Tallinna Ülikool Eesti Keele ja Kultuuri Instituut Eesti keel võõrkeelena ja eesti kultuur Oksana Seliverstova Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel Death and funeral ceremonies of the Estonian people and Russians are living in Estonia Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD Marju Torp-Kõivupuu Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3 1. Surm kui bioloogiline ja filosoofiline kategooria ................................................................... 5 2. Matmiskombestik.......................................................
mis muudavad nende tõekspidamisi ja väärtushinnanguid. Teismelistele omaselt on noored keskendunud rohkem suhetele vanematega ja eakaaslastega. Kuigi nad pole veel täiskasvanud, soovivad nad iseseisvust ning on mässumeelsed, võideldes piirangutega, mis nendeealistele on pandud. Kõik raamatute kolm peategelast hakkavad oma probleemide eest põgenema, käies pidudel, juues, proovides narkootikume ning suitsetades. Noored tunnevad, et vanemad inimesed ei suuda neid mõista või ei võta neid tõsiselt. "Te kõik olete värdjad ja sitapead, kes on unustanud, mis tunne on olla noor [...]" (M. Sabolotny, Kirjaklambritest vöö, lk 5). Kooliskäimine ja hariduse omandamine on peategelastel jäänud unarusse. "Kirjaklambritest vöö" (M. Sabolotny) peategelane Kati oli koolis hea õpilane ning pingutas väga, et vanematele muljet avaldada. Paraku ei pannud vanemad tema jõupingutusi tähele ning Kati loobus. "[..
õigeaegne määratlemine ning efektiivne esindamine ja kaitse Euroopa Liidu tasemel. Selleks on välisesindused seatud valitsuse ja Riigikogu suuniseid täitma. Elanikkonna turvalisus ja korrakaitse Turvalisus ja tõhus korrakaitse on alati olnud Eesti Keskerakonna prioriteediks. Turvalisus on meie kõigi võõrandamatu õigus ning ühisomand. Sellest sõltub kogu ühiskonna püsikindlus, jätkusuutlikkus, ühiskonna liikmete vaimne ühtekuuluvus, solidaarsus ja omavaheliste suhete humaansus. Me näeme kuritegevusega võitlemise valdkonnas ohtlikke lihtsustamise ja vastasseisude süvendamise tendentse. Turvalisuse tagamist käsitletakse mingil müstilise hea ja kurja võitluse teljel ning soovitatakse üksnes jõumeetodeid rakendades kurjast jagu saada. Võitlus kuritegevuse põhjuste vastu püütakse asendada võitlusega selle tagajärgede vastu. Eesti riikluse areng ning meie kuulumine Euroopa Liitu ja NATO-sse on ühelt poolt oluliselt
Tõrjutud (rejected) c. Unustatud (neglected) d. Vastuolulised (controversial) e. Keskmised (average) Võrgustikuanalüüs · Võrgustiku karakteristikud: a. Inimeste vahelise seose tugevus tugev (perekonnaliikmed, sõbrad jne) ja nõrk side (töökaaslased, tuttavad jne) b. Mark Granovetter: nõrgad sidemed on majanduslikult kasulikumad · Võrgustiku tihedus: a. Võrgustikuauk A ja B tunnevad ning A ja C tunnevad üksteist, kuid B ja C ei tunne ja tekibki võrgustikuauk b. Sild võrgustikus c. Ronald Burt: võrgustikuaugud on majanduslikult kasulikud · Võrgustiku heterogeensus Mänguteooria · Inimsuhete ja konfliktide modelleerimine · Ratsionaalse valiku teooria inimesed teavad, mis on nende jaoks kasulik ja valivad alati sellise variandi, mis nende kasulikkust maksimeerib · 2 mängjat (A ja B)
HT: kategoriseerimine + identifitseerimine. Meie-nemad, ingoup/outgroup (ajaloost!) Meie-nemad dimensioonid. Grupiidentiteet paraku paneb inimesi vaatama sisegruppi, gruppi, kuhu kuulun, poliitilise pilguga ja välisgruppe teise pilguga. Meie-nemad piiride tõmbamine (meie eestlased, nemad lätlased) on tugevad ja on ülesehitanud konflikte. Identiteet aktualiseerub, kui tekib oht selle püsivusele, stabiilsusele. Kultuuridevahelised abielud, ümberasujad, soorollile mittevastav tööala ... Meie positiivsed ja mitmesugused, nemad negatiivsed ja sarnased. Äärmusolukorrad. Meie-nemad kategoriseerimine kui konfliktide allikas. Ohud identiteedile. Stigma. Stigma ja stigmatiseerimine. Füüsiline, isiksuslik või grupistigma. Stigma kui pealesurutud teistsugusus. Stigma ühte tüüpi oht identiteedile, selle all mõeldakse teistsugune olemist, midagi halba teise inimese olemusest ( nt märk otsaees, kui on reetur)
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus, Germaanlaste päritolust ja paiknemisest; Liivimaa kroonika jt) Meie ajaarvamise esimese sajandi lõpul on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliiklane. Vaadeldav Neitsi- Maarjale pü
1 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest SISUKORD SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 3 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 5 SOOLINE EBAVÕRDSUS JA SEADUS SELLE KAOTAMISEKS......................7 Soolise ebavõrdsuse ilmingud Eestis......................................................................... 7 Soolise võrdõiguslikkuse seadus (SVS).....................................................................8 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS........................................................10 SOOLISEST EBAVÕRDSUSEST............................................................................13 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS.......................................................................... 15 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST..
Inimestel on tõepoolest teatud vaade enda kohta, kuid see toetub sellele, kuidas inimesed tajuvad..? W. james 1890 Reflected self- tulemuseks on sotsiaalne mina. sotsiaalse komponendi tähtsus, mina kui sotsiaalse elu reflektsiooni tulemus. Cooley, Mead, Goffman Cooley peegel- mina teooria: tema järgi inimesel 3 aspekti seoses endaga. 1) kujutlus endaga, kuidas see paistab teistele, 2) kuidas teised hindavad meid ja meisse suhtuvad, 3) emotsioonid seoses teiste suhtumisega minusse. Inimesed tunnevad emotsioone seoses teiste suhtumisega. Kui arvame, et hinnang on positiivne, siis suhtumine endasse muutub positiivsemaks ja vastupidi. Peegel- mina teooria: Kujuneb positiivne mina mina pilt Teised suhtuvad minusse hästi Mina, kes loob teistega suhteid: Teised suhtuvad minusse hästi, halvasti, negatiivne mina-pilt, positiivne mina-pilt. Tegelik Ann, keda teavad vanemad. Anni mõte enda kohta. Anni arvamus, mida tema
Sissejuhatus sotsioloogiasse Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001. Eksam: 6.jaanuar või 13.jaanuar (korduseksam 27.jaanuar). Valikvastustega enamjaolt. Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Teaduslikust artiklist I loeng 2.09.14 (ptk 1) MIS ON SOTSIOLOOGIA? Mis on teadus? Sotsioloogia mõiste: ühiskonnateadus (eesti keeles). Mõiste võeti kasutusele August Comte (1798- 1857) poolt 19.sajandil socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) logos (õpetus, teadmine) =õpetus inimeste koos-olemisest Teadused kõige üldisemalt jagunevad: loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadusteks (sh humanitaarteadused). Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste alla. Sotsiaalteadused on näiteks: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus, politoloogia, õigusteadus, ajalooteadus, kultuuriantropoloogia (etnoloogia), inimgeoraafia, keeleteadus ... Psühholoogia
· Riik ei sekku majandusse · Elitarism Inimesed on ebavõrdsed · Sotsiaalse turvalisuse tagamine eeskätt perekonna ja traditsiooniliste koosluste ülesanne Liberaalne ideoloogia (liberalism): · Individualism · Parlamentarism · Võrdsus kohtu ees · Reformism · Riik ei sekku majandusse · Madalad maksud · Vaba konkurents · Tugev kodanikuühiskond · Kirik peab olema riigist lahutatud Sotsialism: · Solidaarsus · Osalusdemokraatia · Tegelik võrdsus · Võrdsed võimalused · Riigi sekkumine majandusse · Kõrged maksud avaliku sektori rahastamiseks · Riik ja kirik lahutatud Roheline ideoloogia: · Keskkonnakaitse ja säästlik majandamine · Roheline elamisviis · Rajaneb ökoloogilistel teadmistel · Majanduse demonstreeritus ja lokaalne iseseisvus, toodete taaskasutavus ja jääkide taasringlus · Konsensus ja osalusdemokraatia
