Mitmene lineaarne regressioon. Regressioonanalüüsi puhul vaatlen üht tunnust kui sõltuvat ning püüan leida tunnuseid, mille põhjal oleks võimalik kirjeldada ning ühtlasi ka prognoosida selle sõltuva tunnuse väärtusi. Käesolevas töös kasutan mitmest lineaarset regressioonimudelit, eesmärgiga uurida sõltumatute muutujate seost matemaatika ärevusega (kodeeritud: suurem väärtus tähendab suuremat ärevust) ja näha, kas vastaja sool on mõju matemaatika ärevusele. Andmebaasiks on PISA testis osalenud 15-aastased õpilased. Kokku vastas testidele 3162 õpilast, kellest 1619 olid tüdrukud (51%) ja 1543 poisid (49%). Joonisel 1 on näha, et uuritava tunnuse jaotus on lähedane normaaljaotusele Viieks sõltumatuks muutujaks käesolevas töös on: matemaatika õpetaja toimetulek klassiruumis (kategooriad:“nõustun täielikult”, “nõustun”, “ei nõustu” ja “üldse ei nõustu”. Suurem väärtus näitab paremat toimetulekut klassiruumis), huvi matemaatika vastu (k...
Jrk HARIDUS SUGU ASULA TULU KULU PALK 1 4 1 2 240,40 817,51 1 000,00 2 2 1 1 708,29 674,66 2 000,00 3 4 1 1 725,00 754,21 3 500,00 4 5 1 1 800,00 641,75 1 600,00 5 3 1 2 880,82 1 351,81 2 000,00 6 5 2 2 908,63 709,14 1 700,00 7 3 2 1 1 035,67 818,93 2 115,00 8 4 2 2 1 050,84 917,61 1 428,00 9 5 1 1 1 119,87 1 429,05 4 500,00 10 5 2 1 1 370,20 1 011,09 2 780,00 11 5 1 1 1 383,33 925,63 1 800,00 12 6 2 2 1 414,59 914,67 2 700,00 13 5 ...
Hinnangud, hüpoteesid, regressioon Proovitükk nr. 6 Kolmas kodutöö õppeaines Metsandusliku andmetöötluse alused Lähteandmeteks on Teie proovitüki 1. rinde enamuspuuliigi keskmine diameeter (rühmitamata andmed). Kopeerige see tulp sellele samale töölehele. Punkthinnangud, vahemikhinnangud, valimi maht Eeldame, et teie proovitükil mõõdetud andmete põhjal tahame teha järeldusi samalaadse üldkogumi kohta Selleks arvuta järgmised statistikud oma proovitüki kohta 1) Leida 1. rinde enamuspuuliigi diameetri kohta (rühmitamata andmetest) järgmised suurused: keskväärtuse hinnang (aritmeetiline keskmine), 4.921 dispersioon, 7.352 standardhälve, 2.712 standardhälbe viga 0.183 ...
Et prognoosida sõltumatute muutujate seost testi keele õppimiseks kuluva ajaga (normaaljaotusega, arvtunnusega minutites) sisaldab regressioonianalüüsi mudel kolme sõltumatut muutujat: õpetaja toetus (a four-point scale with the response categories ‘never’, ‘some lessons’, ‘most lessons’ and ‘every lesson’ was used), kodused õppimist toetavad vahendid ja distrsiplineeriv keskkond (A four-point scale with the response categories ‘never’, ‘some lessons’, ‘most lessons’ and ‘every lesson’ was used. This index was inverted so that low values indicate a poor disciplinary climate). Tabelis 1. on ära toodud mudeli parameetrid, mis annavad ülevaate mudeli „headuse“ ja prognoosi täpsuse kohta. Regressoonimudeli eeslduste kohaselt on tunnused mõõdetud arvuliselt, kodeeritud on puuduvad väärtused, mis muidu ei ole arvulised. Tabel 1. Faktorite seos testi keele õppimiseks kuluva ajaga (minutit nädalas) Reg...
13,1 0,0 0,0 0,0 13,0 15,4 11,3 5,2 0,0 0,0 0,0 0,0 18,7 14,1 7,9 3,2 16,9 0,0 0,0 0,0 15,6 0,0 0,0 0,0 18,5 0,0 0,0 0,0 13,8 0,0 0,0 0,0 14,6 15,2 9,3 3,9 18,8 0,0 0,0 0,0 22,4 0,0 0,0 0,0 18,7 0,0 0,0 0,0 14,6 0,0 0,0 0,0 23,3 17,7 10,5 2,2 13,4 0,0 0,0 0,0 16,9 0,0 0,0 0,0 13,8 0,0 0,0 0,0 15,6 0,0 0,0 0,0 14,5 0,0 0,0 0,0 Hinnangud, hüpoteesid, regressioon Proovitükk nr. 1118 Kodune töö 4 õppeaines Andmetöötluse alused Punkthinnangud, vahemikhinnangud, valimi maht Eeldame, et teie proovitükil mõõdetud andmete põhjal tahame teha järeldusi samalaadse üldkogumi kohta Selleks arvuta järgmised statistikud oma proovitüki kohta 1) Leida 1. rinde enamuspuuliigi diameetri kohta (rühmitamata andmetest) järgmised suurused: keskväärtuse hinnang (aritmeetiline keskmine), 15,945
docstxt/133581775336121.txt
d Andmetöötluse alused 25,3 Kodune töö 4 20,2 Proovitükk nr. 24,75 Hinnangud, hüpoteesid, regressioon 23,45 22,25 Punkthinnangud, vahemikhinnangud, valimi maht 16,85 22,8 Eeldame, et teie proovitükil mõõdetud andmete põhjal tahame teha järeldusi samalaadse 18 üldkogumi kohta 23,75 Selleks arvuta järgmised statistikud oma proovitüki kohta 24,85 1) Leida 1. rinde enamuspuuliigi diameetri kohta (rühmitamata andmetest) järgmised suurused: 21,7 aritmeetiline keskmine, 18,05 dispersioon,
Biomeetria eksamiks ·Konstrueerige sagedustabel tunnusele"hommik" ---- insert PivotTable, joonise tegemisel copy andmed kõrvale (ilma grand total lahtrita) ·Diagrammi kujundamine - kustutada legend ja joonise pealkiri; y-telje põhikoordinaatjooned helehallid katkendlikud; y-teljele nimetus 'Tudengite arv'; x- teljele nimetus 'Mida te tavaliselt hommikul sööte?' ja tõstke see joonise sisse; telgede ühikute kirjasuurus 10 ja nimetustel 12 punkti; y-telje maksimum 29 ja miinimum 0 ühikut ning ühikute vahe (major unit) 5; tulpade vahe 120%; jooniseala (Chart Area) ümbert hall kastijoon kustutada; hall kastijoon teha ümber jooniseala (Plot Area) ·Suhteline sagedus grupi vaatluste arv/kõigi vaatluste arv. Home sakil saab teha protsendiks ·Pidevate arvtunnuste jaoks on vaja klasse. Klasside arvu leiab võttes vaatluste arvust ruutjuure, klassid peavad olema ühepikkuse...
