time of year. There are winter and summer sports also. Skiing, figure-skating, sledding and snowboarding these four most popular are practised during winter. Good examples of summer sports are: swimming, badminton, roller skating and golf. 2. The ancient Olympic Games The first recorded Olympic Games took place in 776. B.C. at Olympia but the city may have functioned as a meeting place for worship and other political practices many years earlier. The city is located in western Greece. The games were held every four years. It is also presumed that such competitions pleased the s...
Nõo Reaalgümnaasium Eesti kümnevõistlus Referaat kehalises kasvatuses Kersti Lentsius 12c Tartu 2009 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 AJALUGU.................................................................................................................................. 3 KÜMNEVÕISTLUSE AJALUGU EESTIS...............................................................................4 ALAD..........................................................................................................................................6 100m jooks .............................................................................................................................6 Kaugushüpe .....................................................
Järvamaa Kutsehariduskeskus Eesti kümnevõistlus Referaat kehalises kasvatuses Kristel Eslas PM-20 Türi 2020 SISUKORD AJALUGU..................................................................................................................................3 KÜMNEVÕISTLUSE AJALUGU EESTIS...............................................................................4 ALAD..........................................................................................................................................6 100m jooks..............................................................................................................................6 Kaugushüpe.............................................................................................................................6 Kuulitõuge.........................................
xxx Korvpall REFERAAT Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Korvpall on üks populaarsemaid ja vaatemängulisemaid sportmänge maailmas. Suur huvi ja tähelepanu selle mängu vastu tugineb pidevalt muutuvatel mängisituatsioonidel, kompromissitul heitlusel, üksikmängijate poolt sooritatavate tehnikaelementide imetlemisel ja võistkonna kui terviku kokkumängul. Korvpall on pallimäng, mille eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Korvpalli mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni 10 mängijast, kellest 5 on korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks. Vahetuste arv ei ole piiratud. Mängu alustatakse keskrin...
1632-34 Academia Gustavianas oli arvatavasti ametis vehklemismeister 1690 Academia Gustava-Carolina ajal kuulusid õppejõudude koosseisu tantsumeister ja vehklemismeister 1698 Tartu õuekohtu hoones sisustati saal ülikooli vehklemisharjutuste ja tantsutundide jaoks 1802 Taasavatud Tartu Ülikooli õppekavasse võeti ka ratsutamine, vehklemine, ujumine ja tants 1805 Kanepi pastor Johann Philippe von Roth lülitas Kanepi kihelkonnakoolis vabatundide programmi kehalised harjutused 1819 Võimlemise tõi Eestisse Tartu Ülikooli lektor Karl Eduard Raupach, kes koos professor Friedrich Georg Wilhelm Struvega moodustasid 40-50 osalejaga võimlemisrühmad 1820 Tallinnas asutati Eesti esimene teadaolev sportlik ühendus "Uljaste Purjetajate Ordu" 1821 Valmis Tartu Ülikooli uus maneez kivihoonena 1822 Rajati üliõpilaste supluspaik Emajõel 1829 J.J.F.Parroti juhtimisel vallutati Suure Ararati tipp, mida loetakse alpinismi alguseks Venemaal 1835 Esimese eestla...
JÄRVA-JAANI GÜMNAASIUM kehaline kasvatus 10.klass Marge Raja ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUD,OLÜMPIAMÄNGUD TÄNAPÄEVAL JA 2008.AASTA VÕITJA GERD KANTER Referaat Aineõpetaja:Aili Vaasli Järva-Jaani 2008 Antiikolümpiamängud: Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias, hiljemalt 776.aastat eKr kuni 393.aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge. Olümpiamängud toimusid Vana-Krrekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas Hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi. Koos Elusia müsteeriumidega olid olümpiamängud Vana-Kreeka tähtsaimad rituaalid. Nad olid tähtsaimad pa...
Vanalinna Hariduskolleegium Hanna Laura Sarv 8.t Aare Laanemets Referaat Juhendaja Krista Nõmmik Tallinn 2017 Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................3 2. Elulugu.....................................................................................................4 2.1 Eluloo Sissejuhatus.............................................................................4 2.2 Laanemets enne "Kevadet"................................................................4 2.3 Kuidas Aare Laanemetsast Toots sai?.................................................4 2.4 Kuulsus teda ei muutnud....................................................................4 2.5 Teatritee..............................................................................................5 2.6. Perekond..............................
Koonga Põhikool Kerli Suija 8. klass Uurimistöö MIHKLI LAAT Aile Ailt Koonga 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ..........................................................................................3 MIHKLI LAAT 1989 2012 ............................................................................4 1. Mihkli laat 1989 1999 .....................................................................4 2. Mihkli laat 2000 2007 .....................................................................5 3. Mihkli laat 2008 2012 .....................................................................7 KOKKUVÕTE .............................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS ..........................................................................10 LISAD Lisa 1 ................
Liivalaia Gümnaasium Eesti kümnevõistlus 1900 - 2011 Koostaja: Marilis Jõgi 2010/2011õa Sisukord 1. Ajalugu 3 2. Kümnevõistlus Eestis 4 3.Eesti kümnevõistlejad: 5 3.1 Aleksander Kolmpere 6 3.2 Erki Nool 7-8 3.3 Rein Aun 8-13 3.4 Toivo Õunap 13 3.5 Madis Kallas 14 3.6 Valter Külvet 14-15 3.7 Mikk Pahapill 15 3.8 Uno Palu 15 4. Andmed 16 2 1. Ajalugu Terminit decathlon kasutati esmakordselt alles 20.sajandi algul rootslaste poolt. Kümnevõistlus kodifitseeriti praegusel kujul kaks aastat enne 1912. a...
Pärnu Hansagümnaasium R.S KERGEJÕUSTIK Juhendaja: Pärnu 2013 Sissejuhatus Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. Kergejõustik sisaldab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Kergejõustiku alla käib üle 40 ala. Suurem osa võistlusi peetakse staadioni või väljakutel. ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Ajalugu Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka. Võisteldi ainult staadionijooksus mille pikkusdeks oli Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150190 m. Hiljem lisandusid pikemad jooksud, pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala harrastamist Suurbritannia õppeasutustes. 1850 asutati ...
ARVESTUS T Küsimustele vastata kirjalikult. Salvetada faili kujul: Nimi.Perenimi_matrnumber_arvestus Saada emaili-le: [email protected] STUS TÖÖ a kirjalikult. atrnumber_arvestustöö.xlsx TTÜ TÖÖTAJATE KAHETASEMELINE VALIDEERIMINE Lehel TTÜ on ülikooli teaduskondade nimekiri ja tabel, kus igale tead kabinetinumbritega ja telefoninumbritega. Looge kahetasemeline valideerimine, kus kasutaja saab esimesena v vaid aktiivse teaduskonna töötajate vahel (Mis funktsiooni kasutate? kasutades tema kabinetinumber ja neljandasse samamoodi telefonin NB! Andke kõik õiged nimed ÜLESANDE TEINE OSA - ANDMETE IMPORTIMINE Variandinumbri arvutamiseks sisestage oma tudengikood töölehele M kõrvalt "Töötaja otsing". Otsige teie variandile vastavat õppetooli nim halva vormindusega. Kopeerige sealt tabelist välja vaid õppetooli töö Special->Values käsku, et saadud tulemused oleks tavalise vormindu vormindusega tabel kustutage. Tehke sama oma variandi...
SOTSIALISM + EESTI 1 Sotsialistlik/kommunistlik maailmasüsteem Tekkeaeg 1945-... Ida-Euroopa riigid: kuni elbe jõeni; kuni Balkanini; Poola, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari, Tsehhoslov, Jugoslaavia, Albaania, Ida-saks. 1949 Hiina Rahva Vabariik 1953 Põhja-Korea Sotsialistlik sõprusühendus: Albaania, Jugoslaavia. Probleemid: · Pärast Stalini surma NL-i ja Hiina suhted halvenesid. Albaania hoidis end Hiina poole. Jugoslaavia diktaator Tito ei tahtnud alluda, ta tahtis luua föderatsiooni, eiras Marshalli plaani. Astub välja ka VLO-st. · HRV 1953-1969(Amuuri jõgi oli piiriks) - Mao Zedong; ja Jugoslaavia probleem: Põhjus- Hiina liider Mao Zedong nägi, et pärast Stalini surma võiks Hiina taotleda liidripositsiooni. NL polnud sellega mitte mingil juhul nõus. Konflikt hea lääne jaoks, nä...
Korvpall. Korvpalli mängitakse tasasel kindlate mõõtmetega 15 x 28 m suurusel. Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on 3,05 m kõrgusel asuv tagalaud (1,05 x 1,8 m), mille küljes on 45-sentimeetrise läbimõõduga korv (asub laua küljes horisontaalselt) koos võrguga. *24 sekundi reegel. Rünnaku aeg on 24 sekundit. *8 sekundi reegel. Kaitsetsoonist peab ründemeeskond jõudma ründetsooni 8 sekundiga. Pärast ründetsooni jõudmist ei tohi mängija enam palli kaitsetsooni toimetada. See reegel kehtib igas olukorras, nii audist sisseviskel kui ka lauapallide hankimisel. *5 sekundi reegel. Audist sisseviske ja vabaviske peab tegema mängija 5 sekundi jooksul pärast palli saamist. Vastasel juhul on see määruste rikkumine ning pall läheb vastastele. *3 sekundi reegel. Ründaja ei tohi viibida rohkem kui kolm sekundit vastaste vabaviskealas. *1 punkti v...
TALLINNA ÜLIKOOLI HAAPSALU KOLLED Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt Saskia Püümann 2016 Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt 2016 Haapsalu Kolledz Tänapäeva sotsiaalprobleemid:...............................................................................................................5 Erinevad probleemid:.......................................................................................... 5 Eesti institutsioonide poolt kasutatavad definitsioonid:......................................6 SOTSIAALSED VAJADUSED (needs) (I)..................................................................6 SOTSIAALPROBLEEM........................................................................................... 7 DEFINITSIOONID:................................................................................................. 8 Norm, normaalsus ja väärtused.....................
TTÜ TÖÖTAJATE KAHETASEMELINE VALIDEERIMINE Lehel TTÜ on ülikooli teaduskondade nimekiri ja tabel, kus igale teaduskonna kabinetinumbritega ja telefoninumbritega. Looge kahetasemeline valideerimine, kus kasutaja saab esimesena valida tea valideerimisega valida vaid aktiivse teaduskonna töötajate vahel (Mis funktsio kuvatakse funktsiooni VLOOKUP (!!!) kasutades tema kabinetinumber ja nelja NB! Andke kõik õiged nimed ÜLESANDE TEINE OSA - ANDMETE IMPORTIMINE Variandinumbri arvutamiseks sisestage oma tudengikood töölehele Majandus Valige otsingu kõrvalt "Töötaja otsing". Otsige teie variandile vastavat õppeto Excelisse - esialgu tuleb see halva vormindusega. Kopeerige sealt tabelist vä parema-nupu menüüs asuvat Paste-Special->Values käsku, et saadud tulemu nimed jäävad ka lõpptulemuseks - halva vormindusega tabel kustutage. Tehke sama oma variandile vastava teise õppetooliga. E s igale teaduskonna nimele järgneb nimekiri selle töötajatega, ...
Spordiajaloo kt konspekt I KONTROLLTÖÖ Spordiajalugu kui teadus: ajalugu teadus, mis uurib ühiskonna arenemist ja selle seaduspärasusi spordiajalugu ajaloo haru, mis keskendub spordiajaloo uurimisele (kehaliste harjutuste kasutuselevõtu põhjusi ja arengut jms.) kehakultuur ühiskonna kultuuri ja inimeste sotsiaalse suhtlemise koostisosa; hõlmab ühiskonna saavutusi spordiga seotud aladel sport mänguline, valdavalt võistlusliku ja kehalise iseloomuga tegevus kehaline kasvatus kasvatusprotsessi osa, mis on suunatud liigutusvilumuste kujundamisele, kehaliste võimete arendamisele ja spordialaste teadmiste omandamisele Spordiajaloo allikad: ainelised(igasugused esemed); etnograafilised (tavad, kombed); lingvistilised(väljandid, suuline pärimus); rahvaluule; kirjalikud; audio-visuaalsed Uurimismeetodid: rekonstrueerimine; tüpologiseerimine(tüüpide alusel liigitamine); periodiseerimine; kirjeldamine; intui...
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................ 2 Olümpiamängude ajalugu....................................................................... 2 Olümpialiikumine..................................................................................... 3 Olümpiamängude sümboolika................................................................ 3 Olümpiarituaalid....................................................................................... 4 Eesti olümpiamängudel........................................................................... 6 Eestlased olümpiamängudel................................................................... 6 Eesti olümpiamedalid............................................................................... 9 Huvitavaid fakte.......................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
