Töökeskkonna ohutegurid Töökeskkonnas esinevad ohutegurid jaotatakse: Füüsikalised ohutegurid -masinate liikuvad osad ja kukkuvad esemed -müra -vibratsioon -elektromagnetväli -sisekliima -valgustus -mehhaaniline tolm Keemilised ohutegurid -kemikaalid -materjalid -keemilised allergeenid -asbest Bioloogilised ohutegurid -bakterid -viirused -seened -parasiidid -bioloogiline tolm -allergeenid Füsioloogilised ohutegurid -sundasendid ja sundliigutused -füüsilise töö raskus -liigutuste kordumine -raskuste teisaldamine Psühholoogilised ohutegurid -monotoonne töö -töötaja võimetele mittevastav töö -halb töökorraldus -pikaajaline töö üksinda Müra On helide kogum, mis koosneb: · suur hulgast · erinev sageduse ja kõrgusega · erineva tugevusega lihtsad toonid ning avaldab häirivat või tervist kahjustavat mõju organismile. Müra tugevust mõõdetakse detsibellides (dB).
Bioloogilised ohutegurid Mis on bioloogilised ohutegurid? · Bakterid · Seened · Viirused · Rakukultuurid · Inimese endoparasiidid · Muud bioloogiliselt aktiivsed ained · Tagajärg: allergiad, nakkushaigused, mürgistused Veel bioloogilisi ohutegureid · Haige loom või inimene · Bakterikandja · Parasiitide vaheperemees · Hammustavad putukad · Kehaeritised(sülg, uriin) · Veri · Lümf · Koekultuurid Seotud töövaldkonnad · Meditsiin · Tervishoid · Kalandus, metsandus, põllumajandus, jahindus · Laborid · Teenindus · Toiduainetööstus · Arheoloogia, geoloogia Nakatumine · Kontaktülekanne(otsene-, kaudne- ja vahetu kontakt) · Õhu kaudu · Saastunud materjali kaudu · Vektorülekanne Bioloogiliste ohutegurite rühmad · 1.ohurühm ei põhjusta inimese haigestumist · 2.ohurühm võib põhjustada haigestumist, mistõttu ohustavad töötaja tervist, kuid ei ohusta elanikkonda, ...
Eraelulised pinged ja muutused Suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul peab tööandja võimaldama tööpäeva või töövahetuse jooksul töötajale tööaja hulka arvatavad vaheajad Tööstress pingeseisund, mis tekib, kui inimene tajub vastuolu töökeskkonna poolt esitatud väljakutsete ja oma toimetulekuvõimaluste vahel Mis võib põhjustada tööstressi? Tööstressi võivad põhjustada psühholoogilised ohutegurid (vaata eespoolt) ja füüsikalised ohutegurid nagu müra halb valgustus kõrge õhutemperatuur Stressi sümptomid on Väsimus Peavalu Lihaspinged Seedimisprotsessid Unehäired Suitsetamine või alkoholi tarbimine Muudatused toitumisharjumustes Pere ja sõprade vältimine Häired igapäevastes tegevustes Seksuaalprobleemid Äärmuslikud reaktsioonid vägivallapuhangud Võimalikud vaimsed ja emotsionaalsed probleemid on näiteks
BIOLOOGILISED OHUTEGURID Tallinn 2012 Elizabeth Heinsar Bioloogilised ohutegurid SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1.MIS ON BIOLOOGILINE OHUTEGUR?.................................................................4 1.1 Mõju inimesele.....................................................................................................4 1.2 Seotud töövaldkonnad..........................................................................................4 1.3 Nakatumine.
TALLINNA TEENINDUSKOOL KK12-PE2 PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID Referaat Tallinn 2012 Erik Püvi Psühholoogilised ohutegurid SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................1 1. EMOTSIONAALSED NÕUDED TÖÖL........................................................................2 2. ENESEHINNANG...........................................................
Väljas töötamiseks on olemas jope, fliisist pusa, kindad, väljas töötamiseks lisaks kummikud. Kõik töötajad kannavad ühtset riietust, mille pesemine toimub kohapeal pesumasinaga. Koristustöid teostavad klenditeenindajad. Juhataja ja asetäitja tööaeg on E...R 8.00...17.00. Müüja-klienditeenindajatel vastavalt graafikule kuni 12 tunniste vahetustega. Üldiselt on tööl üks müüja-klienditeenindaja. RISKIANALÜÜSI TULEMUSED Tabel 1. Töökeskkonna ohutegurid, terviseriski hinnang ja soovitused Jrk. Ohutegur Tingimuste kirjeldus (hinnang olukorrale, kasutuse olevad Riskitase Soovitused ja ettepanekud Nr. abinõud), esinemiskoht Hinnang riskile kavandatavateks tegevusteks 1. 2. 3. 4. 5.
Marju Peärnberg 10.1.13 Ohutegurid Füüsikalised Keemilised Bioloogilised Füsioloogilised Psühholoogilised Töö laad- öötöö, töö kuvariga üle 50% tööajast Muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid Müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus), elektromagnetväli Õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur, suhteline õhuniiskus, Kõrge ja madal õhurõhk Seadmete ja masinate liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht, muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid- õigusaktid "Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord" 25
Keemilised ohutegurid Mõisted · Keemilised ohutegurid on on ettevõttes käideldavad määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid (Kemikaaliseadus § 5 lõige 1) · Ohtlik kemikaal on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara · Kemikaali ohtlikkuse alammäär on kemikaali kogus, millest alates see kemikaal võib kahjustada tervist, keskkonda või vara · Kemikaali käitlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, turustamine, kasutamine
TALLINNA TEENINDUSKOOL Joanna-Liisa Baumann Rühm PK-14-PE Füsioloogilised ohutegurid Juhendaja: Heikki Eskosson Tallinn 2014 Joanna-Liisa Baumann Füsioloogilised ohutegurid SISUKORD 1) Sissejuhatus ............................................................................................ .... 3 2) Füsioloogilised ohutegurid ......................................................................... 4 3) Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid .....................................
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS Veoautojuht Valdis Jõgi Füsioloogilised ohutegurid Referaat Vana-Võidu 2015 Mis on füsioloogilised ohutegurid? Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seadusele on füsioloogilised ohutegurid füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Kes puutuvad füsioloogiliste ohuteguritega kõige rohkem kokku? Füsioloogiliste ohuteguritega puutuvad kokku enamik maamajandus töötajaid – lüpsjad, karjakud, looma-linnufarmides talitajad ja veterinaarid, köögiviljakasvatajad ja –töötlejad, põllumasinatega
Marina Järvis Nimi:Viktoria Reinaru Kursus: 1, Ärindus, TABB21 Töö ,,Psühholoogilised ohutegurid" Võib kasutada: või: Tööinspektsioon : www.ti.ee http://osh.sm.ee Töötervishoid ja tööohutus Hea tava Töökeskkonna ohutegurid Ülesanne 1: Anda definitsioon mõistetele või vastake küsimustele: Mis on psühholoogilised ohutegurid? (Märkida 3-4 näidet) Monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. Monotoonsus, ka rutiin, ühesugused liigutused ja/või lihtne vaimne tegevus (näit.
Töötajatele mõjuvad ohutegurid Füüsikalised ohutegurid · müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; · õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; · masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid · Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. · Ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Kemikaali ohtlikkuse alammäär on kemikaali kogus, millest alates see kemikaal võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. · Kemikaali käitlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine,
KEEMILISED OHUTEGURID TOIDUAINETÖÖSTUSES Referaat Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................3 1. MÕISTED................................................................................................................4 2. KEEMILISED OHUTEGURID.................................................................................4 2.1. TÖÖKESKKONNA KEEMILISI OHUTEGUREID ISELOOMUSTAVAD NÄITAJAD................................................4 2.2. ÕIGUSAKTID............................................................................................5 2.3. KEMIKAALIDE MÕJU TÖÖTAJATE TERVISELE...............................5 2.4. KEMIKAALIDE RISKIDE HINDAMINE...............................
TÖÖKESKKONNA OHUTEGURITE KAARDISTAMINE (Koduhooldus) Referaat Õppejõud: M.Moks Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................3 1. TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜSI ÜLDISELOOMUSTUS...........................3 2. OHUTEGURID KODUHOOLDUSTÖÖTAJATE TÖÖS.......................................3 2.1. Bioloogilised ohutegurid...................................................................................4 2.2. Füsioloogilised ohutegurid................................................................................4 2.3. Psühhosotsiaalsed ohutegurid...........................................................................4 2.4. Füüsikalised ohutegurid.................................
ohutu töökeskonna ohutegurid. Töökeskkond peab olema ohutu, töökeskkonna ohutegurid ei tohi halvata töötaja töövõimet ning töötaja peab olema suuteline kuni pensionieani tööd tegema. Selleks peab tööandja tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööprotsessis ning töötaja peab kinni pidama temale tööandja poolt antud ohutusjuhistest. On teatud ohtlikke tegevusvaldkondi, kus kergekäeline suhtumine töökeskkonna nõuete täitmisesse võib lõppeda raskete või surmaga lõppenud tööõnnetustega.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLED Majandusarvestus Caroline Rattasepp TÖÖKESKKONNA OHUTEGURID Juhtimiskontrolli ainetöö Juhendaja: Doris Treier Tallinn 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS On teada, et pidevalt kõrge ja endiselt kasvav tööõnnetuste arv on tingitud ohtutspoliitika vähesest rakendamisest töökohtade. Vähe on pööratud tähelepanu pisematele ja lihtsamatele muudatustele, mis võivad ära hoida nii mõnegi õnnetuse. Tööõnnetuste ja ka kutsehaiguste,
ümberpaigutumine, higierituse suurenemine, vererõhu langus vedeliku ja soolade kadu: vere maht väheneb Töövõime langus Vältimine: ventilatsioon, kaitseekraanid, vaheseinad, regulaarsed puhkepausid, võimalused organismi jahutamiseks, sobiv riietus, joogireziim Loomulik ventilatsioon Mehhaaniline ventilatsioon - Üldventilatsioon - Kohtventilatsioon a) Tõmbekapp b) Õhkduss c) Õhkkardinad Avariiventilatsioon Ohutegurid on: Masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad Masina poolt tekitatud kuumus Masinal peab liikuva osa ees olema kaitse rest või klaas Masinal peab olema nupp mis lülitab masina koheselt Töölistele peab tööandja õpetama masina kasutust Töölisel võib tööriietus liikuva osa külge kinni jääda Töötaja võib kõrvetada end ...
FÜÜSIKALISED OHUTEGURID MÜRA Müra mõjub üikema aja jooksul kahjulikult inimese kuulmisele. Esimene sümptom kuulmise nõrgenemise kohta on raskused kõnest arusaamisel mürearikkas keskkonnas. Müra, mis on 8-tunnise tööpäeva jooksul üle 80dB(A), võib kahjustada kuulmist. Samasugune mõju inimese kuulmisele on 89dB(A) müral 1 tunni jooksul mõjudes. Ekspositsiooniaja kehakordistamine nõuab mürataseme alandamist 3dB(A) võrra. On soovitav, et masinad ja seadmed
Töökeskkonna ohutegurid Küllike Varik Töökeskkonna ohutegurid OHUTEGUR on vigastuse või tervisekahjustuse võimalik tekitaja. Töökeskkonnas toimivad ohutegurid jaotatakse: Füüsikalised; Keemilised; Bioloogilised; Füsioloogilised; Psühholoogilised; Füüsikalised ohutegurid Müra Vibratsioon. Kiirgus (ioniseeriv ja mitteioniseeriv) Õhk (liikumise kiirus, õhutemperatuur ja –niiskus, õhurõhk) Valgustus. Masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad Füüsikalised ohutegurid Kukkumine (kõrgustest, tasapinnal, kukkuvad esemed) Elektrilöögioht Tehniline tolm Ultravioletne kiirgus, Infrapunane kiirgus
Füüsikalised ohutegurid Sander Sillaste VA15 Müra • Müra on heli mis koosneb suurest hulgast erineva kõrgusega ja tugevusega lihtsatest toonidest ning avaldab häirivat või tervistkahjustavat mõju organismile. Vibratsioon • Vibratsioon on masinates, mehanismides, konstruktsioonides jne toimuv mehaaniline võnkumine Kiirgused • Ioniseeriv kiirgus • Mitteioniseeriv kiirgus(ultraviolettkiirgus) • Elektromagnetväli Tänan kuulamast
MAJANDUSLIKUST KESKKONNAST TINGITUD OHUTEGURID Alla Matejuk Anne Voit Katrin Pääsuke Jelena Vilkel -Jelfimova MAJANDUSLIK KESKKOND Majanduslik keskkond väljendub seostes regiooni-, riigi- ja maailmamajandusega. oPeamised tegurid: •välisinvesteeringute hulk •elanike ostujõud ja laenukoormus •laenu saamise võimalused •töötuse tase •inflatsiooni tase •intressimäärad •palkade tase •valuuta stabiilsus •riigieelarve tasakaal •välisriikide majandusolukord MAJANDUSLIK KESKKOND • Väliskeskkond, kus on: • Majandusliku kasvu soodustavad tingimused • Majanduslik sõltumatus • Motivatsioon töötamiseks • Suur valik tooteid • Tehnoloogiate areng • Ressursside sõltumatus OHUD • Inimestel pole stabiilset sissetul...
OHUTEGURID Kavandatud tegevused Seljavigastused raskete asjade tõstmistest Küsida kedagi tugevamat appi. Lärmist tulenev peavalu Köögis tuleks säilitada rahu ja distsipliin. Pikaajaline töötamine(üksi) Keegi tuleks appi paluda. Libastumine/kukkumine töökohal Põranda peab peale pesemist ära korralikult kuivatama.Köögis ei tohi joosta. Teravate nugadega sisse lõikamine Tuleb olla ettevaatlik nugade kasutamisel. Nuga tuleb õigesti kasutada Põletus haavade saamine kuumade Kuumade kööginõudega tegelemisel kööginõuudega tegelemisel kasutan kuuma kindlaid kindaid. Põletused(kaasõpilastest olenev) Tuleb olla ettevaatlik ja jälgida kaasõpilaste tegevusi. Iseenda viga...
TMT0030 Õppejõud: Marina Järvis Töö ,,Psühholoogilised ohutegurid" Võib kasutada: või: Tööinspektsioon : www.ti.ee http://osh.sm.ee Töötervishoid ja tööohutus Hea tava Töökeskkonna ohutegurid Ülesanne 1: Anda definitsioon mõistetele või vastake küsimustele: Mis on psühholoogilised ohutegurid? (Märkida 3-4 näidet) Vägivald mitte ainult füüsiline, vaid iga tegevus, mis paneb inimene tundma, et teda on ähvardatud, halvustatud, hirmutatud, solvatud Monotoonsus, ka rutiin, ühesugused liigutused ja/või lihtne vaimne tegevus. Töökoha kujundus ruumi mõõtmed, värvide valik. Koostöökonflikt
Pelgulinna Gümnaasium Naftaleen Renee Pesor 11.k Tallinn 2009 Ajalugu Aastal 1819-1820 olid juba 2 keemikut teatanud kivisöetõrva destillatsioonil saadud teravalõhnalisest valgest tahkest ainest. Aastal 1821, John Kidd kirjeldas selle aine omadusi ja saamise viise, ning pani sellele nimeks naftaleen, kuna see oli saadud tööstusbensiinist. Naftaleeni keemilise valemi esitas Michael Faraday 1826. Struktuuril olevad kaks sulakvarts benseenist rõngast esitas Emil Erlenmeyeri aastal 1866, ning seda kinnitas Carl Graebe kolm aastat hiljem. Saamine Enamjaolt saadakse naftaleeni kivisöetõrvast. Toornaftast saadud naftaleen on tavaliselt puhtam kui see, mis saadakse kivisöetõrvast. Kasutusalad Vanasti manustati naftaleeni loomadele, et tappa parasiitaahaigusi. Suuremaid koguseid naftaleen...
Muud ohud Ühekülgne ja koormav või ühekülgne ja korduv töö Pidev müra Nahka kahjustavad ained Suur töökoormus ja ajapuudusVahetustega töö või töö väljaspool harilikku Konfliktid, kiusamine ja ahistamine Pidev kõrge või madal õhutemperatuur Kemikaalid Läbipõlemine Vibratsioon UV-kiirgus Vaimne terror Füüsikalised ohutegurid Keemilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid Füsioloogilised ohutegurid Psühholoogilised ohutegurid Turvatunne puudumine Halb meeskond 2. Miks on vaja järjekindlalt mõjutada töökeskkonda? Tööalase heaolu loomiseks on vaja järjekindlalt mõjutada töökeskkonda. Viimane teiseneb oluliselt tehnoloogiliste täiustuste tulemusel. Sellekohased tõhusad meetmed nõuavad pidevat planeerimist. Samuti tuleb töötingimuste arendamiseks kavandada ja
10 Orgaanilist ühendit Kaspar Kutsekoolile Lämmastikhape Valem: HNO3 Saamine või leidumine Lämmastikhapet saadakse lämmastikdioksiidi (NO2) ja vee reageerimisel: NO2 + H2O = HNO3 + HNO2 Tööstuslikul tootmisel kasutatakse ammoniaagi katalüütilist oksüdatsiooni (Ostwaldi protsess). Varem kasutati lämmastikhappe tootmiseks looduslikke sooli. Kasutamine Lämmastikhapet kasutatakse laboratooriumis reaktiivina, lõhkeainete (näiteks nitroglütseriini ja trotüüli) valmistamisel ning lämmastikväetiste (näiteks ammooniumnitraadi) ja liitväetiste tootmisel. Seda kasutatakse veel metallurgias ja toorainete töötlemisel, sest ta reageerib enamiku metallidega. Lämmastikhappe abil söövitatakse metalle. Raketitehnikas kasutatakse inhibiitoriga suitsevat lämmastikhapet. Samuti kasutatakse lämmastikhapet väävelhappe ja orgaaniliste nitroühendite tootmisel. Kontsentreeritud lämmastikhappe ja soolhappe segu vahe...
Keemia iseseisev töö 10 Orgaanilist ainet millega puutun kokku tulevases töös Anne Krull Koostaja: Jürgen Sisask Õppegrupp: EV208 Sisukord 1.atsetoon 2.propaan 3.bensiin 4.toluool 5.benseen 6.nitrolahusti 7.ksüleen 8.kofeiin Atsetoon Atsetooni saadakse peamiselt sünteesi teel kuna seda ainet looduses ei esine. Atsetooni kasutatakse nii plastikute tootmisel kui ka lahustina, näiteks küünelakieemaldajana. . TOIME TEED: Ained võivad imenduda kehasse. . hingamise kaudu SISSEHINGAMISE OHT: Gaasi sattumisel keskkonda tekib suletud aladel kiiresti hapnikusisalduse langus. LÜHIAJALISE TOIME MÕJUD: Vedeliku kiire aurustamine võib põhjustada külmumist. Aine võib kahjustada närvisüsteem Propaan Leidumine: ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Käroli Linder 011KM Bioloogilised ohutegurid töökeskkonnas referaat juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 Käroli Linder Bioloogilised ohutegurid töökeskkonnas SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................3
TALLINNA TEENINDUSKOOL Sille Jürimaa 031PK KEEMILISED OHUTEGURID TOIDUAINETÖÖSTUSES Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Sille Jürimaa Keemilised ohutegurid toiduainetööstuses Tallinn2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................3 OSOON....................................................4 ABSEST...................................................5 KEMIKAALI OHUTUSKAART......................6 SOOVITUSED RISKI VÄHENDAMISEKS........7- 8 KEEMILISED ÜHENDID..............................9 MÕNINGAD OHUTUSMÄRGID....................10 KOKKUVÕTE.........................................
Füüsikalised ohutegurid on: müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused; kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Optometristi füüsikalised ohutegurid Müra- töötajat häiriv või tema tervist kahjustav heli. Müra saab hinnata vastavalt tehtavale tööle. Kuulmisekahjustuste risk on olemas, kui müratase on suurem kui 80 dB(A). Sellistes tingimustes on soovitav kasutada kuulmiskaitseid. Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB. Optometristi müraallikad: Töötavad masinad ja arvutid; Printer; Trükkimine; Helisev telefon; Rääkimine klientidega; Ventilatsioon; Väljastpoolt tööruume tulev müra; Müra mõjud
Optometristi töökeskkonna ohutegurid Op-1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2016 Optometrist Tervishoiuala spetsialist Põhiülesanded: inimeste nägemisfunktsiooni uurimine ja korrigeerimine prillide, kontaktläätsede ja teiste optiliste abivahendite sobitamine, valmistamine ja pisiremont. Töökeskkond Töökeskkonna võimalikud ohutegurid: Füüsikalised Keemilised Bioloogilised Füsioloogilised Psühholoogilised Füüsikalised: Puudused valgustatuses (silmad) Müra: masinad/kliendid/arvutid/vent. Temperatuur/sisekliima Tööriistad Keemilised: Puhastusvahendid (allergia, kuivus, ärritus) Hooldusvahendid (läätsed) Bioloogilised: Haigused (kokkupuude inimestega) Ennetus: - Teadvustamine - Hügieen - Vaktsineerimine Füsioloogilised: Sundasendid (istumine, seismine) Koormus silmadele Psühholoogilised: Suhtlemine (töökaaslastega, klientidega) Vastutus (silmako...
TÖÖKESKONNA BIOLOOGILISED OHUTEGURID Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid, viirused, seened, koevedelikud, endoparasiidid, bakterid, hallitusseente spoorid jne. Bioloogiliste ohutegurite hulka kuuluvad ka inimesed, linnud, loomad, taimed jne Bioloogilised ohutegurid võivad põhjustada nakkushaigusi, mürgistusi, allergiat. Bioloogilised ohutegurid liigitatakse nende ohtlikkuse järgi (ohukriteeriumiks on inimese tervise kahjustumise tõsidusest). Ohtlikkuse järgi jaotatakse bioloogilised ohutegurid nelja rühma- esimene ohurühm on kõige vähem ohtlik ja nelja kõige ohtlikum I Ohurühm ei põhjusta teadaolevalt inimese haigestumist küll aga allergiat näiteks mõningad hallitusseened
TÖÖKESKKONNA FÜÜSIKALISED OHUTEGURID Ruumi sisekliima siia alla kuuluvad õhu temperatuur, õhuniiskus, õhu liikumise kiirus. Arvestada tuleb ka , milline on tööruumis olevate esemete ja pindade temperatuur, kas nad kiirgavad ise lisasoojust või jahutavad ruumiõhku. See kuidas me tajume ruumi sisekliimat sõltub ka inimese organismist (individuaalsed iseärasused) näiteks lapsed üldjuhul ei tunne külma. Ruumi sisekliima sõltub ka inimeste füüsilisest aktiivsusest. Kuumad ja külmad tööruumid-mõjuvad organismidele erinevalt näiteks organismi kurnatus, alatoitlus, treenimatus, organismi vedelikukogus. Müra Müra on ebakorrapäraste helide kogum, mis koosneb suurest hulgast erineva sageduse ja tugevusega lihtsatest toonidest. Inimkõrv on võimeline eristama helisid sagedusvahemikus 20- 22 000 Hz, kõige tundlikum sagedus on 4000 Hz Müra mõõdetakse detsibellides (dB) Suhteliselt ohutu intensiivsus on 85 dB ...
TÖÖKESKKONNA KEEMILISED OHUTEGURID Kemikaal- aine või valmistis, mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse teel. (aine- üks keemiline element,valmistis-kahe või enama aine segu) Keemilised ohutegurid võivad esineda Gaasina Auruna Vedelikuna Aerosoolina Suitsuna Tolmuna Tahkena Kõige sagedamini sisenevad kemikaalid kehasse hingamisteede, naha ja seedekulgla kaudu, ning sealt edasi liiguvad mööda organismi laiali. (suitsetamine ka passiivne suitsetamine) Organismi sattunud keemiline aine imendub verre ja sealt edasi kudedesse ja maksa. Mõningatel juhtudel võib aine keemiline struktuur organismis muutuda ja mõni aine on organismis püsiv näiteks plii.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Allan Part 011MT KEEMILISED OHUTEGURID JA KUIDAS KAITSTA Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Allan Part Keemilised ohutegurid ja kuidas kaitsta Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. ÕIGUSAKTID...............................................................................................................4 1.1 SEONDUVAD SEADUSED.............................................................................4 2
Bioloogiline ohutegur töökeskkonnas Bioloogilised ohutegurid (1) bakterid viirused seened rakukultuurid inimese endoparasiidid muud bioloogiliselt aktiivsed ained mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Bioloogilised ohutegurid (2) Bioloogiliseks ohuteguriks on ka haige loom või inimene, bakterikandja, parasiitide vaheperemees või hammustavad putukad. Biologiliseks ohuteguriks on kõik kehaeritised, veri, lümf, koekultuurid, hormoonid, rakuensüümid ja geneetiliselt muundatud mikroorganismid. Ainest tulenev oht Endotoksiinid (bakterite elutegevuse tagajärjel tekkiv raku sees säiliv mürkaine) astma, kopsufunktsiooni langus. Hallitus (hallitusseente spoorid) organismi sensibilisatsioon, allergiad.
Referaat Ohutegurid minu töös Võrumaa kutsehariduskeskus Koostaja: Raino Käär 28.01.2013 Sissejuhatus FÜÜSIKALISED OHUTEGURID MÜRA VIBRATSIOON MIKROKLIIMA Füüsikalised ohutegurid Müra on heli, mis koosneb suurest hulgast erineva kõrgusega ja tugevusega lihtsatest toonidest ning avaldab häirivat või tervistkahjustavat mõju organismile. Müratugevust mõõdetakse detsibellides (dB). Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB. Lubatud maksimaalne müra tugevus on vastavalt kehtivale tööohutusstandardile 85 dB(A). Kindlate masinate poolt tekitatava müratugevuse saab teada müra mõõtmisel, mille teostamist organiseerib tööandja.
15251:2007 „Sisekeskkonna lähteparameetrid hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast“. Kiirguse vallas on töötervishoiu ja tööohutuse seadus nimetanud töökeskkonna ohuteguritena: ioniseeriv kiirgus; mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus); elektromagnetväli. Keemilised ohutegurid liigitatakse Varakahju alusel: • plahvatusohtlikud, • tuleohtlikud. Tervisekahju alusel: • mürgised, • sööbivad, • ärritavad, • sensibiliseerivad, • kantserogeensed, • mutageensed, • reproduktiivtoksilised. Keskkonnaohtlikkuse alusel: • keskkonnaohtlikud. Oht osoonikihile. Bioloogilised ohutegurid jagatakse nelja ohurühma vastavalt nende nakatamisvõimele: 1
Optometristi töökeskkonna ohutegurid- optometrist, kui klienditeenindaja Lota Aadla Tallinna Tervishoiu Kõrgkool OP1 Optometristi töö ülesanded Prillide, kontaktläätsede jt optiliste abivahendite sobitamine, pisiremont. Optikavahendite (kauba) vastuvõtmine, müügiks ettevalmistamine, arveldused Kliendi nõustamine. Üldised ohutegurid Füsioloogilised; Füüsikalised; Bioloogilised; Keemilised; Psühholoogilised; Füsioloogilised Sundasendid; Silmade ülekoormus; Töö on vahelduva iseloomuga. Isteasend vaheldub püstasendis töötamise ja liikumisega tööruumi ja tööruumide piirkonnas. Füüsikalised Valgustuse puudused; õhutemperatuur; Müra – inimeste sumin, arvutid, ventilatsioon; Bioloogilised Klientidega kokkupuutel: viirused;
psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Tööandja ülesandeks on organiseerida töökohtade ohutegurite (vibratsioon, müra, füüsiline ülekoormus, keemilised ained, bioloogilised ohud) riskianalüüs. Seda peaksid tegema vastava ettevalmistuse saanud spetsialistid. Nad õpivad tundma töötaja poolt sooritatavat tööprotsessi ja/ või keskkonda. Tehakse kindlaks, millised on ohutegurid ja sellest ohutegurist tingitud võimaliku riski töötaja tervisele. Hinnatakse nende mõju suurust, arvestades töötaja individuaalseid omadusi ja tervislikku seisundit. Riski vähendamiseks on väga oluline süstemaatiline töökeskkonna näitajate kontroll ja mõõdistamine. Vajalik on anda töötajale täpsed tegevusjuhendid, kuidas töötada, et vältida tervise kahjustusi. Töötajate tehnilise ja meditsiinilise väljaõppe ning täienduste organiseerimine
viibivatele isikutele ühtsed ohutusnõuded, nii on tal õigus nõuda territooriumil töötavatelt isikutelt sellise koolituse läbimist ehk rohelist kaarti. Tamrex Ohutuse OÜ viib läbi Soome tööohutuskoolitusi, milles osalenu saab Soome tööohutustunnistuse (nn roheline kaart ehk työturvallisuuskortti). Kõik tööturvalisuskoolituse läbinud registreeritakse Soome Tööohutuskeskuses. Koolitus koosneb: · Tööohutus: vastutus ja kohustused · Tööohutusriskide tähelepanek · Ohutegurid ja nende vältimine · Valmisolek ja tegutsemine õnnetusjuhtumi korral · Valikvastustega test Iga osaleja, kes osaleb koolitusel täies mahus ning sooritab selle lõpus edukalt testi (75% õigeid vastuseid), saab sellekohase personaalse, Soomes 5 aastat kehtiva plastikkaardi. Plastikkaardid valmivad 2-3 nädalaga. Peale koolituse läbimist väljastame Teile soovi korral paberkandjal ajutise tõendi, millega saate koheselt Soomes tööle asuda!
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Vallimäe 011MT FÜÜSIKALISED OHUTEGURID TÖÖKESKONNAS Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2005 1 SISUKORD 1. PEAMISED TEGURID ........................................................................3 2. MÜRA....................................................................................................4 1.1 Müra toime tervisele...............................................
TALLINNA TEENINDUSKOOL FÜÜSIKALISED JA TEHNILISED OHUTEGURID TÖÖKESKKONNAS Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Füüsikalised ja tehnilised ohutegurid töökeskkonnas Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. FÜÜSIKALISED JA TEHNILISED OHUTEGURID.....................................................4 2. MÜRA...............................................................................................................................4 2
TÖÖKESKKONNAS ESINEVATE RISKIDE HINDAMINE Ohustatud isik / Riskitas Ohutegur Ohu iseloom, mõju tervisele Abinõud riskide vähendamiseks esinemiskoht e 1. FÜÜSIKALISED OHUTEGURID 1.1. Siseruumi mikrokliima Õhu temperatuur Kõik töötajad/liiiud Optimaalie temperatuur rahuldab eiamikku iiimesi II Reguleerida temperatuur vastavalt iõuetele. teatud riietuse ja kehalise aktiivsuse juures iiig seejuures Vajadusel tuleb korraldada mikrokliima oi ka termoregulatsiooi miiimaalie
1 SISSEJUHATUS Igal erialal töötades on töötajal oluline teada töökohas esinevaid terviseriske. Tootmistöölisel, nagu näiteks tisler, kes töötab igapäevaselt erinevate elektritööriistadega ning puutub kokku erinevate kemikaalidega ja puidutolmuga, on see eriti oluline. Töökeskkonnas esinevad ohutegurid jaotatakse füüsikalisteks, keemilisteks, bioloogilisteks, füsiolooogilisteks ja psühholoogilisteks. Füüsikalised ohutegurid jaotuvad omakorda: · müra · lokaalne ja üldvibratsioon · mikrokliima · elektromagnetlained (ioniseeriv ja mitteioniseeriv kiirgus) · töötamine välistingimustes · valgustus · mehhaaniline tolm 2 TOLM Puiduga töötlemisel ohustab tervist puidu- kui värviosakeste tolm igapäevaselt. Eriti juhul kui töökeskkonnas on ebapiisav ventilatsioon, ning ei kasutata isikukaitsevahendeid, nagu respiraator või näomask.
1. Bakterirakus leiduvad polümeraasid: ! Replikatsiooni viivad läbi DNA polümeraasid (erinevad eri ahelatel). Replikatsioonijärgne parandamine: polümeraasid. Valepaardumiste eemaldamiseks: DNA polümeraas III – lisab nukleotiide sünteesitava ahela 3’ otsa; suudab eemaldada viimase DNA-le lisatud nukleotiidi (eksonukleaasne aktiivsus) st valesti lisatud nukleotiid eemaldatakse ning asendatakse õigega: DNA üks parandusmehhanisme bakteris. Pärast vea eemaldamist replikatsioon jätkub. DNA polümeraas I – aeglasem, aga tal on nii 3’ 5’ kui ka 5’ 3’ eksonukleaasne aktiivsus; Replikatsiooni käigus tunneb ära RNA praimeri ja asendab selle desoksüribonukleotiididega; Parandab vead, mida ei suutnud parandada DNA polümeraas III On ka DNA polümeraas V ja IV – neil puudub 3’-5’ eksonukleaasne aktiivsus, seetõttu teevad nad palju vigu 2. PRO- JA EUKARÜOOTSE RAKU GENOO...
Seen Boletus satanas, saatana-kivipuravik (juuda-kivipuravik, kuradipätak) Kirjeldus: Viljakehad värvuvad vajutamisel ja murdes kiiresti kahvatusiniseks. Kübar kahvatuhall, kleepiv, vatjas-viltjas, kuni 25 cm läbimõõdus. Torukesed hele- kuni oliivkollased, ümardunult jalale kinnitunud; poorid ere-karmiinpunased, väikesed, ümarad. Jalg vähemalt vööndina ere-karmiinpunane, osaliselt kollane, ülal peene punase võrguga, jämenuijas, kuni 17 × 5 cm. Raipelõhnaga. Seeneliha kollakas. Eospulber oliivkollakas. Eosed kitsaskäävjad, 1115 × 57 µm. Elupaik: lehtmetsad Ohutegurid: puuliikide osakaalu muutumine metsades, lageraied Ohustatuse kategooria: tähelepanu vajav Samblik Lobaria pulmonaria, harilik kopsusamblik Kirjeldus: Tallus on lehtjas, läbimõõt kuni 30 cm, oliivroheline kuni pruun, hõlmad lapikud. Kergesti äratuntav kopsukudet meenutava roidelis-lohkliku talluse ülapoole järgi. Elupaik: lehtmetsad, segametsad Ohutegurid: met...
RISKIANALÜÜS - KOKK Ohutegur Kes on ohus? 1. Kemikaalidega puhastamine Kõik töötajad 2. Libe põrand Kõik töötajad 3. Kuumad ahjud Kokk, teised töötajad 4. Noad Kokk, teised töötajad 5. Katkised pistikupesad Kõik töötajad 6. Raskuste tõstmine Kokk 7.Viirused töölised, kliendid 8.Kõrge õhutemperatuur töölised, kliendid 9. Seadmete teravad ja liikuvad osad kokk 10.Valgustuse puudumine töökohal kokk 11. Loomaliha töötlemine kokk 12.Külmas köögis töötamine töölised 13.Sundasendis olemine kokk 14. bakterid töölised Tervisekahjustus Riskitase...
1 variant 1.Tootervishoid: Töötervishoiuna mõistetakse töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist 2.Ohutegurid: Füüsikalised ohutegurid: • müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus ja elektromagnetväli • õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja niiskus, kõrge või madal õhurõhk • Masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid Keemilised ohutegurid: • keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduses määratletud ohtlikud
Mart Pulst Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid töökeskkonnas TALLINNA TEENINDUSKOOL Mart Pulst T11K FÜSIOLOOGILISED JA PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID TÖÖKESKKONNAS Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2008 1 Mart Pulst Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid töökeskkonnas SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................... 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
