Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lineaarne sõltuvus (0)

1 Hindamata
Punktid

Lineaarne Regressioon
Arvutused
Nimi:
Birgit
Esimene graafik
Mõlemal graafikul on tegemist lineaarse sõltuvusega y = ax + b.
Perenimi :
Albert
y metalli takistus Rm (Y- telg )
Grupp:
IASB30
x temperatuur (X-telg)
Metall tõus = 1.94995 ± 0.83133
Mõõtmiste algus:
10/18/2014 14:29
vabaliige = 42109.0840826979 ± 27.36649
Mõõtmiste lõpp:
10/18/2014 14:38
Teine Graafik
Uuritav metall:
m 2
x Kelvinites 1/(273*+temp)
Pooljuht tõus = 2775.7448354496 ± 32.46377
Uuritav pooljuht:
p 2
y Pooljuhi takistuse logaritm
vabaliige = -0.70256 ± 0.10706
Mõõtesamm:
10 s
X-telg
Y-telg
X-telg Y-telg
Boltzmanni konstant
Nr Temp.
Metall (takistus Ω) Pooljuht Temp. K ln(pooljuht)
1 10 283 42181 9664.6 0.0035335689 9.1762250043
Takistuse temperatuuriteguri α leidmine metalli korral
2 9 282 42181 9394.5 0.0035460993 9.1478796906
Graafiku tõus = α * Ro seega a = α * b
3 11 284 42273 8731.3 0.0035211268 9.0746695495
0.0036630037
4 13 286 42121 8117.3 0.0034965035 9.0017528655
α = 0.000046
5 15 288 42121 7527.9 0.0034722222 8.9263713974
6 16 289 42121 7012.1 0.0034602076 8.8553925072
7 18 291 42212 6545.4 0.0034364261 8.7865177918
Δα = 0.000020
8 21 294 42091 6127.9 0.0034013605 8.7206073927
9 22 295 42091 5747.2 0.0033898305 8.6564680587
10 25 298 42183 5415.6 0.0033557047 8.5970389566
α = (0,000046± 0,00002)1/K
11 26 299 42183 5096.4 0.0033444816 8.5362896871
12 29 302 42275 4801.6 0.0033112583 8.4767044747
Aktivatsioonienergia ΔW leidmine pooljuhi korral
13 31 304 42153 4556 0.0032894737 8.4242003246
14 33 306 42153 4310.4 0.0032679739 8.3687859862
Graafikul tõus =
15 35 308 42245 4089.4 0.0032467532 8.316153539
16 36 309 42245 3892.9 0.003236246 8.2669096601
ΔW=2ak= 0.403505644 eV
17 37 310 42245 3684.1 0.0032258065 8.2117815414
18 39 312 42245 3512.2 0.0032051282 8.1639979007
0.1720281098 eV
19 41 314 42093 3352.5 0.0031847134 8.1174616152
20 42 315 42093 3205.2 0.0031746032 8.0725297699
ΔW = (0,4 ± 0,2)eV
21 44 317 42185 3070.1 0.0031545741 8.0294654133





22 45 318 42185 2935 0.0031446541 7.9844627323
Järeldus
23 47 320 42277 2824.5 0.003125 7.9460866368
Metalli takistuse temperatuuri tegur α = (0,000046± 0,00002)1/K 24 48 321 42277 2701.7 0.0031152648 7.9016364835
Pooljuhi aktivatsioonienergia ΔW = (0,4 ± 0,2)eV
25 49 322 42277 2701.7 0.0031055901 7.9016364835
26 49 322 42277 2763.1 0.0031055901 7.9241085168
Puhta metalli takistuse temperatuuritegur on 3,66*10-1 1/K=0,003663, seega katses ei olnud tegemist puhta metalliga. 27 49 322 42277 2824.5 0.0031055901 7.9460866368
28 48 321 42185 2885.9 0.0031152648 7.9675920887
29 47 320 42093 3033.3 0.003125 8.0174064148
30 45 318 42093 3205.2 0.0031446541 8.0725297699
Pooljuhi aktivatsioonienergia on ligikaudu 1eV. Seega mõõdetud tulemus ei ole oodatud tulemusest väga kaugel. 31 42 315 42093 3377.1 0.0031746032 8.124772632
32 41 314 42093 3561.3 0.0031847134 8.1778809257
33 39 312 42245 3745.5 0.0032051282 8.2283103984
34 37 310 42245 3929.7 0.0032258065 8.2763183661
35 36 309 42153 4089.4 0.003236246 8.316153539
36 34 307 42153 4273.6 0.003257329 8.3602118424
37 33 306 42153 4445.5 0.0032679739 8.3996476276
38 31 304 42275 4605.1 0.0032894737 8.434919664
39 30 303 42275 4789.3 0.00330033 8.4741395419
40 28 301 42183 4961.3 0.0033222591 8.5094230822
41 27 300 42183 5120.9 0.0033333333 8.5410854838
42 26 299 42091 5280.6 0.0033444816 8.5717950066
43 25 298 42091 5440.2 0.0033557047 8.6015711039
44 24 297 42091 5587.6 0.0033670034 8.6283051359
45 24 297 42091 5734.9 0.0033670034 8.6543255926
46 23 296 42091 5894.6 0.0033783784 8.6817919566
47 23 296 42091 6029.7 0.0033783784 8.7044525372
48 21 294 42091 6177 0.0034013605 8.7285879957
49 21 294 42091 6299.8 0.0034013605 8.7482731658
50 21 294 42091 6434.9 0.0034013605 8.7694915799
51 21 294 42091 6557.7 0.0034013605 8.7883952107
52 19 292 42212 6680.5 0.0034246575 8.806948114
Vasakule Paremale
Lineaarne sõltuvus #1 Lineaarne sõltuvus #2 Lineaarne sõltuvus #3 Lineaarne sõltuvus #4 Lineaarne sõltuvus #5 Lineaarne sõltuvus #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Birgit Albert Õppematerjali autor
füüsika praktikum 6

Sarnased õppematerjalid

Makro testid
51
docx

Makro testid

Teema 1 Hindelised testid 1. Deflatsioon ilmneb kui: üldine hinnatase alaneb 2. Kui firma müüb oma kaubavarusid (ladustatud tooteid), siis SKP: ei muutu 3. Vältimaks korduvat arvestust võetakse SKP arvutamisel arvesse ainult: lõpptoodang 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalene SKP deflaator suureneb liigikaudu 2 protsenti. 5. Sisemajanduse puhasprodukt SPP võrdub SKP: miinus amortisatsioon 6. Vastavalt ILO määratlusele ei kuulu tööjõu hulka: õppimas või täiendõppel olevad isikud, heitunud, koduperenaised 7. RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte,lähtutakse residentide majandustegevusest nii riigi majandusterritooriumil kui välismaal. SKP arvestus lähtub territoriaalsuse printsiibist, mõõtes ainult majandusterritooriumil loodud (lõpp)väärtusi 8. Kodumaiste (sisemaitse) erainvesteeringute

Makroökonoomika
Elektriajamite elektroonsed susteemid
240
pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................

Elektrivarustus
BIOinformaatika kodutöö 5
79
doc

BIOinformaatika kodutöö 5

Bioinformaatika 5 Andmebaasid (KEGG, NCBI, RCSB), järjestuste (SMS, BioEdit) ja struktuuride (SPdbV) analüüs 1. KEGG-i kasutamine (http://www.genome.jp/ a. Leida liikide Escherichia coli K12 MG1655, Drosophila melanogaster ja Homo sapiens glükolüüsi rajad ning ensüümid aldolaas ja püruvaatkinaas. Escherichia coli glükolüüsi rada: http://www.kegg.com/dbget-bin/get_pathway?org_name=eco&mapno=00010 Drosophila glükolüüsi rada: http://www.kegg.com/dbget-bin/get_pathway?org_name=dme&mapno=00010 Homo sapiens glükolüüsi rada: http://www.kegg.com/dbget-bin/get_pathway?org_name=hsa&mapno=00010 aldodaas: http://www.kegg.com/dbget-bin/www_bget?enzyme+4.1.2.13 püruvaatkinees: http://www.kegg.com/dbget-bin/www_bget?enzyme+2.7.1.40 b. Leida vastavad geenid ­ KEGG-i entry numbrid, geeni nimed, nukleotiidsed järjestused ning asukohad geenikaardil. Aldolaas : Escherichia coli K12 MG1655: http://www.kegg.com/dbget-

Bioinformaatika
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

7.1.1 Mõõtmised 137 7.1.2 Väliskliima 137 7.1.3 Siseõhu temperatuuri hindamiskriteeriumid 139 7.1.4 Siseruumide niiskuskoormuse hindamiskriteeriumid 140 7.2 Tulemused 141 7.2.1 Sisekliima sõltuvus välistemperatuurist 141 7.2.2 Siseõhu suhtelise niiskuse sõltuvus välistemperatuurist 143 7.2.3 Sisetemperatuur ja suhteline niiskus talvel 144 7.2.4 Sisetemperatuur ja suhteline niiskus suvel 145 7.3 Sisetemperatuuri vastavus standardi sihtarvudele 146 7.4 Niiskuskoormused korterites 148

Ehitusfüüsika
Liha töötlemine
1168
pdf

Liha töötlemine

Handbook of Meat Processing Handbook of Meat Processing Fidel Toldrá EDITOR A John Wiley & Sons, Inc., Publication Edition first published 2010 © 2010 Blackwell Publishing Blackwell Publishing was acquired by John Wiley & Sons in February 2007. Blackwell’s publishing program has been merged with Wiley’s global Scientific, Technical, and Medical business to form Wiley-Blackwell. Editorial Office 2121 State Avenue, Ames, Iowa 50014-8300, USA For details of our global editorial offices, for customer services, and for information about how to apply for permission to reuse the copyright material in this book, please see our website at www.wiley.com/ wiley-blackwell. Authorization to photocopy items for internal or personal use, or the internal or personal use of specific clients, is granted by Blackwell Publishing, provided that the base fee is paid directly to the Copyright Clearance Center, 222 Rosewood Drive, Danvers, MA 01923. F

Inglise keel
A Palu mootorratta raamat
181
doc

A.Palu mootorratta raamat

ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi

Füüsika
Masina osadest ja kontroll
200
doc

Masina osadest ja kontroll

Mootor Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi: Diiselmootor ­ survesüüde Ottomootor ­ sädesüüde Töötsükli osade arvu järgi:

Masinamehaanika
Kanjimärkide morfoloogilisi seletusi-Võrdlev analüüs märgisõnastike kanji etümoloogiatest
186
pdf

Kanjimärkide morfoloogilisi seletusi. Võrdlev analüüs märgisõnastike kanji etümoloogiatest.

Kanji m¨arkide morfoloogilisi seletusi. V~ordlev analu ¨u¨s m¨argis~onastike kanji etu ¨moloogiatest. Indrek Pehk 2000 m¨arts ¨o diplomito ¨ ¨ Helsingi Ulikooli Humanitaarteaduskond Aasia ja Aafrika keelte ja kultuuride osakond Sisukord Eess~ ona 7 I P~ohim~ oisteid 9 1.1 Kanji m¨arkide makrostruktuur . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.1.1 Kanji erinevad kujud . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.1.2 M¨arkide ajalugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14 Luukiri

Kultuuriajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun