Rõõmu käed Ants Paikre Rõõmu käed on lühikesed, mure omad pikad, rõõmu hetked tihti vaesed, mure omad rikkad. Rõõm on nagu aeg, mis ruttab, siis, kui sul on kiire, mure on kui tusklik ootus, mis ei tunne piire. Rõõmu mõte nagu kaja, hääbub tasahilju, mure mõte langeb mulda, õitseb kord, ja viljub. Tükike loodust Ott Arder On meist igaüks tükike loodust. Meie ümber on lapike maad. Kliima Eestimaal pole just soodus, õige heitlik ja karm on ta laad Suveootuses kivises linnas möödub sajune sügis ja talv. Soojad villased hilbud on hinnas ja kollane Vietnami salv. Saabub kevad ja üürike suvi. Lokkab lopsakas rohelus taas. September on hall nagu tuvi ja peagi on halladki maas. On meist igaüks tükike loodust, mis elab kui hingata saab. On meist igaüks tükike loodust, on see kõik, mis meis üldse on head ?! Sügis tuleb Õhu hõbevoogudel, tuule tõukehoogudel sõuab sügis meile ka- viie vahtralehega Kolm on kirjud, neljas kirjum, viies- k...
Koolirõõm ja koolimure. ,,Oh kooliaeg, oh kooliaeg, millal sina tuled" nii algab laul. Seal on väljendatud rõõmu ja ootust, võib-olla tõesti esimene klass ootab seda nii, aga suuremad teaved, et koolirõõmude seas on ka piprateri, mis teevad koolile ka mõru maigu juurde. Kool paneb aluse tulevikule ja see on kindlasti üks suurimaid koolirõõme. Loomulikult hakkame seda rõõmu hindama alles mitu aastat pärast lõpetamist. Sa oled suur ärimees ja tööpäevad hakkavad kell 9.00 ning lõppevad kell 17.00. Sa oled sinna jõudnud tänu koolile ja sa tunned rõõmu oma elust. Paar tänavat eemal on asotsiaal, kel pole kodu, õigeid riideid ja armastavat pere ega töökohta. Tema oma elust rõõmu ei tunne, sest võib- olla ta ei viitsinud koolis käia või tegi ta koolist enamus aja poppi ning tuli koolist ära, kui võimalus oli või lihtsalt ei käinudki seal. Järelikult on haridus ja ka kool rõõm, kuid kahjuks hakkame seda hindama pal...
Tänavatel jalutades ja maju silmates ei tohiks olla eriti raske aimata, kas tegu on vaese või rikka koduga. Kindlasti ei ole viisakas teiste ellu oma nina toppida, aga sellest saame järeldada, et kõigil on kujunenud teatud ettekujutused vaesusest ja rikkusest. On levinud arvamus, et rikas kodu on suur, ilus ja võib-olla ka uus maja koos suure tagahoovi ja parklaga, mis pakub peatumispaika nii mõnelegi kallile ja uhkele autole. Kindlasti peidab rikas kodu endas tohutul hulgal kallist mööblit, muidsuguseid sisustustarbeid ja suurt rõõmsat pere. Usun, et kui tegemist on rikka koduga, võib olla tegemist ka suure uhke villa ja kalli sisustusega, aga minu arvates on rikastes kodudes elavad inimesed alatihti ennasttäis ja egoistlikud. Tavaliselt ei oska seesugused inimesed hinnata seda, mis neil on ning leiavad, et rahaga saab osta kõike - kaasaarvatud õnne, armastust ja inimesi. Hoopis raske on võtta seesugust seissukohta, kui end...
Zestid ehk viiped Zest ehk viibe, tahtlikult rõhutatud, tähelepanu äratamiseks mõeldud liigutus või tegu. Kehakeele teerajajaks peetakse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone suures osas sarnaselt. Tänase päevani käivad vaidlused, kas sõnadeta signaalid on kaasasündinud, geneetiliselt päritavad või on neid võimalik omandada. P. Ekman, kes uuris viie erineva kultuuri esindajate miimikat, kinnitas Darwini oletusi kaasasündinud zestidest. Ta tegi kindlaks, et teatud emotsioonide väljendamisel oli erinevate kultuuride esindajate näoilme sarnane. Uuringute põhjal on jõutud tulemuseni, et zeste saab liigitada järgmisel moel: kaasasündinud, geneetilised, omandatud ja kultuuriliselt tingitud. Kaasasündinud zestid on näiteks naeratamine, viha, kurbuse ja rõõmu väljendamine. Üheks geneetiliseks zestiks peetakse käte ristamist. Kumb käsi jääb k...
Pulma tänukõne Kallid vanemad. Ma tean, millist rõõmu valmistasin kord Teile, kui tegin oma esimesed sammud ja sirutasin oma tillukesed käed päikese poole ning ütlesin esmakordselt välja sõna "Ema!" Teil on möödas minu kasvuraskused. Aeg möödus uskumatul kiirusel ja märkamatult olen saanud täiskasvanuks. Täna alustan oma iseseisvat elu, olen leidnud kaaslase, kellega koos jagada noorust ja kinkida teineteisele oma parimad ajad. Täna on meie tähtpäev. Me astume uude ellu, rajame oma perekonna. Jagame kahekesi rõõme ja muresid, mis meile osaks langevad. Soovime, et täna oleks ka Teie tähtpäev ja kui Teile jääks meelde meie iseseisva elu algus, meie suur rõõm. Kui aga juhtub, et igapäevaste askelduste vi...
,,Sündmused muudavad inimest." (Alexandre Dumas) Inimene on just nagu valmimisjärgus savivaas, mida elu voolib. Mida tugevamini vaasi voolida, seda märgatavam on toimunud muudatus. Mõnikord puudutavad elu käed inimest vaid üsna õrnalt ja mingit nähtavat erinevust pole. Teinekord on muutused üsna suured, torgates kohe silma. Milliseks võivad sündmused inimest muuta? Kuidas tunneb end inimene, kes on mingist kohutavast õnnetusest eluga pääsenud? Kahtlemata on ta hirmunud ja sokis, ent tunneb kindlasti rõõmu selle üle, et ellu jäi. 11. septembril 2001. aastal hukkus New York'i World Trade Centeri kaksiktornides peaaegu 3000 inimest. See traagiline sündmus mõjutas nii surnute lähedasi, ellujääjaid kui ka kogu maailma. Nende sündmuste keerises võis tunduda ebainimlik siirast rõõmu tunda. Aga miks mitte? Elu on niigi lühike ja keegi ei tea, millal on tema aeg siit ilmast lahkuda. Kui olla väga lähedal surmale ja siis pääseda, on inimesel tä...
