Sarimõrvari mõttemaailm (0)

Kadrioru Saksa Gümnaasium
Sarimõrvari mõttemaailm
Referaat
Autor: Ege-Ly Viirmaa
Juhendaja : Irene Pukk
Tallinn 2015
Sarimõrvar on isik, kes on mõrvanud rohkem kui kolm inimest pikema aja jooksul kui üks kuu. Mõrvade motiiviks on enamasti psühholoogilise rahulduse saamine ning iga mõrva vahel on nö rahunemisperiood. Mõrvad on sarnased, samas stiilis või on ohvritel midagi ühist: rass, sugu, vanus. Sarimõrv ei ole sama, mis massitapmine ja lõbutapmine.

Sarimõrvari tüübid

Meditsiiniline tapja
Kõige harvemini esinev tüüp. Nad on seotud meditsiini asutustega, kus tunnevad end kindlalt tegutsedes, soovides jätte mulje nagu oleks ohver surnud loomulikku surma. Nad on üliintelligentsed ja kavalad.
Üheks näiteks võib tuua Briti arst Harold Shipman, kelle käe läbi on surnud enam kui 215 patsienti . Ta süstis neisse diamorfiini, mille tagajärjel patsiendid surid. Ohvrid olid enamasti eakad naised, vanuses 41-93. Motiive ei ole teada, kuna ta ei andnud mõrvade kohta mingeid ütlusi ning ei tunnistanud oma süüd . Võib arvata, et morfiinisüstid võisid olla seotud tema ema surmaga, kui ta noor oli. Ta ema põdes vähki ning viimastel nädalatel enne surma süstiti talle morfiini valude vähendamiseks.

Organiseeritud tapja
Seda tüüpi sarimõrvareid on kõige raskem tuvastada ja kinni püüda. Nad on väga intelligentsed, väga hästi organiseeritud ja hoolikad. Plaanib iga detaili ja tegutseb alles siis kui on kindel, et temast ei jää ühtki jälge maha. Nad jälgivad oma potentsiaalseid ohvreid mõned päevad. Kui ohver on valitud, astub mõrvar temaga kontakti püüdes ohvri poolehoidu saada. Tavaliselt ei leita laipa , kuni mõrtsukas tahab, et see leitaks. Nad tunnevad
tavaliselt uhkust oma ’’töö’’ üle ning neil on kalduvus pöörata suurt tähelepanu uudistele, kus on teda mainitud . Tihti läheb tagasi mõrvapaika, et näha mis politsei on teinud.

Organiseerimata tapja
Väga harva kavatsevad ette mõrva. Nad tapavad kohe, kui selleks võimalus avaneb . Enamasti inimesed, keda nad tapavad on valel ajal vales kohas. Nad kolivad tihti, et ära hoida võimalikku kinni pidamist ning on väga ühiskonnavastane. Tavaliselt pole neil perekonda ja lähedasi sõpru. Neil on madal IQ ning kalduvus mitte mäletada oma tegusid või tunnistama. Nad kuulevad hääli oma peas, mis ajendavad neid tapma .

Motiivid
Motiivid jagunevad nelja kategooriasse:

Visionäär
Sellist laadi mõrvarid ei tee vahet reaalsusel ja kujutelmal. Nad arvavad , et nad on sunnitud tapma Jumala või Kuradi käsul.

Ülesandekeskne
Tavaliselt õigustavad oma tegusid nagu ’’maailma vabastamisest’’ teatud tüüpi inimestest näiteks nagu homoseksuaalidest, erinevast rahvusest või religiooniga inimestest. Nad näevad ennast kui ühiskonnaparandajat, nende eesmärk on ravida haiget ühiskonda.

Jõud/ kontroll
Peamine eesmärk on saavutada ja avaldada võimu oma ohvri üle. Nad ei tapa ja kasuta seksuaalselt ära oma ohvreid ihast, vaid soovivad domineerida neid.

Hedonistlik
Seda tüüpi tapjad otsivad põnevust ja rõõmu tapmisest.
Psühholoogid on teinud kindlaks kolm alamtüüpi:

Iha – Seks on peamine motiiv iha tapjatel, neil ei ole vahet kas ohver on surnud või mitte. Nende psühholoogiline vajadus on rahuldatud, kui nad domineerivad oma ohvrit ja on saavutanud absoluutse kontrolli ja võimu ta üle. Nad piinavad oma ohvrit kasutades relvi , mis vajavad lähedast kontakti, näiteks nuga või käed.

Põnevus – Peamine motiiv on tuua esile valu ja hirmu oma ohvris, mis pakub põnevust neile. Nad otsivad adrenaliini jahtides ja tappes inimesi. Tapavad ainult tapmise pärast.

Mugavus – Esmane motiiv on mugavus ja materiaalne kasu. Tavaliselt tapavad nad oma pereliikme või mõne lähedase tuttava . Nad kasutavad tihti mürki tapmiseks. Enamasti on sellist tüüpi tapjad naised.
Briti üks kurikuulsamaid sarimõrvareid on Dennis Nilsen. Aastatel 1978-1983 tappis ta vähemalt 15 meessoost isikut. Enamik Nilseni ohvritest olid kodutud või homoseksuaalsed mehed. Ta tappis kõik oma ohvrid oma kodus Põhja-Inglismaal, meelitades nad läbi kavaluse oma koju pakkudes peavarju ja alkoholi.
Nilsen kägistas oma ohvreid kuni nad surid või kaotasid teadvuse. Seejärel uputas nad vannis, kraanikausis või veeämbris. Ta vannitas ja pani riidesse oma ohvreid ning hoidis surnukehi nädalaid oma kodus enne kui ta tükeldas nad. Ta hoidis tükeldatud ohvreid oma kodus, lastes väiksemad luud ja liha vetsu potist alla.
Tema esimene ohver oli 14 aastane Stephen Holmes , kes üritas baaris alkoholi osta. Nilsen kutsus ta enda juurde ja pakkus talle juua. Holmes ööbis tema juures ning hommikul kägistas ja uputas Nilsen ta veeämbris. Ta pani surnukeha oma põranda alla, kus ta hoidis teda kaheksa kuud. Vahel vannitas teda. Holmes oli ühtlasi ainuke ohver, keda ei tükeldatud.
Kasutatud materjal:
http://www.crimemuseum.org/crime-library/types-of-serial-killers
http://en.wikipedia.org/wiki/Serial_killer#Characteristics
http://en.wikipedia.org/wiki/Serial_killer#Motives