eesmärgiks. Pluralismiga seotud mõiste on multikultuursus see on paljude kultuuride kooseksisteerimine, kusjuures nad ei ole üksteisele allutatud, toimub integratsioon ja mitte assimileerimine. Pluralismi põhilised poliitilised printsiibid: · sallivuslik hoiak austatakse õigust olla vastandlikult erinev · koostöö tegevus, kus võitjad on mõlemad osapooled · dialoog orienteeritus positiivsele programmile, alati peab leidma ühisosa · solidaarsus tunne, et ollakse samas paadis, et ühe osapoole kahjustamine kahjustab ka teist Pluralismi vastandmõisted: võitlus kultuuride, sotsiaalsete gruppide jmt. vahel, likvideerimine, assimileerimine, sallimatus, tõe monopoli kuulutamine. o Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus Ühiskonna jätkusuutlikkus ARENGUTEE, MIS RAHULDAB PRAEGUSE PÕLVKONNA VAJADUSED JA PÜÜDLUSED, SEADMATA OHTU TULEVASTE PÕLVKONDADE SAMASUGUSEID HUVE.
Pluralismiga seotud mõiste on multikultuursus see on paljude kultuuride kooseksisteerimine, kusjuures nad ei ole üksteisele allutatud, toimub integratsioon ja mitte assimileerimine. Pluralismi põhilised poliitilised printsiibid: - sallivuslik hoiak austatakse õigust olla vastandlikult erinev - koostöö tegevus, kus võitjad on mõlemad osapooled - dialoog orienteeritus positiivsele programmile, alati peab leidma ühisosa - solidaarsus tunne, et ollakse samas paadis, et ühe osapoole kahjustamine kahjustab ka teist Pluralismi vastandmõisted: võitlus kultuuride, sotsiaalsete gruppide jmt. vahel, likvideerimine, assimileerimine, sallimatus, tõe monopoli kuulutamine. 12. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus) Sotsiaalsed lõhed. Sotsiaalne sidusus ja sotsiaalne tõrjutus õpik lk.57 Inimarengu jätkumiseks peavad ühiskonna liikmed olema omavahel seotud sellisel viisil, et nad saaksid
· Weber - raudpuur; Marx - väärteadvus; Simmel - linn · Postmodernism - struktuuri ei ole (aga ilmselt ikka on...) Organismianaloogia 19. sajandi bioloogia moes. Organismianaloogia tervikut saab alati võrrelda organismiga. -Funktsioon (fungio lad.k. sooritama): nähtusel on ülesanne suurema terviku osana. *nagu organismi osadel on oma funktsioonid haakub ideega struktuurist -Durkheimi idee (La division du travail social 1893): orgaaniline ja mehaaniline solidaarsus. Esimene läbi materiaalse vahetuse ja seotuse, teine läbi jagatud kultuuri. Tööjaotus suurendab orgaanilist solidaarsust, sest meil on vaja teisi inimesi, vahetame nandega kaupu jms. Sõltuvussuhted. *Les regles de la methode sociologique 1895: ei piisa funktisonaalsest (teleoloogilisest) seletusest, tuleb otsida kausaalne (sellega ennetab nii fukntsionalismi kui ka selle kriitikat). Keeleteadus ja strukturalistlik pööre
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandus
Abielu seksuaalne rahulolu abielu algul (3. aastal) on seotud sellega, kuivõrd kohustused omavahel võrdselt ära jaotatakse. Pikaajalise abielu tunnused: suhtumine, et inimene, kellega abielluti, on ainus abikaasa. Lojaalsus ja sõprus suhetes. Tugev moraalne ja hingeline seotus ning hoiak, et vanemsus on tähtis. Pidev vastastikune väljenduslaad, et teha teine õnnelikuks. Mõtteviis, et andestatakse partnerile ekslikkus. Kooselavate paaride kohta taolisi uurimusi ei ole. Abieluvälised suhted ajast aega on sellega seoses eriti naisi hukka mõistetud. Topeltstandard mõjutab meid tänini. Abieluvälised suhted meestel seonduvad eelkõige sellega, et seksuaalsuhted ei paku vajalikku naudingut ja enamik mehi on abieluvälistes suhetes seetõttu, et otsitakse suuremat seksuaalset erutust. Oma partneriga on igav. Naiste puhul on motiivid seotud rahulolematusega abielu suhtes, tunnetatakse tunnete/armastuse puudumist.
Väga kõrge IQga inimesed ei tarvitse olla loovad. Albert Einsteini IQ oli 173, Merilin Machil aga 230. Seega on loovus ja IQ punktisumma eri nähtused. Enamlevinud testid Tänapäeval on väga populaarsed David Wechsleri intelligentsustestid eraldi lastele ja täiskasvanutele. Neid peetakse parimateks intelligentsustestideks läbi aegade. Binet-Simoni ja Wechsleri testi puudusena või märkida testitavate teatud määral ebavõrdset olukorda inimesed, kes vastavaid probleeme rohkem tunnevad, on kergem õigesti vastata. Niisugused testid nõuavad keele tundmist, olles sobimatud inimestele, kes antud keelt hästi ei valda. On üritatud välja töötada testi, milles oleks vähe kultuuritausta tundmist eeldavaid küsimusi. John C. Raven lõi progressiivsete maatriksite testi (1938). Tegemist mittesõnalise intelligentsustestiga, milles minnakse järjest keerulisemate ülesannete juurde (selles seisnebki progresseerumine)
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühisko
1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kultuur (�
Esitab teda meeletult elavana. On selle piirkonna koloniseerimise patroon; ilmalike naistega seoses mainitakse korduvalt röövimist, äraviimist. Kasutab seda kui kinnisvormelit eri lahingute puhul. Korra saavad sõna Järvamaa naised, kes võitlevad saarlastega: „Peksku teid sakslased!”; ühes olukorras tuleb välja, et saarlased käituvad naiste suhtes vägivaldselt, metslaslikult: vägistamine, polügaamsed abielud, müümine. Ordusõdurite käitumise kohta me detailset infot ei saa; emana käsitleb metafoorselt Riia e Liivimaa kirikut. Eesitmaa kirik on alluvussuhetes selle kirikuga, oleks nagu tema tütar. „Liivimaa kroonikas” saavad alguse ka piirkondlikud narratiivid. Kroonikas on tähelepanu pööratud eri Eesti aladele. Henrik käsitleb eestlaste lugu tendentslikult, poolikult, lähtuvalt oma poliitilistest huvidest. Kroonikaga käivad alates 19
Lennart Raudsepp Roomet Viira SPORDISOTSIOLOOGIA Alljärgnev õppevahend on mõeldud sissejuhatava kursusena spordi sotsioloogiasse. Kuna sellekohast õppekirjandust kehakultuuriteaduskonna bakalaureuseõppe üliõpilastele eesti keeles ei ole, oli vajadus sellise õppemateriali koostamiseks olemas. Teiseks eesmärgiks sellise õppevahendi koostamisel oli pöörata üliõpilaste tähelepanu küsimustele, mis on seotud spordi kui sotsiaalse elu ühe osaga. Õppevahend koosneb neljast peatükist. Esimese peatükis antakse ülevaade spordisotsioloogia mõistest ning iseloomustatakse spordi ja ühiskonna vahelisi seoseid. Teine peatükk on pühendatud spordi sotsialiseerumise temaatikale ning lähemat käsitlust leiavad teemad, mis on seotud spordi ning indiviidi suhetega. Paljusid spordiga seotud inimesi huvitab näiteks küsimus kuidas toimub endiste sportlaste üleminek "normaalsesse" ellu
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Mis on kultuur? Erinevad kultuuri määratlemise viisid. ÜLESANNE: Igaüks kirjutab max 3 min jooksul mida tähendab minu jaoks kultuur e. kultuuri definitsiooni. · kultuuri uurimine erinevate teoreetiliste meetoditega · mida on võimalik nende meetoditega teada saada? · mis on kultuur? Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistisest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist) siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks siis nt mõni rahvusk
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................
vaimsed hädad on seotud näiteks maniakaal-depressiivse psühhoosiga, seksuaalelu häiretega, hüsteeriliste sümptomitega. Introvertidel esineb sagedamini sundhäireid (korduvad sundusliku iseloomuga teod, näiteks korduv ülemäärane kätepesemine, puhastamine, kontrollimine), aga ka skisofreeniat. Kuna mõlema tüübi alged on kõikides inimestes olemas, siis puhastest tüüpidest on raske rääkida. Enamik inimesi kasutab peamiselt ühte tüüpi ja ühte alatüüpi. Eriti arenenud isiksused suudavad rohkem alatüüpe kasutada. Eriti arenenud isiksused on Kristus, Buddha jne. Võib öelda, et ajalooliselt ei lange Jungi tüüpide väljatoomine heale ajale, sest samal ajal tuleb ühe sakslase õpetus, mis osutub palju populaarsemaks. Need nimetused on küll tuntud, kuid Jungi selliseid tüüpe ei ole väga kasutatud. Teine põhjus on see, et ta ei lihtsustanud neid ning pani need keeruliselt kirja. 20ndateks aastateks on ta oma kriisidest toibunud. Tal on rohkem patsiente kui varem
peab olema ka keel mitmemõõtmeline, nt sõnas ,,kuritegu" põimub vähemalt kolm dimensiooni: materiaalne (tegu kui nähtus), aksioloogiline (teatavast väärtusest lähtuv hinnang teole), formaal-juriidiline (tegu kui karistatav). Kriminoloogias on teaduskeel siiski alles algusfaasis Kriminoloogia kui teaduse seosed teiste teadustega (kriminaalõigusteadus, sotsiaalteadused, hingeteadused) Kuriteo ja kurjategijate vastu tunnevad huvi eelkõige kriminaalteadused, teisalt pakub see ja muu sotsiaalne patoloogia ka sotsiaalteadustele. Kriminaalteaduste seos kriminoloogiaga: tegemist on teatavas mõttes üksiku ja üldise vahekorraga. Iga üksik kriminaalteadus jõuab oma tunnetustegevuses ja arengus varem või hiljem arusaamisele, et midagi olulist jääb tema haardeulatusest väljapoole. Samal ajal mõistetakse, et nimelt see on oluline. Hõlmamaks konkreetsete kriminaalteaduste
Eestlaste poliitilise ärkamise aeg 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi koosseisu. 15.11.1917
4. J.Smuts(lõun.aafrika)- hollistlik filosoofia (terviklikuse filosoofia). Terviklikud süsteemid omavad sageli selliseid omadusi, mis nende üksikutel komponendidel puuduvad. Adler arvab, et üksikisik püüdleb terviklikkuse täiuslikkuse poole. · Alaväärsus- alaväärsus tunne pole midagi ebanormaalset ning on põhiliseks edusammude ajendiks läbi ajaloo (ta uuris läbi ajaloo tähtsaid isikuid ja paljudel oli lapseeas tugev alaväärsus tunne). Kõik inimesed tunnevad alaväärsus tunnet. Kui alaväärsus on väga tugev on pidurdab see isiksuse arengut. Mõõdukas alaväärsus tunne võib ergutada indiviidi mingite saavutusteni vaeva nägema. · Domineerimis püüd- alguses rõhutab just agresiivsuse ja võimuvõitluse tähtsust. Tema jaoks on agresiivsus mitte vaenulikus vaid mingi takistuse läbimiseks vajalik tunne. Positiivne- siis kui hõlmab ühiskondlikud hüved ja teiste eest hoolitsemist,
vähesus - zestide vähesus, c) kohanemisliigutuste sagedus(näo ja kaela katsumine), d) näo mikroliigutused, e) silmside(üldiselt otsa ei vaata, kuid osavad vaatavad just pingsalt otsa). Rääkimiskiirus suureneb, kui on lühike hästi väljamõeldud vale, kuid kui on pikk ja halvasti väljamõeldud vale siis rääkimiskiirus väheneb, sest me üritame samal ajal sobitada oma juttu. Inimesed pole eriti head petmise äratundjad, paremini tunnevad need, kes pole asja sees. Kui keskendume ühele asjale, nt kuulamisele siis tunneme paremini ära. Üldiselt tuntakse ära omasooliste valetamist. Naised ei varja nii palju emotsioone, sellepärast on parem ära tunda kui naine valetab, mitte mees. Liigutused ärevus, sellega kaasnevad liigutused. Inimese enesepetmise võime väga suur ei taha tunnistada, et teine võib petta. Lastel on palju raskem endale neid asju tunnistada. Avalikult kontrollitakse oma käitumist paremini. 22
üksteise peale, siis lapse nähes/või kuuldes ei tohi seda teha. Tuleb saata laps õue mängima vms.) (Tulva 2001: 55-58) 2.2 Laste hirmud Perekonnas elades on lapsel palju vajadusi. Üheks neist on turvatunne. Sellega seoses tekivad mitmed küsimused: Kas perekond suudab tagada lapsele vajaliku turvatunde? Kas laps tunneb end perekonnas katstuna? Kas perekond pakub tema arenguks soodsa keskkonna? Kodu peaks olema turvaline koht, kuid ka seal tunnevad lapsed hirmu. Hirm on eriline emotsionaalne seisund, millega seotud probleemid on väga tähtsad. Kõik me tunneme vahetevahel muret millegi või kellegi pärast või tunnme hirmu millegi või kellegi ees. Kõikide kartuste seas on eriline koht vägivallaga kaasnevatel hirmudel. Lastel aga on veel selle kõrval palju hirme. Lapsed kardavad kõige rohkem vanemate kohaloleku puudumist hommikul kui nad tõusevad, siis ei ole kedagi, kes neid tervitaks. Tekib hüljatuse ja mahajäetuse tunne
EESTI UUSAEG 08.09.2009 Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised hinnangud. Hinnanguline lõpptulemus. 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. Suremus oli paljudes kihelkondades väga kõrge (üle 80%). 18. sajand
mis neile tõelist muret valmistab. Õpetajad peavad olema ette valmistatud uurima konfliktide põhjuseid tänapäeva maailmas ning noortele tuleb anda võimalus neid küsimusi avatult arutada. Ent tuleb teha vahet erinevate konfliktide vahel, samuti iga konflikti põhjuse ja iseloomu vahel. 11 Õpilased, kes tunnevad, et nende rahva või grupi kannatusi pole käsitletud, võivad vaidlustada teiste rahvaste või gruppide tagakiusamise ja mõrvamisega seotud ajaloosündmuste õppimise vajaduse. Oluline on õppida rassismi, orjastamise, tagakiusamise või kolonialismi ajalugu, mis on seotud oma maa ja rahva ajalooga. 4. JUHISED ÕPPEKÄIKUDEKS HOLOKAUSTIGA OTSESELT JA KAUDSELT SEOTUD PAIKADESSE MUUSEUMID, MEMORIAALID, KESKUSED
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................
Heaoluriik. Heaoluriik - riik, mis tungib majandusliku tootmise ning jaotamise protsessidesse, selleks, et pehmendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil turuhindade mõju inimeste toimetulekule. Heaoluriigi peamiseks tunnuseks on sotsiaalpoliitika suur osa riigi valitsemissüsteemis. Heaoluriigis läheb 40-50% riigi kuludest sotsiaalsfääri vajaduste rahuldamiseks. Algselt oli heaoluriik mõeldud nendele inimestele, kes ise ei jaksanud ennast ülal pidada vanurid, invaliidid. Et taolisi inimesi ülal pidada vajas riik raha ja sellepärast hakkas riik ettevõtjatelt ja töötajatelt nõudma sotsiaalmaksu. 20. saj lõpuks selgus, et heaoluriik on mõeldud ka arvukale keskklassile, sest keskklassi kuuluvad inimesed võisid samuti kannatada tööpuuduse, haiguste ja invaliidistumise all ning 7 sellisel juhul nõudis keskklass samuti riigilt abi ja ka nende abi tuli sotsiaalmaksudest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
