Bioloogiline ohutegur töökeskkonnas Bioloogilised ohutegurid (1) bakterid viirused seened rakukultuurid inimese endoparasiidid muud bioloogiliselt aktiivsed ained mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Bioloogilised ohutegurid (2) Bioloogiliseks ohuteguriks on ka haige loom või inimene, bakterikandja, parasiitide vaheperemees või hammustavad putukad. Biologiliseks ohuteguriks on kõik kehaeritised, veri, lümf, koekultuurid, hormoonid, rakuensüümid ja geneetiliselt muundatud mikroorganismid. Ainest tulenev oht Endotoksiinid (bakterite elutegevuse tagajärjel tekkiv raku sees säiliv mürkaine) astma, kopsufunktsiooni langus. Hallitus (hallitusseente spoorid) organismi sensibilisatsioon, allergiad.
BIOLOOGILISED OHUTEGURID Tallinn 2012 Elizabeth Heinsar Bioloogilised ohutegurid SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1.MIS ON BIOLOOGILINE OHUTEGUR?.................................................................4 1.1 Mõju inimesele.....................................................................................................4 1.2 Seotud töövaldkonnad..........................................................................................4 1.3 Nakatumine.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Käroli Linder 011KM Bioloogilised ohutegurid töökeskkonnas referaat juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 Käroli Linder Bioloogilised ohutegurid töökeskkonnas SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................3
.................................................................................................. 3 3.Näiteid bioloogilisest ohutegurist põhjustatud haigestumistest.............................................. 5 4.Kasutatud kirjandus:.............................................................................................................. 7 1 1. Mis on bioloogiline ohutegur? Bioloogilised ohutegurid on: · bakterid · viirused · seened · rakukultuurid · inimese endoparasiidid · muud bioloogiliselt aktiivsed ained mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Bioloogiliseks ohuteguriks on ka haige loom või inimene, bakterikandja, parasiitide vaheperemees või hammustavad putukad. Biologiliseks ohuteguriks on kõik kehaeritised, veri, lümf, koekultuurid, hormoonid, rakuensüümid ja geneetiliselt muundatud mikroorganismid. 1.1
1. Töökoht ja sellele esitatud iseloomulikud üldised nõuded Töökoht on ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknev töötamiskoht ja selle ümbrus või muud töötamiskohad, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. Kõigile töötamiskohtadele iseloomulikud teatavad üldised nõuded on näiteks: töökeskkonna riskianalüüs läbi viidud, mille käigus tööandja tegi kindlaks ohutegurid, hindas nende mõju töötaja tervisele ning vajadusel rakendas meetmeid terviseriski vältimiseks või vähendamiseks; avariiväljapääsud ja nende juurdepääsuteed vabad, takistusteta; töökohad korras hoitud, vead võimalikult kiiresti kõrvaldatud; töötajad töötervishoiu ja tööohutuse alaselt juhendatud. Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada
töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajaid töökohal ohustada. Vajalik, et selgitada välja: · Kui suure ohuga on tegemist · Kas riski vältimiseks/vähendamiseks on rakendatud piisavalt ettevaatusabinõusid · Kas tuleks ette võtta midagi enamat tervisekahjustuste ennetamiseks 12. Riskianalüüsi etapid: 1. Selgitada välja kõikvõimalikud töökeskkonnas esinevad ohutegurid (konsulteerida töötajatega, vaadata uue pilguga) 2. Selgitada välja kes ja kuidas on ohustatud (uued töötajad, praktikandid, rasedad, töötajad, kes ei viibi töökohal kogu tööaja vältel) 3. Hinnata riski suurust ja otsustada kas olemasolevad ettevaatusabinõud on piisavad või peaks neid täiendama (tõenäosus, töötervishoiu ja ohutuse nõuded, otsustada, kas risk on lubamatu/lubatud,
töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajaid töökohal ohustada. Vajalik, et selgitada välja: Kui suure ohuga on tegemist Kas riski vältimiseks/vähendamiseks on rakendatud piisavalt ettevaatusabinõusid Kas tuleks ette võtta midagi enamat tervisekahjustuste ennetamiseks 12. Riskianalüüsi etapid: 1. Selgitada välja kõikvõimalikud töökeskkonnas esinevad ohutegurid (konsulteerida töötajatega, vaadata uue pilguga) 2. Selgitada välja kes ja kuidas on ohustatud (uued töötajad, praktikandid, rasedad, töötajad, kes ei viibi töökohal kogu tööaja vältel) 3. Hinnata riski suurust ja otsustada kas olemasolevad ettevaatusabinõud on piisavad või peaks neid täiendama (tõenäosus, töötervishoiu ja –ohutuse nõuded, otsustada, kas risk on lubamatu/lubatud,
Töökohtadel riskitaseme hindamiseks on kasutatud kolmeastmelist riskimaatriksit Briti standardi BS 8800:2004 järgi. Riski hindamise maatriks on esitatud tabeli kujul (tabel 1.1); b) bioloogiliste ohutegurite hindamiseks on kasutatud maatriks esitatud tabelis 1.2. c) kemikaali omaduste põhjal terviseriskide hindamiseks on kasutatud maatriks esitatud tabelis 1.3. Töökeskkonnas hinnati alljärgnevaid ohutegureid · Õnnetusjuhtumi oht. · Füüsikalised ohutegurid valgustatus, õhu temperatuur ja liikumiskiirus, niiskuse sisaldus tööruumides. · Bioloogilised ohutegurid võimalik nakkusoht (verbaalne suhtlemine klientidega ja toidutöötlemine), allergeenid. · Keemilised ohutegurid puhastuskeemia. · Füsioloogilised ohutegurid arvutitöö ja istuva tööviisiga seotud silmade ja õlavöötme ja seljalihaste pinged, töökohtade ergonoomiline kujundus, ruumi piisavus ja töövahendite
Kõik kommentaarid