Motivatsioonipsühholoogia konspekt (0)

1. SISSEJUHATUS  MOTIVATSIOONI PROBLEMAATIKASSE 
Motivatsioon ei tulene ainult õppimisest, bioloogilistest  vajadustest ,  ka mõtlemisest & teistest tunnetusprotsessidest 
H
  edonistlik traditsioon - l oom
 
ad püüdlevad teatud nähtuste &  seisundite  poole ning püüavad teisi  vältida 
• Vältiva käitumise põhjused on sellised, mida on raske või isegi võimatu ignoreerida.  Näiteks on enamusel  inimestest raske luua 
kehalist  kontakti roomajatega või ka räpase & pesematusest lehkava liigikaaslasega 
Hüvituse edasilükkamine ehk kuum & jahe motivatsiooniline süsteem (Metcalfe & Mischel, 1999)
•  Kui ilmnev nähtus lubab hüvitisi, aktiveerub “kuum”  emotsionaalse motivatsiooni süsteem; “jahe” motivatsiooniline süsteem 
toimib nähtustest & seisunditest  üksikasjaliku ettekujutuse loomise & mõtlemise abiga tehtava analüüsi kaudu 
• Selle  kaksiksüsteemi kirjeldamisel rõhutatakse õppimise mõju jaheda süsteemi kujunemisele. 
• Hüvituste saamise nimel alistutakse  kiusatustele ning tegutsetakse  kuuma süsteemi mõjul. Kui stiimul on peidus, on hüvituste 
edasilükkamine lihtsam.
Motivatsiooniteooriate  põhitegurite lühitutvustus (teooriates kasutatavad levinuimad tegurid)
– Käitumine kui adaptatsiooni ilming 
– Käitumise  aktiveerimine  & energiaga varustamine 
– Käitumise  suundus  
– Motivatsiooni püsivus 
– Emotsioonide osa motivatsioonis 
– Motivatsiooni individuaalsed iseärasused 
– Käitumise  eneseregulatsioon  
– Tahe 
1) Käitumine kui adaptatsiooni ilming 
– Kõigi motivatsiooniteooriate  sisuks on ettekujutus , et käitumise  olemuseks on keskkonnaga kohandumine 
– Suhted ümbritsevaga nõuavad  keskkonna mõjutamist & evolutsioonilises plaanis iseenda & liigi ellujäämise tagamist 
–  Kuigi ohud jõuavad aju ning psüühika emotsionaalsesse ja tunnetussüsteemi, on afektiivse süsteemi teavitamine kiirem & esmasem 
(LeDoux, 1992) 
 – Emotsionaalne süsteem on suhteliselt primitiivne (=ebatäpne, valed reageeringud),  sestap on iseloomulik käituda nii, nagu oleks 
igapäevaselt tegemist eksistentsi ohustamisega, kuigi mõistuse kasutamine ratsionaalseks analüüsiks lükkab sellise oletuse enamasti 
ümber 
2) Käitumise suunduse mõistmine 
– Sihipärane tegevus on võimalik eesmärgi  olemasolul . ST samal ajal tähelepanu keskendamine ühele ja teise eriamine
– Tänapäevase idee järgi on vajadused eelsoodumused käitumiseks, mida muudavad 1)tunnetatud kogemus, 2) vahetud 
tunnetusprotsessid  
 – Käitumise eesmärkide hüpoteesi (Locke &  Latham , 1990) kohaselt käivitatakse tegevus eesmärkide poolt. Eesmärgid tekitavad 
pingeid, mille alandamiseks liigutakse eesmärkide täitmise suunas. Nende järgi annavad eesmärgid tegevusele vajaliku energia ja 
vältimatu suuna. Eesmärgid võivad pärineda (a) kehalistest vajadustest, (b) õpitud kogemusest & (c) mõtlemisest või (d) eelneva 
komboga.
3) Motivatsiooni püsivuse päritolu
– Motivatsiooni (võimalik) püsivus on see, mis teda teistest nähtustest eristab. Püsivust peetakse tegevuse edukuse ennustamisel 
peamiseks ( Seligman , 1990); isegi intelligentsusest olulisemaks  
– Varasematest seletustest sisukam näib käitumise püsivuse seletamisel  Deci  & Ryani (1991) idee, mille kohaselt käitumise püsivus 
tuleneb seesmisest motivatsioonist, hüvituseks kujuneb meisterlikkuse või kompetentsuse saavutamine, mida kogedakse 
lõppeesmärgi poole püüdlemisel. Üheks seletuseks on see, eesmärgi nimel pingutaval inimesel on kujunenud  optimism  või lootus, mis 
teda tegutsemas hoiab (Seligman, 1990; Snyder et al, 1991). Seega tähendab negatiivsete tundmuste kogemine signaali saamist, et 
hüvituse saamine on (alles) ees.  
