-Betuliin (leitud, et on tõhus ka sh melanoomi ravis) -Betuliinhape, mis on looduslik antiseptik (tõrjub viirusinfektsioone, malaariavastase toimega, HIV-vastase toimega, põletikke raviv ning omab immuunomodulaatori omadusi). Mõjub vähirakkude kasvule, olles tsütotoksiliste omadustega. - Beetaglukaanid (leitud, et aitab kopsu- ja rinnavähi puhul) - Lanostanoidi tripenoidid (alandavad kolesterooli, parandavad seedimist, puhastavad maksa ja aitavad hepatiidi puhul, köha ja astma puhul. - Melaniin (parandab juuste, naha ja silmade olukorda) - Germanium (aitab puhastada verd, normaliseerib vererõhku ja on hea igasuguste kasvajate ärahoidmiseks) - Ksülogalaktoglukaan - Inositool - Inotidiool - Laktoniit - Saponiinid - Lingiin - D2-, B1-, B2- ja B3-vitamiinid - Mineraalid nagu magneesium, kroom, raud ja kaalium Kasekäsna turvalisus. Hiina meditsiin klassifitseerib ürte erinevate kategooriate alla. Kasekäsna klassifitseeritakse "tonic herb" kategooriasse
2 Peenemaid kollageenkiude sisaldav papillaederma on õhuke, moodustades ligikaudu 1/10 pärisnaha paksusest. Retukulaarderma peamisteks komponentideks on nii kollageen- kui ka elasted kiud. Retukulaarderma läheb märkamatult üle nahaaluseks rasvkoeks. Kolmaks peamiseks rakutüübiks pärisnahas on kollageeni produtseerivad fibroblastid, makrofaagid ja nuumrakud. Dermas on tihe vere- ja lümfisoonte ning perifeersete närvilõpmete võrgustik. (Kaur 1999: 4) 2. MELANOTSÜÜDID JA MELANIIN Näha värvus sõltub hemoglobiini, korotenoidide ja melaniini hulgast. Peamiseks värvuse määrajaks on melaniin. Inimesel eristatakse kahte pigmentatsiooni tüüpi: 1. Konstitutsionaalne, on määratud geneetiliselt, ja 2. Fakultatiivne e. indutseeritud e. päevitus Melaniin sünteesitakse melanotsüütides. Melanotsüüte on praktiliselt kõikides kududes, rohkem leidub neid aga epidernises, karvanääpsudes, pärisnahas, silmas, veresoonte ja närvide ümbruses.
2) Seedeelundkond 3) Vereringeelundkond 4) Hingamiselundkond 5) Erituselundkond 6) Sisenõrenäärmed 7) Suguelundkond 8) Närvisüsteem Nahk Nahk inimese kõide suurem organ, mis katab inimese keha. Naha ülesanded : o Kaitseb (väliste vigastuste, haigustekitajate jne. UV- kiirguse eest o Sünteesib erinevaid ühendeid o Säilitab kehatemp. o Meelelund o Eritusorgan Inimese nahas sünteesitakse päikesekiirguse mõjul pigmenti melaniin. Melaniin annab nahale värvuse ja takistab UV-kiirguse tungimist nahaalustesse kudedesse. Nahas sünteesitakse D-vitamiini, mis on vajalik luude ja hammaste jaoks, kaltsiumi imendumiseks, vere hüübimiseks, stabiilse närvisüsteemi säilitamiseks. Nahk kaitseb haigustekitajate eest. Nahal elab mitmesuguseid baktereid, inimese nahk on nn. Bakterite loomaaed, nahalt on leitud üle 200 bakteri. Nahk säilitab kehatemp. Nahas on hulgaliselt väikeseid veresooni ja kapillaare. Temp.
NAHK Koostas: Kristel Mäekask Nahk on inimese suurim elund. Naha ülesanded Kaitseb (väliste vigastuste; haigustekitajate, kiirguste, veekao eest) Sünteesib erinevaid ühendeid Säilitab kehatemperatuuri Meeleelund Eritusorgan Nahk kaitseb UV-kiirguse eest Inimese nahas sünteesitakse päikesekiirguse mõjul pigmenti melaniin. Melaniin annab nahale värvuse ja takistab ultraviolettkiirguse tungimist nahaalustesse kudedesse. Nahas sünteesitakse D-vitamiini D-vitamiin on väga vajalik luude ja hammaste jaoks, kaltsiumi imendumisel, vere hüübimisel, stabiilse närvisüsteemi säilitamisel. D-vitamiini defitsiidil võivad ilmneda: · väsimus, luumurdude aeglane paranemine, kõri ja käte spasmid, · hammaste lagunemine, luude pehmenemine, lihaste nõrkus, · lühinägelikkus, kuulmise nõrgenemine, · kaltsiumi ebapiisav imendumine, · fosfori kinnipidamine neerudes, · lastel rahhiit. Nahk kaitseb haigustekitajate eest Nah...
toodavad hormoone ja reguleerivad koos närvisüsteemiga organismi talitlust Närvisüsteem- juhib kõiki organismi talitlusi ja võimaldab kohaneda väliskeskkonna muutustega. Nahk- organ, mis katab inimese keha. Kaitseb organismi väliste vigastuste, ultraviolettkiirguse, mitmesuguste haigusttekitajate sissetungi ja liigse veekaotuse eest.Aitab säilitada kehatemp. Nahk on meeleelund. Nahas sünteesitakse mõningaid ühendeid, kõige olulisem vitamiin D ja melaniin. Päikesekiirgus ergutab nahka tootma melaniinni, mis kaitseb organismi liigse ultraviolettkiirguse eest. Nahk on ka eritusorgan Higistades eritub läbi naha mõningaid jääkaineid peamiselt vett ja soolasid. Marrasnahk- naha välimine kiht. Naha värvus- mida rohkem ultraviolettkiirgust, seda enam sünteesib nahk melaniini ja seda pruunim on naha jume. Pärisnahk- naha pealmine osa, milles paiknevad vere ja lümfisooned ning higi ja rasunäärmed.
NAHK Naha ülesanded Kaitse (vigastused, uv-kiirgus, haigustekitajate sissetung) Aitab säilitada kehatemperatuuri Eritusorgan Meeleelund Erinevate ühendite süntees Naha värvus Sõltub melaniini hulgast nahas Melaniin pigment nahas, mis neelab ja hajutab ultraviolettkiirgust ja kaitseb seda päikese kahjuliku mõju eest Naha koostis http://www.imelaps.ee/pg/nahk/6.shtml Naha koostis Marrasknahk (e epidermis) keha veekindel kaitsekiht, mis koosneb pidevalt uuenevatest rakkudest Sarvkiht marrasknaha pindmine osa, mis koosneb surnud rakkudest Pärisnahk (e dermis) asub epidermise all ja selles
inimene 70st. Albinismi esineb kõikidel rassidel. Sagedamini sünnib albinismiga lapsi peredes, kus mõlemad vanemad on etnilise päritolu tõttu juba ise ka heledanahalised, mistõttu jääb sageli lapse albinism märkamata Tekkepõhjused Haigus tekib inimestel, kes on pärinud mõlemalt vanemalt albinismi geeni Kui mõlemad vanemad on albinismi geeni kandjad, siis ühel juhul neljast, sünnib neil albinismiga laps Albinismiga inimestel on vähe või puudub pigment melaniin nahas Ennetamine Albinismi ei ole võimalik ennetada Naha- ja silmakahjustuste tekkimise ärahoidmiseks on soovitav kaitsta ennast liigse UV kiirguse eest (spetsiaalsed päevituskreemid, päikseprillid) Ravi Albinismi ravi seisneb nägemishäire korrigeerimises Albiinod Click to edit Master text styles Second level Click to edit Master text styles
damise. Sigimiselundkond tagab sugurakkude tootmise ning järglaste arengu. Närvisüsteem juhib ja kontrollib elundite tööd. Sisenõrenäärmed toodab hormoone, mis kuhivad eludnkondade tööd. Nahk on inimese suurim elund. Naha ül: kaitseb(vigastuste jms eest) sünteesib erinevaid ühendeid säilitab kehatemperatuuri meeleelund eritusorgan Nahk kaitseb UV k iirguse eest Inimese nahas sünteesitakse päikesekiirguse mõjul pigmenti. Melaniin annab nahale värvuse. Nahas sünteesitakse D vitamiini. D vitamiin on väga vajalik luude ja hammaste jaoks kaltsiumi imendumisel, vere hüübimisel, stabiilse närvisüsteemi säilitamisel. Nahk kaitseb haigusetekitajate eest. Nahk säilitab kehatemperatuuri. Nahas on hulgalisel tväikseid veresooni ja kapillaare. Nahk kui meeleelund nahas on palju erinevaid retseptoreid: valu, soe, külm, puudutus. Nahk kui erituselund: Naha ehitus
RAKUD Rakud väikseimad organismi ehitus osad, kõikide elu tunnustega. Membraan ümbritseb, kaitseb, läbi selle transpordivad ained. Rakutuum juhib elutegevust ja paljunemist. Mitokondrid varustavad energiaga. Ribosoomid sünteesivad valke. Tsütoplasmavõrgustik teise ainete süntees. Tsütoplasma seob kõik tervikuks. Epiteelkude(nahk) rakud tihedalt üksteise kõrval, kiire jagunemis võimega ehk siis pindmised vigastused kasvavad kähku kinni, toodavad vajalikke ühendeid. Sidekude kõvasti rakuvaheainet, esineb mitme vormina. Luu- ja kõhrkude tugiülesanne, nendest kujuneb keha toes. Rasvkude samuti sidekude, kaitseb külma eest, hoiab neere paigal. Veri toite- ja kaitseülesanne. Lihaskude kokkutõmbumisvõimelised lihasrakud(kolme tüüpi). 1) silelihaskude veresoonte ja õõneselundite seintes, ei väsi kiiresti, tõmbuvad kokku kiiresti, ei allu tahtele. Vöötlihaskude koosneb vöödilistest lihaskiududest, väsivad kiiresti, ...
+ - + 2.Kest tselluloosist, ligniinist kitiinist erandiks munarakud (lubikest, mannaanist valkkest, nahkkest) Klorofüllid Melaniin 3.Pigmendid Väga palju erinevaid Karotenoidid Hemoglobiin 4.Tsentrioolid - +/- + 6.Ainevahetustüüp Autotroof Heterotroof Heterotroof 7.Plastiidid + - - 10
Nahk Nahakihi ehitus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Marrasnahk - naha õhuke väliskiht (0.05-0,6 mm), kujutab endast mitmekihilist kattekude ehk epiteeli. Marrasknaha pealmise kihi - sarvkihi rakud on surnud ja täidetud vees lahustuva valguga (keratiin). Aeg-ajalt need eralduvad (nt peanahalt kõõm). Sarvkiht kaitseb naha alumisi kihte kulumise eest. Sarvkihi all asub sõmerkiht, mis koosneb sõmeralistest lamedatest rakkudest Sõmerkihile järgneb kasvukiht, mis jaguneb ogakihiks ja basaalkihiks. Ogakiht koosneb elusatest rakkudest, mis liiguvad sõmerkihi koosseisu sedamööda, kuidas basaalkihis rakud jagunevad. Marrasnahas paiknevad värvi- ehk pigmenditerakesed (pigment melaniin) kaitsevad organismi liigse päikesekiirguse eest. Karvad ja küüned on marraskn...
1)Mõisted *Rakk väikseimad organismi ehitusosad, millel on kõik elu tunnused *Kude sarnased rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. On olemas epiteelkude, sidekude, lihaskude ja närvikude. *elund organismi osad, mis täidavad kindlaid ülesaindeid. Moodustuvad kudedest. *elundkond moodustub elunditest, mis täidavad koos ühiseid ülesandeid. 2)inimese koetüübid 3)Leida loetelust igale nimetatud elundile iseloomuslik koetüüp * tugi-liikumiselundkond luud * hingamiselundkond gaasivahetus, vere varustamine hapnikuga * seedeelundkond toidu lõhustamine, nende imendumine ja jääkainete eemaldamine * erituselundkond eemaldavad kehast gaasilised, vedelad ja tahked jääkained * vereringeelundkond kindlustab keha rakkude, kudede ja organite varustamise elutegevuseks vajalike ainetega ja jääkainete transpordi erituselunditesse * sigimiselundkond sugurakkude tootmine, uu organismi arengu kindlustamine 4)Elundkondade ülesanded ...
Cutisega. See on nagu energiareserv kuhu on paigutunud nahale vajalikud toitained ja see nahakiht täidab kõik vajalikud kaitsefunktsioonid. Sarvkiht on naha kaitsekihina väga tähtis. Sarvkihi pealmisest osast eraldub pidevalt väikeste liblede kaupa surnud rakke . Nahk ja ultraviolettkiirgus Nahk on tundlik ultraviolettkiirguse suhtes. Lühiajalisel päevitamisel tekkinud punetus kaob mõne päeva jooksul ja epidermises tekib mustjaspruun värvaine melaniin, mis kaitseb nahka ultraviolettkiirguse edasise mõju eest. Pikaajaline päevitamine vanandab nahka sarvkiht pakseneb ja muutub karedaks, pärisnaha kollageen hakkab lagunema ja elastiin jäigastub. Päevitus (melaniini teke) üksi ei kaitse nahka ultraviolettkiirguse eest, eriti tänapäeval, mil osoonikihi hõrenemise tõttu on päikesevalguse ultravioletne osa muutunud intensiivsemaks ja nahavähi oht on suuremaks.
Elundkond selle moodustavad elundid, mis täiendavad koos ühiseid ülesandeid. Pärisnahk sisaldab elastseid kiude, vere- ja lümfisiooni, higi- ja rasunäärmeid. Asetseb peale marrasnahka. Marrasnahk selle pindmist osa numetatakse sarvkihiks, alumine osa koosneb elusatest jagunemisvöimelistest rakkudest. Retseptor inimese naha omalaadne meeleelund, millega me tunneme valu, sooja, külma jms puuteärritusi. Melaniin see on naha sünteesitav värvaine ning kaitseb UV kiirguse eest ja annab nahale värvuse. 2. Kudede liigid 1) Epideelkude 2) Sidekude > luu- ja köhrkude, rasvkude, veri 3) Lihaskude > silelihaskude, vöötlihaskude, südamelihaskude 4) Närvikude 3. Erinevad elundkonnad ja nende ülesanded 1) Tugi- ja liikumiselundkond. Tänu sellele me saame liikuda, sest luud koos neile kinnitunud lihastega toestab ja kaitseb inimese keha.
Nahk hoiab ära ka ülekuumenemist tänu higile. Nahk on ka eritusorgan, kuna higistades eritub nahalt jääkaineid. Enamasti vett ja soola. Inimese nahk on omalaadne meeleelund, mille retseptoritega tajume valu, sooja, külma ja erinevaid puuteärritusi. Retseptori moodustavad erinevad närvirakkude kogumid ja nende talitust soodustavad rakud. Nahas sünteestikase ka mõningaid ühendeid, millest kõige olulisem on vitamiin D ja melaniin Nahk toodab melaniini, et nahka kaitsta ultraviolettkiirguse eest ning samas annab see ka nahale ilusa pruuni jume. Naha välimise kihi moodustab marrasknahk Selle pindmist osa nimetatakse sarvikihiks, mis koosneb tihedalt kokkusurutud surnud rakkudest. Sarvkiht ei lase läbi mikroobe, vett, tolmu jms. Sarvkihi rakud kooruvad pidevalt naha pinnalt maha. Tekitades hallikat tolmu, mis koguneb nii ihupesule kui ka magamisriietele.
Bioloogia 9.klassi 1.poolaasta mõisted. Mõisted õpiku `'BIOLOOGIA põhikoolile'' järgi kuni peatükk 1.9. Teemad: Inimese keha üldehitus; Nahk katab ja kaitseb; Luude koostis ja ehitus; Luud ja nende ühendused; Lihased tagavad keha liikumise; Vereringeelundkond ja südame ehitus; Veresooned ja vereringe; Veri on vedel kude; Immuunsüsteem kaitseb organismi. 1.Rakk-väikseim organismi ehitusosa, millel on kõik elu tunnused. 2.Kude-rakud koos rakuvaheainega 3.Elund-e-organ-erinevatest kudedest moodustuv organismi osa. 4.Elundkond-koos ühiseid ülesandetäitev elundite kogum. 5.Marrasknahk-naha pealmine kiht, mille pealmine osa sarvkiht koosneb surnud rakkudest ja alumine osa elusatest jagunemisvõimelistest rakkudest. 6.Pärisnahk-naha alumine kiht, mis rohkete elastssete kiudude sisaldusega annab nahale veniviuse painduvuse ja sitkuse. 7.Melaniin-Aine mida sünteesitakse nahas ja mis kaitseb ultraviolett...
Külma korral aga veresooned ahenevad, nahas voolab vähem verd ja soojuse äraandmine väheneb. Nahk on ka eritusorgan, sest higistades eritub läbi naha mõningaid jääkaineid, peamiselt vett ja soolasid. Inimese nahk on omalaadne meeleelund, mille retseptoritega tajuma valu, sooja, külma ja erinevaid puuteärritusi. Retseptori moodustavad närvirakkude kogumid ja nende talitlust soodustavad rakud. Inimese nahas sünteesitakse ka mõningaid ühendeid, millest kõige olulisem on vitamiin D ja melaniin. Päikesekiirgus ergutab nahka tootma melaniini, mis kaitseb organismi liigse ultraviolettkiirguse eest. Mingi kogus päikesekiirgust n inimese nahale, siiski vajalik. Nimelt sünteesitakse päikesekiirguse mõjul meie nahas vitamiin D, mis reguleerib kaltsiumi ja fosfori ainevahetust ja on vajalik luustiku normaalseks arenguks. NAHAVÄRVUSE SÕLTUVUS Mida rohkem ultraviolettkiirgust nahale langeb, seda enam sünteesib nahk melaniini ja seda
Bioloogia KT vastused: Mõisted: 1. Kude- rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. 2. Elund- organismi osad, mis täidavad kindlaid ülesandeid, moodustuvad erinevatest kudedest. 3. Elundkond- nimetatakse elundeid, mis täidavad koos ühiseid ülesandeid. 4. Retseptor- moodustavad närvirakkude kogumid ja nende talitlust soodustavad rakud. 5. Melaniin- ühend, mis kaitseb organism liigse ultraviolettkiirguse eest 6. Marrasnahk- Moodustab naha välimise kihi, selle pindmist osa nimetatakse sarvkihiks, mis koosneb kokkusurutud surnud rakkudest. 7. Pärisnahk- asub marrasknaha all, sisaldab elastseid kiude, mistõttu on painduv ning veniv. Seal on vere- ja lümfisioonid, väliskeskkonnast ärritusi vastuvõtvad retseptorid ning higi- ja rasunäärmed. 8. Luuümbris- luud kattev õhuke ümbris, mis ühendab teda ümbritsevate kudedega. 9. Kõõlus- valkainest koosn...
2.Kest kitiinist erandiks munarakud (lubikest, tselluloosist, ligniinist valkkest, nahkkest) mannaanist Klorofüllid Melaniin 3.Pigmendid Väga palju erinevaid Karotenoidid Hemoglobiin 4.Tsentrioolid - +/- + 5.Membraani steroolid Fütosterool Ergosterool Kolesterool 6.Ainevahetustüüp Autotroof Heterotroof Heterotroof 7
Häiritud on lipiidide ainevahetus. On parenhümatoossed rasvdüstroofiad ja mesenhümaalsed rasvdüstroofiad. 82. Mis on süsivesikdüstroofiad ja iseloomusta seda. Süsivesikute ainevahetuse häire. Hinnatakse tavaliselt vere suhkrusisalduse järgi. On hüpoglükeemia (füsioloogiline, patoloogiline) ja hüperglükeemia (füsioloogiline, patoloogiline). 83. Mis on pigment düstroofiad e pigmentoosid? Iseloomusta. Pigmentainevahetuse patoloogia. Endogeensed (nt melaniin, helmi tuletised), eksogeensed (tätoveering). Melaniin on kaitsepingment. Jaguneb: üldine hüperpigmentatsioon (Addisoni tõbi), kohalik hüperpigmentatsioon (tedretähnid), üldine hüpopigmentatsioon (albinism), kohalik hüpopigmentatsioon (leukodermia) 84. Mis on mineraaldüstroofiad? Iseloomusta seda. Ca, K, Cu, Fe jne ainevahetus häire. Tavaliselt avaldub kivide tekkes. 85. Mis on kivid? Mis neid tekitab? Kuidas jaotatakse?
Rakk-Kude-Elund-Elundkond-Organism 3. Mis reageerib erinavate elundite ja elundkondade tööd? Närvisüsteem ja hormoonid 4. Naha ülesanded *Kaitseb organismi väliste vigastuse, ultravioletkiirguse, mitmesuguste haigustekitajate sissetundi ja liigse veekaotuse eest *Eritamine. Kui inimene higistab eritub läbi naha mõningaid jääkaineid, peamiselt vett ja soolasid *Nahas sünteesitakse mõningaid ühendeid, millest kõige olulisemad on D-vitamiin ja melaniin *Nahk on meeleelund. Naha tunderakkudega tajume valu, sooja, külma ja puuteärritusi *Nahk aitab säilitada kehatemperatuuri 5. Mis ülesanne on rasvkoel? Kaitseb külma eest, hoiab kehatemperatuuri, kaisteb teatuid elundeid 6. Millest sõltub naha värvus? Miks muutub päevitades nahk pruuniks? Melaniinist. Päevitades nahk sünteesib tumedat pigmenti ehk melaniini. 7. Millega tegeleb dermatoloog? Naha, küünte ja juuste probleemidega 8. Naha osade ülesanded
toime vastu. UVK eest kaitsevad inimest esmajärjekorras naha optilised omadused. Umbes 5% UVK-st reflekteerub nahalt, ülejaanu kandub edasi nahka, kus see hajutatakse või absorbeeritakse. Olulisemad on tagajärjed, mis tekivad energia absorbeerumisel. Molekule, mis valgust absorbeerivad, nimetatakse kromofoorideks. Nad jaotatakse: Organismis olemasolevad e. endogeensed kromofoorid (keratiin, nukleiinhapped, melaniin, hemoglobin, porfüriin, karoteen, lipoproteiidid jt.). Organismi sattunud e. eksogeensed kromofoorid (fotosensibiliseerivad ravimid ja keemilised ühendid). Erinevatel kromofooridel on spetsiifiline absorptsioonispekter, s.t. et erinevad valgustundlikud molekulid absorbeerivad eri lainepikkusi. Kui absorbeerunud energia kasutatakse ära fotokeemilisteks reaktsioonideks, muutub rakkude molekulide struktuur. Kõige kergemini kahjustavad DNA, RNA, mukopolüsahhariidid,
histamiin - vigastatud rakkude poolt eritatav aine, mis kutsub esile mittespetsiifilise immuunreaktsiooni homöostaas - organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskonna stabiilsust hormoon - aine, mida toodavad sisenõrenäärmed ja millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele humoraalne immuunsus - antikehadel põhinev immuunreaktsioon humoraalne regulatsioon - elundkondade talitluse regulatsioon hormoonide abil hübridoom - antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks hübridoomitehnoloogia - rakutehnoloogiliste võtete kogum hübridoomide loomiseks - immuniseerimine, rakkude liitmine ja kloonimine, immunoloogiline testimine ja monokloonsete antikehade produtseerimine hübriidrakk - eri kudedest, eri isenditelt või ka eri liikidelt pärit rakkude liitmisel saadud jagunemisvõimeline rakk immuniseerimine - mingi antigeeni viimine organismi sisekeskkonda, mille tagajä...
alumistes kihtides rakkude jagunemiseks vajaliku niiske keskkonna. Hüaloroonhape- seob vett ja aitab moodustada paksu geeli, et hoida niiskust ja takistada bakterite edasitungimist naha all asuvatesse kudedesse. Kaitse füüsikaliste tegurite eest: Kuiv epidermis kaitseb elektrivoolu edasikandumise eest. UVK eest kaitsevad: 1) hüdrolipiidkiht ja selles leiduv urokaniinhape 2) rasu 3) melaniin Kaitse patogeensete mikroobide eest: Naha happelisus- mikroobid ei suuda paljuneda. Naha normaalne mikrofloora- bakterite vahel on konkurents elupaiga suhtes ja kehtib printsiip “kes ees, see mees”- s.t. patogeensed mikroobid naha pinnal elutsevate mikroobide vahele lihtsalt ei mahu. Langerhansi rakud e. immunoloogiline kaitse- kuuluvad vere valgeliblede huka, “söövad” ära võõrosakesed, mille leiavad. MILLAL HAKKAB INIMESEL KUJUNEMA MIKROFLOORA?