Kummaline kohtumine... Kord päike piilus pilve tagant ning tuul mängles lehtedega, Sel päeval juhtus midagi, mida ei osanud arvata kuidagi Ei teadnud siis, mis juhtuma küll hakkab, kuid enne sündmust juba hämming hakkas, Tekkis kui side, ei teagi kust, mille tekke punktid kaugusest, Üks kui Tallinast, seal põhjalinnast, ning teine hoopis Valgast, piirilinnast Kaugus kilomeetritelt oli, väga suur, kuid tunne, et lähemal, kui miski muu, Oli see märk või lihtsalt juhus, kuid lause kummaline, tekkis mul suhu. kas tõesti tema, võib, olla tema, kes kirjutas, just mulle sealt eemalt, ta veel ise ei teadnud, mis silla ta ehitas, mis seose ta lõi, ning saatusesse ta ehtis, Kas oli see tugev ootus, või selge märk, või hoopis intuatsioonist, tekkind värk, Ning nii ma kohtasin ühte kummalist neidu, kelle sarnast polnud ma teist v...
Kuressaare Gümnaasium ,,Armurüppes" Luulekava Triin Kazlas 10.a Kuressaare 2009 M: Kui tulnud õied, põgeneme linnast: all mere ääres ootab väike maja, sääl kibuvitsad õitsvad üle aia - Kui tulnud õied, põgeneme linnast! ( 3, lk. 9) N: Neis majakese kollastvärvi seintes, sääl losutavat vaigulõhna peitub; ja nõnda palju mõnusust ses leidub, kui laisalt pikutame värskeis heintes. ( 4, lk. 9) M: Mind iludused mitmed üllatanud, kuid ühest suurest see on ainult alge. ( 6, lk. 11) Siis tuled sa - ei jää sa iial hiljaks - ning võtad minu päiksest pruunid käed, mu silmis vaimustuse leeki näed. Ja kõik need suured igatsused tummad - neid lämmatavad suured rõõmu summad. ...
1 Sisukord · Mis on Reiki ? · Mikao Usui · Dr. Usui pani kirja põhireeglid, mida peab järgima iga Reiki õpetaja · Reiki võimalused. · Kuidas tunnetad liikumist ? · Mille puhul võiks reikist abi olla? · Reiki toime. · Vanade meistrite arvamusavaldusi Energia Kompensatsiooni Seadusest: · Lõpetuseks : 2 Mis on Reiki ? · Reiki sõnas silp Rei tähendab "Universumi vaim" ja viitab hinge vaimsele mõõtmele, kõrgemale teadvusele. Ki tähendab "Elujõu energia, mis voolab läbi kõige elava". Koos need kaks silpi moodustavad mõiste, mis väljendab tasakaalustatult, ühtsuses toimivaid Kõrgemat teadvust ja Elujõu energiat. 3 · Reikit nimetatakse ka kosmose eluenergiaks, jumalikuks energiaks, armastuse energiaks. · Meil kõigil on reiki energiat, mis annab, säilitab ja kannab elu. · Reikist on kujunenud erineva...
"Tujud" M. Under I Sel piduõhtul, kus need neiud valged su ümber keerlesid kui taltsad tuvid, su rinda valvasid siis teised huvid: mind nähes kahvatasid sinu palged. Ja jalad vaevalt suutsid veel mind kanda.... Mind raputasid imelised ihad: su poole pöörasin ma värisevad pihad, et mitte, nõrkusilme näol, end ära anda. "Costume party in the workshop" Theodore Aman, 1885 Üks soov lõi põlema siis südames täis luulet, et sinu maitsmishimulised huuled, mis tuksatavad uudishimu joonist, mu kleidi mustast õhuksest sifoonist mu valge kaela oleks üles leidnud ja seda sooje suudlustega võidnud. "Dans le lit: Le baiser" Henri de Toulouse-Lautrec, 1892 II Sa tuled sügisel, siis kokku kannan kõik lilled...
Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................... 2 Kehakeele lugemine............................................................................................................................3 Nägu....................................................................................................................................................4 Pilk.................................................................................................................................................. 5 Käed ja jalad....................................................................................................................................7 Kõnnak............................................................................................................................................8 Kehahoiak ja hingamine................
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond Ärikorraldus 11 Kaili Olgo EMOTSIOON Referaat Kaire Välb Tartu 2011 1 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MIS ON EMOTSIOON.................................................................................................4 1.1 Millised ülesanded on emotsioonidel.................................................................4 1.2 Millised on paasemotsioonid..............................................................................5 1.3 Kuidas emotsioonid jagunevad..........................................................................7 1.4 Kuidas emotsioonid meid mõjutavad.................................................................8 2. EMOTSIOONIDE FÜÜS...
TEGEVUSE KONSPEKT TEGEVUSE VALDKOND: Liikumine TEGEVUS: Üldkoormavad harjutused palliga. LASTE VANUS: 6 - 7 KOOSTAJA: A.R. : EESMÄRGID: Laps tahab liikuda ja tunneb liikumisest rõõmu. Laps peab kinni korrareeglitest. Laps teab ja oskab kasutada erinevaid kõnni- ja hüplemisevorme. Laps oskab sooritada harjutusi koos palliga. Laps oskab arvestada teiste lastega. Laps mängib liikumismängu ja saab aru mängu põhimõttest. VAHENDID: vile, pallid. Tegevuse käik Aeg Tegevuse etapp, õpetaja tegevus Lapse tegevus Märkused Sissejuhatus Õpetaja vilistab ja käsib rivvi minnes lastel palli Võtavad korvist igaüks palli ja kogunevad ühte Pallikorv on seina ääres. 5 kaasa võtta. viirgu paigale. minutit Räägib mida tänases tegevuses tehakse. ...
Lapse areng 0-1 aasta 1. Kuu Üsasisene ehk fleksoorne areng(painutusasend) Kõhuliasendis last tõstes horisontaalripe Käed rusikas ja pöial peopesas Jälgib liikuvat eset, kuulab heli ja kõnet Ilmub esimene naeratus Kõhuli asendis üritab pöörata pead 2. kuu Fleksoorne asend esineb kõhuliasendis, kuid on vähenenud. Seliliasendis suudab lühikest aega pead hoida keskjoonel. Last jalgadele toetades püsib pea keskjoonel. Pöörab hääle suunas pead Häälitseb - koogab 3.kuu Suudab pikemat aega olla kõhuliasendis Raskuskese liigub peast jalgade suunas. Pea kontroll on kindel Käed avanenud suudab lühiajaliselt hoida talle kätte pandud mänguasja. Silmitseb keskendunult inimesi ja esemeid Avaldab häälitsemisega rõõmu Kõhuli asendis tõstab ülakeha 4. kuu Pea kontrolli täiustumine Kõhuli asendis kindel küünarvarstoetus Vaatab enda ümber 180 kraadi ulatuses ...
Õnneliku inimese portree Tundmatu naisena Mona Lisaks nimetatud salapärane, tagasihoidlik ning veidi parastavalt pahatahtlik suunurkade ülespoole kõverdus paelub veel tänapäevalgi nii kunstiteadlasi kui lihtinimesi. Hoolimata tegeliku prototüübi juba ammu mulla alla maetud kolletunud säilmetest naeratab portree muuseumi seinal oma veidrat naeratust tuhandete inimeste silme all. Ta naeratab, aga ometi ei kiputa tema kohta iseloomustava sõnana kasutama ei õnnelikkust ega rõõmu. Teatriembleemidel vastandlikke emotsioone narride nägudel kohates saab kohe näpuga näidata allapoole suunatud suunurki, öeldes, et ta on kurb ning naervale näole osutades, et ta on rõõmus. Naeratav inimene on rõõmus. Aga kas ta on ka õnnelik? Maalitagu õnneliku inimese portree õlivärvidega mõne kunstigalerii seinale, kujutatagu õnnelikku inimest vananeva kunstnikuna elutruul pildil või joonistagu laps pea piirjoonte tähistamiseks suu...
KÕIGE ILUSAM INSTRUMENT Ajakiri ,,Erziehungskunst" juuni 2010 KES LASTEAIAS LAULAB, EDENDAB KÕIKI MEELI. Neid inimesi, kes laulavad, imetletakse teiste poolt. Laulmine on vahend, mille kaudu saab emotsioone väljendada. Poppstaarid pidutsevad, ooperidiivad juubeldavad. Paljud lasevad end päev läbi popplauludel saata, aga ise laulda usaldavad vähesed. Peredes lauldakse järjest vähem. Positiivse suhtumise juured lauluhäälde peituvad varases lapsepõlves ja lasteaiaeas. Mis tähtsus on laulmisel lasteaialastele, sellest kirjutavad muusikapedagoog Annette Mangold ja waldorfkasvataja Karin Bierich-Schopmeyer Saksamaalt. Kui lapsed hommikuti lasteaeda saabuvad, kus juba lauldakse, on nad juba koheselt liitunud ühise laulmise ja ühise tegevusega. Kes laulab, sellel töötab kogu keha. Kogu inimene (Person per-sonare: durchklingen läbi kõlama) on kujundatud ja mõjutatud laulust. Laulmise ajal on meie keha in...
Jean Renoir Raamatu kokkuvõte Renoir Tuule Kivihall Tallinn 2011 Tallinna 21. Kool 12C Sissejuhatus Tallinn 2011 Jean Renoir oli kunstniku Pierre-Auguste Renoiri poeg. Ta sündis Pariisis, kuid kasvas üles Lõuna-Prantsusmaal. Esimese maailmasõja ajal teenis ta nii piloodi kui ka mobiilüksuslasena. Ametilt oli ta aga prantsuse filmirezissöör. Raamat kujutab endast Auguste Renoiri elulugu poja sule läbi. Pierre ise oli prantsuse maalikunstnik, impressionismi esindaja. Tema teosed on pehmed ja südamlikud, maali...
KEHAKEEL Zestidele, poosidele ja kõne laadile on tähelepanu pööratud juba Cicero ja Caesari ajal. Keskajalgi kirjeldati retoorikakoolides kõnepidamisel soovitatavaid zeste ning jagati nõuandeid nende kasutamiseks. 1601. a kirjutas Francis Bacon "Kui keel räägib kõrvale, siis käsi räägib silmale." C. Darwin püüdis välja selgitada kas samad väljendusvahendid ja keha liigutused on omased kõigile rassidele, ja avastas, et näoilmega väljendavad eri eri kultuuride esindajad oma tundeid üsna sarnaselt. Näiteks leidis ta, et häbi tõttu valgub inimesel veri näkku ja inimene punastab; millegi üle mõtleval inimesel on kulm kortsus või kissitab silmi; imestust väljendavad kergitataud kulmud. Erilise hoo sai mittesõnaliste väljendusvahendite uurimine 1960 aastal. Kümnendi lõpul avaldas J. Fast suure tähelepanu teosega "Body language". Mehrabiani järgi väljendab inimene vaid 7% oma hoiakuist ja tunnetest sõnade abil. Hääle abil antakse edasi infor...
"Rõõm" Tähelepanuvajadus Koomiline on novellis ,,Rõõm" purjuspäi voorimehe sõiduki alla jäänud Mitja juhm rõõm selle üle, et ta nimi sattus ajalehekroonikasse. (lk.9) Kui peategelane Mitja tuppa jooksis valdas teda rõõm. Ta oli lausa sokeeritud. Ja pärast juhtunust perekonnale rääkimist, olid ka nemad sokeeritud. Siin novellis oli näidatud vene inimeste halli elu.. Ta ei rääkinud kõrgklassist. Ta rääkis lihtsast venelasest, kes sündis ilma ja kasvas siin teadmisega, et ta ongi tavaline inimene. Loo peategelane oli ilmselt oma saatusega leppinud. Mitja ei oska oodatagi ja arvab, et on lausa võimatu loota silmapaistmisele. Ning kõrtsi ees juhtunu just kui äratab ta unest. Talle polnud tähtis milline see kuulsus on. Mitjal avanes võimalus silma paista. Muidugi inimene tunneb rõõmu kui teda tähele pannakse. Kindlasti igas ühes on veidikene edevust, kuid sellise asja eest ei tohiks rõõmu tunda, isegi mitte lihtsad ja tavalised inimesed,...
TOOMAS NIPERNAADI Toomas Nipernaadi oli 40. aastane ning elukutseline kingsepp. Ööd veetis ta metsades, järvede ääres või jõekäärudes, päikese tõustes aga sõtkus tuleaseme ning kõndis jälle edasi. Tal polnud kiiret ega sihti ning ta oli veidi iseäralik. Ta oli pikk ning lahja, ta suured silmad olid täis rõõmu. Uudishimulike pärimistele vastates naeris ta laia suuga ning rääkis, et rändavat niisama veidi ringi, et vaadata, kustpoolt maa õige lahti on. Väsides istus teeäärele, mängis kannelt ja laulis, kuid hääl oli tal kriiskav ja inetu. Krootuse talu perenaine oli Liis Nõgikikas. Ta pojad olid Peetrus, Paulus ja Joonatan. Krootuse karjuseks oli aga Janka. Mika pärdik (maksis 50 kuldrubla). Liisi pojad olid kartnud ema rohkem surmast, sest kadunuke oli olnud väga valju iseloomuga, ta raske rusikas oli tihti tuuseldanud sõnakuulmatuid poegi. Pojad põgenesid talutööst, olid laisad ja riiukad. Milla ta vend oli Janka, kes Millat oma ...
Marie Underi luule analüüs Marie Under on luuletaja, keda on nimetatud eesti luule hingeks. Ta luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Tema tõeline tulek kirjandusse toimus rühmituse Siuru ajal, mil Under andis välja kolm esimest luulekogu. Neist kõige tähtsam on esimesena ilmunud ,,Sonetid" (1917). Underi luules elab ja kõneleb armastav naine: ta on tundeline, avameelne ning ümbritsevale ilule vastuvõtlik. Ta sõnastab oma ärevaid ootusi ning pihtimusi kohtumistest armastatuga. Teda ümbritseb sageli loodus. Näitena võib tuua soneti ,,Sirelite aegu", kus on kirjeldatud loodust eksootilise hõnguga. Seda lugedes tekib kujutluspilt üksildasest naisest, kes istub päikeseloojangul ühe vana terrassi trepil ja vaatab päikeseloojangut ning uneleb lillelõhnas. Unde...
Meeleolusid, elamusi ja suhtumisi väljendas inimene kunstiliste vahendite abil. Selleks said ka mängud kui otsene elamuste ja rõõmu allikas, mis pani hetkeks unustama igapäevase elu raskused. Mängude tekkimist pole õige ainult ühele tegurile taandada. Ühelt poolt valitseb mängu ja tööprotsesside vahel kindel seos ja paljud mängud ongi tööprotsesside imitatsioonid, teiselt poolt ühendab mäng paljusid inimesi ühisele tegevusele, kusjuures igal osavõtjal võimaldab oma võimeid ja oskusi näidata. Eraldi saab kõneleda meeste ja naiste või segamängudest. Paljud puht-meeste mängud baseeruvad jõu ja osavuse näitamisel. Eraldi on vaja kõneleda laste mängudest laulude ja mänguasjadega, mida saab veel eale, eri paikkondaldele ja osavõtjate hulgale vastavalt liigutada. Mäng sisaldab varasemal arenemistasemel maagilisi taotlusi. Harilikult pärineb mängude aine igapäevasest elust, perekondlikust ringist, kodusest tööst ja tegevustest, ü...
,,Protsess" / Franz Kafka Kui mõni unenägu või elamus on väga kummaline ja seletamatu, kui tunneme kartust ja kabuhirmu jälitamise ees, teadmata, kes meid jälitab ja miks, siis räägitakse kafkalikust tundest. See tähistab hirmu ja mahajäetuse ürginimlikku kogemust, mille Franz Kafka on jäädvustanud kirjandusse nii iseloomulikul viisil, et tema nimest tehti omadussõna. Kui Prahast pärit autor 1924.aastal 41aastaselt tuberkuloosi suri, ei pandud seda eriti tähele, sest ainult vähesed tundsid tema teoseid. Praegu peetakse Kafkat üheks maailmakirjanduse tähtkujuks. Kafka elus oli vähe kordaminekuid. Töö juristina kindlustusettevõttes oli talle koormav, armastuses polnud tal õnne ja tema tervis oli alati kehv. Pidevalt saatsid teda meeleheide ja depressioonid. Rõõmu valmistas vaid kirjutamine, see oli tema ainus kirg. Looming ei olnud Kafkale eriti tähtis, ta nimetas oma töid kritseldust...
TÖÖLEHT 1. MINA Töölehed 45aastastele SIIN ON LAPSED. SEE ON POISS. SEE ON TÜDRUK. KÄSI KÄED JALG JALAD SILM SILMAD KÕRV KÕRVAD NINA SUU PEA MINA OLEN POISS. MINA OLEN TÜDRUK. MINA TANTSIN. MINA LAULAN. MINUL ON HEA TUJU. MINUL ON ILUS NINA. SEE ON ILUS LILL. TÖÖLEHT 2. AASTAAJAD Töölehed 45aastastele VÄRV VÄRVID KOLLANE KOLLASED PUNANE PUNASED PRUUN PRUUNID LEHT LEHED SEEN SEENED LIND LINNUD SEE ON SIIL. SEE ON LIND. ON SÜGIS. PÄIKE PAISTAB. ÕUES ON SOE. MIS VÄRVI ON LEHT? SEE LEHT ON KOLLANE. SEE LEHT ON PUNANE. KUS ON SEENED? SEENED ON KORVIS. TÖÖLEHT 3. LOOMAD Töölehed 45aastastele KARU KARUD REBANE REBASED HUNT HUNDID JÄNES JÄN...
"Igaüks rohigu oma rohtaeda" (Voltaire) Inimene sünnib siia maailma puhta lehena. Kuidas ta oma eluea jooksul selle paberilehe täidab, sõltub eelkõige temast endast. Loomulikult ümbritseb inimest elu jooksul palju teda mõjutavaid tegureid, aga tähtis ongi oskus raskustele vastu astuda ning kujundada ise oma "rohtaeda". Lapsed kasvatatakse üles erinevates kodudes. Võime kodud jaotada kaheks: raamatuperedeks ning nendeks, kel on muud, maisemad huvid. Raamatuperedes hoitakse hoolega raamatuid, antakse need ühelt põlvkonnalt teisele. Sellistes perekondades kasvab laps teadmistetulva keskel, sest see, mis on tulnud raamatutest ja lugudest, jääb lapse mällu ning aegamööda kujuneb välja suhtumine kirjavarasse. Maisemate huvidega leibkondades kasvavad tihti üles aga rohkem pealiskaudsemad ning puuduva tahtejõuga inimesed, sest neid pole õpetatud hoidma väärtuslikke teadmisi ning seetõttu puudub neil ka tihtipeale oskus elus h...
Pelgulinna Gümnaasium Sjuzana Solonenkova 12. K klass Väike härra Friedemann Gladius Dei Thomas Mann Referaat Tallinn 2009 SISUKORD Väike härra Friedemann 1. Sisukokkuvõte.......................................................................... 3 2. Põhitegelaste kirjeldus............................................................. 5 3. Teose analüüs........................................................................... 6 Gladius Dei 4. Sisukokkuvõte......................................................................... 7 5. Peategelase kirjeldus............................................................... 7 6. Teose analüüs.......................................................................... 8 1.Sisukokkuvõte ...
Tallinna 32. Keskkool Raamatu retsensioon ,,Paganini needus" 2004 ,,...Kaasaegsete silmis oli Paganini deemonlik kuju, mõrtsukas ja galeeriori, koguni saatana poeg- ,,kuradi viiuldaja". Werner Fuld näitab originaaldokumentidele tuginedes, kuidas niisugune legend kujunes. Paganini oli muusikaajaloo esimene superstaar. Ringreisidel läbi Euroopa viis ta publiku hullumiseni. Edu haripunktil oli ta oma aja kõige kõrgemini tasustatud esineja. Keegi ei tundnud meest, kes kunagi ei naernud. See mehhanism toimib tänini- mida vähem ühest staarist teatakse, seda elavamalt sünnitab publiku ja ajakirjanike fantaasia kuuldusi ja legende. Tema allakäik algas siis, kui ajakirjandus häälestus tema vastu. Ta oli pidevalt vaheldust nõudva uusaja staarikultuse esimene produkt ja ohver..." ELUKÄIK Paganinid el...
Mida suudab avalik arvamus? Ilma pikema jututa julgen ma öelda, et avalik arvamus suudab kõike! Viimastel aastakümnetel on väga oluliseks vahendiks inimestele arvuti. See asendab telefone, televiisoreid, raamatuid, ümbrikukirje, ajalehti, infopunkte ja palju muud sellist. Arvuti on tänapäeva inimestele üks olulisemaid töövahendeid, mida ei asenda mitte miski. Sellest tulenevalt on igal inimesel võimalik külastada teiste inimeste kasutajakontosid, kommenteerida uudist või mõnda pilti, jagada infot ülikiirelt. Seoses sellega, et inimene loob endale arvutimaailma konto, kuhu saab lisada pilte ning muid teateid, on ka teistel vabad käed selle nägemiseks ja loomulikult kommenteerimiseks. Kindlasti on palju neid, kellele ekraani taga, kaitstud positsioonil, meeldib teiste kallal nokkida. (Nokkijaid ei pruugi olla üks.) Sellest võib omakorda tekkida ,,interneti kaklus", kus nõrgem kaotab. Kaotaja e...
Meelemürkide meelitav maailm Armsad klassikaaslased ja lugupeetud zürii. Tänan teid et olete tulnud siia kuulama minu kõnet teemal Meelemürkide meelitav maailm. See on teema millest on vaja rääkida. Kas te näiteks teadsite, et narkootikumide kasutajate hulk eestis kasvab aastas ligi16 %. Enamasti proovitakse narkootikume umbes 14 kuni 16 aastaselt. Paljud kes on narkootikume proovinud jäävadki neid kasutama e jäävad sõltuvusse. Sageli proovitakse narkootikume esimest korda koos sõpradega. Kuigi mõnele ei pruugi narkootikumid meeldida hakkavad nad neid siiski tarbima, sest sõbrad ju kasutavad. Need inimesed ei taha lihtsalt nende sõprusringkonnast välja jääda. Nüüd palun ma tõsta käe nendel kes võivad julgelt ja päris ausalt öelda, et nad ei ole elu sees midagi narkootilist tarbinud. Neile kes tõstsid käed ja need kes ei tõstnud, selle pärast et nad ei julgenud, tahaksin ma öelda ,, te olete normaalsed, teil pol...
Jakob Westholmi Gümnaasium KASVATUS ERI KULTUURIDES MIDA MEIL ON SELLEST ÕPPIDA? Tallinn 2011 Kasvatuse saavad inimesed kätte lapseeas, millest suur osa veedatakse koolis. Oma referaadis räägin kommetest ja kasvatusest jaapani koolides ja võrdlen seda eestlaste omaga. Jaapani valisin just sellepärast, et nende metoodika ja koolikasvatus erinevad Eesti omadest väga suurel määral. Nagu paljud eestlased, peavad ka jaapanlased haridusest väga lugu. Üldine koolisüsteem loodi Jaapanis umbes samal ajal kui Eestiski 19. sajandi teisel poolel ja on seega üks vanemaid maailmas. 20. sajandi alguses võis juba öelda, et kogu või suurem osa rahvast oli omandanud kirjaoskuse. Jaapanis õpib praegu 99% algkooliõpilastest riiklikes koolides ja ka keskkooliõpilastest käib erakoolides ainult 30%. Peaaegu kõigis neis koolides, ülikoolides ja kolledzites tuleb läbi teha sisseastumiseksami...
MARIE UNDER Click to edit Master text styles Second level MARIE UNDER (1883-1980) Third level Fourth level Fifth level · Sündis 27.märtsil 1883. a Tallinnas · Vanemad - Friedrich Under ja Leena Under(sünd. Kerner) · Nad olid hiidlased, kuid vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna · 5lapseline pere Evangeline, Gottried, Marie, Berta ja Christfried · M.Under oskas eesti, saksa, prantsuse, inglise, vene ja soome keelt, oskas lugeda ladina keelt Click to edit Master text styles HARIDUSKÄIK Second level ...
KOSE GÜMNAASIUM 11A klass Kati Stimmer PORTREEFOTOGRAAFIA Uurimistöö Juhendaja: Riina Suur Kose 2009 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus ...............................................................................................................2 2. Portreefotograafia ajalugu .........................................................................................3 3. Minu kaamerad ..........................................................................................................4 4. Portreefotograafia tehnika .........................................................................................5 4.1. Valgustus portreefotograafias ............................................................................5 4.2. Peamised stiilid ..................................................................................................
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS VÄIKEETTEVÕTLUS Ave Pärnpuu KEHAKEELE TÕLGENDAMINE, KEHAKEEL TÖÖPROTSESSIS Referaat Pärnu 2012 1.1 SISSEJUHATUS Sageli arvatakse, et kehakeele tõlgendamiseks piisab vaid kainest mõistusest teiste jälgimisel. Kuid juba sõnu on kerge valesti mõista, mitteverbaalset kõnet siis seda enam. Uuringud tõestavad, et igast sõnumist antakse edasi vaid pool sõnadega teine pool edastatakse kõneleja kehakeele abil. Meie mõju teistele määravad ainult 7% ulatuses meie sõnad, märksa kaalukamad 93% määrab meie kehakeel. Tavaline vestluskiirus on umbes 100-200 sõna minutis. Sama ajavahemiku jooksul jõuab inimene "mõelda" keskmiselt 800 sõna. Kehakeel on selle tohutu sõnadesse panemata jäänud mõtete ja tunnete väljund. Nii nagu igal räägitaval keelel, nii on ka kehakeelel oma sõnad: silmside kehahoiak käeliigutused (zestid) näoilme (miimika) hääl...
Emotsioonid Emotsioon - afekti ja meeleoluga seotud kompleksne subjektiivne elamus koos psüühiliste, somaatiliste ja käitumuslike komponentidega. Emotsioonid on indiviidi kaasasündinud omadused. Võime tunda rõõmu, viha, hirmu, kurbust, häbi, süütunnet jne ei ole omandatud, vaid kaasasündinud võimed. Tulenevalt situatsiooni tähendusest võivad tekkida kas positiivsed (rõõmu-, rahulduse-, heaolutunne) või negatiivsed tunded (ärevus, hirm, kurbus, süütunne, viha, häbi). Hinnang stiimulile sõltub omandatud reeglitest, veendumustest ja uskumustest (omandatud kognitiivsed skeemid) ning sõltuvalt hinnangust võib väljenduda samaaegselt mitme tundena (kurbus-, süü-, viha- ja hirmutunnetena). Kindlasti ei ole emotsioonid iseenesest psüühikahäirele viitavad elamused. Haigusliku tähenduse omandavad emotsioonid juhul, kui nad on ülemäärased ja/või liigselt püsivad ning võivad põhjustada häirivaid subjektiivseid v...
Aleksander Puskin Jevgeni Onegin 1. Missugused stroofid märgivad Onegini konflikti algust ja selle elu ideaalidega? Teose intriig saab alguse Tatjana kohtumisest Oneginiga, järgneb armumine ja kibe pettumine. Onegin polnud kunagi armastusse uskunud. 2. Mida saame Oneginist teada? Onegin oli tark ja osav inimene. Ta oli inimene, kelle elu seisnes ainult pidudele, ballidel, teatrites käimisest. Ta ei tahtnud abielluda, sest tahtis olla vaba. Oskas daamihuuled imeruttu naeratama võluda. Oskus ka prantsuse keelt. Onegin ei uskunud algul armastusse aga kui ta kohtus Tarjanaga muutus ka tema arvamus armastuse kohta. Onegin oli meeldiv noormees igati. 3. Missugusteks kujunevad Onegini suhted talupoegade ja naaber mõisnikega? Onegin andis talupoegadele lahtisemad käed. Onegin ei meeldinud inimestele taktitundetuse pärast. Naabrid arvasid, et ta on farmasoon ning ülbe. Naa...
Marie Under Marie Under oli esimene naisluuletaja. Ta elas aastatel 1883-1980 ehk 97.aastaseks. Juba 4.aastaselt õppis ta lugema. Lisaks tegeles ta veel klaveri mängimisega ja uisutamisega. Esimesed saksakeelsed luuletused kirjutas ta 13aastaselt. Varsti astus ta Siuru liikmeks ning oli seega Siuru ainus naisliige. Sellest ajast on järgnev sonett. Ma armastan su armastust Ma armastan su armastust ja jään Ta imetlejaks: hardalt teretan Kui päästjat sind ning hinges veeretan Sull tänu liigust, kui su armu näen. Ei malda kauem sala kui fontään Sull luiluda- sind ülemeretan! Kui põõsas, ammu õitest nõretan, Kui õnnistud all armupäikse läen. Ma armastan su armastust! Sa mind Sin...
Mäng ja lapse areng eksami teemad. 1. Mängu mõiste, tähtsus lapse arengus. Mäng (mõiste)- vabatahtlik toiming või tegevus, mida sooritatakse teatud kindlaksmääratud aja- ja ruumi piires, vabatahtlikult omaks võetud, siduvate reeglite järgi.On tegevus, mis ei ole seotud primaarsete tarvete rahuldamisega, talle on iseloomulik rõõm ja rahulolu. Mäng on eelkoolieas lapse põhitegevus, mille käigus laps omandab, kinnistab uut teavet, uusi oskusi, peegeldab tundeid ja soove, õpib suhtlema, omandab kogemusi ja käitumisreegleid. On üleliigse energia ärakasutamine. Eelharjutus järgenvaks eluks. Laps läbib mängu käigus lühendatud kujul inimkonna kultuuri arengu. Oluline pole protsess vaid tulemus. TÄHTSUS Mäng on eelkooliealise lapse põhitegevus. Mängu käigus omandab laps uusi teadmisi. Mänguoskus on kõigi üldoskuste ning õppe ja kasvatustegevuste eri valdkondade oskuste ja teadmiste arengu alus. Laps õpib lahenda...
Minu tõekspidamised õpetajana Õpetaja töö kogemuse olen omandanud ühes pisikeses lasteaias maakohas. Lasteaias tegutseb kokku kolm rühma: sõimerühm ja kaks liitrühma. Õpetaja ametit olen nüüdseks kokku pidanud kolm aastat. Alustasin sõimerühmast, kus lapsed olid alles 1,5 aastased. Sõimerühmas töötades panin õpetajana rõhku sotsiaalsele arenemisele, et laps õpiks isendaga paremini hakkama saada, seda kõike läbi mängu. Siia hulka kuuluvad sellised tegevused nagu potil käimine, iseseisvalt riidesse panemine ja teiste rühmakaaslastega arvestamine. Sõimerühmas õppetööd on minu enda arvamuse põhjal suhteliselt keeruline teha ja piirduda suuretsi vaid nende endi fantaasiatest. Kuna väikeste laste käed alles arenevad tuleb neid kõvasti suunata, samas peaks tehtav töö olema siiski isikupärane. Praeguseks töötan pool aastat liitrühmas, kus on ka kaks erivajadusega last. See kogemus on ka mulle uus ja seega koha...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Liis Pibre T11ME KEHAKEEL Referaat Juhendaja: Külliki Türi Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1 KEHAKEEL................................................................................................................ 4 2 ÜHISKONDLIK SEISUND JA ZESTIDE ROHKUS.................................................... 5 3 KEHAKEELE VÕLTSIMINE......................................................................................... 5 4 NÄOILMED.................................................................................................................... 5 5.PILKKONTAKT............................................................................................................... 6 5.1..SIGNAALID SILMADEGA.........................
POLE-TÄHTIS-MIS-KOOL Pole-tähtis-mis-teaduskond KÕNEARENDUSTEGEVUSED SÕIMERÜHMAS Arvestustöö Pole-tähtis-mis nimi Juhendaja: pole-tähtis Aasta-pole-tähtis Sisukord 1. Kõnearendus kui sissejuhatus lugema õppimiseks 3 2. 2.a. laps- grammatika omandamise periood 3 3. Süsteemid, mida kasutada 5 3.1. Jäljendusmängud 5 3.2. Nukumängud 6 3.3. Muusika 6 3.4. Käelised tegelused 7 3.5. Lastekirjandus ja ettelugemine 7 4.Ülevaade rühmas toimuvast kõnearendustööst 8 2 1. Kõnearendus kui sissejuhatus lugema õppimiseks. Kõnelema õppimine on kõige keerukam ülesanne, millega laps peab hakkam...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö korralduse osakond Kadri Sirk AÜSR1 VARANE LAPSEIGA Referaat Juhendaja: dotsent Tiiu Kamdron Pärnu 2013 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. lapse areng.....................................................................................................................4 1.1. Lapsepõlv................................................................................................................4 1.2. Füüsiline ja motoorne areng...................................................................................5 1.3. Kognitiivne areng...................................................................................................6 1.4. Psühhosotsiaalne areng............................................
MÄNGU ARENGU TREPP Lapse Mäng lapse arengus Mänguasjad vanus Mäng toetub täielikult täiskasvanu ja lapse suhtlemisele. Täiskasvanu Kellukesed, lihtsad on praegu lapse jaoks ainus mänguasi. Laps tunneb kõige enam muusikariistad, 1. elukuu rõõmu füüsilist laadi mängust jalgade patsutamine, varvaste ja eredavärvilised esemed sõrmedega mängimine, näo silitamine. Mäng on usalduslike suhete (kerge kätte võtta, ohut looja. suhu pista), erineva Vanema ja lapse vastastikune kordamööda häälitsemine täiskasvanu 2. elukuu tekstuuriga esemed, kohandab oma häälitsusi lapse omadega. ...
Kadrioru Saksa Gümnaasium Sarimõrvari mõttemaailm Referaat Autor: Ege-Ly Viirmaa Juhendaja: Irene Pukk Tallinn 2015 Sarimõrvar on isik, kes on mõrvanud rohkem kui kolm inimest pikema aja jooksul kui üks kuu. Mõrvade motiiviks on enamasti psühholoogilise rahulduse saamine ning iga mõrva vahel on nö rahunemisperiood. Mõrvad on sarnased, samas stiilis või on ohvritel midagi ühist: rass, sugu, vanus. Sarimõrv ei ole sama, mis massitapmine ja lõbutapmine. 1. Sarimõrvari tüübid 1.1 Meditsiiniline tapja Kõige harvemini esinev tüüp. Nad on seotud meditsiini asutustega, kus tunnevad end kindlalt tegutsedes, soovides jätte mulje nagu oleks ohver surnud loomulikku surma. Nad on üliintelligentsed ja kavalad. Üheks näiteks võib tuua Briti arst Harold Shipman, kelle käe läbi on surnud enam kui 215 patsienti. Ta süstis neisse diamorfiini, mille ta...
Kas Eestis austatakse inimõigusi? Meenutades möödunud raskeid ajajärke Eestis ning seda, kuidas meie esivanemaid kui loomi adra ette rakendati, kerkib tahestahtmata esile salapärane vimm. Aastasadu, kui mitte tuhandeid on eestlased olnud kannatajada, kellelt on võetud suur osa varandust ning hinge jäetud parandamatud haavad. Nüüd on aga saabunud aeg, mil seadusega on kõik inimesed kõigiga võrdsed. Peab see paika või on see paratamatu illusioon? Kas riik on andnud endast parima, muutmaks Eestit riigiks, kus on hea elada? Nüüdseks, kus ollakse kätte võidelnud iseseisev, omaenda riik, on inimestele antud palju vabadusi. Taasiseseisvunud Eesti järgsel generatsioonil on raske seada ennast olukorda, kus ei oleks usu-, sõna-, mõtte- ega liikumisvabadust. Ohjasid on kõvasti lõdvendatud: inimesed võivad minna kuhu süda soovib, avalikkuse ette võidakse tuua kõige kriitilisema sisuga kirjatükid, välja võib öeldakse ...
EKSPRESSIONISM Foovidega algas Lääne-Euroopa kunstis uus suund, mida nimetatakse üldiselt EKSPRESSIONISMIKS. Järjekindlale ,,väljendusele" hakkasid rõhuma just foovid. Nendega samaaegselt tekkis väljenduslik kunst ka SAKSAMAAL. Enamasti kasutataksegi terminit ,,ekspressionism" just saksa (ja sellega sarnase) väljenduskunsti kohta. Järjekindel impressionism polnud saksa kunstis kunagi läbi löönud. Sakslastele meeldis pildile juurdemõeldav tähendus ja sümboolika. Seetõttu olid sajandivahetuse noorte radikaalsete kunstnike eeskujudeks Edvard Munch, postimpressionistid, eriti van Gogh, keskaegne ja Kaug-Ida kunst. Saksa ekspressionism jätkas romantismi põhimõtteid ja vastandus nii naturalistlikule salongimaalile kui ka idealistlik-sümbolistlikule kallakule saksa maalikunstis. Ekspressionistid koondusid kahte rühmitusse: aastal 1905 Dresdenis asutatud ja aastal 1913 laiali läinud DIE BRÜCKE (Sild) ning aastail 1911-1913 Münchenis tegutsenud ...
AJAJOON Karoline Otsaru PALEOLIITILINE / KIVIAJA KUNST · Paleoliitikum algas u. 2 miljonit aastat tagasi ja kestis Põhja-Euroopas u. aastani 10 000 eKr. · Tööriisti tehti kivist ning siit ka selle ajastu nimetus, kiviaeg. · Vanimad säilinud teadaolevad kunstiteosed loodi 60 000-70 000 a. tagasi. · Kiviaja inimesed andsid kunstipärase välimuse oma igapäevastele tarbeesemetele- savinõudele ning kivist tööriistadele. · Tolleaegsed inimesed uskusid maagiat. Nad uskusid, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust. · Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid (kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud). · Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud. · Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid, põhjapõdrad, piisonid. · Paleoliitikumis pintsleid ei tuntud, kasutati sammalt ja loomakarvu. Põhilised toonid olid kollane, punan...
Töö on ikka eestlast toetanud Oleme kõik kindlasti kuulnud, et eestlasi nimetatakse töö- ja maarahvaks. Esimese üle suurem osa meist praegust urbaniseeritud maailma arvestades rõõmu ei tunne, kuid sõna ,,töörahvas" tõstab iga eestlase enesehinnangut. Aga mis on selle väljendi eestlaste nimetuseks toonud, kust on see tulnud ja kas miski terminit ,,Eestlased, kui töörahvas" ka toetab? Eesti on alles arengumaa ja noor riik, kuid on piisavalt kiiresti arenenud ja maailmas majanduslikult ja kultuurselt heale positsioonile jõudnud. Kuid kuidas on Eesti Vabariik nii kaugele jõudnud, kas see võib nii olla tänu eestlaste töökusele ja kõrgele moraalile? Mis on töö? "Kapitali" I köite 5. peatükis määratleb Karl Marx tööd nii: "Töö on kõigepealt inimese ja looduse vaheline protsess, milles inimene vahendab, reguleerib ja kontrollib oma ainevahetust loodusega omaenese tööga. Ta astub loodusainele enda...
VANAKREEKA SKULPTUUR. Referaat. 1 Skulptuuris oli kolm perioodi: 1. Arhailine e vana aeg 600-480 eKr 2. Klassikaline e õitseaeg 480-323 eKr 3. Hiline e hellenistlik aeg 323 eKr-30 pKr Vanimad teadaolevad kreeka skulptuurid - ksoanonid -- puust voolitud sambataolised kultuseotstarbelised jumalakujud. Ühtki pole säilinud. Materjalideks olid marmor ja pronks. Marmorist kujud värviti üle. Krüselefantiintehnika - südamik oli puust. Ihu kujutavad kohad olid kaetud elevandiluust plaatidega, riietust ja relvi kujutavad kohad kuldplekiga. Silmad valmistati värvilistest kividest Me teame kuulsamaid kujusid roomlaste valmistatud koopiate põhjal. Suur osa skulptuuri oli ehitistega seotud (reljeefid), teise osa moodustasid vabafiguurid ja portreebüstid. Arhailise ajajärgu skulptuur 600-480 eKr Egiptuse kunsti mõjud. Kaks põhilist skulptuuritüüpi: kuros (noormehe kuju) ja kore (neiu kuju). Kunstnik...
Kool Nimi Kursus Kehakeel Referaat õppeaines ,,õppeaine" Juhendaja: Nimi Koht ja aasta Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kehakeelest üldiselt.................................................................................................................... 4 Kehakeele võltsimine..................................................................................................................5 Käte kasutus................................................................................................................................ 5 Näo/silmade kasutus................................................
Vinni-Pajusti Gümnaasium NIMI SPORTLIK PÄEV VINNI UJULAS Praktiline töö 11. klass Juhendaja: õp. Mare Akel Vinni 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma praktiliseks tööks valisin ujumisürituse korraldamise 4.-6. klassi õpilastele. Põnevaid mänge ja võistlusi korraldasin kuuele erinevale klassile. Sporditeemalise praktilise töö valimisel lähtusin iseenda suhtest spordiga. Olen suure osa oma elust tegelenud aktiivsete hobidega. Käesoleva praktilise töö eesmärk oli korraldada lastele sportlik üritus Vinni Spordikompleksi ujulas. Püüdsin näidata, et veesport võib olla väga lõbus ajaviide, kui kasutusele võtta uusi ja lastele huvipakkuvaid tegevusi. Püüdsin korraldada kaasahaarava ja meeldejääva hommikupooliku. Lisaks spordimängude korraldamisele, sain...
annaabi.ee 