4) Emotsioonide osa motivatsioonis 
– Lähenemis- & vältimismotivatsiooni  eristus eeldab, et  emotsioonid on käitumise olulised määratlejad  
– Motivatsiooniuurijaid huvitab , kui tugev pos. emotsioon kaasneb püüdlemisega & kui neg. emotsioon vältimisega  
– Negatiivsed emotsioonid võivad sageli sihipärast käitumist pärssida, samas kui positiivsed emotsioonid tagavad sihipärasele 
käitumisele püsivuse 
5) Motivatsiooni individuaalsed iseärasused 
– Paljudel juhtudel ei pöörata individuaalsetele iseärasustele piisavat tähelepanu  
– Mehed on evolutsiooniliselt programmeeritud olema seksuaalselt valimatumad kui naised ( Buss , 1994), kuid isegi kui see teatud 
soolisi erinevusi seletada aitab, ei seleta see individuaalseid erinevusi sugude siseselt. Meeste seas võib olla seksuaalselt äärmiselt 
valivaid isikuid ning naiste seas seksuaalselt vägagi valimatult käituvaid  indiviide  
6) Käitumise eneseregulatsioon 
– Kliiniliste psühholoogide eeskujul usuvad motivatsioonipsühholoogid, et inimesi on võimalik nende käitumise reguleerimisel aidata. 
Seejuures pakuvad huvi erakordsed isiksused ( kuulsused ).
– Higgins (1997)  arvab , et oluline on mõista inimeste enesele keskendumist, mis aitab inimesi eesmärkide saavutamisel (ehk 
püüdlusmotivatsiooni) & ohutude eest hoidumisel (ehk vältimismotivatsiooni)  
7) Tahe 
– Markus & Nurius (1986) on väitnud, et inimesed saavad oma  unistuste  kaudu luua uusi võimalikke minasid ning muutuda seejärel 
üheks neist, saavutamaks teatud eesmärki, muutumaks teistsuguseks inimeseks või tegemaks midagi sellist, mida nad kunagi varem 
pole teinud  
– Tahte mõiste vihjab, et inimese tegevustnel & saavutustel pole  piire ,  ent kategooria on psühholoogias väär, selle järele puudub 
vajadus, kõike sellele taandavat käsitletakse  motivatsiooni eesmärkidega seonduvalt.
  
2. LÜHIÜLEVAADE MOTIVATSIOONITEOORIATEST (peaaegu kõigis : käitumise põhjused, suundus & püsivus)
1) instinktiivse motivatsiooni teooriad 
2) vajaduste / isiksuse teooriad 
3)  tungide  / õppimise teooriad 
4) arengu / meisterlikkuse teooriad 
5) humanistlikud teooriad 
6) tunnetuslikud teooriad ( Franken )
1) Instinktiivse motivatsiooni teooriad
Instinktide tutvustus
 • Instinkti idee  Aquino  Thomaselt - “loomadel kaasa sündinud või jumalast saadud sihipärased aktiivsused, suunamaks looma talle 
enesele & liigile kasulikele elusäilitavatele tulemustele & vastupidise vältimisele” (Wilm, 1925)  
• Loomade käitumist põhjustasid  instinktid , inimeste oma aga hing & mõistus. Seega pärineb Aquino Thomaselt kaks erinevat 
motivatsioonikäsitlust – üks loomade, teine inimeste kohta 
• Loomade & inimeste käitumise põhjused näivad erinevad : loomade käitumine on mittetahtlik, seletub instinktidega, inimeste oma 
( moraalne ) on tahte ja mõistuse kontrolli all ( Descartes ) 
Instinktid evolutsiooniteoorias 
• Darwin esitas seisukoha, mille järgi loomade & inimeste füüsilised omadused & käitumine on tingitud bioloogilisest olemusest. 
Viimane on aga loodusliku valiku tõttu evolutsiooni käigus muutuv : liigid, kelle ehituses-käitumises on evolutsiooniliselt kasulikke 
omadusi, saavad paremini hakkama keskkonnatingimustega kohanedes ja paljunedes, kasutute omadustega liigid hääbuvad.
• Geenide mõju olemuse selgitas välja Mendel. Uued  geenid võivad ilmneda mutatsioonide tulemusena & kui need kannavad endas 
kohastumuslikult kasulikke omadusi, saavad nende  omanikud teatud eelise liigikaaslaste ees. 
• Eeliseks  on reeglina pikem eluiga, mille tulemusena tõuseb paljunemisedukus. Kõrgema paljunemisedukusega indiviidide geenid 
hakkavad populatsioonis levima, väiksema edukusega geenid kaovad ajapikku populatsioonist.  
• Evolutsiooni põhimõte ütleb, et inimestel on evolutsiooni käigus säilinud kõik need omadused, mis loomade poolt on “järele 
proovitud” & ellujäämise seisukohalt kasulikuks tunnistatud , teine oluline moment on see, et evolutsiooni idee rõhutab inimkäitumise 
seoseid  ümbritseva keskkonnaga, millele varem ei osatud väärilist tähelepanu pöörata. 
Instinktid kui motivatsioon  
• Darwini  mõjul hakkasid bioloogid motivatsiooni instinktina käsitlema, sellest haarasid kinni psühholoogidki
• William McDougall seletas inimkäitumist piiratud arvu instinktidega, William James arvas neid olevat mitmeid.
• Instinktide bioloogilised uuringud viisid XX saj.alguses etoloogia eristumisele muust  bioloogiast , see on tihedalt seotud 
inimkäitumise uurimisega loomulikes (ökoloogiliselt valiidsetes)  olukordades . 
 • Instinktide käsitlus on muutunud – enam ei usuta, et kõrgemate loomade & eriti inimese keerukat käitumist saaks sisukalt seletada 
kaasasündinud & seega  olemuselt  üsna jäikade instinktiivsete  mehhanismide  toimega, vaid instinktide & motivatsiooni eristajad 
väidavad, et instinktiivne käitumine on suhteliselt jäigalt ette kavandatud, vähe  muutlik &  erandeid mittearvestav, toimib automaatselt 
& sellega ei kaasne emotsioone. Motiveeritud käitumine on vastupidine :  individuaalselt muutlik, paindlik, erandeid  arvestav , 
motiivide poolt käivitatud & emotsionaalne.  
Sigmund Freudi instinktide teooria 
• Freud  lähtus inimese bioloogilisest loomusest, mis annab käitumisele energia (impulsi). Nende instinktide ühiseks energiaallikaks on 
libido , ent suund võib olla ka õppimise &  tunnetuse  poolt määratav.  Kui instinktiga seotud energia koguneb, tekitab see inimesel 
pinge, mida nimetati tungiks. Olemuselt ebameeldiva tungi alandamiseks on vaja instinkti realiseerida mingil objektil, objekte otsides 
tehakse asendusi, mis ka  alandab tungi. Instinkti objekti leidmine võib olla raskendatud kultuuriliste keeldude või piirangute tõttu. Sel 
juhul suunatakse tegevus asendusobjektile,  kusjuures see alandab pinget  ajutiselt , täieliku rahulduse  pakub siiski “õige” objekt. 
Õnnelikuks eluks on vaja instinkte rahuldada.   Neurootilisest ärevusest vabanemiseks piisab  Freudi arvates lapsepõlveolukordade 
uuest kogemisest täiskasvanuna.
Instinktide käsitlus etoloogias 
Etoloogiat huvitavad ainult loomulikes oludes loomulikult toimuvad käitumised, mille põhjuseks on instinktid, millele on 
iseloomulikud vallandavad tingimused, standartsed käitumismustrid & teatud modifitseeritavus. Mida madalamal arenguastmel on 
loomad, seda väiksem on nende instinktiivse käitumise modifitseeritavus.Eeldab, et iga käitumise liigi jaoks on erinevad instinktid. 
Sellist instinktiderohkust  on raske ette kujutada.
2)
   Mo
 
tivatsiooni vajaduste teooriad  
• Vajaduste  teoreetikud eeldavad, et meil on piiratud hulk kaasasündinud vajadusi, mis on õppimisega muudetavad & selle kaudu 
“paljundatavad” 
• Henry   Murray  arvates on inimesel -20 põhivajadust. Temale olid kõik need vajadused psühholoogilised (mitte bio-sed)
• David  McClelland  on püüdnud nende vajaduste seast uurida & põhjendada saavutusvajadust, osalusvajadust & võimuvajadust. Enim 
tulemusi on saavutusvajaduse uurimise & omaduste kohta  
Henry Murray (1966) vajaduste  loetelu  :  
• Agressiivsusevajadus 
• Autonoomsusevajadus 
• Ebaedu ületamise vajadus