docstxt/133581791436121.txt
väheneb probleemilahendusoskus 0,345 standardhälbe võrra. p< .001 ehk prediktor on statistiliselt oluline. Vabaliige on 331,58 Saab kirjutada standardiseerimata regressioonivõrrandi: y(probleemilahendusoskus)=-1.02x(vanus)+331,58 Standardiseeritud võrrandis taandatakse vabaliige välja ning tõus märgitakse standardiseeritud kujul. Mitmene regressioon Paarisregressiooni puhul üks sõltumatu muutuja ehk prediktor, mitmese regressiooni puhul mitu prediktorit. Kasutusel endiselt determinatsiooni kordaja, kuid tähistatakse D, mis koosneb prediktorite r2-dest. Tulemused esitatakse standardiseeritud kujul, kuna iga prediktori kohta on eraldi vabaliige ning nende esitamine ei ole mõistlik. Eeldused: Seoste lineaarsus (saab joonena väljendada) Vaatluste sõltumatus
.......................................... 7 T-test sõltuvate gruppidega................................................................................. 8 Mann-Whintey U Test (e. mitteparameetriline t-test)...........................................8 Korrelatsioon....................................................................................................... 9 Lineaarne (paaris)regressioon...........................................................................10 Logistiline regressioon....................................................................................... 11 1 Andmefailid SPSS'is 1) Sõltumatute gruppidega katseplaan KI valed 6iged VAS vanus sugu katsetingimus 1 5 3 1,4 21 m 1
Tallinna Tehnikaülikooli füüsika instituut Üliõpilane: Üllar Alev Teostatud:14.02.07 Õpperühm: EAEI-21 Kaitstud: Töö nr. 12 OT Takistuse temperatuurisõltuvus Töö eesmärk: Töövahendid: Metalli takistuse temperatuuriteguri määramine. Metallist ja pooljuhist katsekehad elektriahjus, Pooljuhi omajuhtivuse aktivatsioonienergia komputeriseeritud mõõteseade (vt. lisajuhend), isiklik diskett ja määramine. vähemalt üks leht valget paberit formaadis A4. Skeem Töö käik. 1. Küsige juhendajalt konkreetne tööülesanne. 2. Katseseadet kasutage lisajuhendis esitatud suuniste järgi. 3. Mõõtmistulemused printige kindlasti välja ja ...
ning GDP omavahelisi korrelatsioone. Kui suured nad on? Kas nad on statistiliselt olulised? Kuivõrd PISA tulemusi võib ennustada vaimne võimekus, mis siinses andmefailis on IQ ehk riigi keskmine intelligentsuskoefitsient, saame IQ skoori kontrolli alla võtta, et vaadata, kui suured on PISA, demokraatiaindeksi ning GDP omavahelised korrelatsioonid. Teostame osakorrelatsiooni-analüüsi. 9. PRAKTIKUM: 1) LINEAARNE (PAARIS)REGRESSIOON Regressioon on korrelatiivne protseduur, mis võimaldab tulemuse väärtusi korrelatsiooni alusel mingi teise muutujaga ennustada (Elmes, Kantowitz, & Roediger, 2013: lk 1351). Korrelatsioon ja regressioon on olemuselt üsna sarnased mõisted; arvuliselt on tegelikult Pearsoni r, mis väljendab kahe muutuja (nt X ja Y) vahelist seost, üsna sama väärtusega kui standardiseeritud regressiooni koefitsient. See
Lineaarne Regressioon Nimi: Birgit Esimene graafik Perenimi: Albert y Grupp: IASB30 x Mõõtmiste algus: 10/18/2014 14:29 Mõõtmiste lõpp: 10/18/2014 14:38 Teine Graafik Uuritav metall: m2 x
Antud näites on selleks muutuja x6_KHIND (p = 0,39). Põhimenüü Model vähimruutude meetodi OLS alamenüüst valida Tests. Tests → Omit variables Menüü Tests avanevast rippmenüüst valida Omit variables . Valida muutuja ja eemaldada (rohelise noole abil (Select variables to omit) viia teise veergu. Genereerida uus aruanne. Aruanne näitab, et mudelis on veel statistiliselt mitteolulisi muutujaid. Eemaldada muutuja x1_TASU. Koostada uus regressioon. Mudeli kõik muutujad ei ole ikka veel statistiliselt olulised. Eemaldada muutuja x5_TOETUS. Teostada uus regressioon 3 sõltumatu muutujaga. Regressioonimudelis on kõik usaldusväärsed muutujad. Regressioonimudeli analüüs – graafikute ja tabelite koostamine Graafikud – menüü Graphs Graafikuid on võimalik koostada: a) Residual Plot (regressioonijääkide ja muud näitajad) Näide: regressioonijääkide sõltuvus vaatluse järjekorranumbrist
Hakkavad tööle siis, kui inimene on sunnitud kitsendama oma minapiire. Minakaitsemehhanisimid on alateadlikud. 1) Represioon ehk tõrjumine - ärevust tekitavad tunded ja mõted surutakse tedvusest välja. Nii võib inimene ebameeldiva kogemuse unustada. Kuid unustatud kogemus hakkab põhjustama näivalt motiveerimatuid kogemusi, pealegi pole tõrjumine tavaliselt täielik ja seetõttu avalduvad need ärevust tekitavad mõtted ja tunded unenägudes ning keelevääratustes. 2) Regressioon ehk tagasiminek - võib aset leida olukorras, kui inimene ei tea parajasti, kuidas toimida. Siis võib ta appi võtta lapsepõlves omandatud käitumisviise. Raskes olukorras tuleb ikkagi leid oma lahendus, regressioonist ei ole pinge maandamiseks tõelist abi. 3) Ratsionaliseerimine - tähendab, et häiriv asi mõedakse ümber. Seeläbi on inimesel võimalik leevendada oma ebaõnnestumist või leida oma tegevusele õigustust, et paista enda silmis paremas valguses.
Tõenäosusteooria Page 2 Teststatistik: 5.Hüpoteeside kontroll.Kahe üldkogumi keskmiste ja osakaalude võrdlemine, suured valimid. hüpoteeside püstitamine, teststatistiku leidmine, nullhüpoteesi tagasilükkamise kriteerium. Hüpoteeside praktiline kontrollimine antud andmete korral. 6. Hüpoteeside kontroll.Kahe üldkogumi keskmiste võrdlemine, väikesed valimid. Hüpoteeside praktiline kontrollimine antud andmete korral. 7.Lineaarne regressioon. Lineaarse regressioonsirge võrrandi leidmine ühe sõltumatu muutuja puhul. Tõenäosusteooria Page 3
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB31 Kaitstud: Töö nr. 14 OT NEWTONI RÕNGAD Töö eesmärk: Töövahendid: Tasakumera läätse kõverusraadiuse Mõõtemikroskoop, suure kõverusraadiusega määramine. tasakumer lääts, monokromaatiline valgusallikas. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Klassikaliseks näiteks koherentsete valguslainete ja nende abil püsiva interferentsipildi tekitamise kohta on nn Newtoni rõngad. Need tekivad interferentsi tulemusena tasaparalleelsest klaasplaadist ja suure kõverusraadiusega tasakumerast läätsest koosnevas süsteemis. Mida suurema kõverusraadiusega lääts, seda ulatuslikum on see üliõhuke kiht. Juhtides läät...
6. Kaitsemehhanismid on alateadvuslikud meetodid ängiga toimetulekuks. Need jagunevad kolme suurde gruppi. 7. Esiteks on siis neurootilised kaitsed. Sinna alla kuuluvad repressioon (väljatõrjumine), nihe (keskendumine teise asja), vastureaktsioon (väljendatakse vastandikust mõtet), projektsioon (teiste süüdistamine), ratsionaliseerimine (tuuakse labaseid vabandusi) ja regressioon (lapsepõlve mälestusmallid). 8. Teiseks on primitiivsed kaitsed. Sinna alla kuuluvad eitamine, väljaelamine, lõhestamine (kaksikelu elamine), autistlik fantaasia (kujuteldatakse palju), projektiivne identifikatsioon (kujuteldatakse end kellegi teisena), primitiivne idealiseerimine (nõustutakse pahade omadustega), omnipotentsus ( võetakse liigselt vastutust) ja enda alavääristamine (lootes saada teistelt kiitusi). 9. Kolmandaks on küpsed kaitsed
Uus teave kombineeritakse. Laps hakkab rohkem teisi jälgima. - Surmamäng laps lahendab oma tundeid läbi selle. - Viide lapse probleemidele laps ei suuda mängida, mänge välja mõelda jne. - Egotsentrismi ületamine. Liikumismängude osakaalu suurenemine. Loovmängud 4-5 a sisuga , tegevuste jadad. Interpersonaalsed ja intrapersonaalsed mängud. Kokkulepped. Mina arendamine. - Mäng arendab sõnavara, süsteemsest mõtlemist, peenmotoorikat, võõrkeeli , mõtlemist. - Regressioon -minek madalamatele arenguastmetele. Käitumuslikud esitused, mis ei ole eakohased. - Üldjuhul mängitakse sootraditsioonilisi mänge - Rollimängud- kujutletavate tegelikkuste loomine. Matkimine ja fantaasia. (Ettekujutus mereröövlist). · 1-3a - toimub matkimine (vanemad) - Loovkollektiivsed loovmängud roll. Rollimängud · 3-4a liikumismängud. Süzee, roll, suhe. - Mina-küpsus suudab rollimängu mängida. Sotsiaalseid täiskasvanu rolle, sooidentsus
..7 16. Esimest liiki viga......................................................................................................... 7 17. Olulisuse nivoo............................................................................................................7 18. Olulisuse tõenäosus..................................................................................................... 7 19. Millal kasutata kahepoolset ja millal ühepoolset hüpoteesi?......................................8 20. Regressioon - Andmete filtreerimine.......................................................................... 8 21. Graafik kõrguse ja diameetri vahelise sõltuvuse hindemiseks....................................8 22. Data analytics Regression. Kõrguse sõltuvus diameetrist........................................9 22. 1 Jääkstandardhälve ja kõrguse standardhälve............................................................9 23. Determinatsioonikordaja.................................................
jne) 26. Vahemikhinnangud. Üldkogumi parameetri vahemikhinnanguks nim valimi põhjal määratud vahemikku, kuhu see üldkogumi parameeter kuulub teatud tenäosusega. 27. F-testi ja t-testi vastuse lugemisoskus. 28. Milleks kasutatakse regressioonanalüüsi? Regressioonanalüüs võimaldab luua matemaatilise mudeli kirjeldamaks tunnuste vahelisi seoseid. 29. Nimeta regressioonvõrrandi tüübid (ka valemid). Analüüsi lugemisokus. 1) lineaarne regressioon - H = b0 + b1 * D 2) mitmene regressioon - HV = b0 + b1*D + b2*H 30. Mida iseloomustab korrelatsioonikordaja? Korrelatsioonikordajaid kasutatakse seose uurimiseks kahe arvulise või pikema skaalaga järjestustunnuse vahel. Meetodi plussiks on, et see võimaldab kirjeldada nii seose suunda kui ka seose tugevust. 31. Mida iseloomustab determinatsioonikordaja? Determinatsioonikordaja R2R2 iseloomustab mudeli kirjeldusvõimet. See näitab, kui suure osa sõltuva tunnuse koguhajuvusest moodustab regressioonhajuvus 32
Ülekompenseerimine overcompensation isiksuse nõrkuste (vigade) muutmine tugevuseks Fantaseerimine fantacy vajaduste kujuteldav rahuldamine, saavutuste kujutlemine Intellektualiseerimine intellectualization emotsionaalsete seisundite ratsionaalne analüüs Eitamine denial reaalsuse mittetunnustamine V Psühhoseksuaalse arengu staadiumid libido fiksatsioon fixation fiksatsioon ja regressioon 1. Oraalne staadium suu, huuled a. oraalne-erootiline oral erotic 0-8 kuud oraalne-passiivne isiksus oral-incorporative character söömine, suitsetamine, kuulamine b. oraalne-sadistlik oral sadisic 9-12 kuud oraalne-sadistlik isiksus oral-sadistic character söömine, küünte närimine, sarkastiline üldine: nartsislik, sõltuv 2. Anaalne staadium anus a. anaalne-erootiline anal erotic 1-2 aastat
Ülekompenseerimine overcompensation isiksuse nõrkuste (vigade) muutmine tugevuseks Fantaseerimine fantacy vajaduste kujuteldav rahuldamine, saavutuste kujutlemine Intellektualiseerimine intellectualization emotsionaalsete seisundite ratsionaalne analüüs Eitamine denial reaalsuse mittetunnustamine V Psühhoseksuaalse arengu staadiumid libido fiksatsioon fixation fiksatsioon ja regressioon 1. Oraalne staadium suu, huuled a. oraalne-erootiline oral erotic 0-8 kuud oraalne-passiivne isiksus oral-incorporative character söömine, suitsetamine, kuulamine b. oraalne-sadistlik oral sadisic 9-12 kuud oraalne-sadistlik isiksus oral-sadistic character söömine, küünte närimine, sarkastiline üldine: nartsislik, sõltuv 2. Anaalne staadium anus a. anaalne-erootiline anal erotic 1-2 aastat
Ovulatsiooni tavapärane regulatsioon Ovulatsiooniks nimetatakse munaraku (mõnikord rohkem kui ühe munaraku) vabanemist munasarjast. See on menstruaaltsükli fertiilne aeg. Igal kuul küpseb sinu munasarjas munarakk ning kui ta saavutab teatud suuruse, vabaneb munarakk munasarjast ning liigub mööda munajuha emaka suunas. See, kummast munasarjast munarakk vabaneb, on juhuslik. Ovulatsioon ei toimu tingimata munasarjades vaheldumisi. Ajuripatsist saadetavate hormonaalsete signaalide toimel alustab iga menstruaaltsükli alguses kasvamist mitu folliiklit, milles olevad munarakud hakkavad küpsema. Mõne päeva jooksul kujuneb välja üks juhtiv folliikel, mis kasvab teistest suuremaks, teised startinud folliikulid aga taandarenevad ja nende munarakud hävivad. Sellisel viisil tagatakse, et inimlapsed sünniksid enamasti ühekaupa. Mitmikraseduse korral on tegemist mitme munaraku samaaegse küpsemise ja ovuleerumisega või siis ühest munarakust tekkinud...
1. Milgrami katse. Sisu. Eetilised probleemid. On kaks katsealust,kelle vahel loositakse õpilase ja õpetaja roll ,esitatakse küsimused ning iga vale vastuse tagajärjel saab õpilane eliktrilöögi ning valede vastuste kordumisel elektrilöögi tugevus tugevneb.Tegelikuses õpilane vaid mängis valu ning elektrilööke ei saanud.Katse näitas, et inimesel on kergem kuuletuda kui vastu hakata. Katsed loomadega, inimeste manipuleerimine, 2. Inimese areng. Geneetika ja keskkond (suhe, mõju). Imiku refleksid (6). Laps on juba sünnist mõjutatud vanemate geenide poolt,kuid last mõjutab ka teda ümbritsev ühiskond ka vanemad ise.Eriti olulised on esimesed eluaastad REFLEKSID Kõndimisrefleks,ehmatusrefleks,otsimisrefleks, haaramisrefleks,ujumisrefleks,pupillirefleks 3. Une faasid. Unehäired Kerge uni-kestab 2min,keha lõdvestub jääb magama, Uinumise faas aeglustub südame töö,silmad võivad liikuda Deltauni-võimali...
Varasemad kõikumisviisid Kõikuvliikumiste uurimine: · geodeetiline- mõõdistamine. · geomorfoloogiline- vanad rannikujooned jne. · Geoloogiline- setete leviku, paksuse ja nende tekkeviisi uurimine. Paksuste meetod: Kuhjunud setete paksuse kajastab vajumiste ulatust. (Samas on teada piisavalt alasid, kus vajumist ei kompenseerita settimisega- materjali ei tule piisaval hulgal.) Faatsieste meetod: Merelised setted. Settelünkade meetod. Mahu meetod. Trangressioon ja regressioon, transgressiivne ja regressiivne setete seeria. 1.Kurrutusliikumised: · Kivimkihtide lainetaline paindumine ilma nende pidevust katkestamata. · Kurrud võivad kujuneda gorisontaal ja vertikaaljõudude toimel · Antiklinaal ehk kohr(positiivne): Kihid on kallutatud ... · Sünklinaal ehk vaond(negatiivne): kihid on kallutatud keskele üksteise vastu. Kujud: 1. Kurru tiivad 2. Kurru lukk 3. Kurru telgjooneks 4. Kurru telgpinnaks 5
1. Mõõtmistulemuste graafiline analüüs Füüsikalistes katsetes mõõdetakse sageli kahte suurust x ja y , millest üks on teise funktsioon y f x . Nende suuruste vahelise sõltuvuse heaks illustratsiooniks on graafik (vaata joonist 7). Üldjuhul on graafikuks sujuv, ilma murdepunktideta kõver. Selle saamiseks tuleb kõigepealt katsepunktidele teljesuunaliste sirglõikudena usaldusalad märkida. Seejärel aga nendest selline sujuv kõver läbi tõmmata, mis oleks kõige lähemal katsepunktidele ja läbiks samas kõiki usaldusalasid. Joonis 7. Katsepunktide lähendamine sujuva kõveraga. Joonisel 7 esitatud lähenduskõvera mingi punkti A ordinaadi määramatuse leidmiseks fikseeritakse tema abstsiss (näiteks xA) ja mõõdetakse punkti A ümbruses sümmeetriliselt asetseva n katsepunkti kõrvalekalded lähendussirgest y-telje sihis yi yi . Siin on y i katsepunkti ordinaat koha...
korrelatsiooniga) Lineaarteisendus ja sirge võrrand: transform - compute variable - Uusr=24-5*Ruumiline Kujutage muutuja Ruumiline ja Uusr vaheline seos graafiliselt. Analyze - correlate - bevariate - uusr ja ruumiline Leidke nende muutujate omavaheline korrelatsioonikordaja. Kuidas saadud joonist tõlgendada? Graphs - legacy dialogs - scatter simple.. Mitmene regressioon: OSAKORRELATSIOON LEIDMINE: Osakorrelatsioonide leidmiseks kasutame käsklusterida Analyze Correlate Partial. Üles pisa ja Iq, alla demogracy (sest meid huvitab osakorrelatsioon pisa ja iq vahel nii, et demokraatiaindeks on kontrollitud) siis üles pisa ja demogracy ja alla iq (sest meid huvitab see nii, et iq on kontrollitud). Kollineaarsus: Linnukesed ette analyze-regression-linear-statistics part and partial correlations ja collinearity ...
, lereageerimine, rritav olek, viha pursked, unehired. 3.KURNATUSE FAAS ehk LBILEMISE FAAS kurnatus-oled pidevalt nrk ja vsinud, knilisus-oled negatiivne ja kriitiline, tunned et kik rndavad sind.' Kaitsemehhanismid: 1. repressiooni e. trjumise-abil surutakse revust tekitavad mtted ja tunded teadvusest vlja. Nii vib inimene ebameeldiva kogemuse unustada, kuid see kogemus hakkab phjustama nivalt motiveerivaid tegusid, kuna trjumine pole tavaliselt pris tielik. 2. regressioon e. tagasiminek-vib aset leida olukorras, kui inimene ei tea ,kuidas toimida. Siis vib ta appi vtta lapseplves omandatud kitumisviise.
Minakaitsemehhanismid.Hakkavad tööle siis,kui iinmene on sunnitud kitsendama oma minapiire. Nad on alateadlikud,inimene ise neid reguleerida ei saa.Nad on destruktiivsed(lammutav). Töötavad emotsioonide peale ja olukorda ei lahenda.Repressioon e. tõrjumine. Ärevust tekitavad tunded ja mõtted surutakse teadvusest välja.Nii võib inimene ebameeldiva kogemuse unustada.Kuid unustatud kogemus hakkab põhjustama näivalt motiveerimatuid tegurid,pealegi pole tõrjumine tavaliselt päris täielik ja seetõttu avalduvad need ärevust tekitavad mõtted ja tunded unenäosümbolites ning keeleväärtustes. Regressioon e. tagasiminek.Võib aset leida olukorras,kui inimene ei tea parajasti kuidas toimuda.Siis võib ta appi võtta lapsepõlves omandatud käitumisviise.Raskele olukorrale tuleb ikkagi leida oma lahendus,regressioonist ei ole pinge maandamiseks tõelist abi. Ratsionaliseerimine.Tähendab,et häiriv asi mõeldakse ümber.Seeläbi on inimesele võimalik leevendada...
Psüühikahäired:piiri psüühilise tervise ja haiguse vahele tõmmata on raske:inimesed on erinevad, kultuurid on erinevad.Tingimused:*subjektiivne norm-inimene ise väidab et ta on terve/kõik on korras,*kultuurinorm-oma kultuurist lähtuvalt anname hinnangu teistele,*staatiline norm, *kliiniline norm-kaebusi,käitumisi võrreldakse haiguste tunnustega.Psüühilise häire seletused: *meditsiinilised põhjused-igal haigusel on oma põhjus N:ajuvigastus,nakkushaigus.*bioloogilised põhjused,*sotsiaalsed põhjused-haiguse on põhjustanud ühiskond,teised inimesed. *biopsühhosotsiaalsed põhjused-on põhjustatud kolmest eelnevast. ,,MINA" kaitsevõtted. Lapsepõlves varajased kaitsevõtted.Täiskasvanuks saades saavad nendest arenenud kaitsevõtted. Varajased kaitsevõtted:*eitamine-N:mina pole seda teinud,*tükeldamine-maailm jagatakse kaheks- heaks ja halvaks.*samastumine-mõeldakse välja halbade tegudega mingi tegelane. *kõikvõimsuskujutus-kujutatakse ebarealistli...
• kõige lihtsamal tasandil koosluses leiduvate liikide arv – alfa (ά)- mitmekesisus • gamma (γ)-mitmekesisus – mingi suurema piirkonna või kontinendi summaarne liigirikkus • beeta (β)-mitmekesisus – iseloomustab koosluste erinevust (suur β- mitmekesisus näitab seda, et liikudes mingi vahemaa jooksul ühelt alalt teisele, vahetub elustik suhteliselt kiiresti; β= γ/ά) Põhilised seoste tüübid ökoloogias –korrelatsioon, regressioon ja dispersioon • Dispersioon – on juhusliku suuruse varieeruvuse mõõt, ta näitab, kui palju uuritav suurus varieerub. Näiteks kui katseseerias on kõigi katsete tulemus sama, siis katsete dispersioon on null. Mida suurem aga dispersioon on, seda enam erinevad katsete tulemused üksteisest. • Korrelatsioon – on vastastikune seos ehk suhteseos, mis tähistab kahe või enama objekti, sündmuse, olukorra või funktsiooni seost
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond Mikk Sülla Proovitükk nr 613. Hinnangud, hüpoteesid, regressioon Kodune töö nr. 5 õppeaines Metsandusliku andmetöötluse alused II Juhendaja Külliki Kiviste Tartu 2012 Sisukord Sisukord Sissejuhatus Käesoleva töö eesmärgiks on analüüsida, kas proovitükil mõõdetud diameetri jaotus on lähendatav mõne klassikalise teoreetilise jaotusega. Töös on kasutatud Aakre metskonna proovitükki nr. 613
PSÜÜHIKA PSÜÜHILISED PROTSESSID PSÜÜHILISED PSÜÜHILISED OMADUSED SEISUNDID Aisiting, taju, mõtlemine väsimus, igavus temperament, iseloom, võimed mälu, fantaasia, tunded, tahe rahulolu, lõbusus, kurbus oskused, vilumised harjumused. Psühholoogia- teadus, mis uurib psüühikat ja käitumist ning nende vahelisi seoseid. Psühholoogiateaduse algeid võime leida juba antiigist. Need seostuvad eelkõige Aristotelese, Hippokratese ja Galenose nimega. Kehamahlade teooria põhikontspetsioon seisneb väites, et inimese temperamendi määravad keha põhimahlad: veri, lima, must sapp ja sapp. Milline neist on ülekaalus, selline on ka inimese temperamenditüüp. Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia algust arvestatakse 1879.aastast, kui saksa teadlane Wilhelm Wundt lõi Leipsigist laboratooriumi psühholoog...
Usaldatav Mugav Rahulik Juhtiv STABIILSUS Isiksuses on 3 vaimset tasandit: 1. Teadvustatud tasand 2. Eelteadvustatud tasand 3. Alateadvus ehk teadvustamata tasand - kõige enam mõjutavad protsessid Kaitsemehhanismid: Tõrjumine e repressioon ärevad mõtted ja tunded surutakse teadvusest välja Tagasiminek e regressioon - olukord kui ei tea mide teha, lapsepõlves omandatud käitumisviisi kasutusele võtmine Ratsionaliseerimine häiriv mõeldakse ümber Vastandreaktsioon varjatakse enese eest oma tegelikke mõtteid Projektatsioon ülekandmine teistele, need omadused, mida ei taheta endale tunnistada Eitus ebameeldivate olukordade või sündmuste mahasalgamine Asendamine agressiivsed impulsid surutakse sobivamatele objektidele TEST
saavadki alguse psüühikahäired. Praktiseeriva psühhiaatrina tõi Freud välja järgmised ekslikud Mina kaitsemehhanismid: · Tõrje: ebasoovitavad mõtted, soovid, mälestused surutakse mitteteadvusse, ,,unustatakse" ära. · Projektsioon: iseenda negatiivsete impulsside omistamine teistele; süüdistamine. · Vastandreakstioon: tõrjutud soovile vastandlik hoiak (foobiad). · Kinnistumine: vanasse eluviisi klammerdumine. · Regressioon: varasemasse arengujärku tagasipöördumine; raskematel juhtudel ulatub see reaalsuse täieliku eitamiseni (nagu skisofreenia puhul), kuid tavaelus kuuluvad siia näidetana ka ajutised ,,aja maha võtmise" või ,,väljalülitumise" viisid, näiteks mõnuainete pruukimine, hasartmängud, ninas urgitsemine, nätsu närimine, asjade lõhkumine, autoga kihutamine, ülemäärane filmide vahtimine jne...
tegureid, mis on seotud opitmaalse sportliku sooritusega. Konkreetset tüüpi regressioonanalüüsi kasutus uuritavast sportlikust sooritusest oleneb sõltuvast muutujast. Kui sõltuv muutuja on pidev, piiritlemata ja mõõdetav intervalli või suhte skaalal, siis sobivad tavaline lineaarne või mitmekordse lineaarse regressiooni meetodid. Teisalt kui sõltuv muutuja on kategooriline, siis sobivamateks meetoditeks on logistiline regressioon või diskriminantfunktsiooni analüüs (Atkinson; Nevill 2001). 2.2 Dispersioonanalüüs (ANOVA) Dispersioonanalüüsi eesmärk on kontrollida gruppidevaheliste erinevuste statistilist olulisust. Võimaldab võrrelda enam kui kahte gruppi nende keskväärtuste põhjal, võimalus analüüsida nominaal- ja ordinaalskaalal olevate tunnuste toimet, hüpoteeside kontrollimise meetod. Dispersioonanalüüsi kõige lihtsam mudel (ühefaktoriline
Siinkohal ohustab aga asukohta äärmiselt suur veereostuse oht. Antud uuringu rahastajaks oli NASA/SC-EPSCoR ning see koostati NASA/SC-EPSCoR märgalade uurimise projekti raames. Samuti osalesid 3 Clemsoni-, Lõuna-Carolina ülikoolid ning Charlestoni kolledž. Antud uuringu teostamiseks töötati välja ruumiline mitme muutujaga logistiline regressioon ja töötati välja GIS andmebaas, mis sisaldab endas ehituslube, katastriüksuste andmeid, teedevõrgustikku jm. Digitaalne aluskaardi andis uuringuks GIS osakond Georgetown County’s. Kasutades GIS programme analüüsiti kus ja kuidas maakasutuse muutused on toimunud ning kus nad võivad aset leida tulevikus. Võrreldi maakasutuse muutusi aastatel 1981-1996 ning ennustati võimalikke maakasutuse muutusi aastateks 1997-2010. Uurimus teostati 4107st muutujuast väljavalitud 20 muutuja põhjal.
1. Milline on psühholoogiateaduse eesmärk? On peamiselt psüühika ja käitumise üldiste ja igalpool kehtivate seaduspärasuste väljaselgitamine, mitte aga unikaalsete ja kordumatute detailde uurimine. 2. Milline on psüühika eesmärk? Psüühika eesmärk on maailmast tervikpildi loomine 3. Mis on eneseteadvus ja millal see inimesel tekib? Teadlik olemine ja arusaamine iseeendast. See tekib teisel eluaastal. Loomadest on lihtsaim vorm oranguatngil ja simpansil. 4. Millises vanuses omandab laps keele, hakkab mõtlema kujundite ja sümbolite abil? VT. Piaget Laps omandab keele 1,5-3 eluaastal ( preoperatsiooniline mõtlemise areng)ja loogiline mõtlemine( kujundite ja symbolize abil) 6-12 eluaastal ( konkreetsed operatsioonid) MA EI TEA KAS LOOGILINE MÕTLEMINE ON SAMA MIS SÜMBOLID JA KUJUD. 5. Millises vanuses areneb aju kõige enam (aju kaal suureneb kõige enam)? Esimesel eluaastal. 6. Milline vanemate kasvatustiil ...
Selleks valitakse JS X, mille matemaatiline ootus on võrdne a: EX = a. 58. Juhuslikud funktsioonid Juhuslikuks funktsiooniks nimetatakse funktsiooni mittejuhusliku argumendiga t, mis iga argumendi väärtusel on juhuslikuks suuruseks. Argumendi t juhuslikku funktsiooni tähistatakse X(t) 59. Rakendusstatistika rakendusi inseneritegevuses Eksperimendi planeerimine: - dispersioonanalüüs; - jaotusele vastavuse hindamine, hüpoteeside kontroll; - regressioon Kvaliteeditagamine: - x-kaardid; - laboritevahelised võrdlused;
Projektsioon probleemides või õnnetustes süüdistatakse kedagi teist. Näiteks võidakse öelda: "Kurat sundis mind seda tegema." Ratsionaliseerimine ebasobivate põhjuste asemele tuuakse sobivamad. Näiteks läbikukkumist eksamil põhjendatakse väsimuse, aga mitte laiskusega, kuna laiskus ei ole sotsiaalselt aktsepteeritav põhjus. Samastumine - soov olla kellegi teisega samasugune/sarnane. Regressioon ilmnevad varasemate, lapsepõlvest pärinevate arengustaadiumite käitumismallid. Näiteks nutma puhkemine või mahaviskumine stressipõhjustava nähtuse ilmnemisel. Autoagressioon - enda süüdistamine. Alavääristamine teadvustamatu ängiga toimetulemiseks hakatakse ennast alandama, alavääristama lootuses, et teised sellele vastu vaidlevad ja kiidavad. Kellegi teise maine halvustamine. Eitamine ängi reaalseid põhjusi eiratakse ega teadvustata
erogeensete tsoonidena, mille ainsaks seksuaalseks eesmärgiks oli rahulduse poole püüdlemine. Nüüd ilmneb uus seksuaalne eesmärk, mis tekib kõigi osatungide koostöö tulemusena, kuna erogeensed tsoonid koonduvad genitaalide tsooni juhtkontrolli alla. Et uus eesmärk omistab mõlemale sugupoolele väga erinevad funktsioonid, kulgeb nende seksuaalne areng nüüdsest teineteisest lahus. Mehe seksuaalne areng on järjekindel ja hõlpsamini märgatav; naise puhul ilmneb aga teatud regressioon. Seksuaalelu normaalse arengu kindlustab seksuaalobjektile ja seksuaalsele eesmärgile suunatud voo täpne kokkulangevus. Seda võiks võrrelda tunneli ühest otsast teise puurimisega. (Freud, 2003, lk 101-102) Järgnevalt käsitleb Freud seksuaalsust, kui naudingu saavutamise vahendit. Inimese uus seksuaalne eesmärk seisneb seksuaalsete produktide vallandamises. Siinkohal ei teki vastuolu esialgse seksuaalse eesmärgiga, mille puhul oli tegu naudingu poole püüdlemisega;
4 varieeruvas reas = 0 (st puhul rida just varieerub) 5 ei ükski Normaaljaotuse korral 1 puudub sümmeetria (esineb sümmeetria) 2 st. hälve = 0 (siis on sirge) 3 Mo = Me ei võrdu aritmeetilise keskmisega (kõik peaks võrduma) 4 keskväärtus on alati = 0 (ei ole alati, näiteks vanus või pikkus) 5 ei ükski (ÕIGE) Seos Y = 18,5 + 0,48 X 1 kirjeldab X-i mõju Y-le (ÕIGE) 2 kirjeldab seose tugevust (korrelatsioon kirjeldab, aga see on regressioon ja lisaks peab olema veel teine funktsioon) 3 kirjeldab Y-i mõju X-le (vale) 4 on pööratav ka kujule X = 18,5 + 0,48 Y (peamine tingimus regressiooni puhul on, et funktsioon ei ole pööratav) 5 ei ükski Tasandusjoon Y = 18,5 – 0,48 X (SELLISEID ON IGAS VARIANDIS SEES!!!) 1 näitab kasvavat lineaarset tendentsi (kahanevat) 2 parameeter b ei tohi olla negatiivne 3 vabaliige 18,5 kirjeldab joone tõusu
x on sõltumatu y suhtes, siis ka y on sõltumatu x suhtes; Sõltumatuse korral ühe juhusliku suuruse jaotus ei sõltu sellest, milline on teise juhusliku suuruse väärtus, st tinglikud jaotused ühtivad vastavate marginaaljaotustega; Sõltumatustingimus diskreetsete juhuslik suurus jaoks; Sõltumatuse kontroll statistiliste katseandmete järgi võib olla üsna töömahukas ja keeruline; Kahekomponendilise juhusliku vektori arvkarakteristikud Keskväärtus. Regressioon: Juhusliku vektori (X,Y) komponentide X ja Y keskväärtused avalduvad samade valemite järgi nagu lihtsalt diskreetse või pideva juhuslik suurus keskväärtus, kui kasutada vastava ühemõõtmelise jaotusena juhusliku vektori komponendi marginaaljaotust. Nende keskväärtuste geomeetriliseks tõlgenduseks on vastavate marginaalsete jaotustiheduste (graafikute) raskuskeskme projektsioon abstsissteljele. Tinglike jaotuste keskväärtused avalduvad samuti samade
MEETODID - unenägude analüüs (manifisteerunud (otsene) ja latentne (varjatud) sisu - vabade assotsiatsioonide meetod - keelevääratused ehk parapraksiad - ülekanne - hüpnoos EGO KAITSEMEHHANISMID (automaatsed psühholoogilised protsessid, mis kaitsevad isiksust stressorite teadvustamise eest) - eitamine - projektsioon (vastuvõtmatute mõtete või tunnete ülekandmine teistele, süüdistamine) - asendamine (välja elamine kellegi teise peal) - identifitseerumine (matkimine, imitatsioon) - regressioon (varasemasse ajajärku tagasipöördumine, võib viia ka eitamiseni) - reaktsiooni formatsioon (inimest, kes meeldib, kiusatakse) - ratsionaliseerimine (oma käitumise põhjendamine) - huumor (eneseiroonia) - sublimatsioon (primitiivsete ja agressiivsete tungide muutmine ühiskonnale vastuvõetavaks) NEOFREUDISTID - Alfred Adler lõi INDIVIDUAALPSÜHHOLOOGIA (süvapsühholoogia suund, mis rõhutab inimese hingeelus ja käitumises alaväärsustunde ja selle kompenseerimise tähtsust)
aprillil 2010 60,57$ ja 9. juunil 29,20$. 2010. aasta lõpuks oli aktsia tõusnud 44,14$-ni ARAALI MERI 1.Võrdle Araali mere pindala 1960. ja 2010.aastal.Jäireldus..... Alates 1960-ndatest aastatest on Araali mere pindala pidevalt ja seni kiirenevas tempos vähenenud. Järve pindala on kahanenud kolmandikuni kunagisest. Soolsus, mis varem moodustas 13 maailmamere keskmisest, ületab täna maailmamere soolsuse 1,5-3 korda. Selle põhjuseks on kuivamine ehk regressioon. Araali mere veehulk sõltub eelkõige aurumisest ja kahest suuremast sissevoolavast jõest – Amudarjast ja Sõrdarjast. Väiksem osatähtsus on ka põhjavee juurdevoolul.. Araali endise merepõhja alale tekkinud uut soolakõrbe kutsutakse Aralkumiks. 67,499 km2 (1960) 12,130 km2 (2011), mis on peaegu vähem kui varem 2.Millised inimtegevused on p6hjustanud Araali mere katastroof(3)? Põllumajanduse kiire areng Kesk-Aasias,( kogumine palju vett niisutamiseks)
Kui eesmärgi saavutamine on takistatud, võib tekkida frustratsioon. Konstruktiivsed reageerimisviisid: probleemi lahendamine; ümberstruktueerimine Frustatsioon: rünnak, agressioon, regressioon, fiksatsioon, eemaldumine. Ebaõigluse leevendamiseks inimene: muudab panuseid, tulemusi, enesehinnangut, teistesse suhtumist, võrdlusobjekti, töölt lahkumist. Kontrolli tunnetamine (töökontrollikese): toimetulek (kohanemine, tervis, karjäär, ametialane sooritus); juhtimine: org keskkonna kontrollimine, erinevad tegevusstrateegiad, juhtimisstiilid, otsene-kaudne-vahendatav mõju. Edu põhjuste omistamisel on sisemised ja välimised põhjused, need on kas
toitumisharjumused inimestel on. Uurisin, kas spordiklubisid on inimeste meelest piisavalt, kas need rahuldavad inimeste tarbeid ja millised tegurid mõjutavad inimeste spordiklubis käimist. Võtsin vaatluse alla erinevaid tunnuseid ja analüüsisin inimeste sportlike eluviise ja selle seoseid nende pikkuse, kehakaalu, elukoha ja sissetulekuga. Nende teada saamiseks kasutasin t-testi, dispersiooni analüüsi, regressioon analüüsi, korrelatsioonimaatriksit ja teisi abivahendeid. Kvantitatiivseks tunnusteks on näiteks netosissetulek. Kvalitatiivsed tunnused on järjestustunnused ja nominaaltunnused. Nende alla kuulub näiteks spordiklubi külastusvõimaluse ehk asukoha hinnang. Kasutatud on ka nominaaltunnuseid, nagu näiteks sugu. Küsimustiku binaarseteks tunnuseks on hetke elukoht. Vastused aitasid mul mõista, milline on suurim
Arvutirevolutsiooni tagajärjed. David Hakken (1999) pakub terve rea võimalikke seosed, kuidas erinevates käsitlustes on tehnoloogiale pandud optimistlik-utoopilisi ja pessimistlikdüstoopilisi lootusi ja arusaamu. ← • Inimeste ajastu lõpp – liigirevolutsioon ← • Töö lõpp – sotsiaalne revolutsioon ← • Masinaajastu lõpp – uus töösotsioloogia ← • Miski ei lõppe – lihtsalt uus tehnoloogia ← • Töösotsioloogia regressioon ← • Sotsiaalse korra regressioon ← • Liigi regressioon Utoopiad Infoühiskonna ja tehnoloogiate arengu utoopiad on tihtipeale identsed domineerivate ideoloogiatega. Levinumad ideed on näiteks: ← • Infoühiskonna tulek päästab maailma ← • Infoühiskond aitab saada üle näljast, haigustest, vaesusest, aitab järele mahajäänud riike ← • Eesti riigil on eesmärk kolme aastaga Soomele järgi jõuda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