+ erandiks munarakud 2.Kest kitiinist tselluloosist, ligniinist (lubikest, valkkest, mannaanist nahkkest) Klorofüllid Melaniin 3.Pigmendid Väga palju erinevaid Karotenoidid Hemoglobiin 4.Tsentrioolid - +/- + 5.Membraani steroolid Fütosterool Ergosterool Kolesterool 6.Ainevahetustüüp Autotroof Heterotroof Heterotroof 7
tõvestavate bakterite elutsemist nahal, pakkudes neile konkurentsi. Ainult väike osa nahale sattunud mikroobidest võib põhjustada haigusi. Naha pind on happeline ja see ei soodusta enamiku bakterite elutegevust. Mikroobid eralduvad nahalt ka koos surnud sarvkihi rakkudega. 13. Millest sõltub naha värvus? Päevitamise mõju nahale. Vastus: mida rohkem UV-kiirgust nahale langeb, seda enam sünteesib nahk tumedamat pigmenti melaniini ja seda pruunim on naha jume. Melaniin neelab, hajutab ja peegeldab UV-kiirgust. Päikese UV-kiirgus võib põhjustada nahavähki ning naha enneaegset vananemist. Päikesekiirguse mõjul sünteesib meie nahk D-vitamiini, mis reguleerib kaltsiumi ja fosfori ainevahetust ja mida on vaja luustiku normaalseks arenguks. 14. Millest tekivad sõrmejäljed? Tähtsus? Vastus: Pärisnaha ülakiht tungib kurdudena marrasknahasse ning need moodustuvad sõrmeotstel erilise mustri, mis on igal inimesel erisugune. Seetõttu saab sõrmejälgede
1. marrasnahk (epidermis) 2. pärisnahk (termis) 3. alusnahk (nahaaluskude) nahk? 103. Nimeta 3 erinevat naha 1. kaitseb naha sisemisi kudesid 2. termoregulatsioon 3. hingamine 4. eritus 5. D-vitamiini tootmine ülesannet! 6. veredepoo 104. Mille eest kaitseb epidermis Kaitseb väliste vigastuste, haigustekitajate, kiirguste ja veekao eest organismi? 105. Kus asub melaniin? Marrasnaha basaalkihis Karvatupe välispinnale kinnitavates karvapüstitajalihastes, mis on moodustunudki 106. Kus esineb silelihasrakkusid? silelihasrakkudest 107. Mis kasu on melaniinist? Melaniin annab nahale värvuse ja takistab UV kiirguse tungimist nahaalustesse kudedesse 108. Mis tüüpi kiudusid sisaldab Kollageenseid ja elastseid sidekoe kiude
Rakk Rakk- väiksemad organismi osad, millel on kõik elu tunnused. Ümbritsetud membraaniga, rakutuum- (asub raku keskel) - juhib rakkude elutegevust ja paljunemist. Mitokonder- varustab rakku energiaga. Ribosoomid- sünteesivad elutegevuseks ja kasvuks vajalikke valke. Tsütoplasmavõrgustik- toimub ainete süntees. Tsütoplasma- täitab rakku seest. Rakkude jagunemine- uusi rakke on vaja kasvamiseks ja surnud rakkude asendamiseks. Ei jagune- südamelihaskoe rajud ja närvirakud. Kude- sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega. Epiteel, side, lihas, närvikude. 1) Epiteelkude- paiknevad tihedalt, näärmed toodavad vajalikke ühendeid. Kiire jagunemisvõimega. - Sidekude- rakuvaheainet on palju. Esineb mitme vormina. - Luu- ja kõhrkude- tugiülesanne, kujuneb keha toes. - Rasvkude- rakkudes talletuvad varurasvad, kaitseb külma eest, aitab neere paigal hoida. - Veri-...
DÜSTROOFIAD Margit Olvi HO16perh DÜSTROOFIAD EHK DEGENERATSIOONID Need on rakkude ja nende vaheaine kahjustused ehk väärastused, mis on tekkinud ainevahetusprotsesside häirete tagajärjel, ning tingitud ainevahetuskomponentide (valkude, rasvade, süsivesikute, pigmentide, mineraalide) kvalitatiivsetest ja kvantitatiivsetest muutustest. VALKDÜSTROOFIAD Rakkude ja nende vaheaine kahjustused, mis on tingitud liht- ja liitproteiinide muutustest. Sõmerjas ehk granulaarne düstroofia Ainevahetushäire, mis avaldub valgulise päritoluga graanulite kogunemises maksa-, südamelihas-, ja neerurakkudesse. Kaasneb rakkude mahu suurenemine, sest moodustunud graanulid imavad endasse suurel hulgal vett. Rakkude paisumuse tulemusena suurenevad ka organite mõõtmed, konsistents pehmeneb ja koejoonis muutub ebaselgeks. Üldjuhul pöörduv kahjustus, kuid raskema kulu korral võib see üle minna: Vakuoolseks Hüaliintilgaliseks düstroofiaks Lis...
arengu kindlustamine. *NÄRVISÜSTEEM tegeleb kõikide elundkondade töö juhtimisega ning kooskõlastamisega. *SISENÕRENÄÄRMED toodavad hormoone. *NAHK on inimese keha kattev mitmekihiline elund. *NAHK kaitseb mei d väliste v igastuste, UV-kiirguse, liigse veekaotuse ja mitmesuguste haigustekitajate sissetungi eest. *Nahak on kaitse-, sünteesi- ja eritusülesanne ehk nahk talitleb meeleelundina ning aitab reguleerida kehatemperatuuri. *Nahas sünteesitav värvaine melaniin kaitseb UV-kiirgus eest ja annab nahale värvuse. *Nahas on higi- ja rasunäärmed, mis tagavad naha eritus- ja kaitsevõime. *Terve nahk on tõvestavatele mikroobidele läbimatu ning nende elukeskkonnaks ebasoodne. *Naha välimise kihi moodustab MARRASKNAHK. *Marrasknaha pindmist osa nimetatakse SARVKIHIKS, mis koosneb tihedasti kokku surutud rakkudest. *Marrasknaha alumine osa koosneb elusatest jagunemisvõimelistest rakkudest. *Marrasknaha moodustavad ka karvad, juuksed ja küüned.
