Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Inimese keha üldehitus - Nahk (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

BIOLOOGIA

Inimese keha üldehitus
Nahk
Rakk ->
Kude -> Organid -> Elundkond -> Organism
Rakk
Rakk
– Organismide väikseim ehituslik ja talituslik üksus. Uued rakud tekivad jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitus on omavahel
kooskõlas.
Lüsosoomid
– raku struktuuride ja jääkainete lagundamine.
Mitokondrid
– energiaga varustamine ja raku hingamine .
Rakutuum -
sisaldab pärilikuse ainet. Juhib raku
elutegevust ja paljunemist.
Tuumake – eriliste valkude süntees
Rakumembraan ­– kaitseb rakku ja seob rakud
omavahel koeks .
Golgi kompleks – säilitatakse toitaineid
ja sorteeritakse valke.
Tsütoplasma
– ühendab raku tervikuks ja täidab
Inimese keha üldehitus - Nahk #1 Inimese keha üldehitus - Nahk #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor LittleEvvu Õppematerjali autor
Hea materjal kordamaks kontrolltööks või põhikooli bioloogia lõpueksamiks.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
docx

Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine

Nad ei fotosünteesi, vaid hangivad seeneniidistiku abil teiste organismide toodetud toitaineid. Paljunevad eostega. Taimed Taimed on hulkraksed organismid. Taimed toodavad endale vajalikud toitained ise fotosünteesides. Paljunevad enamasti suguliselt, vahel ka eostega. Loomad Loomad on hulkraksed. Nad söövad energia saamiseks taimi või teisi loomi. Enamasti suudavad aktiivselt liikuda. Paljunevad suguliselt. Nahk Rakk -> Kude -> Organid -> Elundkond -> Organism Rakk Rakk ­ Organismide väikseim ehituslik ja talituslik üksus. Uued rakud tekivad jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas. Lüsosoomid ­ raku struktuuride ja jääkainete lagundamine. Mitokondrid ­ energiaga varustamine ja raku hingamine. Rakutuum- sisaldab pärilikuse ainet. Juhib raku elutegevust ja paljunemist. Tuumake ­ eriliste valkude süntees Rakumembraan ­ kaitseb rakku ja seob rakud omavahel koeks.

Bioloogia
thumbnail
22
ppt

Nahk

D-vitamiini defitsiidil võivad ilmneda: · väsimus, luumurdude aeglane paranemine, kõri ja käte spasmid, · hammaste lagunemine, luude pehmenemine, lihaste nõrkus, · lühinägelikkus, kuulmise nõrgenemine, · kaltsiumi ebapiisav imendumine, · fosfori kinnipidamine neerudes, · lastel rahhiit. Nahk kaitseb haigustekitajate eest Nahal elab mitmesuguseid baktereid, enamik neist on hädavajalikud kuna kaitsevad haigustekitajate eest. Inimese nahk on nn. bakterite loomaaed. Nahalt on leitud üle 200 erineva bakteri. Nahk säilitab kehatemperatuuri Nahas on hulgaliselt väikeseid veresooni ja kapillaare. Kui õhutemperatuur langeb juhitakse ajust veresoonte seintesse erutus, mille tulemusena viimased ahenevad. Kui õhutemperatuur tõuseb siis veresooned laienevad. külm soe Nahk kui meeleelund Nahas on palju erinevaid retseptoreid: · valu · soe · külm karvade

Bioloogia
thumbnail
2
doc

Bioloogia mõisted

Rakk- organismi väikseim ehitusosa, millel on kõik elu tunnused. Kude- Ühesuguse ehituse, talitluse ja päritoluga rakkude kogum Elund e. organ- kindla asendi, kuju, ehituse ja ülesannetega organismi osa, mis koosneb mitmest koest. Elundkond- Samalaadset ülesannet täitvate elundite süsteem. Epiteelkude- rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja mood keha pealispinda ning kehaõõnsusi katva kihi. Epikoest moodust näärmed toodavad organismi jaoks vajalikke ühendeid ( nt seedimiseks olulisi nõresid maos ja sooltes). Kuna epiteelkoe rakud on kiire jagunemisvõimega, kasvavad pindmised vigastused ruttu kinni. Sidekude- seob organismi tervikuks ja moodustab toese. Sidekoe eripära: palju rakuvaheainet. Sidekudet on organismis mitut tüüpi. Rasvkude- naha all ja siseelundite ümber

Bioloogia
thumbnail
6
doc

Rakk, kude, nahk

Vastus: Inimesel on 46 kromosoomi. 4. Selgita mõistete rakk, kude, elund, elundkond vahelisi seoseid ning too näiteid. Vastus: Rakkudest moodustub kude, kudedest moodustub elund, elunditest moodustub elundkond. Närvirakk -> närvikude -> peaaju -> närvisüsteem Lihasrakk -> lihaskude -> jalalihas -> tugi-ja liikumiselundkond 5. Epiteelkudedele iseloomulikud tunnused. Epiteelkudede ülesanded. Näärmed. Vastus: Selle rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, ja moodustavad keha pealispinda ja kehaõõnsusi katva kihi. Epiteelkoe rakud on kiire jagunemisvõimega, seega paranevad pindmised vigastused kiiresti. Epiteelkoest moodustunud näärmed toodavad organismile vajalikke ühendeid (nt seedimiseks olulisi nõresid mao ja soolte sisepinnal) 6. Sidekudedele iseloomulikud tunnused. Erinevad sidekoed, nende ülesanded. Vastus: Seob organi tervikuks ja moodustab toese. Selle koe eripäraks on see, et tal on rohkesti rakuvaheainet. Inimese organismis on seda mitut tüüpi

Bioloogia
thumbnail
2
doc

Elund ja nahk

Elund ja nahk Ühiseid ül. täitvad koed moodustavad elundi. Seedeelundkond toitainete lõhustamine ja imendumine. Jääkainest vabanemine. Hingamiselundkond tagab gaasivahetuse. Tugi ja liikumiselundkond toetab keha ja kaitseb organeid. Erituselundkond tagab jääkainete kõrvaldamist organismist. Vereringeelundkond tagab toitainete ja hapniku transpordi kudedesse ning jääkainete kõrval damise. Sigimiselundkond tagab sugurakkude tootmise ning järglaste arengu. Närvisüsteem juhib ja kontrollib elundite tööd. Sisenõrenäärmed toodab hormoone, mis kuhivad eludnkondade tööd. Nahk on inimese suurim elund. Naha ül: kaitseb(vigastuste jms eest) sünteesib erinevaid ühendeid

Bioloogia
thumbnail
2
docx

Bioloogia kontrolltööks - rakk, nahk, koed

rakud. Elund ­ organismi osad, mis täidavad kindlaid ülesandeid. Elundkond ­ selle moodustavad elundid, mis täiendavad koos ühiseid ülesandeid. Pärisnahk ­ sisaldab elastseid kiude, vere- ja lümfisiooni, higi- ja rasunäärmeid. Asetseb peale marrasnahka. Marrasnahk ­ selle pindmist osa numetatakse sarvkihiks, alumine osa koosneb elusatest jagunemisvöimelistest rakkudest. Retseptor ­ inimese naha omalaadne meeleelund, millega me tunneme valu, sooja, külma jms puuteärritusi. Melaniin ­ see on naha sünteesitav värvaine ning kaitseb UV kiirguse eest ja annab nahale värvuse. 2. Kudede liigid 1) Epideelkude 2) Sidekude > luu- ja köhrkude, rasvkude, veri 3) Lihaskude > silelihaskude, vöötlihaskude, südamelihaskude 4) Närvikude 3. Erinevad elundkonnad ja nende ülesanded 1) Tugi- ja liikumiselundkond

Bioloogia
thumbnail
2
doc

Tugi ja liikumiselundkondade kondtrolltöö vastused

Moodustuvad kudedest. *elundkond ­ moodustub elunditest, mis täidavad koos ühiseid ülesandeid. 2)inimese koetüübid 3)Leida loetelust igale nimetatud elundile iseloomuslik koetüüp * tugi-liikumiselundkond ­ luud * hingamiselundkond ­ gaasivahetus, vere varustamine hapnikuga * seedeelundkond ­ toidu lõhustamine, nende imendumine ja jääkainete eemaldamine * erituselundkond ­ eemaldavad kehast gaasilised, vedelad ja tahked jääkained * vereringeelundkond ­kindlustab keha rakkude, kudede ja organite varustamise elutegevuseks vajalike ainetega ja jääkainete transpordi erituselunditesse * sigimiselundkond ­ sugurakkude tootmine, uu organismi arengu kindlustamine 4)Elundkondade ülesanded 5)Naha ehitus *marrasnahk ­ koosneb sarvkihist, alumine osa elusatest rakkudest *pärisnahk ­ karvad, rasunääre, higinääre, retseptorid, verekapillaarid *alusnahk ­ rasvarikassidekude 6)Naha osade ülesanded

Bioloogia
thumbnail
4
doc

9. klassi bioloogia

Rakkude jagunemine- uusi rakke on vaja kasvamiseks ja surnud rakkude asendamiseks. Ei jagune- südamelihaskoe rajud ja närvirakud. Kude- sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega. Epiteel, side, lihas, närvikude. 1) Epiteelkude- paiknevad tihedalt, näärmed toodavad vajalikke ühendeid. Kiire jagunemisvõimega. - Sidekude- rakuvaheainet on palju. Esineb mitme vormina. - Luu- ja kõhrkude- tugiülesanne, kujuneb keha toes. - Rasvkude- rakkudes talletuvad varurasvad, kaitseb külma eest, aitab neere paigal hoida. - Veri- toidab, kaitseb. 2) Lihaskude- kokkutõmbumisvõimelised rakud. - Silelihaskude- paikneb veresoonte ja õõneselundite seintes. Rakud on ühe tuumaga. Tõmbuvad kokku aeglaselt, võivad jääda kokkutõmbunuks, ei väsi kiiresti. Ei allu inimese tahtele.

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun