Koolirõõm ja koolimure (6)

Koolirõõm ja koolimure.
„Oh kooliaeg , oh kooliaeg, millal sina tuled“ nii algab laul. Seal on väljendatud rõõmu ja ootust, võib-olla tõesti esimene klass ootab seda nii, aga suuremad teaved, et koolirõõmude seas on ka piprateri, mis teevad koolile ka mõru maigu juurde.
Kool paneb aluse tulevikule ja see on kindlasti üks suurimaid koolirõõme. Loomulikult hakkame seda rõõmu hindama alles mitu aastat pärast lõpetamist. Sa oled suur ärimees ja tööpäevad hakkavad kell 9.00 ning lõppevad kell 17.00. Sa oled sinna jõudnud tänu koolile ja sa tunned rõõmu oma elust. Paar tänavat eemal on asotsiaal , kel pole kodu, õigeid riideid ja armastavat pere ega töökohta. Tema oma elust rõõmu ei tunne, sest võib-olla ta ei viitsinud koolis käia või tegi ta koolist enamus aja poppi ning tuli koolist ära, kui võimalus oli või lihtsalt ei käinudki seal. Järelikult on haridus ja ka kool rõõm, kuid kahjuks hakkame seda hindama palju hiljem.
Üks suurimaid koolimuresid on surve, et pead häid hindeid saama, kontrolltööd peaksid vähemalt rahuldavad olema ja loomulikult eksamid ning kas ma olen piisavalt tark, et ülikooli sisse saada. Mured algavad juba algkoolis, kus väikesed lapsed närveerivad, mis nad kontrolltöö said, pole just harv juhus kui kuuled kooli peal kolmandas klassis käivat last küsimas:“Mis sa kontrolltöö said?“, loomulikult on pinge ka tekitatud lastevanemate poolt, kes tahavad, et just nende maimuke oleks targim omade seas. Kolmandas klassis on tasemetööd, siis tehakse suurt kordamistööd, sest võetakse ju võimalikult lühidalt kolm eelmist klassi kokku. See on esimene suur töö ja loomulikult nõuab ka palju närvipinget. Kaheksandas on proovieksam. Seda kardetakse , sest ikkagi ju esimene sellelaadne. “ Kuule , kas sa oled juba välja valinud, mis eksami sa teed?“ pole enam mitte nii haruldane küsimus. Eksamid 9. klassis;10. klassis;11. klassis ja 12. klassis määravad su tuleviku, et kas sul on lootust saada ülikooli või ei. Ülikooli saada üritades oled pinge all kas saad sisse või mitte. Üks suurimaid muresid on surve, mis kaasneb kooliga ning hinnetega.
Klassiekskursioonid- need on asjad, mille pärast õpilased käivad klassijuhatajatunnis lootes, et täna arutatakse väljasõitu. Ekskursioonid on vaheldus õpilase ellu.Õpetaja plaanib väljasõitu, terve klass on elevil, eriti kui kavandatakse välismaale minekut. Viimasel juhul on vähemalt pooltel õpilastel käed püsti. Väljumishommikul on kõigil asjad pakitud ja valmis minekuks , lastel silmad säravad ja suud on naerul ning juba kaugele on näha laste elevust. Seega klassiekskursioonid on siiski õpilastele vajalikud, kui vaheldus raskesse ja rutiinsesse koolipäeva ja ega see jookse ka õpetajatel mööda külgi maha.
Paljud õpilased näevad koolis ainult muresid ja porbleeme ning keelduvad aru saamast, et kool on koht, kus on halbade külgede kõrval ka head küljed, neid on võib-olla isegi rohkem kui halbu. Kool ju tahab sulle tegelikult ainult head.