2) Seedeelundkond 3) Vereringeelundkond 4) Hingamiselundkond 5) Erituselundkond 6) Sisenõrenäärmed 7) Suguelundkond 8) Närvisüsteem Nahk Nahk inimese kõide suurem organ, mis katab inimese keha. Naha ülesanded : o Kaitseb (väliste vigastuste, haigustekitajate jne. UV- kiirguse eest o Sünteesib erinevaid ühendeid o Säilitab kehatemp. o Meelelund o Eritusorgan Inimese nahas sünteesitakse päikesekiirguse mõjul pigmenti melaniin. Melaniin annab nahale värvuse ja takistab UV-kiirguse tungimist nahaalustesse kudedesse. Nahas sünteesitakse D-vitamiini, mis on vajalik luude ja hammaste jaoks, kaltsiumi imendumiseks, vere hüübimiseks, stabiilse närvisüsteemi säilitamiseks. Nahk kaitseb haigustekitajate eest. Nahal elab mitmesuguseid baktereid, inimese nahk on nn. Bakterite loomaaed, nahalt on leitud üle 200 bakteri. Nahk säilitab kehatemp. Nahas on hulgaliselt väikeseid veresooni ja kapillaare. Temp.
PATOLOOGIA TEGEVUSVALDKONNAD Patoloogia on teadus, mis uurib inimorganismi haiguste korral. Haiguse põhjus - etioloogia tekke- ja arengumehanismid - patogenees sümptomid, kulg ja lõppemine PATOLOOGIA TÄHTSUS Oluliseks ülesandeks on välja selgitada muutuste põhjused ja milliste mehhanismide kaudu need toimuvad. Oluline diagnoosimiseks, muutuste ja nende ulatuse määramiseks, prognoosimiseks, ravihindamiseks, teadustööks, on kliinilise meditsiini teoreetiliseks aluseks. TERVIS Tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund. HAIGUSE MÕISTE JA OLEMUS Haigus on normist(tervisest) kõrvalekaldumine. Haigus= kahjustus + reaktsioon Kogu organismi tabanud kahjustav protsess, uus seisund, mis väljendub organismi ja väliskeskkonna vaheliste kohanemisreaktsioonide ning töövõime languses. Haigust iseloomustavad haigustunnused ehk sümptomid. Objektiivsed sümptomid- reaalselt nähtavad või neid on võimalik määratleda uurimism...
1. Selgita mõisteid: homöostaas organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. termoneutraalne tsoon (komforttemperatuur) keskkonna tingimusi, kus organism ei pea püsiva temperatuuri hoidmiseks kulutama energiat nimetatakse termoneutraalseks tsooniks (25-30C). ülemine letaalne temperatuur kui vereringe ja higistamine ei suuda enam tagada normaalset kehatemperatuuri ning vajalikud ensüümid denatureeruvad ( kui kehatemperatuur tõuseb 42-44C). alumine letaalne temperatuur kui väliskeskkond muutub sedavõrd külmaks, et organism ei suuda enam hoida püsivat kehatemperatuuri ja toota piisavalt sooja ja ainevahetud peatub ning inimene sureb. dehüdranteerumine liigne vedelikukadu organismis osteoporoos luude hõrenemine- naiste luud on hõredamad ja muutuvad peale menopausi veelgi hõredamaks. ateroskleroos veresoonte lupjumine- võib põhjustada ajurabandust, sest veresoonte lupjumise t...
Nahk Pille Javed Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2016 Nahk Nahal on mitmeid funktsioone: 1. Katteelund 2. Osaleb soojusregulatsioonis 3. On verevarulaks 4. Puutemeeleelund 5. D- vitamiini tootja Naha kihid Täiskasvanud inimese nahk on 1,5 – 2 ruutmeetrit. 1. Epidermis e. marrasnahk 0,05 – 0,2 mm 2. Dermis e. koorium e. pärisnahk 0,5 – 1,5 mm 3. Subkuutis e. nahaaluskude Naha paksus ilma aluskoeta 1-4 mm Kõige paksem jalataldadel Kõige õhem silmalaugudel ja õnnaldes Ilma nahaaluskoeta on nahk kehakaalust 5% Koos nahaaluskoega võib ulatuda kuni 25% Naha derivaadid 1. Näärmed, eritavad peamiselt vett, NaCl, väikestes kogustes rasvhappeid ja uureat 1. Merokriinsed higinäärmed – osalevad soojusregulatsioonis, on üle keha, eriti palju peopesades, jalataldadel 2. Apokriinsed higinäärmed – kaenlaaukudes, suguelundite ümbruses, päraku ümbruses 2. Karvad – sarvkihi struk...
15. Mis on peamine haigustekitaja varbaküüntel? Kogu maailmas on laialt levinud seene Trichophyton rubrum poolt põhjustatud jalgade ja varbaküünte seenhaigus. 16. Kas majavamm kasvab Eestis ka looduses (vaata kindlasti lingi alla)? Meie kliimavöötmes suudab majavamm elada ainult hoonetes. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1997_1972.html 17. Mis pigment kaitseb nii inimest kui ehitisi katvaid seeni kiirguse eest värvides neid tumepruuniks? Melaniin 18. Too näiteid, millised seened põhjustavad valge-, pruun- ja pehmemädanikku ja kirjelda haiguse ilminguid (vaata kindlasti lingi alla). Puidulagundajad (vaata ka siia) * valgemädanik (haavataelik (Phellinus tremulae)) * pruunmädanik (harilik majavamm (Serpula lacrymans)) * pehmemädanik (sageli segi aetav valgemädanikuga) 19. Mis roll on seentel looduse aineringes? Kas on lootust, et seened võiksid päästa maailma plastikprügist?
21. Keskkonnategurid, mis kiirendavad vananemist: tubakasuits, liigne füüsiline koormus, ravimid, rasvane praetud toit III Selgita 1. Mil viisil talitleb nahk meeleelundina? Inimese kompimiselundiks on nahk. Nahas asuvad erinevad retseptorid, mille abil inimene tajub valu, survet, külma ja kuuma. 2. Mil viisil talitleb nahk erituselundina? Läbi naha toimub higistamine. 3. Kuidas kaitseb nahk UV-kiirguse kahjustava toime eest? Melaniin on rasvlahustuv rakuvärvaine (pigment), mida sünteesitakse nahas. See annab nahale värvuse ja kaitseb ultraviolettkiirguse eest. 4. Mil viisil osaleb nahk organismi termoregulatsioonis? Soojuse äraandmine ( kehapinnalt) 5. Millised on suhkrute,valkude ja rasvade lõhustamisel soolestikus tekkivad ained ja kuhu nad imenduvad? Suhkrud-glükoos-verre Valgud-aminohapped- verre Rasvad(lipiidid)- glütserool+rasvhapped-lümfiringe 6. Millised protsessid toimuvad jämesooles
reguleerib vere suhkrusisaldust, GLÜKAGOON hormoon, mis töötab vastupidiselt insuliinile, GLÜKOGEEN maksarakkudes gülkoosist moodustuv loomne varuaine, DIABEET haigus, mille puhul vere glükoosisisalduse regulatsioon on häiritud ja vere glükoosisisaldus tõuseb, STRUUMA kilpnäärme haiguslik suurenemine, MAKSATSIRROOS maksarakkude kärbumine ja sisekoelise asendumisega, MAKSAPÕLETIK (KOLLATÕBI) haigus, mille puhul tekib maksas põletik, MELANIIN tume pigment, mis kaitseb UV kiirguse eest ja annab nahale, karvadele ja vikerkestale värvuse, SÜNAPS koht kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku, HUMORAALNE REGULATSIOON hormoonide poolt vahendatud regulatsioonimehhanism, NEURAALNE REGULATSIOON närvirakkude vahendatud regulatsioonimehhanism. Kuidas toimub positiivne tagasiside? Mõiste ja näited selle kohta. POSITIIVNE TAGASISIDE homoöstaasi tagav protsess, mis käivitab protsessid kõrvalekalde
1. Selgita mõisteid: homöostaas organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. termoneutraalne tsoon (komforttemperatuur) keskkonna tingimused, kus organism ei pea püsiva temperatuuri hoidmiseks kulutama energiat (2530°C). ülemine letaalne temperatuur kui vereringe ja higistamine ei suuda enam tagada normaalset kehatemperatuuri ning vajalikud ensüümid denatureeruvad (kehatemperatuur tõuseb 4244°C). alumine letaalne temperatuur kui väliskeskkond muutub sedavõrd külmaks, et organism ei suuda enam hoida püsivat kehatemperatuuri ja toota piisavalt sooja ning ainevahetus peatub ja inimene sureb. dehüdranteerumine osteoporoos luuhõrenemine ateroskleroos veresoonte lupjumine diabeet suhkruhaigus struuma kilpnäärme suurenemine maksatsirroos maksa sidekoestumine maksapõletik (kollatõbi) Ahepatiit melaniin rasvlahustuv rakuvärvaine (pigment), mida sünteesitakse naha...
kolmest kihist, värvi, toodavad spetsiifilised rakud, mida millest kõige keskel nimetatakse melanotsüütideks ja mis asub keratiini- asuvad juuksesibula piirkonnas. rakkudest koosnev Toodetud melaniin ladustatakse korteksi medulla. Seda rakkude hulka keratiniseerumisprotsessis, ümbritseb paksem mis annab juustele värvi. On olemas kolme kiht, korteks ja erinevat tüüpi melaniini: feomelaniin,
Naha anatoomia, naha reaktsionid. NAHK Naha pealmiseks kihiks on marrasknahk ehk epiderm, mille all on pärisnahk. Pärisnaha all on rasvkude. Püsimeik kantakse kulmudele, silmadele, huultele ja nüüd ka põskedele kõrgekvaliteedilise aparatuuri ning pigmentidega naha pindmistesse kihtidesse ca 0,3-0,5 mm sügavusele. Sõltuvalt nahatüübist ja elustiilist püsib tulemus 3-5 aastat, aga soovitav on käia kord aastas värvi värskendamas Marrasknahk ehk epiteelkude on naha õhuke väliskiht (0.05-0,6 mm), mis kujutab endast mitmekihilist kattekude ehk epiteeli. Marrasknaha pealmise kihi - sarvkihi rakud on surnud ja täidetud vees lahustuva valguga (keratiin). Need rakud aeg-ajalt eralduvad (nt peanahalt kestenduvad rakud on kõõm). Sarvkihtkaitseb naha alumisi kihte kulumise eest. Sarvkihi all asub sõmerkiht, mis koosneb sõmeralistest lamedatest rakkudest, mis ...
INIMENE 1. Inimese süstemaatiline kuuluvus Inimene kuulub loomariiki - imetajate klassi, primaatide seltsi ja inimlaste sugukonda. 2. Primaatidele iseloomulikud tunnused (8-10) - suur aju - jäsemete viis sõrme ja varvast - hea nägemine - aeglane areng - näokolju lamenemine - elavad sotsiaalsetes gruppides, milles valitsevad keerulised omavahelised suhted - kõigesööja - oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid - sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele 3. Kes on inimeste lähimad sugulased loomariikides ja mis on selle tõendiks? Meie lähimad sugulased on simpansid, kongo simpansid e. bonobod, gorillad ja orangutanid. Suguluse kindlaim tõend on mitmete valkude samasugune aminohappeline järjestus ja DNA struktuur. 4. Ühised jooned * inimahvidele- suur aju, hea nägemine, jäsemete viis sõrme ja varvast * ainult inimestele- kõnevõime 5. Kultuuriline ehk sotsiaalne evolutsioon. Mis on seda kiirendanud ja soodustanud...
Glükogeen. 2. Kest + + - Tselluloosist, Kitiinist, Erandiks munarakud ligniinist. mannaanist. (lubikest, valkkest, nahkkest). 3. Pigmendid Klorofüllid, Väga palju Melaniin, Karotenoidid. erinevaid. Hemoglobiin. 4.Tsentrioolid - +/- + 5. Membraani Fütserool. Ergosterool. Kolesterool. steroolid 6.Ainev. tüüp Autotroof. Heterotroof. Heterotroof. 7. Plastiidid + - - 8
vananemist? (1) DNA replikatsioonivigade teooria; (2) DNA ahelatevaheliste põikõmbluste moodustumise teooria; (3) vabade radikaalide teooria; (4) ajutalitluse häirumise teooria; (5) immuunmehhanismide vananemise teooria (autoimmuunsuse teke). 76. Mis ainega on seotud imetajate karvavärvus, millest see tekib ja millised on selle aine vormid organismis? Loomade karvavärvus on tingitud põhiliselt ühe pigmendi – melaniini, omadustest. Melaniin moodustub aminohappest türosiin, mis läbib pika rea biokeemilisi reaktsioone, mis kõik mõjutavad karva värvust. eumelaniin – must või pruun pigment, feomelaniin – kollane või punane pigment 77. Milliste rakkude ja milliste rakustruktuuridega on seotud pigmentatsiooni teke? Melaniin moodustub erilist tüüpi rakkudes – melanotsüütides. Nende arv ja hormonaalsed mõjutused neile tingivad samuti karvavärvuse varieerumist.
· Südamemahu vähenemine · Neerude uriinitootmise vähenemine · Seedehäired · Lihasjõu vähenemine · Termoregulatsiooni häired Esmaseks märgatavaks vananemise tunnuseks on kortsud. Seda aitab vältida UV kaitsefaktoriga päikesekreemi kasutamine, peakatete kandmine, naha niisutamine kreemiga, õige toitumine. Küünte kasv aeglustub, värvus muutub kollakaks. Küüned paksenevad, lõhenevad. Juuste kasv aeglustub ja muutub halliks. Pigment melaniin asendub värvitute õhu molekulidega. Vananemine ja kesknärvisüsteem: · Unehäired · Tähelepanuvõime halvenemine · Meeleorganite töö halvenemine · Emotsionaalne mandumine · Sisenõrenäärmete talitluste muutus Vananemine ja DNA · DNA kahjustused Reparatsiooni aktiivsuse vähenemine. Häirub ka valkude süntees, mis on vajalik närvisüsteemi talituseks. · Kromosoomide telomeeride lühenemine Rakud kaotavad pooldumisvõime. Vananemise põhjused:
On kest On kest, Puudub, erandiks munarakud 2. Kest tselluloosist, kitiinist, (lubikest, valkkest, nahkkest) ligniinist mannaanist Klorofüllid, Väga palju 3. Pigmendid Melaniin, hemoglobiin karotinoidid erinevaid 4. Tsentrioolid - +/- + 5. Membraani Fütosterool Ergosterool Kolesterool steroolid 6. Ainevahetustüüp Autotroof Heterotroof Heterotroof 7. Plastiidid + - - 8. Vitamiinide Puudulik (vajavad teat. vit
Maakula ealine degeneratsioon on tingitud võrkkesta pigmentepiteeli vahetuse häiretest ja see esineb enamasti inimestel alates 65. eluaastast. (AMD Maakula ... 2016). Kujutis, mis fokuseeritakse võrkkestale, on kõige teravam maakulis. Viimane aga moodustab reetinas ainult väga väikese osa, seega täielikuks nägemiseks ei tohi kollatähnis esineda kahjustusi. Maakula ealine degeneratsioon tekib peamiselt vananemise tagajärjel, mil melaniini hulk organismis väheneb. Melaniin aga kaitseb UV-kiirguse eest, seetõttu pole eakamate inimeste silmad enam endist viisi kaitstud. Kuna nutiseadmete ekraanidelt kiirguv sinine valgus on kõrge energiaga, siis selle pikaajaline kokkupuude silmadega on üheks maakula degeneratsiooni varasema tekke soodustajaks seetõttu, et kahjustab võrkkestas sisalduvaid valgustundlikke rakke. Maakula ealine degeneratsioon võib viia silmanägemise püsiva kaotuseni. (Blue Light ... ). (Heiting 2016).
vesi osmoosi teel taas vakuoolidesse ja turgor taastub. Taime- ja loomaraku võrdlus Taimerakk Loomarakk Varusüsivesikuks tärklis Varusüsivesikuks glükogeen Kest, mis koosneb tselluloosist ja ligniinist Kest puudub Pigmendiks on klorofüllid ja karotenoidid Pigmendiks melaniin Tsentrioolid puuduvad Tsentrioolid olemas Autotroof Heterotroof Plastiidid Puuduvad JOONISED
KATTEELUNDKOND Katteelundkonna moodustab inimesel nahk. 1. katab ja kaitseb inimkeha väljastpoolt keemiliste ainete sissepääsu eest,tõkestab bakterite sissepääsu, hoiab organismi veekao eest, tõkestab ka vee sissepääsu 2. on meeleelund s.t. temas paiknevad tunderakud võtavad vastu ärritusi 3. valmistab meile D- vitamiini, mis on vajalik normaalseks luustumiseks 4. paiknevad pigmenti,mis melaniin kaitseb liigse ultraviolettkiirguse eest. 5. on erituselund s.t tema kaudu antakse ära vedelaid jääkaineid higi ja rasuna 6. Nahaalune rasvkude on tähtis mehaaniliste löökide ja põrutuste pehmendaja 7. oluline temperatuuri regulatsioonis Termoregulatsiooni keskuseks on ajus hüpotalamus . Hüpotalamusele antakse pidevaltnaha termoretseptoritelt( tunderakkudelt) infot keskkonna temperatuuri muutuste kohta.
UV toimel, toodab Ca ainevahetust ja seega aitab luustiku arengut. 5) Eritusorgan- higistades väljutab jääkaineid nagu vesi ja soolad. 15. Joonis naha ehitusest, näidata erinevate nahaosade ülesanded. 16. Millest sõltub inimese nahavärvus? Mis ülesanne on melaniinil inimese nahas? Nahavärvus sõltub UV kiirguse hulgast: mida rohkem UV kiirgust, seda enam sünteesib nahk melaniini ja seda tumedam on nahk. Melaniin kaitseb UV kiirguse eest. 4 17. Miks soovitatakse blondidel ja eriti punapäistel inimestel päevitamisega eriti ettevaatlik olla? Sest nende nahas on vähem melaniini ja UV kiirguse oht suurem. 18. Mis põhjusel on mõõdukas päikesekiirgus inimestele soovituslik? Sest päikesekiirguse abil sünteesib meie nahk D-vitamiini, mida vajame luustiku arenguks. 19
osades seenterakkudes, nende ülesanne on organiseerida kromosoomide jaotust raku jagunemisel. Sisaldiste süsteem Inklusioonid ehk sisaldised. Jagatakse: 1. Toitelised - erinevad orgaaniliste ühendite kogumid nt süsivesikud: tärklis, glükogee, inuliin; valgud; lipiidid. 2. Kaitselised a) taimedel oblikhape, mis teeb hapu maitse, seob kaltsiumi (tigude koja teeb pehmeks), oblikhape on ka mürgine. b) melaniin - mis kaitseb UV eest: peegeldab kiirgust tagasi; hajutab kiirgust; neelab kiirgust; on nõrk antioksüdant. Melaniini toodavad melanotsüüdid ja melaniini eritatakse melanosoomidena(pigmendi kogumitena). Nahavärvuse erinevus tuleb melanotsüütide aktiivsuse erinevusest, sest kõigil on neid ühepalju. Teine jaotus: 1. Rakusisesed- ette nähtud sisekasutuseks 2. Rakuvälised - transporditakse kas rakuvaheruumi või teistesse rakkudesse.