TÖÖKESKKONNA KEEMILISED OHUTEGURID
Kemikaal- aine või valmistis, mis on kas looduslik või saadud
tootmismenetluse teel. (aine-üks keemiline element,valmistis-kahe
või enama aine segu)
Keemilised ohutegurid võivad esineda
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-10-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
paulitto
Õppematerjali autor
Taimekaitse PÕM Vara kaitse korraldus SIM Kaupade vaba liikumise tagamine MKM Kemikaalide ohutu veo korraldus KEMIKAALISEADUS REACH määrus CLP määrus Väetiseseadus Taimekaitseseadus kosmeetikavahenditele Rahvaterviseseadus Tarbijakaitseseadus Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seadus Ravimiseadus Töötervishoiu- ja tööohutusseadus TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS Seaduse kohaselt on ohtlikud kemikaalid töökeskkonna keemilised ohutegurid. Ohtlike kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid Töökeskkonna piirnormid Plii ja selle ioonsete ühendid Kantserogeenid ja mutageenid Asbest Kantserogeensete ja mutageensete ainete kasutamisel esitatavad nõuded töökohal VV määrus nr 51, 15.02.2000 Kantserogeenset ohtu põhjustavad tööprotsessid: • alumiiniumi tootmine • auramiini tootmine • isopropüülalkoholi tootmine • kummitööstus • jalatsitööstus ja –parandus
ega mõne teise seal viibiva isiku elu ja tervist. Töökoht ja töövahendid peavad olema tehniliselt heas seisukorras ja korrapäraselt hooldatud. Ohtude vältimiseks ettenähtud kaitsevahendid ja ohutusseadised peavad olema korrapäraselt hooldatud ja kontrollitud. Kõik leitud puudused, mis võivad mõjutada töötajate ohutust ja tervist, tuleb kõrvaldada võimalikult kiiresti. Oma referaadis annan põgusa ülevaate töökeskkonna ohuteguritest, kuid eelkõige keskendun ülekoormustraumadele ja nende vältimisele. 1.1.Ohutegurid Ohuteguri jagunevad viieks: Füüsikalised ohutegurid on: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk;
3.Hinnatakse riski suurust ja seejärel otsustatakse: 1) Kas olemasolevad abinõud kahju tekkimise vältimiseks on piisavad 2) Kas olemasolevaid abinõusi on vaja veel täiendada 4.Dokumenteerida avastued 5.Analüüsida hindamise tulemusi ning teha vajalikud parandused ja korrektiivsed(kui tehnoloogia või tööprotsess muutub ) 1) Tööõnnetus , kutsehaigus ,tööga seotud haigus 2) Töökeskkonna keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste ohutegurite poolt põhjustada. 3)Elundisüsteemil lokaliseeruvad kutsehaigused ( Hingamisteedes, nahal, tugi- ja liikumisaparaat ) 4)Kutsekasvajat põhjustavad kutserogeensed ained. Tööga seotud ja põhjustatud haigused 1) Tööga seotud haigus võib-olla kas kutsehaiguse või tööst põhjustatud haigus.
Tegemist on laserkiirgusega, lained on ühes faasis ega haju. 5. Missuguse kategooria optilise kiirguse seade on kõige ohtlikum? I kategooria on ohutut, II kategooria oma on veidi ohtlik (CD-mängija), III kategooria oma on ohtlik ning IV kategooria kõige ohlikum (meditsiinilised seadmed). 6. Mis on isotoop? Elemendi teisend millel on samasugune prootonite arv kuid teine neutronite arv. Neil on samasugused v sarnased keemilised omadused. 7. Mis eristab ioniseerivat ja mitteioniseerivat kiirgust? Ioniseerivl kiirgusel on suurem läbivusvõime, on võimeline esile kutsuma bioloogilist ja keemilist mõju. Mitteioniseeriv kiirgus ei lõhu keemilisi sidemeid. 8. Mida väljendab poolestusaeg? Aeg, mille jooksul pooled radioaktiivse nukliidi tuumadest lagunevad e aeg mille jookusl aine aktiivsus väheneb poole võrra. Poolestusajad varieeruvad 10-14 aastast kuni 1017 aastani. 9
silmakahjustusi ja nahavähki. ● Intensiivne ja otsene kokkupuude raadio- või mikrolainetega võib põhjustada koekahjustusi kuumuse tõttu. Nt võib koekahjustuse (või muude kahjustuste) risk suureneda, kui töötada pidevalt vastavate masinatega (eriti kaitseta). 3. Mis on isotoop? Mis on radioktiivsus? Millistest komponentidest koosneb radioktiivne kiirgus? Isotoop - sama prootonite arvuga, kuid erineva neutronite arvuga keemilise elemendi aatom. Isotoopide keemilised omadused on samad. Tähistus (nt. vesinik): H-1, H-2, H-3 või ¹H, ²H, ³H, kus number tähistab massiarvu. Radioaktiivsus - ebastabiilse (või suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine. Prootonite ja neutronite suhe tuumas on energeetiliselt ebasobiv, tuumast vabaneb energia ja toimub radioaktiivne lagunemine. Radioaktiivne kiirgus koosneb alfa- ja beetaosakestest ning gammakiirgusest. 4. Millise kiirguse osakesed on kiired elektronid? Kiired elektronid on beetakiirguse osakesed
ettevõtte tööruume ja töötamiskohti kus töötaja üldse tööpäeva/töönädala jooksul viibib. Töötamiskoht - piirkond, kus töötaja oma tööd teeb. Ühiskaitsevahendid - ventilatsioonisüsteemid, helineelavad laed ruumides jt Isikukaitsevahendid - kuulmiskaitsevahendid, hingamiselundite kaitsevahendid, kaitseprillid, kaitsepõlled, tööriietus, tööjalanõud, kiivrid jt. 2) TÖÖKESKKONNA OHUTEGURITE KLASSIFIKATSIOON füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised (füüsilised), psühho-sotsiaalsed. 3) FÜÜSIKALISED OHUTEGURID Mehaanilised võnked: müra, vibratsioon. Elektromagnetlained: ioniseeriv, mitteioniseeriv kiirgus. Tööruumide sisekliima: õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja niiskus, kõrge või madal rõhk. Masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused (ebasobiv valgustus),
Eksamiks kordamine 1. Töökoht ja sellele esitatud iseloomulikud üldised nõuded Töökoht on ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknev töötamiskoht ja selle ümbrus või muud töötamiskohad, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. Kõigile töötamiskohtadele iseloomulikud teatavad üldised nõuded on näiteks: töökeskkonna riskianalüüs läbi viidud, mille käigus tööandja tegi kindlaks ohutegurid, hindas nende mõju töötaja tervisele ning vajadusel rakendas meetmeid terviseriski vältimiseks või vähendamiseks; avariiväljapääsud ja nende juurdepääsuteed vabad, takistusteta; töökohad korras hoitud, vead võimalikult kiiresti kõrvaldatud; töötajad töötervishoiu ja tööohutuse alaselt juhendatud.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Sille Jürimaa 031PK KEEMILISED OHUTEGURID TOIDUAINETÖÖSTUSES Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Sille Jürimaa Keemilised ohutegurid toiduainetööstuses Tallinn2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................3 OSOON....................................................4 ABSEST...................................................5 KEMIKAALI OHUTUSKAART......................6 SOOVITUSED RISKI VÄHENDAMISEKS........7- 8 KEEMILISED ÜHENDID..............................9 MÕNINGAD OHUTUSMÄRGID....................10 KOKKUVÕTE.........................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid