Trompet Teet,Ats Ajalugu Vanimad trompetid pärinevad 1500. aastast eKr või vanemast ajast, kuid need olid klappideta torupillid. Pronks- ja hõbetrompeteid on leitud Tutanhamoni hauakambrist. Samast ajast pärit trompetisarnaseid pille on leitud Skandinaaviast ja Hiinast. Neid mängiti, puhudes õhku läbi suletud huulte. Niimoodi tekkiv sumisev hääl tekitas trompeti sees olevas õhusambas seisulaine. Peruust on leitud umbes aastast 300 pärit trompeteid. Esimesi trompeteid ei kasutatud tänapäeva mõistes muusika tegemiseks, vaid märguandevahenditena sõjalistel ja religioossetel eesmärkidel. Ehitus Trompeti toru on silindriline. See tagab särava, selge ja valju heli. Toru sisediameeter on väiksem huulikuava pool ja suurem kõlalehtri pool. Tegelikkuses on toru silindriline vaid keskosas. Ligikaudu võib toru jagada kolmeks võrdseks osaks: esimene osa on kooniline, aga laienemine on aeglane, teine osa on silindriline ning kolmas taas koonili...
KASUTUSALA Trompet on kasutusel mitmetes muusikaliikides, kaasa arvatud klassikalises muusikas ja dzässis. MÄNGIMISVIIS Muusikut, kes mängib trompetit nimetatakse trompetistiks. Nagu kõikide vaskpillide puhul, tekib heli õhu puhumisel läbi huulte, tekitades "sumiseva" heli huulikusse ning helilaine õhujoas. Mängija saab valida helikõrguse ülemtoonide reast, muutes huuleava suurust ja pinget suusõõrlihases. Huulikul on ringikujuline serv, mis pakub huulte vibreerimiseks hea keskkonna. Kohe serva järel on huuliku kauss, mis suunab õhujoa läbi palju pisema ava (kõri) ja laieneva tagaosa kaudu trompetisse. Nende huuliku osade mõõtmed mõjutavad heli kvaliteeti ja tämbrit ning mängukergust ja -mugavust. Üldiselt, mida sügavam ja laiem kauss, seda suurem helivaljus ning tumedam tämber. KONSTRUKTSIOON Trompeteid valmistatakse enamasti valgevasest. Trompeti toru on silindriline, toru sisediameeter on väiksem huulikuava pool ning suurem kõlal...
Tavaliselt peetakse röntgenkiirguse avastajaks saksa füüsikut Wilhelm Röntgenit, sest ta oli üks esimesi, kes seda efekti põhjalikumalt uuris. Siiski oli seda enne Röntgenit täheldanud serbia leiutaja Nikola Tesla. Röntgen ise nimetas röntgenkiirgust x-kiirguseks, mis on tänapäevani kasutusel paljudes keeltes, sealhulgas saksa keeles, Röntgeni emakeeles. Crookesi toru on klaastoru, kus katoodi ja anoodi vahele rakendatakse kõrge pinge, et siis jälgida gaaslahendust. Tugevas väljas kiirendatakse elektrone suure energiani ja kui need tabavad anoodi või seadme korpust, tekkib kõrvalefektina röntgenkiirgus. Röntgenkiirgusega kaasnevaid efekte märkasid juba tookordsed teadlased. Näiteks märkasid mitmed teadlased sõltumatult, et läheduses olnud fotoplaatidele tekkisid varjud. Radiomeetria on füüsikas elektromagnetkiirguse energia ja selle jaotuse mõõtmine; geoloogias maakoore loodusliku r...
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 10-1.. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 10-I. Rooliseade Rooliseade. Rooliseade on üks tähtsamaid laeva seadmeid. Rooliseade ülesandeks on tagada laevale juhitavus, mida peame esmavajalikuks mereomaduseks. Enamikel juhtudel on rooliseadme peamised elemendid koondatud laeva ahtrisse, ehkki juhtimine ise toimub komandosillalt. Vaid teatud spetsialiseeritud laevadel on vööris täiendavad seadmed juhitavuse parandamiseks. Rooliseade koosneb roolist, käsitsi- ja kaugjuhtimise seadmetest ja rooliajamist, mille kooseisu kuulub rooliülekanne ja jõuseadmena roolimasin. Rooliseadme elemendid. Joon. 10.1.1. Veolaeva rooliseade. 1- roolileht, 2- roolilehe ja balleri äärikühendus, 3- balleri laagrid, 4- balleri ...
1. Mõõtemeetod on antud mõõteriistaga teostatavate mõõtmisvõtete ja tingimuste kogum. Eristatakse otsest mõõtmismeetodit ja kaudset mõõtmismeetodit. Otsese meetodi puhul saadakse tulemus vahetult katseandmetest. Kaudse meetodi puhul saadakse tulemus katseandmete töötlemise käigus. Absoluutne viga on mõõtmisel tekkinud viga, mis näitab tegeliku ja mõõdetud suuruse vahet. Suhteline viga on absoluutse vea ja mõõteriista näidu suhe protsentides. Taandatud viga on absoluutse vea ja mõõteriista skaala nimiväärtuse suhe protsentides. 2.Temperatuuritemperatuurimõõturi üldnimetus on termomeeter. Nimetus püromeeter kasutatakse suhteliselt kõrgematetemperatuuride mõõtmisel kiirguse põhimõttel. . temperatuurimõõtmist vahendab enamasti nn. termomeeterkeha, mis mõõteobjektiga kontakti viiduna omandab aegamööda mõõteobjekti temperatuuri. Ligitus: Paisumistermomeetreid, mis toimivad vedelike termilise ruumpaisumise tõttu. Manomeetrilisi termomeetreid,...
Harjutustöö variandi andmed: Variant 4. masstootmine, materjal- konstruktsiooniteras, keevitusviis- 3 või 141 Gaaskeevitus(3) TIG-keevitus(141) Eelised Gaaskeevituse eeliseks on TIG-keevitusel saadakse ilma räbu ja võimalus keevitada kõigis oksiidilisanditeta siledapinnaline ruumilistes asenditeserinevaid õmblus. Teraste keevitamisel keevisõmbluse tüüpe, võimalus kasutatakse päripolaarset alalisvoolu, reguleerida keevitusenergiat mis tõstab elektroodide püsivust. sobivate mõõtmetega suudmiku Võimalik keevitada kõiki metalle. Sobib valikuga. Saab keevitada teraste ja kõrglegeerteraste kitsastes tingimustes. Keevitaja keevitamiseks. TIG-keevitus pakub näeb vahetult tekkinud õmblust. ...
Hüdrostaatika 1.1 Sissejuhatus Hüdraulika on hüdromehaanika rakendusharu, mis käsitleb vedeliku tasakaalu (hüdrostaatika) ja liikumise (hüdrodünaamika) seaduspärasusi. Hüdraulikateadmisi on tarvis paljudel insenerialadel, eriti muidugi nendel, mis on otse veega seotud. 1.2 Vedeliku peamised füüsikalised omadused. Vedelik on kindla ruumalaga, kuid kujuta aine. Väikesed jõud tekitavad suuri deformatsioone. Võtab anuma kuju nagu gaas. Vedelikku on raske kokku suruda nagu tahket ainetki. Jahtumisel vedelik tahkestub, kuumenemisel läheb üle gaasilisse olekusse. Klassikaline hüdraulika tegeleb üksnes homogeensete nn. tilkvedelikega, mis moodustavad pideva võõristeta ja tühikuteta keskkonna. Füüsikalised omadused ei sõltu vaadeldava mahu suurusest. Voolavus vaadeldava keha voolavus on määratud sellega, et ta tasakaaluolekus ei ole võimeline vastu võtma sisemisi pingeid. Tihedus vedeliku massi ja mahu suhe ehk mahuühiku mass Erikaal ...
SISSEJUHATUS GEODEESIASSE. Geoidi pind on ka nullnivooks, mille suhtes määratakse maapinna absoluutsed kõrgused. Ortogonaalproj mingi lähtepunkti ümbruses tuleb asendada maakera kumerpind horisontaalse tasandiga. Sellele projekteeruvad kõik vahelduvad punktid ja reljeefi elemendid. Horisontaalproj suhtarv, mis iseloomustab maapinna mõttelise osa kõrguse ja pikkuse suhtes. Horisontaalnurka on vaja teada geodeetiliste ja maastikupunktide plaanilise asendi määramisel. Neid mõõdetakse plaanil malliga, maastikul aga teodoliidi/bussooliga. Vertikaalnurk on maastiku kaldejoone ja horisontaaljoone vaheline nurk. Geodeetiliseks võrguks nim maastikul kindlustatud ja ühtses koordinaatide süsteemis olevat geodeetiliste punktide kogumit, millest lähtutakse geodeetilistel ja topograafilistel mõõdistamistel. Liigid: *Plaaniline geodeetiline võrk punktide asend on määratud geograafiliste ...
1.Aatomi ehituse kvantitatiivse teooria loomisel, mis võimaldaks selgitada aatomite spektrite seaduspärasusi, avastati uued mikroosakeste liikumise seadused kvantmehaanika seadused. Thomsoni mudel oli esimene välja pakutud aatomimudel. Thomson oletas, et positiivne laeng täidab ühesuguse tihedusega kogu aatomi ruumala. Lihtsaim aatom, vesiniku aatom, kujutab endast positiivselt laetud kera raadiusega umb 10 astmel -8cm, mille sees asub elektron. Keerukamates aatomites asub positiivselt laetud kera sees mitu elektroni. Aatom sarnaneb keeskiga, milles rosinate rollis on elektronid. Rutherfordi katsed. Elektronide mass on aatomite massist tuhandeid kordi väiksem. Kuna aatom on tervikuna nautraalne, siis langeb järelikult aatomi massi põhiosa aatomi positiivsele laengule. Ta soovitas aatomi positiivse laengu uurimiseks aatomi sondeerimist alfaosekestega, need tekivad raadiumi ja mõnede teiste keemiliste elementide radioaktiivsel lagunem...
Tallinna Polütehnikum SA-10 Liigvoolukaitse elektripaigaldistes Referaat Õpilane: Matis Himbek Juhendaja: Hergi Kruusimaa Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................3 Automaatkaitselüliti...................................................................................................................4 Madalpingekaitselülit...
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Laevanduskeskus Laevamehaanika lektoraat MEREPRAKTIKA ARUANNE Praktika algus: Kadett: Andrei Lichman Praktika lõpp: Rühm: MM42 Praktika koht: m/v Transdistinto Juhendaja: Jaan Läheb Tallinn 2016 2 3 SISUKORD 1.1. Üldandmed laeva kohta ................................................................................................... 6 1.2 Üldandmed laeva jõuseadme kohta .................................................................................. 7 1.2.1 Jõuseadmete tüüp .................................................
Materjaliõpetus (Keevitamine) Referaat 1 Sisu Sisu......................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus........................................................................................................................ 3 Keevitamise ülesanne, otstarve........................................................................................... 3 Keevitamise põhimõtte kirjeldus, mis toimub....................................................................... 4 Kasutatavad moodused ja seadmed.................................................................................... 4 Keevitusgaasid.................................................................................................................... 6 Atsetüleen ja teised põlevgaasid............................
Piimatööstuse üldseadmed (kordamisküsimused 2009) 1. Püsi- ja demonteeritavad liited Keevisliite näited: a detailide ristühendus, b lapikühendus Liiteid jaotatakse püsi- ja demonteeritavateks liideteks. Tüüpiliseks püsiliiteks on keevisliide. Masinavõllide ja rataste ühendamiseks sobivad hästi Keermesliide:a-poldi ja mutru abil, b hammas- ja kiililiited. Telgede kinnitamiseks kasutatakse kolmnurk-keere kleemliited. Neis on klemmikujuline telje kinnitusava ja seda saab koomale pingutada poldiga. Lihtsaim masinaelementide kategooria on liited. Need on mõeldud masinaelementide omavaheliseks jäigaks ühendamiseks. Liiteid jaotatakse püsi- ja demonteeritavateks liideteks. Kiilliite ehitus ristlõikes: 1-võll, 2-võlli ...
Pillide tundmine Samuel Adler ,,The Study of orchestration" Alfred Blatter ,, Instrumentation/orchestration" Dan Sebesky ,,The Contemporary Arranger" *Klaaspärlimäng suur klaaskuul löödi puruks *Avet Terterjan Sümfoonia põranda lauda kasutades *John Gage ,,Living Room Music" *Rolf Wallin ,,Scratch" Õhupalli krigin Ei ole ühtki eset, mida ei saaks kasutada instrumendina. Esemed jaotuvad kaheks: esemed, mis VÕIVAD tekitada heli ja esemed, mille esmane ÜLESANNE on heli tekitamine. Heli on meile kuuldaolev võnkeheli. Heli parameetrid: 1. Kõrgus (Hz võnget sekundis) 20-20 000 Hz. Kõige madalam orkestripill on KONTRAFAGOTT (27.5Hz) 2. Tugevus dB 120dB (valulävi) 3. Kestvus, vältus 4. Tämber Puhast, ilma kaasvõnketa heli pole olemas. (seda saab teha vaid elektrooniliselt siinusheli) Pilli tämbrit mõjutavad: 1) Ülemtoonide arv 2) Ülem...
Keermestamine. Keere ja selle elemendid. Kui pöörata täisnurkne kolmnurk, mille kaatet AB on võrdne silindri ümbermõõduga, ümber silindri, siis hüpotenuus AC moodustab kõverjoone silindri pinnal mida nimetatakse kruvijooneks. Kruvijoont mööda liikudes kujuneb keere. Kruvijoon (keere) võib olla parem- või vasakpoole tõusuga . Nurka , mille all kruvijoon tõuseb, nimetatakse kruvijoone tõusunurgaks. Sõltuvalt sellest, kas keere lõigatakse silindri välis- või sisepinnale, nimetatakse keeret välis- või sisekeermeks. Väljast keermetatud varrast nimetatakse poldiks (kruviks), seest keermetatud ava aga mutriks. Keermel eristatakse järgmisi elemente: 1. profiil. Profiili järgi keermed on - kolmnurksed , ruudu- ja trapetsikujulised , tugi- ja ümarkeermed . Profiili iseloomustab profiilinurk. Meeterkeermete profiilinurk =600, toll- ja torukeermel = 550, trapet...
Gaaskeevitus(pildil nr 1) kuulub sulakeevituse rühma. See on lihtne protsess, mis ei nõua keerukaid seadmeid ega elektrienergiaallikat. Gaaskeevituse puudusteks kaarkeevitusega võrreldes on väiksem keevituskiirus ja suurem kuumenemispiirkond e. termomõju tsoon. Gaaskeevitust rakendatakse õhukesest, 1...3 mm paksusest lehtmetallist toodete valmistamisel ja parandamisel. Kasutatakse peamiselt väikese ning keskmise läbimõõduga torude montaazil, õhukeseseinalistest torudest liidete ja sõlmede keevitamisel. Keevitada saab vaske, alumiiniumi ning nende sulameid, messingit, pliid ja malmi. Atsetüleen on metallide gaaskeevitamisel ja lõikamisel põhiline põlevgaas. Tema leegi temperatuur ulatub tehniliselt puhtas hapnikus põlemisel 3150ºC-ni. Kasutusala: kõik gaasileektöötlemise liigid. Atsetüleen (C 2H2) on süsiniku ja vesiniku keemiline ühend. Normaaltemperatuuril ja rõhul on tehnilin...
Seadmed-mitmesugused inimtööd hõlbustavad vahendid.jaguneb:üld-ja eriseadmex. Üldseadmed on sellised, mida vajatakse suvalise piimatoote valmistamiseks. Nendeks on torustikud, vastuvõtuseadmed, esmatöötluse seadmed jms. Eriseadmed on tootespetsiifilised. Masin-seade, mille kooskõlas toimivad osad siirdavad energiat, materjale või informatsiooni. Töömasinad jaotatakse tehnoloogilisteks ja transportmasinateks. Tehnoloogilistes masinates töödeldakse tavaliselt mingit gaasilist, vedelat või tahket materjali, muutes selle kuju, omadusi, olekut. Niisugusesse masinaklassi kuulub ka enamik piimatööstuse seadmeist Piimatööstuses kasutatavateks transpordimasinateks on piima kokkuveoautod, tõstukid, transportöörid Masinad koosnevad sõlmedest. Tavaliselt on masinas neli sõlme: a) karkass (raam, alus), millele kinnituvad masina muud sõlmed b) ajam (energiaallikas), milleks võib olla elektrimootor, pneumosilinder, auruturbiin, hüdromootor jms, c) üle...
1) Mis on füüsikalise suuruse nagu Jõud mõõtühik, ning kuidas esitada see suurus hüdromehaanika põhiühikute kaudu? (hüdromehaanika põhiühikud on: pikkuse, massi, aja ja temperatuuri mõõtühikud)! Jõu mõõtühik SI süsteemis on Njuuton (N). Jõud 1N annab kehale, mille mass on 1kg, kiirenduse 1m/s 2 1N= 1kg*m/s2 2) Mis on füüsikalise suuruse nagu Rõhk mõõtühik, ning kuidas esitada see suurus hüdromehaanika põhiühikute kaudu? Rõhu põhiühik SI süsteemis on Pascal. 1 paskal (Pa) = 1 N/m2 = 1 J/m3 = 1 kg·m–1·s–2 3) Mis on füüsikalise suuruse nagu Energia mõõtühik, ning kuidas esitada see suurus hüdromehaanika põhiühikute kaudu? Energia mõõtühik on Joule(džaul) J. 1J on energia hulk, mis kulub keha liigutamiseks ühe meetri võrra, rakendades sellele jõudu 1 njuuton (N) 1J=1N*m=1kg*m2/s2 4) Mis on füüsikalise suuruse nagu Võimsus mõõtühik, ning kuidas esitada see suurus hüdromehaanika põhiühikute kaudu? Võimsuse mõõtühik on Watt(vatt) (1W). ...
3.ANDURID JA NENDE MÕÕTEPRINTSIIBID. 3.1.Andurite definitsioon ja liigitus. Anduritele esitatavad nõuded, ideaalkarakteristikud. Andur on automaatsüsteemi osa, mis muundab kontrollitava suuruse mõõtmiseks, edastamiseks, säilitamiseks, registreerimiseks, võimendamiseks või juhitavasse seadmesse suunamiseks sobivasse vormi (optiliseks, mehaaniliseks või elektriliseks signaaliks). Andur koosneb tavaliselt tajurist (esmamuundurist) ja ühest või mitmest vahemuundurist. Mõnel juhul moodustab anduri ainult tajur (nt. termopaar, takistustermomeetri andur). Joonisel 0.2.1 on toodud tüüpilise anduri plokkskeem. Andurid liigitatakse füüsikalise tööpõhimõtte järgi: 1. elektrisuuruste muutusel põhinevad andurid : induktiivandurid, mahtuvusandurid, takistusandurid; 2. optilised, kasutavad elektrimagnetilisi protsesse lainepikkustel üle 10¹² Hz.; 3. mehaanilised, kasutavad tahkete kehade liikumist; 4. hüdraulilised, kasutavad vedelike mehaan...
Olustvere teenindus-ja maamajandus kool Märt Seimann Gaasikeevitus Olustvere 2012 Sissejuhatus Referaadis räägin ma lähemalt gaasikeevitusest ja kõigest sellega seounduvast.Ise mul gaasikeevitusega erilist kokkupuudet pole olnud.Kuid räägin ka alguses mis see keevitamine ültse on. Keevisliide on siis kahest või enamast detailist koosnev keevitamise abil koostatud liide. Keevitamisel toimub sulatatud lisamaterjali ja põhimaterjali segunemine ning nende tardumisel moodustub keevisõmblus ehk keevisliide. Gaasikeevituses üldiselt Gaaskeevitus oli varemalt väga laialdaselt kasutatav keevitusviis, kuid seoses uute keevitustehnoloogiate kasutuselevõtuga on gaaskeevituse osatähtsus langenud. Gaaskeevitus on sulakeevitusviis, kus vajaminev kuumus metalli sulatamiseks saadakse põlevgaasi ja hapniku segust süüdatud leegist. Põlevgaasiks võib olla atsetüleen, propaan või butaan. Kõige laialdasemalt kas...
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Gaaskeevitus Referaat Koostaja: Rauno.R 2013 Sisukord Sisukord....................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................3 Üldskeem...................................................................................................4 Atsetüleen ja teised põlevgaasid.........................................................................5 Keevitusleek................................................................................................6 Keevitusleeg...
Bioloogia KK Õpik lk 92-109 (ussid) + vihikust usside osa (alates maksakaanist kuni kaanideni) Kes on Uss? Ussideks peetakse tavaliselt kõiki pika pehme , sageli lülilise kehaga loomi. Ussideks nim ainult teatud ehitusplaaniga selgrootuid loomi. Kuidas neid liigitatakse? Lame- , ümar- ja rõngussid. 1) Lameuss nad on väga lameda kehaga. Nende keha pikkus võib ulatuda mõnest mm kuni 10 meetrini. Enamik elavad parasiitidena teiste loomade sees. Tal on palju iseärsusi. Nt: imi- ja pealuss. Imiuss lame , taime lehte meenutav lülistumata keha. Väikesed , mõni mm kuni 3 cm. Nende üheks suurimaks esindajaks on maksa-kakssuulane.Elab loomade maksas. Keha kaitseb kutiikula , kaks iminappa kinnitumiseks (sellepärast nim teda kakssuulaseks). Arenenud on ainult seede- , eritus , sigimiselundid ja närvisüsteem. Vereringe ja hingamiselundkond puudub.Hingavad aruainetest saavat hapnikku. Toitub looma maksast. Tal on sool , pärakut pole, eritab ...
1. Kinemaatika põhimõisteid (käsitleb liikumist ja liikumisoleku muutusi ilma nende muutuste põhjusi lahkamata.) Punktmass - idealiseeritud objekt, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti. Keha võib vaadelda punktmassina, kui selle mõõtmed on antud ülesande kontekstis tühiselt väikesed. Punktmassi kinemaatiline võrrand ⃗r =⃗r (t) . Taustsüsteem- kehade süsteem, mille suhtes kehade kinemaatikat vaadeldakse. keha asukoht- Keha asukoha määramiseks on vajalik taustsüsteem (taustkeha ja koordinaatteljed ) nihkevektor- ∆ r⃗ , kohavektori juurdekasv vaadeldava aja jooksul, kohavektor ( ⃗r ) määrab üheselt ära keha asukoha ristkoordinaadistukus. 2. Kiirus. Ühtlane ja ühtlaselt muutuv liikumine. Kiirus on vektoriaalne suurus, mis iseloomustab punktmassi asukoha muutumist ajavahemikus. Kui ⃗r =⃗r (t) on punktmassi liikumise kinemaatiline võrrand, siis ...
Selgrootud käsnad, korallid, ussid, teos, putukad, õmblikud, vähid pole selgroogu suurem osa veeloomad Toes paiknb keha pinnal: 1.Kitiin(vähid, putukad), räni(tigu, koda) või lubiainest(karbid) 2. Lihastikust ja epiteelist moodustunud nahklihasmõik Kiireline sümmeetria- sümmeetria telg mitmest suunast läbi keskpunkti Kahekülgne sümmeetria- üks sümmeetriatelg okasnahksetel on plaadikesed Enamikel moodustavad koed elundeid ja elundkondi(va ainuõõssed ja käsnad): Närvisüsteem: kogub keskkonnast infot ja juhib looma elutegevust, lihtsaim närvisüsteem ainuõõssetel(närvivõrgustik). Arengu käigus keerukam, aju, mis juhib ns. Ussidel, mõned nrkogumikud algeline aju, putukatel suurem nr kogumik. Mida keerukam ns, seda arenenumad meeleelundid, putukatel silmad, ussiel silmatäpid jne. Vereringe: varustab kõiki rakke toitainete ja hapnikuga, vabastab rakud jääkainetest. Väiksematel, õhematel loomadel, ained rakust rakku(d...
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Põllumajandus 1B Marek Rang Gaasikeevitus Referaat Olustvere 2012 2 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 3 Keevitusleek................................................................................................................................6 Keevitusleegi liigid.................................................................................................................... 8 Injektorpõleti............................................................................................................................10 Juhised keevituspõletite käsitsemiseks..................................................................................... 13 Surugaasireduktorid..................................................
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Põllumajandus Mihkel Merila Gaasikeevitus Referaat Olustvere 2013 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Atsetüleen ja teised põlevgaasid.................................................................................................4 Keevitusleek................................................................................................................................5 Keevitusleegi liigid.....................................................................................................................7 Oksüdeeriv leek..........................................................................................................................7 Injektorpõleti..................................................
Ülesanded 1 Miks on jääl väiksem tihedus kui veel? Jää on kristallilise ehitusega ja selle kristallvõres esinevad tühimikud. 2 Kas on olemas maksimaalne võimalik temperatuur? Miks? Ei 3 Võrus on suvel keskmine temperatuur kõrgem kui Pärnus, aga talvel ei ole. Miks? Pärnus toimib meri oma suure soojusmahtuvusega temperatuuri ühtlustajana. 4 On aineid, milles suur osa juurdeantavast soojusenergiast läheb molekulisisesteks võnkumisteks ja pöörlemiseks. Kas selliste ainete erisoojused on suuremad või väiksemad kui teistel? Miks? Väiksem, kuna soojusenergia kasutatakse ära molekulides enestes, mitte molekulide vahel. 5 Kõrbeliiva päevaste ja öiste temperatuuride erinevus on suur (ca 50 60 kraadi). Mida võib sellest järeldada kõrbeliiva erisoojuse kohta? Kõrbeliiv on väikese erisoojusega. 6 Kes võidab, kas gaasikontor või teie, kui gaasi enne...
2. Lukksepatööd. 2.1. Lukksepatööde liigid ja nende ülesanne. Lukksepatööd kuuluvad metallide lõiketöötlemise hulka. Neid tehakse nii käsitsi kui ka mehaniseeritud tööriistade abil. Lukksepatööde eesmärk on anda töödeldavale detailile vajalik kuju, mõõtmed ja pinnakaredus. Töö kvaliteet sõltub lukksepa oskusest ja vilumusest, kasutatavatest tööriistadest ja töödeldavast materjalist. Lukksepatööde operatsioonid on märkimine, raiumine, õgvendamine ja painutamine, lõikamine käsisae ja kääridega, viilimine, puurimine, süvistamine ja hõõritsemine, keermetamine, neetimine, kaabitsemine, soveldamine ja plankimine, jootmine ja liimimine. Detailide valmistamisel sooritatakse lukksepatööoperatsioonid kindlaksmääratud järjekorras. Kõigepealt tehakse need operatsioonid, mille tulemusena saadakse toorik. Lukksepaoperatsioonid jagunevad - ettevalmistusoperatsioonideks nagu väljalõ...
SISSEJUHATUS. Keevitamise olemus. Keevitamiseks nimetatakse metalldetailide mittelahtivõetavate liidete moodustamist detailiservade kuumutamisega kas sulamiseni või plastse olekuni koos järgneva detailide kokkusurumisega või ilma selleta. Olenevalt energia liigist, mida rakendatakse liite tekitamiseks, liigitatakse kõik keevitusmeetodid kolme klassi: a) termomeetodid, kus kasutatakse soojusenergiat (elektri-, kaar-, plasma-, räbu-, elektronkiir-, laserkeevitus- ja muud). b) termomehaanilised meetodid, kus kasutatakse nii soojusenergiat kui ka mehaanilist jõudu (elekterkontakt-, difusioonkeevitus). c) mehaanilised meetodid, kus kasutatakse ainult mehaanilist energiat (ultraheli-, plahvatus-, hõõrd-, külmkeevitus). Keevitusprotsesside hulgas vaadeltakse ka jootmist, kus metallide liitmiseks kasutatakse lisamaterjali -- joodist, mille sulamistemperatuur on madalam liidetavate metallide su...
SPM JAHUTUSSÜSTEEM Kütuse plahvatuslikul põlemisel tõuseb temperatuur silindris 1800 - 2000°C. Et materjalid peaksid sellistele temperatuuridele vastu, selleks tuleb mootorit jahutada st üleliigne soojus tuleb mootorist välja juhtida. Ülekuumenevamad detailid mootoris on: kolvi üleminepõhi silindrikaane aluminepõhi silindrihülsi ülemine osa väljalaskekollektor väljalaskeklapid pihustiots väljalasketorud summutid Jahutava keskonnana kasutatakse: magedatvett merevett õhku. Kaasaegsetes laevades kasutatakse ainult ringvoolu süsteemi, aga avarii olukordades saab selle ümber lülitada otsevoolu süsteemiks ( ≈ 20 – 30 aastat tagasi kasutati diiselmootorite jahutamiseks ainult otsevoolu jahutus süsteemi) OTSEVOOLU JAHUTUSSÜSTEEM 1- kinkstonikast, 2- mereveefilter, 3- mereveepump, 4- SPM, 5- ...
Sellelt lingilt saab tõmmata Arvo otsa soojustehnika raamatu. http://digi.lib.ttu.ee/i/?967 Faili lõpus on eksami näide, mida tunnis vaadati. 1. Termodünaamika põhimõisted, termodünaamiline süsteem, termodünaamiline keha jatermodünaamilised olekuparameetrid. Termodünaamiline süsteem. Nimetus „termodünaamika” hõlmab see mõiste kõik nähtused mis kaasnevad energiaga ja energia muundusega. Jaguneb füüsikaline, keemiline ja tehniline termodünaamika. Tehniline termodünaamika käsitleb ainult mehaanilise töö ja soojuse vastastikuseid seoseid. Termodünaamiline süsteem on kehade kogu, mis võivad olla nii omavahel kui ka väliskeskkonnaga energeetilises vastasmõjus. Väliskeskkond on termodünaamilist süsteemi ümbritsev suure energia mahtuvusega keskkond, mille teatud olekuparameetrid (T, p jne.) ei muutu, kui süsteem mõjutab teda soojuslikul, mehaanilisel või mõnel muul viisil. Termodünaamilise süsteemi üks lihtne näide on gaas balloonis. Süstee...
Tsentreerimismärgid u 0,5 mm jämedused jooned, mis algavad formaatjoonest ja mis tõmmatakse üle raamjoone joonise pinnale ligikaudu 5 mm ulatuses ja aitavad joonise asendit kopeerimisel ja mikrofilmimisel paremini fikseerida, need tehakse joonise iga nelja külje keskele. Mõõtsuhe näitab eseme ja temast tehtud kujutise suuruse vahekorda, loomulikku suurust peegeldab mõõtsuhe 1:1. masinaehituslikel õppejoonistel kasuta- takse vähendavaist mõõtsuhetest 1:2, 1:5, 1:10, suurendavaist: 2:1, 5:1, 10:1. Põhiline mõõtsuhe kirjutatakse kirjanurka, teised ümarsulgudesse pealkirjas. Joonisele kirjutatakse tegelikud mõõtmed. Jäme- ja peenjooned nende suhe peab olema vähemalt 2:1. Jämeduse valikul juhindutakse joonise suurusest ja kasutatavate kujutiste keerukuse astmest. Reeglid: 1) kriipspunktjoon algab ja lõpeb kriipsuosaga 2) ringjoone tsentrit tähis- tatakse lõikuvate kriipsudega 3) ümaräärikul, silindriotspinnal jms kohtades asuvate avade...
Löökpillid jagatakse kahte rühma: · Häälestuvad ehk kindla helikõrgusega löökpillid (timpanid, ksülofon, kellad) · Mittehäälestuvad ehk ebamäärase helikõrgusega löökpillid (triangel, suur trumm, tamburiin) Ammu enne seda, kui trummist sai muusikainstrument, usuti, et see suudab äikest esile manada ja kurje vaime peletada, rääkimata vaenlase hirmutamisest. Vanakreeka sõdurid tagusid pingulitõmmatud härjanahast kilpidele sama tava jätkasid suulu sõdalased veel 19. sajandil. Kelli kasutati esmalt nõidumisel ja rituaalidel. Käristitel on sageli maagiline ja usuline tähendus ning käristi või kõrin on üks samaani aksessuaare. Hiinas oli äikesejumala Zin Shini ümber pöörlev ratas, mille külge kinnitati mitmesuguseid silindertrumme ja padatrumme, mida jumal lõi ühes käes oleva trummipulgaga. Iidse jaapani uskumuse järgi oli löökpillide mängimine seotud muusika leiutamisega, kuna müüdi järgi lõid jumalad takti ,,kõikide kastanjettide...
Eesti oludes, kus pinnasevesi on sageli maapinna lähedal, on see probleem suurem peenteristel ja tolmliivadel. Kapillaarjõud on põhjuseks, miks niiske liiv ja hulgast, ka vedeliku viskoossusest. Filtratsioonimooduli suurus sõltub palju ka väga oluline. halvasti tiheneb võrreldes kuivaga. Kapillaarjõududest tingitud teradevahelised pinnaseosakeste mõõtmetest, pinnase poorsus ja vee temp. V ei ole võrdne Sissejuhatus - Geotehnika - ehitustehnika haru, mis tegeleb pinnasega sidemed kaovad niipea kui pinnas küllastub veega (sademed, pinnasevee tegeliku vee liikumise kiirusega pinnases. Kuna tegelik voolamine toimub läbi seotud ehitiste või nende üksikosade projekteerimise ja ehitamisega, see taseme tõus). Pinnaseosakesed võivad olla liidetud looduslike tsementidega, pooride, siis tegelik vooluk...
Elektriaparaadid ALEKSEI LUKASIN Elektriaparaadi üldteooria Elektriaparaadiks nimetatakse elektrotehnilist seadet elektriliste ja mitteelektriliste objektide juhtimiseks ning nende kaitseks avariiliste ja ebanormaalsete talitluste eest. Elektriaparaadi üldteooria Elektriaparaatide liigitus nende põhifunktsiooni järgi: kommutatsiooniaparaadid koormuslüliti, vinnaklüliti, lahklüliti; kaitseaparaadid sulavkaitsmed, kaitselüliti, rikkevoolu relee, liigpingepiirikud; piirikaparaadid reaktorid, lahendid; käivitusreguleerimisaparaadid kontaktorid, kontrollerid, reostaadid; kontrollaparaadid releed ja andurid; reguleerimisaparaadid pingeregulaatorid, sagedusregulaatorid jne; mõõtaparaadid pinge- ja voolutrafod. Elektriaparaadi üldteooria Elektriaparaatidele esitatavad nõuded: elektriaparaadis eraldunud soojushulgale vastav temperatuur ei tohi ületada lubatavat väärtust; elektriaparaat peab taluma liigvoolude poolt põhjustatu...
1. kMis eristab pidevaid protsesse perioodilistest? Pidevate protsesside korral toimud toote sisse- ja väljavool pidevalt (kogu aeg). Perioodiliste protsesside korral toimub toote sisse- ja välja vool mingi kindla aja jooksul. 2. Mis eristab statsionaarseid protsesse mittestatsionaarsetest? Statsionaarsed protsessid on ajas muutumatud. Mittestatsionaarsed protsessid on ajas muutuvad, nt: veeanum kraaniga, algul voolab vett kiiresti, kui anum hakkab tühjenema väheneb vee voolamise kiirus. 3. Hüdrodünaamilised protsessid / soojuslikud protsessid / massiülekandeprotsessid / mehaanilised protsessid. Esitada iga protsessigrupi kohta liikumapanev jõud, 3 kaastegurit / takistust (koos toime selgitamisega) ning 1oluline protsessi tulemuse näitaja. Hüdrodünaamilised protsessid liikumapanevaks jõuks on rõhkude vahe, takistusteks on viskoossus (mida viskoossem toode on seda ...
1. Perpendikulaarid? Ahtri perpendikulaar- rooltäävi ja suvise veeliini ristumiskoht, rooltäävi puudumisel rooli palleri ja suvise veeliini ristumiskoht Vööri perpendikulaar- suisel lastiliinil vööri ja veeliini ristumiskoht 2. Milliseid laeva pikkuseid on olemas? Perpendikulaaride vaheline kaugus (LPP)- perpendikulaaride vaheline kaugus mõõdetuna suvisel veeliinil Amidship- ½ perpendikulaaride vaheline kaugus Lenght overall- laeva maximaalne pikkus (arvesse võttes kõiki väljaulatuvaid osi) Loyd’s lenght - sama, mis Lpp kuid ei tohi olla vähem kui 96% ja rohkem kui 97% maksimaalsest suve laadliini pikkusest. Kui laeval on ebaharilik vööri või ahtri konstruktsioon, siis lähenetakse vastavalt konkreetsele laevale Register lenght – laeva pikkus vöörtäävist kuni ahtertäävi kinnituseni või rooli palleri kinnituseni, nende mõlema üuudumisel ahtripeeglini IMO lenght - 96% veeliini pikkusest 85% teoreetilisest pardakõrgusest mõõdetuna kiilu pea...
Sisukord LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID...............................................................................................2 4.Aatomi jõuseade........................................................................................................................3 LAEVA DIISELJÕUSEADMED.....................................................................................................3 SPM klassifikatsioon.......................................................................................................................5 SPM Geomeetrilised suhted.............................................................................................................7 SPM TÖÖTSÜKLID JA NENDE VÕRDLUSED...........................................................................8 NELJATAKTILISE SPM TÖÖTSÜKLID..................................................................................9 KAHETAKTILISE SPM TÖÖTSÜKLID.......................
6 7 1 Toitevesi a 5 7 A - A A I A-A 2 8 9 b 3 84 3 5 6 11 2 7 810 9 4 7 I 8 10 6 1 2 3 2 3 4 2 11 5 2 24 9 9 3 3 1 5 ...
AJAM Mehhanismide käitavate seadmete kogum. Jõuallikas- ülekandeseadmed- juhtimisaparatuur. JÕUALLIKAS Autonoomne sisepõlemismootor või juurdetoodud en. kasutavad elektri-hüdro-pneumomootorid SISEPÕLEMISMOOTOR 4-taktiline e. otto,: 1. Sisselasketakt2. Survetakt3. Töötakt4. Väljalasketakt(suurem kasutegur,võimsam,vaiksem, keskkonnasõbralikum) Kahtaktiline: sisse väljatakt ja töötakt Põlemisest saadud energia muudetakse meh. Energiaks. Ajamid taluvad suuri ülekoormusi, koheselt valmis, väikesed mõõtmed. HÜDROAJAMID Seade mehan. Ja masinate käitamiseks vedeliku vahendusel. Hüdroajam koosneb pumpa käitavast mootorist, pumbast, hüdroülekandest ning juhtimisseadmest, hüdrosilindrist või hüdromootorist. Eelised: Lihtsa saavutada pöörlevat liikumist; võib saada suuri jõumomente väikeste ja kergete komp abil;jõumom ja liikumiskiiruse reguleeritavus lihtne, ülekoormusi saab vältida, ajamit on lihtne elektriliselt juhtida, ühtlane ja täpne liikum...
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide pool...
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliik...
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide pool...
EESTI MEREAKADEEMIA Laevamehaanika kateeder MEREPRAKTIKA ARUANNE Õppeliin: laeva jõuseadmed Õpperühm: MM41 Praktikant: Pjotr Muhhin Juhendaja: Jaan Läheb Praktika algus:02.05.2010 Praktika lõpp: 06.09.2010 Praktikakoht: M/S Ice Runner TALLINN 2010 Retsensioonid 2 Sisukord 1. Üldandmed laeva ja laeva seadmete kohta .................................4 1.1. Üldandmed laeva kohta ...........................................................4 1.2. Üldandmed laeva jõuseadmete kohta ......................................8 2. Laeva peamasin ...................................
Antsla Gümnaasium Läänemeri Referatiivne uurimustöö Juhendaja õpetaja: Antslas 2007 SISSEJUHATUS Mandri ja saarte rannnajoone pikkuselt ligi 3500 km . Läänemeri, mis piirab Eestist nii lääanest ja põhjast, on etendunud minevikus kui ka praegu suurt osa meie rahva elus, eriti kalastus- ja küttimispakigana ning liiklusteena. Läänemerega on seotud palju Eestis looduse omapärast ja ilust. Eesti mererannmik on arvukate paikade ja vaadetega, kohti suurepärse liivarannaga ja karge mereveega. Läänemerei, samuti nagu teisd meresid, iseloomustab rikkalik elustik. Mere elu on väga mitmepalgeline ja keerukas, ning sisaldab palju huvitavat. Osast on mereelu silmapaistev ja mõistetav, kuid suuremalt osalt jääb see tavalise vaataja silmale kas nähtamatuks või arusaamatuks, avaldades oma saladused ainult tähelepanelikule uurijale. T'änu teadlaste intensiivsele tööle, on Läänemere ja selle elustiku k...
Geotehnika eksami küsimused 1. Geotehnika olemus. IG(inseneri geoloogia) ; SM(pinnase mehaanika); FE(vundamendi ehitus). Must kast - valge kast. Võimalused. Lahendatavad kuus ülesannet. Geotehnika analüüsib geoloogilisi andmeid ja loob tingimused ning annab soovitused projekteerimiseks. Geotehnika objektiks on ehitised või nende osad, mis: 1. toetuvad pinnasele vundament 2. toetavad pinnast tugisein, sulundsein 3. asuvad pinnases tunnel, allmaaehitis, torud 4. on tehtud pinnasest teetamm, täited Geotehnika kasutab ,,ehitamiseks" pinnast, kuid pinnase eripära võrreldes teiste ehitusmaterjalidega on see, et ta on looduse poolt ette antud ning teda ei saa valida, on tunduvalt nõrgem ja deformeeritavam, vee suur osatähtsus käitumisele ja omadustele. Geotehnika koosneb erinevatest osadest: · Ehitusgeoloogia uuringud, pinnasetingimused ja omadused, geoloogiliste protsesside hinnang ja prognoos. ...
1.Veiste kodustamine ja põlvnemine. Veise kodustamise ajaks võis olla u 6-2 tuhat aastat eKr . Kodustamise kolleteks on Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia Niiluse, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. 2. 1) Perekond:veised, 1.1 Alamperekond:veised, liik:ürgveis, kodustatud vorm: koduveis. 1.2 Alamperekond: jakid, liik: jakk, kodustatud vorm: kodujakk. 1.3 Alamperekond: kaguaasia veised, liik: banteng, kodustatud vorm: baali kari, liik: gaur, kodustatud vorm: gajaal. 1.4 Alamperekond: piisonid, liik: euroopa piison, ameerika piison, kodustatud vorm: puudub. 2) Perekond: aasia pühvlid, liik: inda pühvel, kodustatud vorm: india veepühvel, liik: filipiini pühvel, kodustatud vorm: puudub. 3)perekond: aafrika pühvlid, liik: kahverpühvel, kodustatud vorm: puudub. 3. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis. Valdav osa veistest asub arengumaades, seal elab suurem osa rahvastikust maal ja tegeleb põllumajandusega. Vajalik piima ja liha toodang saadakse tä...
Koostaja: ANNA VAHTER ÕPPEMATERJAL PUTUKATE SELTSID Alamklass: Siselõugsed (Entognatha) Selts: Tõukjalalised (Protura) Pikkus 0,5-2 mm; keha väljaveninud. Värvuselt valkjas/kollakas. Pea munajas. Silmad ja tundlad puuduvad. Pea külgedel on ebasilmad, mis tajuvad niiskuse muutust ja õhu vibratsiooni. Suised asuvad peakapsli sees, mis on alaküljel rindmikust alates pikalt kinnine. Lõuad stiletjad. Rindmikulülid selgelt eristatavad. Jalad lühikesed. Eesjalgu hoiab ettesirutatult (täidavad tundlate funktsiooni); liikumiseks kasutab kaht viimast jalapaari. Keha koosneb 12-st lülist. K...
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu k...
7 DW MDQD. DUDJDQRYD KEEVITUS Lisaõppematerjal venekeelsele kutsekoolile Materjal on valminud Integratsiooni Sihtasutuse projekti "Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muu- keelsetes kutsekoolides" raames (2005-2008). Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projekt kavandati vastavalt Uuringukeskuse Faktum uuringule "Kutsehariduse areng venekeelsetes kutseõppeasutustes" (2004). Projekti eesmärgiks oli luua tingimused kvaliteetse eesti keele õppe läbiviimiseks ning arendada eestikeelse õppe metoodikat kutseõppeasutuste venekeelsetes rühmades. Projekti käigus koolitati üle 300 õpetaja ning anti välja 23 (e-)õppematerjali ja metoodikaraamatut. Materjalid asuvad veebikeskkonnas kutsekeel.ee. Materjali soovitab Riiklik õppekavarühma nõukogu Autor: Tatjana Karaganova Sisunõustamine: Toomas Pihl Terminitoimetamine: Andres Laansoo Keeletoimetamine: Katre Kutti Retsensent: Rein Pikner Küljendamine ja kujundamine: Aivar ...
annaabi.ee 
